Müüt: Külmutatud köögiviljad on madala toiteväärtusega. Tegelikkus: Vastupidi. Köögiviljade puhastamisel on kaod küllalt suured, külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed. Müüt: Punane liha on tervisele kahjulik ja teeb paksuks. Tegelikkus: Rasvane liha, mis sisaldab palju küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli, võib tõesti tõsta kehakaalu ja tekitada suurema südamehaiguste riski. Väherasvane hautatud või grillitud punane liha on aga väga hea raua- ja valguallikas Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtul teeb paksuks. Tegelikkus: Ei ole tähtis, millal sa sööd, vaid kui palju sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist- joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi, õhtuti ei ole tõesti kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und
Töö käik: Valasin kolme puhtasse katseklaasi 2ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Valisin lipiidilahusteks palmithappe, oliiviõli ja searasva Lisasin kõigisse katseklaasidesse 10 tilka broomi lahust kloroformis ja loksutasin. Palmithappega lahuses broomi värv lahjenes, kuid ei kadunud, oliiviõli ja searasva lahustes kadus värvus täielikult, seega olid viimased kaks küllastumata rasvhapped. Katse näitab, et searasvas ja oliiviõlis on küllastumatuid rasvhappeid, kuid mis ei näita küllastunud ja küllastamatute rasvhapete osakaalu, mis võib väga suures osas erineda. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Töö käik Kolme puhtasse katseklaasi lisasin 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis- kolesteroolilahust, rapsiõli ja searasva lahust.
kõige rohkem Ameerika Ühendriikidele. Kalapüügi mahult nii avaveekogudest kui ka kalakasvandustest edestab kõiki riike Hiina, kus kalandus on viimase poole sajandi jooksul väga jõudsalt arenenud. Suurem osa kalasaagist tarbitakse riikide siseturul, kala impordivad peamiselt arenenud riigid. Kalandus ehk kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ning ¼ kaladest tehakse kalajahu ja -õli. Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstustes, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest valmistatakse ravimeid. 5 ÜRO mereõiguste konventsioon Jõustus 1994.a., 60 riigi heaks kiitmisel. Konventsioon annab 200 meremiili
Suhteliselt rasvarikkad on või ja margariin, pähklid (kuni 67%), samuti rasvane liha ja kala. Hapniku ja valguse toimel rasvad riknevad, omandades ebameeldiva maitse ja lõhna. Rasvad ei lahustu vees, hapetes ega alkoholis. Nad lahustuvad bensiinis, eetris ja tärpentiinis. Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist. Loomsed rasvad sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid. Päevane rasvavajadus on 70 g, millest taimsed peavad moodustama vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist
pähkel, vaid luuvili, mis koosneb neljast kihist. Kõige pealmine on nahkjas ja veekindel väliskest, mis kohe pärast viljade koristamist eemaldatakse. Selle all on tugeva käsna taoline kiudkest. Järgneb 0,5 -1 cm paksune tugev luukest, mille sees on 1-1,5 cm paksune valge toitekiht. Vilja rasvarikas toitekude, mida kuivatatult kopraks nimetatakse, on tähtsaim ja nõutavaim saadus maailmaturul. Et toitekiht sisaldab väga suurel hulgal organismile vajalike vitamiine ja rasvhappeid, siis tarbitakse seda ka värskena toiduks. Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B-grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente. Tervistav kookospiim Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele pole kookospiim mitte kookospähkli õõnsuses leiduv piimjas vedelik, mis tavaliselt janujoogiks ära juuakse, vaid kookose viljalihast saadud tõmmis
Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks, samuti liigne osa rasvhapetest, mida organism ära ei kuluta, muudetakse rasvadeks ja ladustatakse. Seda protsessi nim. rasvumiseks. Teatud rasvhappeid kasutab organism teiste vajalike ühendite sünteesimiseks. Inimene vajab mõnede eluliselt tähtsate ainete valmistamiseks linool- ja linoleenhapet ja veel mõningaid, kuid ise ta ei suuda neid teha. Seepärast nimetatakse kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks ja need tuleb tagada õige toiduvalikuga. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Peale selle kasutatakse rasvu seebi tootmisel, lakkide, ravimite, kosmeetiliste vahendite jpt toodete valmistamisel. Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest. Loomsed rasvad sulatatakse või pressitakse välja kuumalt. Taimerasvad sisalduvad peamiselt seemnetes. Neist eraldatakse õli kas kuumpressimisel või ekstraheerimisel orgaaniliste lahustitega.
