elukutselistest sõjameestest, kellel oleks hea väljaõpe ja kogemused. Eesti ühiskond ei olnud piisavalt sel ajal veel piisavalt tootlik ega jõukas, et võimaldada elukutseliste sõjameeste kihi teket. 2) Halvem varustus - Sõdalased olid relvastatud lähivõitlusrelvadega (mõõgad, sõjakirved ehk tarpid ja piigid) ja viskerelvadega (vibud ja nooled, ling, tapper, viskeoda) ning tulid vastavalt jõukusele sõtta kas jala või ratsa. Ratsaväe osatähtsus oli väike, kuna siinsed hobused ei olnud sõdimiseks sobivad, samuti eeldas ratsa sõdimine pidevat harjutamist. Eestlaste jaoks olid hobused eelkõige transpordivahendiks - sõtta sõideti ratsa, aga võitluseks enamasti jalastuti ehk tuldi sadulast maha. 3) Ebaõnn - Saatuse kaalukausid kõikusid mitu korda edasi-tagasi ja korduvalt tabas eestlasi ka ebaõnn. Näiteks kaotati napilt lahing Lindanise all (lk 29). 6
See asetab igaühele, kes loodusega kokku puutub, nii matkajale, puhkajale kui maaomanikule ja maavaldajale kohustuse hoida loodust inimväärse, puhta ja kaunina. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema häirimatust ja elustikku. Nii säilib ta ka meie järglastele. Eestis on kõikjal, loodus- ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on selle läbimiseks vajalik omaniku luba. Piirdeks ei loeta ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda. Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja
Alalise armee ülesehitus Alialine armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud alguses piikide (odade) ja musketitega, aga peale täägi kasutuselevõttu kadusid piigid ja relvastus ühtlustus. Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Sõjaväe toitlustamises võeti kasutusele magasinisüsteem, mille olemus oli järgmine: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktides, s...
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjust...
Korilus Agraarühiskond Lühiiseloomustus ja peamised Viljade kogumine, küttimine, Üleminek majandusharud kalastamine. Kõik enda tarbeks. põllumajandusühiskonnale algas 5000-6000 a. e.m.a., kui inimesed jäid paikseks ja hakkasid põldu harima. Levik kaasajal Aarfika, L-A Aafrika, Aasia Tootmise eesmärk Ainult elatamiseks Elatamiseks ja müügika Tööstuse korraldus vormid - Käsitöö Raha vormid - metallraha/mündid Riikluse areng - Riigid tekkisid Põllumajandusliku tootmise...
Madis Jürgen Sündinud 9. juunil 1962. aastal Harjumaal. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis 1977-1980 aastatel. Esimesel katsel ülikooli sisse ei saanud, ühe aasta pidas postiljoni ametit. 1981-1896 õppis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Lõpetas ajakirjanikuna ,esimene töökoht ajakirjas ''Kultuur ja Elu' 1991.aastal läks tööle ajalehe ''Eesti Ekspress'' toimkonda. Töötab seal tänaseni, on olnud nii reporter kui ka toimetaja. Oma lugude paremaks tunnetamiseks on ta sooritanud mitmeid osaluseksperimente. Ta on ärandanud oma auto ja testinud politseinike valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuuaega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsi panna ja katsetanud ratastooliga liikumise võimalusi Tallinnas, toimetanud üle piiri relva jm. sellist. Madis on olnud telesaate "Õhtune Ekspress" üks autoritest (saatest kasvas väl...
mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees, peiu tavaliselt vaikis. Kosjalistel olid kaasas käsiraha, kosjakingid, kosjakakk ja kosjaviin, mis pidi kindlasti olema punane. Kui kõik olid kosjaviina rüübanud ja kosjakakku maitsnud, olid kosjad vastu võetud. Peale seda vahetati kingitusi, peiu maksis käsiraha. Kosilastele pakuti süüa, toidulaual pidi kindlasti olema palju keedetud mune. Kosilased lahkusid alles hommikul.
nii detailidena kui ka saapamaterjali endana. Traditsioonilise naha kõrval kasutatakse väga palju ka kangast (nii pehmet ja meelast siidi, kuid eriti ohtrasti hoopiski karme ja robustseid villaseid või presendiseid kangaid). Saabas ja sääris, 2 in 1, on vägagi trendikaks tunnistatud! Lisaks eelkirjeldatud karvadest, villast, sulgedest jne lisanditele, kubisevad selle hooaja saapad lukkudest ja kettidest Robustsest kulutatud täisnahast mootorratturi, ratsa, sõjaväe ja töösaapad on tõsiselt in. Maskuliinsusega mängimine ei ole sel talvel patt! Kontsad on kas jässakad ja rasked või siis küll peenemad, aga sel juhul kummalise kuju või detailidega (näiteks on uskumatult kiidetud moeröögatuseks kujunenud Nicholas Kirkwood'ilt Rodartele disainitud küünlavahakonts). Värvid peaksid hallis sügises ning kiiskaval lumel sel sügistalvel kindlasti silma torkama!
