vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+)
mõnedel rõngussidel, limustel B. Südamelihase r. võrgustikuna, ei allau tahtele Närvikude side väliskeskkonnaga, elufunktsioonide reguleerimine. Lühemad dendriidid (vastu) ja pikemad neuriidid (edasi). Sidekude seob kõiki kudesid, moodustab toese. Levinuim, kogu kehas. R. hajusalt, palju rakuvaheainet. Elastseid kiude moodustavaks valguks on kollageen. Kollageen esineb loodudes ainult loomadel ja moodustab sidekoe põhimassi. Kohev sidekude (seob kudesid), rasvkude (varuainete kogumiseks), veri (ainete transport), sidemed, kõõlused, kõhr ja luu. 1) tugifunktsioon (luu, kõhr),2) toitefunktsioon (veri) 3) kaitsefunktsioon, kuna mõned sidekoe rakud on võimelised neelama ja seedima organismi sattunud võõrkehi, eriti haigustekitavaid baktereid Elund ehk organ koosneb paljudest kudedest ja omab kindlat funktsiooni (N. süda, maks) Elundkond ehk organsüsteem ühist funktsiooni täitvad elundid N. seedeelundkond 3.1. Respiratsioon
Loote arengut mõjutavad haigused. Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 · Südamehaigused............................................................... 3 · Tuulerõuged...................................................................... 3 · Hüpertensioon................................................................... 4 · Kuseteede põletikud.......................................................... 4 Kroonilised neeruhaigused............................................... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV..........................................................
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
Söögikordade eel manustab diabeetik nupuvajutusega sobivad insuliinikogused, olenevalt veresuhkru tasemest ja toiduks planeeritavast süsivesikute kogusest. Insuliinipumba abil jäljendadakse terve organismi insuliinieritust, see on kõige paindlikum insuliinasendusravi moodus. Maailmas kasutatakse insuliinipumpa 1975., Eestis 2005. aastast.4 6.4 Insuliini süstekohad Insuliin avaldab toimet ainult süstituna. Insuliini süstitakse naha alla keha nendesse piirkondadesse, kus on rasvkude, sealt imendub see vereringesse ja transporditakse üle keha laiali rakkudesse. Süstekohad: -kõhunaha alumine piirkond (v.a. 2-3 cm naba ümbrus) - reite esipind - tuharate ülemine välimine neljandik - õlavarte ülemine välimine pind Süstekohti tuleb pidevalt vahetada ja jälgida, et järgmine süst tehakse 2 cm kaugusele eelmisest süstekohast - see tagab insuliini ühtlase imendumise ja väldib süstepiirkondade kahjustusi (naha
Kaelal on palju peeni kortse. Paks nahk viitab aeglasele ainevahetustüübile ja sobib pigem lihaveisele, kui piimaveisele... Lühike karv See võimaldab naha ainevahetust ja viitab üldisele aktiivsele ainevahetusele, mis on kõrge toodangu aluseks. Paks ja tihe karv takistab naha-ainevahetust, hoiab hästi sooja ja on pigem heade lihaomadustega kaasnev, ei viita aga headele piimalehma omadustele... Paks nahaalune rasvkoekiht Vastunäidustatud on vohav nahaalune rasvkude. Rasvarakud tühjenevad lüpsiperioodi algul ja söödapuuduse korral, aga tühjenenud rasvarakud säilivad ning põhjustavad niisuguste hormoonide produtseerimist, mis nõuavad rasvarakkude uut täitmist. Seetõttu annab rasvunud lehm esimestel poegimisjärgsetel kuudel küll palju piima, aga tavaliselt seejärel toodangutase langeb. Need lehmad jäävad sageli ka enneaegu kinni. LAUDA DOKUMENDID Laudadokumentatsioonis talletatav informatsioon on õigete juhtimisotsuste tegemise
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaark...
kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest. reguleerib kehatemperatuuri. kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid igapäevad löökide ja müksude eest. võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku, valu Nahk jaguneb: 1. marrasknahk- koosneb tihedast surnud rakkudest, sarvkihist ja elusate rakkude kihist 2. pärisnahk- asuvad vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed, närviretseptorid, karvanääpsud, silelihasrakud 3. nahaaluskude- rasvkude Tugi- ja liikumiselundkond Luustik ehk skelett on tugi ja liikumiselundkonna passiivne osa Inimese luustik koosneb omavahel seondunud luudest. Luud võivad seonduda: 1. liikuvalt- liigestega, nt põlveliigesega 2. painduvalt- sidekoe või kõhrega, nt selgroolülid 3. liikumatult- luuõmblustega, nt koljuluud Luud koosnevad: 1. luurakkudest ja rakuvaheainest 2. mineraalainetest, mis annavad tugevuse 3. orgaanilised ained (valgud, rasvad) annavad elastsuse
tolmust ja muudest võõrkehadest. Sõltuvalt rakukihtide arvust jaotatakse epiteelkoed veel kas ühekihiliseks või mitmekihiliseks epiteeliks. Mitmekihiline epiteel asub seal, kus on vaja suuremat vastupidavust: nahas, tupes, seedetrakti algusosas jne. 3.2. Tugikoed Siia koerühma kuuluvad väga erineva ehituse ja talitlusega koed. Nende ülesandeks on moodustada erinevatele elunditele tugistruktuure. Tugikoed: - sidekude - rasvkude - luukude - kõhrkude Kõige suurem erinevus tüüpide vahel on seotud eelkõige rakuvaheainega. Sidekoed moodustavad elundite ja nende osade vahel nö. täidiseid, ümbriseid ja kihte, sidudes nad ühtseteks tervikuteks. Sidekudede alla kuulub ka põhimõtteliselt veri ja lümf, aga seda vaatleme edaspidi. Sidekudede rakuvaheaine on pehme koostisega ja kiududerikas. Rakke on vähe ja need asetsevad laialipaisatult. Trauma puhul tekkivate haavade paranemisel täitub haav
Kehatemperatuuri seadepunkt ja seda kontrollivad mehhanismid. Sooja eritumist organismist soodustavad ja pärssivad mehhanismid. Endogeensed pürogeenid ja palavik. regulatsioonimehhanismid Hüpotalamuse soojusregulatsioonikeskus funktsioneerib kui termostaat. Kui tegelik temperatuur erineb ideaalsest, hakkab hüpotalamus olukorda mõjutama, et vahet kõrvaldada. Hüpotalamus reguleerib temperatuuri: närvisüsteemi, hormoonide kaudu. Imikutel aitab soojusregulatsiooni pruun rasvkude. Soojuskadu reguleeritakse naha vereringe ja riietuse abi. Inimesed erituvad sooja: 1. soojuskiirgus 2. soojusjuhtivus 3. vee aurustumine, higistamine 4. soojuse siirdamine Tuules ja vees on soojuse siirdamine tugev. Sooja eritumine sõltub temperatuurist. Palavik Palaiku korral on soojusregulatsioonikeskus ümber häälestatud "uutele näitajatele". Ta funktsioneerib, nagu normaalne temperatuur oleks kasvõi 39 kraadi. Palavikuga tekib organismis soojust rohkem ja eraldub vähem.