omastab teda kergesti selle poolest erineb sojavalk teiste tera- ja kaunviljade valkudest. Sojauba on ka üks suuremaid taimse õli allikaid. Sojaõli on üks odavamaid, kusjuures see on vaid valgurikka toiduaine ja sööda kõrvalprodukt. Erinevate sortide õlisisaldus on 14-24%. Sojaubades leiduv väärtuslik õli on kõrge bioloogilise aktiivsusega, millest inimene omastab kuni 98%. sojatoodete rasvasisaldus on jaotunud tervislikult: sojas on vähe küllastunud rasvhappeid ja rohkelt küllastumata rasvhappeid (85%). Looduslikult heas vahekorras olevad Omega-3 ja Omega-6 rasvhapped tugevdavad organismi vastupanuvõimet ning aitavad vältida kõrget vererõhku ja veresoonte lupjumist. Nagu kõik muud oad, sisaldavad sojaoadki palju kiudaineid (5-9%), mis soodustavad seedimist ning selle bioloogiliselt aktiivsed ühendid omavad ravitoimet. Sojas sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained võivad blokeerida
4. Ribosoomid nendes toimub proteiini süntees. Paiknevad kas vabalt tsütoplasmas või endoplasmaatilisel retiikulumil. 5. Endoplasmaatiline retiikulum Võib esineda sileda ja karedana. Koosneb torukestest, vakuoolidest ja tsisternidest. Kare Granulaarne e kare (rER), kus sünteesitakse valke 4 5 Sile - (sER) (mille pinnal ei ole ribosoome), kus sünteesitakse rasvhappeid, fosfolipiide (maksarakud) või steroide (neerupealistes, Leydigi rakkudes) või osaleb detoksikatsiooniprotsessides jääkainete lõhustamine (maksas pestitsiidide ja kartsinogeenide muutmisel veeslahustuvateks kehast väljutatavateks ühenditeks), glükogeeni ainevahetuses, membraani tekkes ja taastootmises. 6. Lüsosoomid - Lagundav kehake - sisaldab hüdrolüütilisi
vajaliku fosforhappe ainevahetust. · Aitab organismil vastu panna külmetushaigustele D-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes ( kalamaksas, piimarasvas, munades, kalamarjas, rasvastes kalades ), spinatis, salatis, kapsas, tomatis. Organism saab seda ka värskes õhus jalutades ja päikese käes viibides. · D-vitamiin ei hävi kulinaarsel töötlemisel · Et seda hästi omandataks ja et see organismile soodsalt mõjuks, peab olema organismis piisavalt valke, rasvhappeid, kaltsiumi, A ja C- ning B-rühma vitamiine sisaldavaid toiduaineid. · Kõige paremini omastatakse D-vitamiini jogurtitest , rõõsast koorest, koorevõist ning teistest rasva sisaldavatest toiduainetest ja poolpehmeks keedetud munadest. · Ärge sulatade külmunud kala vees, muidu uhute vitamiini sellest välja. Keetes asetage kala keevasse vette, praadides aga kuumale pannile. Keedetud kalast aitavad D vitamiini omastada hapukoorekaste ja poola kaste.