Erilise võlu annavad Aegviidule 7 järve, milles peegelduvad vastu põlised puud. Ratsamatk kulgeb Aegviidust umbes 3,5 km kirde poole, mööda Ännijärve kallast. Meie juures on võimalus aastaringselt tutvuda hobustega ja ratsutada. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses. Tulevikus pakume mitmeid erinevaid ratsamatkade pakette, mis sobivad kõigile ratsa ja loodusehuvilistele. 1 PÄEV Koguneme kell 10.00 hommikul Kivisaare Ratsatallu Kohapeal vestleme eelseisvast matkapäevast Arutame, milline hobune on kõige sobivam Harjame ja saduldame hobuse ja matk võib alata. Piknik Tunneme ennast nagu metsarestoranis ja sööme vabas looduses Elamus saabub ehedast toidust, mis osaliselt valmib elusal tulel Menüü: lõkkel röstitud köögiviljad, lõkkel küpsetatud rukkileib,taimetee
enam tagasi rajale. See ajendab neid varastama ja petma ning lapsed näevad sellist tegutsemisviisi pealt ja neile kujuneb samasugune suhtumine. Sama lugu on lastekodulastega, kelle sõbrad pole just kõige seadusekuulelikumad. See pole muidugi reegel, et kelle elu kõige lillelisem pole on kohe kurjategija, kuid kahjuks enamus inimestega see nii on. Probleemiks on ka vaesus, enesekesksus, auahnus ja lühinägelikkus. Paljud kodanikud ei pinguta edu nimel, vaid soovivad ratsa rikkaks saada. Nad ei mõtle muudele võimalustele kui varastamine, nad ei suuda näha valikuid ning võimalusi teenimiseks. Mõeldakse ainult endale ning ei arvestata nendega, kellele see kahju toob. Kuriteo sooritamise põhjuseid on veelgi, näiteks armukadedus, viha, kättemaks, suured eesmärgid, mille nimel on inimesed võimelised isegi elu võtma. Kuid põhiliseks põhjuseks, miks kuritegusid sooritatakse on ahnus ja raha. Fjodor Dostojevski teoses ,,Kuritöö ja karistus", tapab
vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole Põder võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Põder Eestis on umbes 10 000 põtra.[1] Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas.[2] Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem.
mõtet olla või tähendab see siis hoopis vastupidist. TUNTUD ASENDID JA LIIGUTUSED Sajandeid tagasi kasutasid mehed kilpi, et kaitsta end vaenlaste odade ja nuiade eest. Tänapäeval pruugib tsiviliseeritud mees iga kättejuhtuvat eset sümboolse kilbina, millega kaitseb end füüsilise või sõnalise kallaletungi puhul. Selleks võib olla plank, toa- või autouks, aga ka tooliseljatugi, kui ta ise toolil ratsa istub. Seljatugi on kaitsevahend ja see võib muuta mehe üsnagi sõjakaks. Enamik toolil ratsa istuda tavatsevaid mehi kuulub nn. Valitsevasse tüüpi, kes jutuajamise teemast tüdinenult püüavad partnereid omatahtsi juhtida. Seljatugi on neile hea kaitsevahend igasuguste teistelt lähtuvate rünnakute puhuks. Kui inimene pole nõus teiste arvamuse või suhtumisega, ent ei söanda oma arvamust avaldada, teeb ta liigutusi, mida nimetatakse tõrjumiszestideks. Üks niisugune liigutus on
Muistses Eestis ehk aeg kuni 13. sajandi esimese veerandini toimus Eestis väga palju väikseid rüüsteretki. Selle perioodi kõige tähtsam sõda oli muistne vabadusvõitlus, mis toimus aastatel 1208-1227. Aga miks kaotati see sõda? Üheks suurimaks põhjuseks võib lugeda sõjameeste oskamatust. Sõdur oli iga vaba relvakandevõimeline mees, kes varustas ennast oma jõukuse kohaselt ja läks sõtta jalgsi, laeval või ratsa. Samamoodi tegutseti ka mujal, aga eestlastel polnud eelnevat kogemust ja nad olid lahingus kõvasti nõrgemad teistest. Teiseks põhjuseks võib lugeda meie arengust mahajäämist. Eestlastel oli kehvem sõjatehnika ja relvastus. Sakslased kasutasid juba piirdemasinad: kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujaid. Eestlased polnud sellistest asjadest veel kuulnud ja kasutasid väga algelisi relvi. Meie vastu sõdisid väga paljud rahvad
Põder Põder on hirvlaste sugukonna ja ka meie mestade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega. Täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga. Labidakujulised sarved on ainult põdrapullidel. Mida vanem põder on seda suuremad on sarved. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30 kuni 40 kg ja talvel 15 kuni 20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekooret süües võib põder metsale palju kahju teha. Põtrade suurimad vaenlased on hundid ja karud, huntidega on asi lihtsam kui karuga. Karu jõud käi tavaliselt põdra jõust üle ja põder on võimetu vastu hakkata, hunt on pisem ja põdral on võimu talle vastu hakkata. Põder ise on vaenlane paljudele loomadele, just sellepoolest, et ta on meie metsade suuri...