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
genereerimiseks. 2. Soojuse tootmine. Mõnedes spetsialiseerunud rakkudes (soojavereliste loomade n.ö. "pruun rasv") toimub triatsüülglütseroolide oksüdatsioon soojuse saamise eesmärgil. Oksüdatsioonil vabanevat energiat ei kasutata mitte ATP sünteesiks vaid lastakse n.ö. lihtsalt tuulde ehk toodetakse soojust. 3. Isolatsioon. Külmades keskkonnatingimustes elavatel loomadel paiknevad naha all rasvarakkude kihid, mis täidavad soojusisolaatori rolli. Heaks näiteks on siin vaalade rasvkude. 73. Vahad on rasvhapete ja alkoholide estrid. 74. Rasvad on rasvhapete ja kolmealuselise alkoholi glütserooli triestrid. 75. Miks ühinevad vette segatud taimeõlitilgad suuremateks tilkadeks? Siin toimibki hüdrofoobne efekt. Õlimolekulide hüdrofoobsed süsivesinikahelad pakkuvad omavahel tihedalt kokku. 76. Taimsete õlide hüdrogeenimisel saadakse margariin. Kas protsessi käigus: a)suureneb rasvade küllastuvusaste 77. Küllastumata rasvade osakaal on suurim oliiviõlis 83
20-25% ; *B e. 60-75% ja *D e. 5-15% (kogu endok.rakkude koguhulgast). *Glükagooni prod. A rakkudes, tugev toime maksas- glükogenolüüsi sti-muleeriv toime(suureneb glükoosi väljut. ver-re),sood. ka glükoneogeneesi maksas (lähtudes aminohapetest),elavdab rasvhapete aine-vahetust maksas (tulem. ketokehade produkts. suurendamine ja nende kontsent. tõus veres), lipolüüsi stimuleeriv toime rasvkoes (vähesel määral).*Insuliin prod. B rakud. Tundlikud on maks, lihas- ja rasvkude ja küllastuskeskus (asub hüpotalamuses).Alandab vere glükoosi-taset(saav. insuliini laialdase mõju kaudu ainevahetusele):1.I sood. glükoosi akumuleerimist maksa,aktiveerides maksarakkudes ensüümi glükokinaasi (katalüüsib glükoosi fosforüülimist- glükoos ei suuda väljuda);2.I aktiveerib maksas glükogeeni süntaasi, inhibeeri-des samas fosforülaasi.3. I stimuleerib maksas, ka rasvkoes glükoosi ümbertöötamist rasvhapeteks.4.I stimul
isiksusele. Probleeemid iseenda jaoks: 1. Füüsilise jõu ja veetlevuse kadumine. Peab oskama vananeda. "Vanadus on nagu armastus, seda pole võimalik peita." Nägemisteravus hakkab alanema 40-50 aastaselt Kuulmisteravus peale 20.a. Keskeas väheneb maitse-, lõhna- ja valutundlikkus. Reaktsiooniaeg ja sensomotoorsed võimed aeglustuvad Peale 50. -ndat aeglustuvad närviprotsessid, skelett jäigastub, lihased ja nahk kaotavad elastsuse, keha keskossa hakkab kogunema rasvkude Südamearterite läbimõõt kolmandiku võrra väiksem kui 20 aastaselt. Kahaneb kopsumaht 2. Seksuaalsus. Paljud kurdavad, et nooruses tähendas seks neile rohkem. Samas on just siis mehi ja naisi, kes vaatavad igat vastassoo esindajat kui potentsiaalset seksuaalpartnerit. Uurimused näidanud, et igal 7.-ndal inimesel (võrdselt naistel ja meestel) on seksuaaleluga probleeme. Naiste kaebused: Seksuaalne sobimatus- 18% Madal sugutung- 17% Orgasmi saavutamise raskused- 17%
mustikas, jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villapea, tarn, paju. Tundra loomastik 48 imetajaliiki: karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud, rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud on enamasti rändlinnud, talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren. Kohastummused: talvel on elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine või pikenemine. o Metsatundra kitsas üleminekuvöönd tundra ja taiga vahel. Põõsad ja hõredad, madalad puud. Liigirikkus on väiksem kui tundras või taigas. Paljud puud paljunevad vaid vegetatiivselt. Metsapiiril on enamasti okaspuud, kuid Alaskas palsampappel, Skandinaavias tundrakask.
Tabel 1. Arteriaalse pulsi palpatsiooni kohad (Iivanaine jt 1997). Vastsündunutel, imikutel palpeeritakse oimuarterit (a. temporalis) või unearterit (a. carotis) (Hockenberry & Barrera 2007). Unearter palpeeritakse kaelal kilpkõhrest lateraalsel peanoogutajalihase (m. sternocleidomastoideus) eesmise serva kohal. Unearteri palpatsioon võib osutuda raskeks suurekaaluliste vastsündinute, imikute juures. Põhjuseks rohke nahaalune rasvkude ja anatoomiliselt lühike kael. (Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007.) 9 Joonis 2. Unearteri (a. carotis) palpatsioon. Joonis 3. Temporaalarteri ehk pindmise oimuarteri (a. temporalis superficialis) palpatsioon. Brahiaalarter ehk õlavarrearter (a. brachialis) palpeeritakse küünraaugus kakspealihase kõõlusest mediaalsemal, kui küünarliiges on sirutatud ja küünarvars maksimaalselt välja
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis to...