See on ahelreaktsioon, mille kulgu kiirendavad nii oksüdeerumisproduktid kui ka kütuse põlemisel tekkivad saastained. Oksüdeerumisvastased lisandid peatavad selle protsessi ja hoiavad ära katalüütilise mõju metallipindadele. Kasutatakse N, S ja P ühendeid ( amiinid, fenoolid koos Zn, Sn-ga jms.) Kulumisvastased lisandid - pindaktiivsed ained moodustavad määritavatel pindadel kile, mis takistab metallpindade vahetut kokkupuudet. Kasutatakse rasvhappeid ja nende derivaate, amiine jms. Viskoossusmodifikaatorid - parandavad viskoossusindeksit ja aeglustavad viskoossuse vähenemist temperatuuri tõusul. Kasutatakse erilisi polümeere. Detergendid - pesevad lisandid eemaldavad detailide pindadelt oksüdatsiooniproduktid. Dispergaatorid - isoleerivad saastained, ei lase neil pindadele kinnituda. Depressaatorid - alandavad hangumistemperatuuri (naftaliin, alküül-fenoolid jt.). Korrosiooniinhibiitorid - tekitavad metalli pinnale kaitsva kile.
valged, kollased, punased, sinised või lillad torujad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes, vili on pähklike. Salveid sisaldavad eeterlikke õlisid. Salveid sisaldavad 1,5- 2% eeterlikke õlisid, mille põhikomponentideks on tujoon ja kamper, kusjuures tujoon võib suurtes kogustes mürgina mõjuda aga leidub veel pineeni, salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, saponiine ja alkoloidide jälgi. Eestis kasvatatakse üheaastase aialillena, lillekastides japottides Brasiiliast pärinevat erepunaste õitega poolpõõsast leeksalveid (Salvia splendens) ja dekoratiivsete lehtedega kirju salveid (Salvia horminum). Hõlpsaim viis nende kasvatamiseks on seemnetest. Külvid teostada varakult taimede ettekasvatamiseks. Hiljem tõusmed pikeeritakse, istutatakse pottidesse või kastidesse
pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust. Taldrikureegli võttis esmakordselt Eestis kasutusele Eesti Südameliit 2000. aastal. 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki 2. Söö regulaarselt 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas 5. Söö rohkem kala 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid 7. Söö vähem suhkrut 8. Söö vähem soola 9. Joo piisavalt vett 10. Ära liialda alkoholiga Kuidas poes toitu valida Kõige lihtsam viis suunata perekonna toitumisharjumusi, on valida koju ahvatlevad, kuid võimalikult vähe töödeldud toiduained. Et mitte teha tarbetuid oste, koosta enne kauplusesse minemist nimekiri neist toiduainetest, mida söögitegemiseks vajad. Poes olles tutvu alati pakendil oleva infoga, et saaksid teha teadlikke valikuid.
asendatav rasvhape- rasvhape, mida organism on võimeline ise sünteesima küllastunud rasv küllastumata rasv transhape- rasv- on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke fosfolipiidid- sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel 2. Lipiidide funktsioonid: struktuurne, energeetiline varuaine, kaitsefunktsioon 3. Toidurasvad peaksid katma 2530% päevasest toiduenergiast. 4. Milliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks (selgita aine struktuurist lähtuvalt)? 5. head asendamatute rasvhapete allikad on näiteks oliiviõli, seesamiseemneõli, kalamaksaõli, linaseemneõli ja kanepiseemneõli. 6. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel - õli. 7. Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks 8. Kirjelda rasvade seedimisprotsessi. 9
· Mõlemasse katseklaasi lisatakse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse (ei mäleta, aga usun, et tegin just nii) · Teises katseklaasis tekkis hägu ehk õli-vees emulsioon, seega sisaldas teine lahus lipiide 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvatamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisele reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll lahjeneda, kuid ei kao. Küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik · Kolme puhtasse katseklaasi valatakse pipeteeritakse 2 ml lipiidide lahuseid orgaanilises lahustis: rasvhape (palmitiinhape), taimne rasv (rapsiõli) ja loomne rasv (searasv)
kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8…2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid. Linnuliha on kõrge valgusisaldusega (kana- ja kalkunibroilerite rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja preservina käideldav toiduaine on kõrge dieetilise väärtusega. Lihalindude tapmine, linnuliha töötlemine ja toidumunade sorteerimine on kõrgtasemel mehhaniseeritud ja automatiseeritud. Linnukasvatussaadusi tarbivad kõik inimesed, sõltumata eri rassidest ja usulistest tõekspidamistest. Kanakasvatussaadused Kanamuna Kanamuna ehitus