Kalevipoeg 1. Kalevipoeg Leidis tuuslari Soomes haljas orus kena metsatuka ääres. Ta haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis aga hakkas salasõnu sosistama ning muutis suled sõjameesteks, kes jala ja ratsa Kalevipojale kallale tormasid. (2) Kalevipoeg tappis tuuslari. 2. Kalevipojal oli unenägu kuidas Linda noore neiuna rõõmsalt kodukiigel kiikus ja laulis. 3. Selleks, et endale uue mõõka osta. Kalevipoeg mõõtis mõõga pikkust ja tunnistas tera tugevust. Keerutas siis mõõka tuulekiirul paar korda peakohal ja raksatas vastu kaljupakku. 4. Sest Kalevipoeg rääkis seppa pojale saarepiigast ja sattus sellepärast temaga tülli
Rüütel pidi olema piisavalt tugev, sest ainuüksi täisvarustus kaalus 60-80kg. Rüütlilt nõuti mehisust ja süüdistust selle puudumises oli kõige rängem solvang. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad see käis ka vaenlaste kohta. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne, helde. Vastase nõrkuste ärakasutamine ei toonud au ega kuulsust vaid häbi. Rüütlite relvastus ja sõjapidamisviis. Rüütel sõdis ratsa. Tema peamised relvad olid pikk ja küllalt raske oda ning sirde kahe teraga mõõk. Vasakus käes kandis rüütel kilpi, peas rauast kiivrit. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keaha metallplaatidega kaetud soomusrüü, XI saj hakati enam kandma rõngassärke. Rüütliväed olid tavaliselt suhteliselt väiksed. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas
Unustamatu elamus algab teekonnast läbi metsa umbes 1,5 km mere äärde. Seoses sellega et paljud ratsanikud käivad ujumas ujumis trikoos ja sadulata siis kogu sõid toimub sammuga. Turvalisuse huvides kogu sõidu saadab kaasa abiline. Seoses sellega et anud teenus on ebatavaline ja vajab ratsanikust oskusi, ratsaklubis Hobuenergia toimuvad järgmised reeglid: Juhul kui klient on algaja kõigepealt peab ta saama 10 treeningu tundi Hobuenergia ratsa klubis Juhul kui klient on kogenud sõitja, peab ta näitama oma oskusi ainult ühel Antud kriteeriumid on võetud kasutusele turvalisuse eesmärgil. Lisaks teenustele tuleb riietusruumi-puhkeruumi kasutamine. Puhkeruumis saab lugeda värskeid ajalehti ja ajakirju, vadata tv, juua teed või kohvi ning kasutada interneti või mängida laua mänge. Ühe sõnaga kõik et mitte igatseda nendele kes ei tegele ratsutamisega või puhata nendele kes oli paar tundi aktiivselt tegutsenud.
KORILUS AGRAARÜHISKOND TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND ALGAS SEOSES ÜLEMINEK INDUSTRALISEERIMISEGA. PÕLLUMAJANDUSÜHISKONNAL PÕLLUMAJANDUS, PERIOODI VILJADE, JUURIKATE E ALGAS 5000-6000 A. E.M.A, MITTEAINELISTE HÜVEDE KAUBANDUS JA PANGANDUS LÜHIISELOOMUSTUS KOGUMINE; KÜTTIMINE JA KUI INIESED JÄID PAIKSEKS JA TOOTMINE; ...