keha ühtlaselt, mitte ainult ühe piirkonna arvelt. Küll aga kehtib reegel, et nendest piirkondadest, kuhu rasv kõige esimesena ja kiiremini ladestuma kipub, põletatakse seda aeroobsel treeningul kõige viimasena (meestel kõht, alaselg; naistel reied, puusad). 25 Kehakaalu jälgimise kõrval tuleb pöörata tähelepanu ka ümbermõõdule ning proportsioonidele. Rasvkude on kaalu järgi kergem kui aktiivne lihaskude, seetõttu ei pruugi treeningu tulemusena kaal langeda. Seetõttu oleks mõttekas mõõta harjutamise alguses keha rasvaprotsenti ning jälgida seda pidevalt. Jõuharjutustega kaasnevad positiivsed mõjud organismis: · lihasjõu suurenemine · sportliku saavutusvõime paranemine · vigastuste riski vähendamine · paraneb vererõhu stabiilsus pingutuse puhul · paraneb luude tihedus (mineraalisisaldus)
(kehanäärmed) Sensoorne epiteel – haistmisepiteel nina limaskestal 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas (veresoontes) Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes) Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 1
20-25% ; *B e. 60-75% ja *D e. 5-15% (kogu endok.rakkude koguhulgast). *Glükagooni prod. A rakkudes, tugev toime maksas- glükogenolüüsi sti-muleeriv toime(suureneb glükoosi väljut. ver-re),sood. ka glükoneogeneesi maksas (lähtudes aminohapetest),elavdab rasvhapete aine-vahetust maksas (tulem. ketokehade produkts. suurendamine ja nende kontsent. tõus veres), lipolüüsi stimuleeriv toime rasvkoes (vähesel määral).*Insuliin prod. B rakud. Tundlikud on maks, lihas- ja rasvkude ja küllastuskeskus (asub hüpotalamuses).Alandab vere glükoosi-taset(saav. insuliini laialdase mõju kaudu ainevahetusele):1.I sood. glükoosi akumuleerimist maksa,aktiveerides maksarakkudes ensüümi glükokinaasi (katalüüsib glükoosi fosforüülimist-glükoos ei suuda väljuda);2.I aktiveerib maksas glükogeeni süntaasi, inhibeeri- des samas fosforülaasi.3. I stimuleerib maksas, ka rasvkoes glükoosi ümbertöötamist rasvhapeteks.4.I stimul
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
Sensoorne epiteel haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime.
Sensoorne epiteel – haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on
Sensoorne epiteel haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime.
sugukari). KESKKONNATEMPERATUUR 1. VASTSÜNDINUD PÕRSAD Imikpõrsaste kaod moodustavad keskmiselt 19 %. Emise 72 h jooksul hukkub 70 80 % kogu imetamisperioodil survatest põrsastest. Lõpmine on põhjustatud põrsaste alajahtumisest ja alatoitumisest (selle tagajärjel ,,magavad" emised nad ära). 22 Vastsündinud põrsastel puuduvad harjased ja nahaalune rasvkude ning organismi energiavarud (glükogeen + rasv) on väga väikesed (võrreldes inimbeebiga vaid 8 %). Vastsündinud põrsad peavad väga kiiresti saama ternest (tavaliselt 20 30 min pärast sündi) ja nende kolostrumi tarbimine esimese elutunni jooksul on suur 5 7 % kehamassist. Piimatarbimine esimesel elupäeval on seotud põrsa kehamassiga (KM), keskmiselt 315 340 g/kg KM kohta (max. 450 g/kg). Esimesel elupäeval on põrsa kehamssi dünaamika varieeruv (-136..
,rosivarusid peamiselt maksas ia lihastes rse t;irkLise ehk gliikogeeni molekrllidena. 'espool esitatust selgub, et sahhariididel on ranismis kaks p6hilist iilesannet: energee- . -.:st nende ne ja ehituslik. :, - 'rstab see- 2.11" Nahaalune rasvkude kaitseb hiiljest liigse ,' ssugune on lipiidide ehitus ja mis on nende jahtumise eest ja annab talle voolujoonelise keha- kuju. Rasvavarude lagundamisega saab ta aga .r lesanded?