energiavajadusest 10...15%. 4. LIPIIDID 3.1. Sissejuhatus Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Rasvhapete (RH) jaotus on mitmekesine, keemilise olemuse põhjal jaotatakse need küllastatud ja küllastumata rasvhapeteks . Küllastatud RH-d on ühendid, milles pole kaksiksidemeid, küllastamata RH-s on üks või enam kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja a-linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 3.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: * lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s
Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Toimub rasva rääsumine tekivad ebameeldiva lõhnaga ebatervislikud ühendid. Rasvad meie elus Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Rasv on väga tähtist energeetiline toitaine. Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks ja neid tuleb tagada õige toiduvalikuga. (oomegahapped) Rasvadest saab inimene normaalseks elutegevuseks tarvilikke aineid. Ülemäärane rasvade piiramine toidus võib põhjustada tervet rida tervisehäireid: südameveresoonkonna haigused, nahahaigused, sapikivid jne. Rasvu kasutatakse seebi tootmisel, lakkide, ravimite ja kosmeetikatoodete valmistamisel. Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest. Toiduks kasutatakse võid
1 Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. Täiskasvanud inimeses on umbes 6 liitrit verd. Kõide rohkem on veres punaliblesid ehk erütrotsüüte. Kujult meenutavad punalibled ümmargusi kaksiknõgusaid kettaid ja neid on täiskasvanud inimese kehas umbes 35 triljonit. Punaliblede eluiga on neli kuud ja inimese veri täieneb pidevalt uute erütrotsüütidega. Uued punalibled tekkivad punases luuüdis. Vereanalüüs on kõige lihtsam ja informatiivsem uuringu liik: verd võetakse hommikul kas sõrmest või veenist. Üldine vereanalüüs näitab, kuidas on lood hemoglobiini, leukotsüütide ning veresettega. In sanguis veritas est - veres on tõde 2 3 Iga haiglasse sattunud inimene kohtub peaaegu alati laborand...
kasutatakse tingimuste kirjeldamisel? Toidu riknemise määrab vee kättesaadavus ja seda kirjeldatakse vee aktiivsusega (aw toidus oleva aururõhu ja puhta vee aururõhu suhe) 21. Kuidas tapab niiske kuumus mikroorganisme? Denatureerib mikroorganismide nukleiinhappeid, struktuurseid valke ja ensüüme 22. Millel põhineb soola ja suhkru säilitav toime? Pärsivad mikroobide tekitades lahuses kõrge osmootse rõhu 23. Milliseid rasvhappeid ohustab oksüdeerumine rohkem, kas küllastunud või küllastumata? Küllastumata 24. Millises riigis toodetakse autentset serrit? Hispaanias Jereze linnas 25. Mille poolest erineb naturaalsete serride kangestamine portveinide kangestamisest? Kangestatakse alles pärast fermentatsiooni. Kuna alkoholi (brändi) lisamine toimub pärast käärimise lõppu, on kõik naturaalsed serrid kuivad. Igasugused magusained lisatakse hiljem.
Põlevad maavarad looduslikud kütused maagaas(soogaas), naftagaas, nafta- vedel, kivisüsi, põlevkivi, puit(tahked), kunstlikud, tööstuslikud vingugaas, piiritus, puupiiritus(vedelad), brikett. Eesti Põlevkivi ehk kukersiit, mida peetakse maailma parimaks, paikneb Eesti kirdeosas umbes 6000km2 suurusel alal. Kukersiit on ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Põlevkivi varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam kui lubjakivi. Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turva kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei la...
juurde vaid 30 lisakalorit. Kalorsus polegi probleem, sest meil kõige enam müüdav 2,5% rasvasisaldusega variant annab klaasitäie puhul umbes 100 kcal toiduenergiat. Keefiril on värskendav, nõrgalt terav maitse. Teravus on aga seda vähem tajutav, mida rasvasem on keefir. Arvestades mitmekesise koosseisuga lipiidide hädavajalikkust inimkeha aine-ja energiavahetuses, sobib ka rasvasem keefir igati hästi. Südamelihas kasutab tavaolukorras eelistatult just rasvhappeid. Eriti oluline on rasvasem keefir laste toidulaual, nende maitsmismeel on tundlikum ja energiavajadus mõnevõrra suurem. 3) Sõltuvalt toote rasvasusest ja kääritamise kestusest on keefiris umbes 3,5-4% süsivesikuid, millest põhiosa langeb laktoosi arvele. Seda on aga vähem kui tavapiimas, sest segajuuretise mikroorganismid kasutavad osa laktoosi ära. Seetõttu sobib keefir neile, kel probleeme laktoositalu-misega.