Ramisa Priimägi 10 ab Keskaja relvad Sissejuhatus v Peeti igasuguseid sõdu. v Talupoegadel puudusid kaitsevahendid ja sõjamehele vajalik väljaõpe. v Ratsa- ja jalaväe relvastus erines kaalu poolest. v Esimesed tulirelvad võeti kasutusele 1320. aastal. v Turvised e. kaitsevahendid olid sammuti märkimisväärse arengu läbi teinud. Keskaja relvad Ründerelvad Kaitserelvad 1) Oda 1) Kiiver 2) Mõõk 2) Kilp 3) Kirves 3) Rüü 4) Pistoda 5) Sõjahaamer 6) Falkonett 7) Hellebard 8) Morgenstern Relvad ja nende iseloomustused Ründerelvad Oda v Varrega torke või viske relv. Click icon to v Vars on valmistatud puust add picture ( põhiliselt kasutatud saarepuud). ...
suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid jumalatena koheldaks, palga sõdurid, sõjaelevandid, kiviheitemasinad, piiramistornid, sõjalaevad suuremad ja kiiremad,hellenistlikud linnad-asuti vanadesse idamaistesse linnadesse ,ka uusi, uutest tähtsaim Aleksandria-vahemeremaade suurim linn, kultuurikeskus, vanadest linnadest, ratsa ja vankrisõiduks tänavad,avalikud pargid,kuningalossi ala,suur sadam, tuletorn,lossi süvendatud sadam,teater,templid,suur kaubasadam,kalmistu,amfiteater,staadion, monumendid ja pühamuid,kohtu, hipodroom, Museion-muusade pühamu,suure raamatukoguga,Pergamon väike-aasias oli kultuuri keskuseks.Kogu eluolu kreekapärane, rajati templeid,teatreid,väljakuid,staadione, gümnaasiume, kaubandus vahemerel, rikastumine,
· Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Katariina loss venemaal: Skulptuur · Barokiajal hoogustus skulptuuride ja skulptuurigruppide loomine kirikutesse, samuti ka lihtsalt ruumi ilmestama ja täendama. Just barokiajast pärineb suur hulk valitsejate monumente linnaväljakuil, kujutatud sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Võimumeeste enesenäitamine ja enesega uhkeldamine sobis suurepäraselt baroki paraadliku ja detailidest üleküllastatud stiiliga. · Barokkskulptuuri kuulsaim skulptor oli itaallane Lorenzo Bernini, kelle teostest on ilmekalt näha baroki erinevused renessanssist. Bernini oli imelaps, kelle töid hankis paavst endale juba siis, kui kunstnik oli vaid seitsmeteistkümneaastane, kahekümneviiendaks eluaastaks oli ta juba
Linna keskus paisus siis linna keskväljakul uue plasamaooril uue praadoni. Praado tähendavat aasa. Nimelt Praado muusiumi tulevane hoone olevat seisnud keset kaunist rohelist aasa. 1785 võttis kuningas Karlos 3 hoone üle ning pani tõõle yhe oma lemmik arhidektidest huan laneova. Rajati uhke botaanika aed ja madriidi raekoda. Karlos 3 suri 1788. Ajad läksid keeruliseks, hispaania pidi üle elama sõja. Edasi sai troonile Karlos 3 pojapoeg Fernando 7. Team tütar lasi püssirohu lao ja ratsa hooone korda teha et kuninga poja kunsti kollektsioon seal välja panna. Uus klassikaline sammas eeskoda, sellest mõlemal pool täpselt sarnased sammas käigud. Kahekorruselised punased kivihooned. Muusium avati 1819. Sajandi pärast ei mahtunud sinna enam maalid ära, muuseum oli väikseks jäänud. Uued hooned ehitati muuseumi taha. Originaal hoonet ei muudetud. Praadol on väga keeruline plaan ning võimatu on kõike läbi käia ühe korraga. Väga lihtne on
Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos? Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13. sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli pöördepunktiks Eesti rahva ajaloos? Mina arvan, et Liivimaa ristisõda oli Eesti rahva ajaloos pöördepunktiks, sest väga palju asju muutus, kuid palju jäi ka samaks. Püsima jäi näiteks naturaalmajandus, kus kõik elus vajalik toodetakse ühe mõisa piires ning ostetakse ainult soola ja rauda. Tegeldi ka põllumajanduse ja kalandusega, sest ilma nendeta ei saa. Nüüd hakkas maa kuuluma maaisandale ja talupoeg rentis seda ning kandis selle eest koormisi. Talupoegade koormisteks olid teorent, kümnis( 10% saagist mõisnikule) ning vakuste pidamine. Pärast ristisõda jäi ühiskonnas samaks varanduslik ebavõrdsus. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikule tasuma ...