Isolatsioon. Külmades keskkonnatingimustes elavatel loomadel paiknevad naha all rasvarakkude kihid, mis täidavad soojusisolaatori rolli. Heaks näiteks on siin vaalade rasvkude. 73. Vahad on rasvhapete ja alkoholide estrid. 74. Rasvad on rasvhapete ja kolmealuselise alkoholi glütserooli triestrid. Rasvamolekuli üldstruktuur on olemas PDF failis pealkirjaga lipiidid ja membraanid leheküljel 3(see on ainus joonis leheküljel, niiet sassi pole võimalik millegagi ajada!!!!) 75. Miks ühinevad vette segatud taimeõlitilgad suuremateks tilkadeks? Siin toimibki hüdrofoobne efekt. Õlimolekulide hüdrofoobsed süsivesinikahelad pakkuvad omavahel tihedalt kokku
Energiat lihastööks saadakse glükogeenist (glükoosidepoo maksas ja lihastes) ehk teisiti öeldes kasutatakse ära näiteks hommikusöögil saadud "energia" ja eelmise õhtusöögi "ülejäänud energiat" ei kasutata. Pikemaajalisel kehalisel tegevusel (1-1,5 tundi treeningut) suureneb pikkamisi rasvade töösse võtmine rasvavarudest ja nende kasutamisest saadakse energia lihastööks. Rasvkude on deponeerunud rasvad. Rasvumine - rasvade kogumine depoosse ületab nende toitainete kasutamise. Näiteks ka liigne süsivesikuterikas toit muutub rasvadeks. Normaalne söömine koos regulaarse füüsilise tegevusega ületab rasvade kasutamine nende kogumise varudesse. Seedimine ja vähene liikumine pärast sööki Toidu normaalseks seedimiseks on vajalik piisav vere juurdevool seedetrakti.
Kõrges doosis tsüaniid põhjustab krambid, kooma, hingamis-ja südameseiskumise minutitega. Krooniline madalas konsentratsioonis tsüaniid võib põhjustada üldist nõrkust, paralüüse, neuropatoloogiaid jne. Antidoot – hydroxycobolamin (vitamiin B12 vorm) – seondub tugevalt tsüaniidiga. Põhjustavad paljud CN- iooni sisaldavad ühendid: gaasilised, vedelikud, tahked. Ajalooliselt üks enim kasutatud mürke: gaasikambrid, surmanuhtlus, enesetapud, mõrvad. 105. Pruun rasvkude. Mitokondrites alternatiivne rada, kus prootonite tagasivool võib käivitada ka valgu Uncoupling Protein 1 (UCP1, e thermogenin). ATP sünteesi asemel vabaneb soojus. Oluline imikute termoregulatsioonis ja hiberneeruvatel loomadel ärgates. Pruuni rasvkoe osakaalu tõus võiks kiirendada rasvade põletamist ja aidata rasvtõve puhul. 106.Mitokondrite geneetiline süsteem: olemus, mtDNA erinevus DNAst ja pärandumine. Mitokondrid omavad iseseisvat geneetilist süsteemi: DNA, RNA, ribosoomid
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
· Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas jm) lihakeha mass × 100 · Tapasaagis= tapaeelneehamass Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides Näiteks 8 kuu vanuste noorjäärade kontrolltapmise tulemused Aravete OÜ Nimetus Ristandid Puhtatõulised TT1 Tapaeelne kehamass, kg 48,8 48,0 Tapasaagis, % 45,6 46,4 Lihakeha mass, kg 22,3 22,3 Rümba morfoloogiline koostis Tailiha, % 67,0 61,5
üle minna teisele tõule Piimaloome · Piim tekib udaras, mis evolutsiooniliselt on välja kujunenud nahakoest. · Looduslikes oludes peaks udar tootma piima vaid selles ulatuses, kui palju vajab toitaineid järglane esmase kiire kasvu perioodil, mil ta pole veel võimeline iseseisvalt toituma. · Piima koostis oleneb sellest, milliste keskkonnatingimustega on loom kohanenud evolutsiooni käigus. · Mida külmem on elukeskkond, seda enam peab järglasel tekkima rasvkude ja seda enam sisaldab emaslooma piim rasva. · Mereimetajate ja põhjapõdra piima rasvasisaldus on seetõttu lehmapiima rasvasisaldusest 47 korda kõrgem. · Valgusisaldus on eriti suur nende imetajate piimas, kelle järglased peavad kiiresti kasvama · Seetõttu sõltuvad imetajate piima kogus, koostis ja laktatsioonikõver paljuski liigist, kehamassist ja pesakonda sündivate poegade arvust. · Laktatsiooni kestus ja toodang on seotud looma kehamassiga.