VIIE TOIDUAINE VITAMIINIDE JA MINERAALAINETE SISALDUS NING NENDE OMAVAHELINE VÕRDLUS Toitumisõpetus Töö koostasid: Tartu 2010 1 Sissejuhatus Tervislik toitumine on meie igapäevaelu tähtis osa. Et elada täisväärtusliku ja tervisliku elu, peaksime me kõik teadma, mida kujutab endas tervislik toitumine ning milliseid toiduaineid eriti toitaineid me igapäev endale sisse sööme. Samas peaksime me teadma, kui palju me peaksime antud aineid igapäevaselt tarbima (millistes kogustes) ning millised on nende ainete mõju meie organismile ja tervisele. Üha enam pööravad inimesed tähelepanu tervislikele eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valg...
KALAD MEIE TOIDULAUAL Referaat Tallinn 2011 Kalad meie toidulaual SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. KALA.....................................................................................................................3 2. LATIKAS...............................................................................................................3 3. KAHEKSAJALG...................................................................................................4 4. TURSK...................................................................................................................5 5. PILDID...................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................8 ...
Silmad Kasulikud vitamiinid Väga tähtis tingimus silmade tervise säilitamisel on õige toitumine. Silmade jaoks on kõige tähtsam Avitamiin, mida sisaldavad rohkesti porgandid, tomatid, kõik lehtköögiviljad, petersell, mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm. Cvitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees. B2vitamiin (riboflaviin) aitab rakkudel kasutada hapnikku, mille abil tärklis ja suhkur muutuvad lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad. B6vitamiin on looduslik rahusti. Selle puuduse korral kannatava...
moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksütatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. (Viik, 2004) Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. (Viik, 2004) Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. (Viik, 2004) Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud). (Viik, 2004)
kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5 kuni 30 kg koprat Kookospähkli viljaliha sisaldab vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest. Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A ja Bgrupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente. Kookoseõli tarvitamine toiduks parandab seedimist ja pärsib halbade bakterite paljunemist seedetraktis. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. MANDEL Kõige olulisem mandleid tootev piirkond on Ameerika Ühendriikide California osariik. Mandlid võib jagada kahte erinevasse rühma: magusad ja
(tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis kolesterool-lipiidide hulka kuuluv molekul, millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid, kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame-veresoonkonna haigusi transrasvhapped-mono või polü küllastumata rasvad, mis sisaldavad transiomeerseid rasvhappeid peptiidside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel ribosoom-moodustavad valgud ehk proteiin denaturatsioon-valgustruktuuri muutus ehk hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuuri (muna vahustamine) renaturatsioon-Kõrgemat järku struktuurid taastuvad(vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm-valgud mis osalevad keemiliste reaktsioonide ja protsesside kiirendajana ja aeglustajana ehk biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk
Reaktsioon on pöörduv. VII Fumaraat hüdrateeritakse malaadiks ensüümi fumaraasi vahendusel. Reaktsioon on pöörduv. VIII Toimub malaadi dehüdrogeenimine, mille tulemusel regeneeritakse oksaloatsetaat ning toodetakse NADH. Ensüümiks on malaadi dehüdrogenaas. Reaktsioon on pöörduv. Oksaloatsetaat kondenseerub uue atsetüül-CoA molekuliga tsitraadiks ning algab uus tsükkel. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Rasvhappeid säilitatakse inimorganismis triglütseriididena. Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse suures osas rasvkoe rakkudes ehk adipotsüütides triglütseriididena. Triglütseriidide lõhustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksüdatiivsel lõhustumisel saadakse atsetüül-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Osa rasvhapetest säilitatakse rakumembraanides ka kolesterooli või fosfolipiidide kujul. 5
Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumise organismis. Pähkleid on hea süüa pärast väsitavat treeningut või enne suuremat ajutööd või eksamit. PÄHKLEID KANDVAD TAIMEPEREKONNAD
Lihtlipiidid on neutraalsed rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid. Tsüklilised on alkoholide baasil moodustuvad lipiidid nagu näiteks kolesteriidid. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Loomades on hüdrofoobsed rasvamolekulid akumuleerunud rasvapooridesse ja säilitavad niiviisi toiduenergiat. Naturaalsetes rasvades sisaldub väga mitmeid nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtis linool- ja - linoleenhape, sest seda organism ei suuda sünteesida ning selle peab saama toiduga. Küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, seetõttu on ahel kujult väändunud. Trans-konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak kujuga ning käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Sellised rasvhapped on organismis raskesti
tsükkel Tsitraaditükli regulatsioon Reguleeritakse vastavalt ATP vajadusele. Kui on piisavalt ATP ja NADH siis ei toimu aktiivset katabolismi. Tsükli toimumiseks eeldameet on oleams Oksaloatsetaat. Seda ainet aga kasutatakse aga ise erinevate ainete biosünteesiks. Tsüklit võetakse ka ns ühendeid välja ja sünteesitakse.Osaliselt saadakse Püruvaadist otse oksaloatsetaati. Seda saadakse püruvaadi karboniseermise läbi. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Rasvhappeid säilitatakse organismis peamiselt triglütseriididena. Nende lõhustamisel saadaud rasvhapete edasisel töötlemisel saadakse Atsetüül-CoA. Triglütseriididest jätkub organismile mitmeks nädalaks energiat. Rasvhappe täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat. Süsivesikud ja valgud vaid 4 kcal/g. Triglütseriidid( neutraalrasvad ): glütserool +3rasvhapet. Lipiidid ehk rasvad. Rasvhapete ja alkoholide estrid. Lipiididon veesmitelahustuva,aga
arvestades kõiki (nii vabu kui seotud) vesinikioone. PIIMARASVA ISELOOMUSTAVAD FÜÜSIKALISED NÄITAJAD: • SULAMISTEMPERATUUR iseloomustab temperatuuri, mille puhul tahke rasv muutub vedelaks. Piimarasva sulamistemperatuur kõigub 26…34 kraadi piirides. • Müristiinhape, palmitiinhape ja steariinhape on vedelad toatemperatuuril, seevastu aga oleiinhape on tahke toatemperatuuril. • Juhul, kui või sisaldab rohkem madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, on või pehmema konsistentsiga ja paremini määritav. Kui või sisaldab rohkem kõrgema sulamistemperatuuriga rasvhappeid, siis on või konsistents tahkem ja või on raskesti määritav. • HANGUMISTEMPERATUURIKS nimetatakse temperatuuri, mille puhul vedel rasv muutub tahkeks. Piimarasv hangub 18…23 kraadi vahel. • REFRAKTSIOONIARV iseloomustab valguskiirte murdumise suurust rasva läbimisel. Piimarasva refraktsiooniarv määratakse 40 kraadi juures ja see on 42…45.
Rama on algusest peale (alates 1920ndatest aastatest) olnud üks Euroopa liidritest margariini tootmise alal - meil on olnud õnn teenida paljude emade usaldus. Tänu lojaalsetele emadele on Rama tulnud erinevate kaubamärkide all müügile paljudes riikides ja alates 1996 ka Eestis. Kas teadsid, et sõna margariin on pärit kreekakeelsest sõnast margarites (pärlid)? Nimi tuli sellest, et margariini leiutaja, prantsuse toitumisteadlane Mège Mouriès, vaatas rasvhappeid ja need meenutasid talle säravaid pärlisarnaseid tilkasid. Tegelikult on nende rasvhapete välimusest palju olulisem nende toime. Rama margariin, mis põhineb ainult taimsetel rasvadel, sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mis on vajalikud inimorganismi arenguks. Need head rasvhapped on asendamatud seetõttu, et organism ei suuda neid ise toota. Rama on algusest peale aidanud emadel toita lapsi asendamatute toitainetega.