Dorine. Tartuffe lööb külge Orgoni naisele ja raiskab Orgoni vara, kuid oma libeda keelega räägib ta Orgoni olukorrani, kus too talle andestab ja oma maja tema nimele kirjutab. Peale seda tegu esitab Tartuffe Orgoni peale salakaebuse ja viskab ta tema oma majast välja. Õnneks astub vahele "hea kuningas", kes Tartuffe kaebuse tühistab ning ta enda vangi laseb saata. Seega Tartuffe'i kaval plaan, saada Orgoni kulul ratsa rikkaks, kukkus läbi. Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma talenti halvaks otstarbeks.
MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paik...
Bellingeni katastroof- rohkem kui 8000 aastat e.Kr. Balti jääpaisjärvede vee murdumine Kesk-Rootsi mägedest läbi ookeani, mille tagajärjel langes Läänemere pind umbes 30 meetrit ja Eesti pindala suurenes märgatavalt Kunda kultuur- mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Kammkeraamika kultuur- umbes 3300 aastat eKr Eestisse jõudnud uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele olid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise temliga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Venekirveste kultuur- umbes 2500 aastat eKr lõuna poolt Eestisse jõudnud hõimud, kes kasutasid venet ehk p...
mõistatusi ja tarkusi küsima hakkas. Keeletark oskas kõikidele küsimustele õigesti vastata ning piiga viis mehed tagasi laevale. Viimaks jõudsid nad võõrale maale, kus asusid penisabalised, kes nendega koheselt võitlema hakkasid. Nad ei tahtnud Kalevipoega ega tema laeva oma maale. Kalevipoeg, vapper mees, tõttas neid kohe mõrvama. Ta tappis tuhandeid, nägi hobust ning kasutas ka seda enda kasuks, kuid hobune komistas ning Kalevipoeg kukkus ratsa seljast maha. Välja ilmus tark, kes käskis Kalevipojal lahkuda. Kalevipoeg kahetses oma tegu. Tark sõnas, et maailmalõpus ootab teda õnne asemel põrgu. Ta ütles, et Kalevipoeg peab koheselt tagasi oma maale pöörduma ning Kalevipoeg suunduski tagasi oma laeva juurde, millega nad naasesid koju.
PõDER MARKUS TOOMSALU P.V.P 6A KLASS Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põdra välimus Põder on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vasika...
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem....
Kiviaeg Vanem kiviaeg paleoliitikum Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraami...
Muid sõjariistu ja nende osi on leitud vähem. Mõningaid andmeid relvade kasutamise ja eestlaste sõjanduse kohta pakuvad ka tolleaegsed kirjalikud allikad, eelkõige Henriku Liivimaa kroonika. Relvastus Eesti sõdalase käsutuses olid 12.-13. sajandi vahetusel nii kaug- kui ka lähivõitluse relvad, nii ründe- kui ka teatud kaitserelvastus. Lahingus kasutatava relvastuse määras ära, kas sõdalane oli jala või ratsa. Jalamehe kaugvõitlusrelvadeks olid vibu, nooled ja viskeodad. Vibu kanti rännakul üle õla, nooli tupes hoides. Vibukaar valmistati enamasti kadakast, kuid valmistada võidi ka mitmest puuliigist kokku liimitud vibusid, kuid selliseid ei ole seni leitud. Ka noolevarred valmistati kadakast, samal ajal kui nooleotsad olid sepistatud rauast. Orgaanilisest materjalist valmistati nooletupp, kuid kahjuks ei ole neid tänaseni säilinud. Laske- ja heiteriistadest peaks mainima lingu
Kui aga vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu, piirdus karistus trahviga. Orja tapmine või vigastamise korral tuli omanikule kahju hüvtada. Mesopotaamia tsivilatsioon oli linntsivilisatsioon. Kuigi suurem osa elanikkonnast elas maal, olid just linnad need, mis määrasid muistse Mesopotaamia ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioosed kui ka majanduslikud keskused. Mesopotaamia riikide sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga ja ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Mesopotaaia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemine korralduse taset, oli vähem reguleeritud. Egiptus jäi silma rohkem, kui range süsteemiga riik, kus kõik oli planeeritud, Mesopotaamias ei olnud see nii märgatav. Mõlemad on aga suurriigid, kes on palju saavutanud nii tänapeval kui ka aastatuhandeid tagasi. Mõlemad on jätnud