rasedusnädal) Formeerub loote nägu, tekib miimika, algab koljuluude luustumine. Kujunevad välja lihas- ja skeletisüsteem. Silmad on välja arenenud, kuid silmalaud on suletud. Selgesti on määratletav loote sugu. Kuu lõpuks on loode 16cm pikk ja kaalub 100g. 35 5.kuu (17.-20. rasedusnädal) Lootel on kujunenud une- ja ärkveloleku ajad. Ärkvelolekus liigutab loode aktiivselt. Hakkab kujunema nahaalune rasvkude, sooles moodustub esmasroe e. mekoonium. Loode neelab lootevett, teeb hingamisliigutusi. Luustik tugevneb, arenevad küüned ja kulmukarvad. Kuu lõpul hakkab ka naine looteliigutusi tajuma. Kuu lõpuks on loode 25cm pikk ja kaalub 300g. 6. kuu (21.-24. rasedusnädal) Loote keha muutub proportsionaalsemaks, kaal kasvab kiiresti, tekib juurde nahaalust rasvkudet. Kujuneb haistmine, kuulmine, maitsmine. Loode hakkab ka silmi avama. Liigutused on aktiivsed, jõulised
o · Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (rogers, Maslow, Kelly) · Neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadumuste ja ajuprotsesside seaosed) · Psühhobioloogilised geneetilised teooriad (Plomin, Bouchard, Zuckerman) William H. Sheldon (1898-1977): Isiksus väljendub tema kehatüübis (somatotüübis):3 tüüpi: · Endomorf pirnja kehaga, laiad puusad, õlad, ümar pea, tugev rasvkude kehal, kätel ja jalgadel, eest-taha lai keha Iseloom: ekstravertne, tundeline · Mesomorf: kiiljas keha, kandiline pea, laiaõlgne, lihaseline, litsad puusad, eest-taha lame keha, vähe rasva Iseloom: ekstra- või introvertne, mõtleja või tundeline · Ekdomorf: kõrgelaubaline, tagasihoidlik lõug, kitsad õlad ja puusad, kitsas rind ja kõht, kõhnad jäsemed, vähe lihaseid ja rasva. iseloom: introvertne ja intuitiivne.
Endoteel ühekihiline rakukest veresoonte ja seroossete õõnsuste pinnal Näärmekude erilised epiteelrakud, mis toodavad hormooni või muud eritist Sidekude tugikude strooma: organite tugisüsteem; parenhüüm: organite funktsioneeriv kude rasvkude funktsionaalne rasv: tugifunktsioon (nt peopesal, jalatallal), näljakindel; varurasv: kalorivaru (kõhul, sooltel) Kõhrkude hüaliinkõhr liigesepindade libisemiskate, roided, kõrisõlm, hingetorukinnised elastne kõhr kõrvalest, kõripealis, väikesed bronhid
2. konvektsioon- soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine- aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem, siis on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise e. higistamise teel. 4. soojuskiirgus- on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude. 109. Produktiivsus: primaarproduktsioon, neto- ja brutoproduktsioon, sekundaarproduktsioon. Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmatoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu. Primaarproduktsioonil baseerub kogu elusloodus. Fotosünteesi korral sünteesitakse süsihappegaasist ja veest valguse juuresolekul metanaali (sellest sünteesitakse omakorda keerukamaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