Toitumise järgselt, mil glükoosi tase veres tõuseb, intensiivistub nii maksas kui lihastes glükoosist glükogeeni sünteesimine ja ladestam. See toimub kõhunäärme hormooni insuliini mõjul, mille kontsentr suurenem kaasneb alati glükoositaseme tõusuga ringlevas veres. Glükogeeni säilit maksas ja lihastes. SV-te vajaduse suurenemisel lammutatakse maksa glükogeen glükogenolüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. Vajaduse korral võivad maksarakud sünteesida glükoosist ka rasvhappeid, kui SV-id on liiga palju saadavas toidus. Vere glükoositase hoitakse terves organismis stabiilsena, normväärtuse piirideks on 3,3-6,1 mmol/l (0,6-1,1 g/l). Seedesüst kiiresti imenduv glükoos tõstab kiiresti veresuhkru sis, millele organism reageerib veres glükoosi sisaldust langetava hormooni insuliini produktsiooni tõusuga. Lipiidid on org ained, on vees praktiliselt lahustumatud, kuid lahustuvad hästi mitte polaarsetes lahustes (kloroform, etüleen)
o 10°- 48°C Psührofiilid e krüofiilid o -10°- 30°C o Saab eraldada merevees, külmunud mullast ja toiduainetest o Põhjustavad toiduainete riknemist madalatel temperatuuridel o Neil on stabiilsemad sidemed valgu eri osade vahel, mis teeb nende valgud paindlikumaks o Membraanid on vedelamad, sisaldavad rohkesti küllastamata rasvhappeid Termofiilid o Esinevad kuumenevates kompostihunnikutes o Neil on termostabiilsed dipikoliinhapet sisaldavad spoorid o Põhjustavad heina, sõnniku, kompostihunniku vms isekuumenemise o 40°-70°C Hüpertermofiilid o Leidub merepõhja avanevatest kuumavee allikatest o Nende hulka kuuluvad peamiselt arhed, mis näitab et elu tekkis termofiilsena
Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Rääsunud rasvad või neid sisaldavad toiduained ei kõlba süüa. o Rasvad meie elus Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks, mis imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine. Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks ja need tuleb tagada õige toiduvalikuga. Oomegahapped - asendamatute rasvhapete sisaldus tootes. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Ülemäärane rasvade piiramine toidus võib põhjustada tervet rida tervisehäireid, nagu südame-veresoonkonna haigused, nahahaigused, sapikivid jpt. Rasvu kasutatakse seebi tootmisel, lakkide, ravimite, kosmeetiliste vahendite jpt toodete valmistamisel. Rasvu saadakse loomsest ja taimsest
Toitumise ja teatud vähiliikide seoses on samuti kindlalt tõestatud. Igapäevane portsjon (80- 100 grammi) puu- või köögivilju vähendab suuvähi riski umbes 20% ja maovähki riski 30% võrra. Piisavalt kiudaineid ehk 27 grammi päevas vähendab 20% soolevähi riski, samal ajal kui punase liha tarbimine seda suurendab. Kõhuvähi riski suurendab aga soola ja soolarikaste toiduainete tarbimine. Ütlus, et üks õun päevas hoiab arsti eemal, on tõesti tõsi. Väldi küllastunud rasvhappeid, suhkrustatud jooke, soola ja soolaseid toite, punast liha, rohkes õlis küpsetatud toite. Naudi vaheldusrikast menüüd, kus on palju puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, et elada kaua ja tervena. Lähemalt saad lugeda veel siit. 5. Vahel on vähem rohkem Ülekaal (kehamassiindeks üle 25) suurendab emakakeha-, neeru-, söögitoru-, mao-, käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, sapipõie- ja pankreasevähi riski. Õige toiduvalik ja piisav liikumine tagavad ka tervisliku kehakaalu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2.5 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane Matrikli nr Õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist,...