laiendati. Kolmandaks omas tõeline rüütel vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Ta ei tapnud vastasid, vaid võttis nad lunaraha lootuses vangi. Sellele kõigele lisandusid veel ausus, viisakus ja tugevus. Rüütellikkus tähendas väga pragmaatilist käitumiviisi, milles kõige tähtsamal kohal olid seatud iseenda ja oma lähikonna huvid. Rüütlid sõdisid peamiselt ratsa, ilma hobuseta võitlesid nad ainult erandkorras. Ta kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. Peamised ründerelvad olid ka piik, millega püüti vastast sadulast paisata. Ristisõdade perioodil asendus nahast soomusrüü rõngassärgiga. Näo kaitseks oli kiiver, mis ka täiustus aja jooksul. Samuti kuulus rüütlite relvastuse juurde kilp, millel oli perekonna vapp. Kaitserüü
preestrid ja preestrinnad. Tähtsaim rituaal oli vere ohverdamine (loom tapeti jumala altaril). Tapetud looma liha söödi kohapeal, altar aga määriti verega. Oraaklid- ennustaja, Delfis Olümpiamängud 1. Zeusi auks 2. Olümpiakülas 3. Hellenid võtsid osa olümpiast 4. Olümpiamängude ajal lõpetati sõjad 5. Viie võitlus, maadlus, jooks, rusikavõitlus, pankraation (maadlus+ rusikavõitlus), kaariku võidusõit ja ratsa võistlused. 6. Olümpia võitja- maadleja Milon 7. 776 ekr -393 pkr Teater Komöödia- Õnneliku sisuga rõõmsameelne teemaks poliitika ja igapäeva elu Tragöödia- õnnetu lõpp, käsitlesid õpetlike teemasi ,,Kuningas Oidipus" Draamakunst sai alguse veini jumal Dionysose pühendatud koorilaulust. Teatrisse mindi terveks päevaks, tükid olid pikad. Elati aktiivselt kaasa, kommenteerisid, kiitsid ja laitsid nii tegelasi kui autorit. Filosoofia- tähendab tarkust ja armastust. 1
Muinasaeg Eestis 10.kl Kordamine 1. Millal algab ja lõpeb muinasaeg Eesti ajaloos? Umbes 9000 eKr-13 sajand 2. Millistele allikatele toetudes uuritakse Eesti ajalugu? Arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad (kroonikad) 3. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimasutus puudus. 4. Mille poolest erinesid tööriistad ja savinõud kammkeraamika kultuuris, nöörkeraamikakultuuri esemetest? 5. Millest valmistati tööriistu vanemal pronksiajal? Kivist, sarvest, luust. 6. Miks arenes pronksiajal rannikupiirkond kiiremini kui sisemaa? Rannikualadel olid küllalt õhukesed, aga viljakad mullad, mida oli kergem harida, lihtsam oli küttida ja kala püüda. 7. Mil moel muutis raua kasutuselev...
Hobusekasvatus Söötmine Täissöödad varssadele- vastavalt tootja soovitustele, reeglina 0,5kg sööta 1kg kehamassi kohta · tagab lisaks proteiinitarbe katmisele piisava mikrotoitainetega varustatuse. · Täiendsööda plussid: varss harjub konsentraatide söömisega võimalikult vara soodustab iseseisvust toitainedefitsiidi vältimine väiksem metaboolne koormus märale(eriti tähtis, kui mära on uuesti tiine v kui teda planeeritakse uuesti tiinestada) abiks juhul, kui märal on väga palju piima ning varss saab seda liiga palju->madala energia-ent kõrge mineraalide sisaldusega täiendsööt-> kergem võõrutada vajadusel varakult. Sugumärade söötmine · Esimese 8 tiinuskuu jooksul ei kasva loode kuigi palju, viimasel 3 kuul ülikiire kasv. · viimasel kuul enne varssumist hakkavad mära piimanäärmed tootma ternespiima · varss joob palju. · su...
Renessanss Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, asub pilvedel 1. Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, 2. Verrocchio-taavet- pronkskuju, õbluke ja poisike [pronksi karva läikega] 3. Verrocchio- puto väike ingel 4.Donatello-taavet õbluke poisike, pikkade juustega ja hoiab mõõka (gattamelata ratsa monument 1. Michelangelo taavet- marmorist 2. Michelangelo - pieta grupp, Pieat hoiab süles oma surnud poega 3. Michelangelo - sixtuse kabeli lagi ja idasein freskod piibli teemadel 4. El Greco-krahv orgazi haudapanek- Sünge ja paljude tegelastega, kõige ees 2 kuldses rüüs meest ja surnu 5. El greco - püha martin ja kerjus- Mees, valgel hobusel, veab pool alasti kerjust 6. Leonardo Da Vinci -Püha õhtusöömaaeg 7. L.Da Vinci - Mona Lisa 8
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatat...
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpul 13. sajandi alguses elas Eestis umbes 150 000- 200 000 inimest. Selle perioodi kohta on tähtsaimaks kirjalikuks allikaks Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Võeti kasutusele ader, Põhja- ja Lääne Eestis oli tuntud konksader, Kesk ja Lõuna-Eestis harkader. Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimises kasutati kahevälja süsteemi. Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli talirukis. Talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega, lisaks veel küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsmesindusel. Käsitööaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused. Tähtsal kohal oli relvaseppade poolt valmistatud toodang. Muinasaja lõpul valmistati rohkesti ka pronksehteid ning läksi...
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. Paljud vajalikud töö...
olid nad rohkem torkerelvad Sellele viitab nende rombikujuline ristlõige ja ka küljelt vaadates sarnanevad mõõgad torkerelvale: teramik läheb ühtlaselt peenemaks. XIV sajandi keskpaigani kasutati löögi ja torke mõõku, mis olid mõeldud mõlemaks otstarbeks. Pistoda muutus samuti populaarseks XIV sajandil, sest seda võis kergesti plaatide vahele torgata ja nii vastase surmata. Samuti oli väga levinud ka pistoda. XIV sajandil kohtas rüütlite ratsa sõjapidamise viis võrdset vastast: ammu- ja vibukütid võisid sellise rünnaku suure eduga tagasi lüüa, mida oli näha eriti Saja-aastases sõjas Neil kahel relval on mõlemal omad eelised Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt Samas oli ammu laskekaugus ja läbistusjõud suurem, samuti oli ambu palju lihtsam kasutada ja kasutama õppida Seega võib öelda, et amb oli positsioonirelv.Olemas oli
Neid rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele.Algul ehitati neid puust,kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid.Kõige enam olid levinud tornlinnused.Torni osa moodustas kaitse,keskmisel korrusel elas feodaal oma perega,allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid ja vangikongid.Suurfeodaalid elasid kivist kindluskompleksides,mida piiras ringmüür või vallikraav veega,mis kaitses kindlust. Feodaalid sõdisid ratsa .Peamisteks relvadeks oli pikk oda ja sige kahe teraga mõõk.Vasakus käes kandis rüütel kilpi ja peas rauast kiivrit.Lahingurivid olid üsna väikesed ning rivistuti pikka viirgu. Aadlite abielu peamisteks eesmärkideks oli soetada seaduslikke järeltulijaid ja sõlmida erinevaid liite perekondade vahel.Aadlid abiellusid tavaliselt kolmekümnendates eluaastates,pärast enda rüütliks kehtestamist.Nõrgema sugupoole esindaja käest nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud.
Neist omakorda allpool seisid väikefeodaalidena parunid ja rüütlid. Feodaalid olid jagatud rüütliseisused, mille moodustasid aadlid. Iga feodaal oli üksteisega võrdne. Samuti olid feodaalid elukutselised sõjamehed. Feodaali sõjavarustusse kuulus pikk ja küllalt raske oda ning sirge kahe teraga mõõk. Vasakus käes oli kilp ning peas rauast kiiver. Rüütli keha kattis metallplaatidega kaetud nahkvammus e soomusrüü. Rüütliväed olid tavaliselt väiksed ning sõditi ratsa. Lahingus rivistuti tavaliselt pikka viirgu. Kui lahingus parasjagu poldud, meeldis neile turniire korraldada, milleks olid rüütlite sõjalised võitlusmängud. Enamasti peeti ratsakahevõitlusi , kus kasutati tömbi otsaga odasid. Feodaalid elasid linnusetorni keskmisel korrusel. Korrus koosnes ühest ruumist. Magati sageli ühes voodis. Sooja andis paremal juhul kamin. Soojendati end paksude rõivastega ning karusnahkadega. Elamus pesemisvõimalused praktiliselt puudusid.
Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall; vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Vasalli ja senjööri kohustused: vasall pidi osa võtma teatud arvu ratsa ja jalaväelastega senjööri sõjakäikudest ja senjööri kohtuistungitest, andma rahalist abi; senjöör kohustus kaitsma vasalli, tema maadvaldust ja vara. Rendihärrus ja mõisahärrus: rendihärrus - kogu feodaali maa
religioossed kui ka majanduslikud keskused. Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis vaid olulisemates küsimustes sai korraldusi kuningalt ja tema asevalitsejalt. Elati tihedalt üksteise kõrvale rajatud põletamata tellistest lamedakatuselistes majades. Enamasti oli seil sisehoov, kust pääses edasi elu- ja olmeruumidesse. Tänavad moodustasid kindla planeeringuta kaootilise võrgustiku. Sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga ja ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. · MESOPOTAAMIA JUMALAD Anu-taevajumal, jumalate isa, Enlil-tuule, tormi, vihma ja pikse jumal-jumalate kuningas, Ea-maa-aluste vete ja sügavuste isand, Sin-kuujumal, Samas-päikesejumal, jumalate kohtumõistja , kaitses inimlikke seadusi, Tammuz-viljakuse jumal, Marduk- Babüloni linna kaitsejumal, Istar-taeva kuninganna, kätemaksuhimuline · HARIDUS
Perekonnas oli mehel piiramatu võim, mitmenaisepidamine. Abielu aluseks oli äia ja mehe vaheline leping. Naissoost abielurikkujat ootas surmanuhtlus. Hammurapi seadusesammas Linnad Sõltumatute linnriikide poliitilised, religioossed, majanduslikud keskused. Kujunesid järk-kärgult pikka aja jooksul. Tellistest lamedakatuselised sisehoovidega majad olid tihedalt üksteise kõrval. Sõjavägi Koosnes kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Kutsuti kokku plaanitud vallutusretkede või välisohu korral. Riigi hiilgeajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks alati käepärast. Armee väeliigid: jalavägi, soomustatud raskeratsavägi ja kaarikud. Jalavägi jagunes raskerelvastusega ning kergerelvastusega jalavägedeks. Religioon ja kultuur
TV 141 Portreed- portree pidi olema väga tõetruu ja andma edasi ka inimese iseloomu. Ajaloolised reljeefid- Taheti jäädvustada riigielus toimuvaid tähtsaid sündmusi kõiki sõjakäike, lahinguid püüti edasi anda väga täpselt, et säilitada neist tulevastele põlvedele võimalikult realistlik mälestus. Riietus ja soeng pidi reljeefidel vastama ajastule. Äratuntavad on kindlused, relvaliigid jms. Reljeefide juures kasutasid roomlased perspektiivi. Ratsa monumendid- Maailma esimesed ratsaniku kujud, mis kujutasid keisreid. Nii hobused kui inimesed olid väga realistlikud. Säilinud on vaid 1 ratsa figuur Marcus Aureliuse monument. 22. Selgita: foorum, proletaar, klient ja patroon, patriits, plebei, rahvatribuun, leegion, triumf, aatrium, Panteon, cloaca maxima, akvedukt, term, amfiteater, hipodroom, Circus Maximus, gladiaator, Colosseum, metseen, nuumen, laar, geenius, saturnaal, Vesta
tahapoole. 18-21-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Turniirid Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil, mis olid treeninguks ja ettevalmistuseks sõjas. Turniirid olid suurejoonelised üritused, kuhu kogunes palju rahvast ja mida peeti mõne feodaallossi läheduses. Rüütlite jõuproovid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. Turniirid ei olnud ainult sportlikud üritused, vaid ka pidustused, kus kohtuti teiste aadlikega ja kus esinesid ka muusikud ja poeedid. Feodaalide relvastus Relvastus jagunes ründevarustuseks, mille hulka kuuluvad lähivõitlusrelvad(mõõgad, odad jne) ja laskerelvad (vibud, tulirelvad,
Põder Referaat KOOSTAJA: Margus Palmsaar 2007 Põder kuulub imetajate klassi, sõraliste seltsi ja hirvlaste sugukonda. Ta on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Esimesed sarved hakkavad põdrapullile kasvama vasikaeas, teise eluaasta lõpuks on pähe kasvanud kuni paarikümne sentimeetrised piiksarved. Kolmandal eluaastal võib noor pull uhkeldada juba kaheharuliste sarvedega. Elu jooksul tuleb harusid veel juurde. Ühel sarvel võib olla isegi 15 haru, tavaliselt on nei...
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