1. Valkude struktuurne ja funktsionaalne klassifikatsioon Lihtvalkud koosnevad ainult AH jääkidest ja liitvalkud Ahjääkid + teised mittevalgulised rühmad.(glükoproteiinid, fosfoproteiinid,lipoproteiinid,metalloproteiinid) Lihtvalgud jagunevad veel fibrillaarseteks ja glonulaarseteks. Fibriallaarsed valgud on niitjad, reglina vesilahustumatud, vastupidavad hapetele/alustele,seedensüümidele ja denaturatsioonile. Nad on kaitse ja tugifunktsiooniga( kollageeid,elastiinid,müosiinid,keratiinid,fibroiinid). Globulaarsed valgud on arvukaim valkude rühm(liit ja lihtensüümid,hormoonid). Lahustavad füsioloogilises lahuses. Põhirühmad albumiinid ja globumiinid. Ensüümid( pepsiin, trüpsiin) Transportvalgud ( hemoglobiin) Struktuurvalgud ( histoonid, kollageen, elastiin) Kontraktiilsed valgud ( aktiin, müosiin) Regulaatorvalgud ( insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibronogeen) Toite ja varuvalgud (piima kaseiin) 2. ...
Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitainete transporti ja ladestumist munadesse.
Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. 5. Miks rakud vajavad kasvamiseks seerumit? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Enamasti kasutatakse veise loote seerumit (FBS (ka FCS) foetal bovine serum) kontsentratsiooniga 10%. Seerum on hüübinud vere vedel osa. Seerumi koostis pole defineeritud, ta sisaldab albumiine, kasvufaktoreid ja teisi valke, vitamiine, rasvhappeid, lipiide jm; seerum suurendab ka söötme puhverdamisvõimet. 6. Miks peab rakkude külmutamisel lisama DMSO-d? Dimetüülsulfoksiid. Kaitseb rakke külmutamise ajal. Soojas on rakkudele kahjulik. 7. Mis on Bürkeri kamber? Rakkude loendamise kaadervärk 8. Kuidas teha vahet elus ja surnud rakkudel kinnituvate rakkude korral? Surnud rakud hulbivad söötmes. 9. Kuidas rakke paljundatakse? Sööde, pH 7,2-7,4, CO2 5%, inkubaator 37 Praktiline töö II Transfektsioon 1
Kui aga menüüs on liiga palju valku, siis see tähendab ka suuremat koormust neerudele ja maksale. Valgu liigne tarbimine põhjustab ka rasvumist. Kui oled taimetoitlane, siis kindlustab kõrgekvaliteedilise valgu kaun- ja teraviljade kombineerimine. Kala on soovitav tarbida 5 korda nädalas. Külmaveekalad (lõhe, makrell ja heeringas) sisaldavad omega-3 rasvhappeid (DHA ja EPA). Sadades uurimustes on tõestatud, et need rasvhapped aitavad langetada kolesterooli ja triglütseriidide taset ning vähendada riski südamehaiguste ja trombide tekkeks. Muna Inglismaal valminud uuring kinnitab, et vähemalt ühe kanamuna söömine päevas on väga tervislik. Munas on valku, D- ja B12-vitamiini ning seleeni. Kanamunas olevad aminohapped on www.toitumisnoustaja.com
mineraale; 2,5 mg vitamiine. Energeetiline väärtus: 642 kcal/2,690 kJ. Kookospähkel Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Kookospähkel pähkel, vaid luuvili. Vilja rasvarikas toitekude, mida kuivatatult kopraks nimetatakse, on tähtsaim ja nõutavaim saadus maailmaturul. Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B-grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente. Kookoseõli tarvitamine toiduks parandab seedimist ja pärsib halbade bakterite paljunemist seedetraktis. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Kasutamine toidus: · Kookospiimast saab meeldiva kokteili, kui sellele lisada sulatatud jäätist ja purustatud puuvilja- või marjatükke ning aniisiseemneid.
Seedimise käigus seovad rasvad mikroobe ning viirusi enda külge. Rinnapiima põhiline süsivesik on laktoos, see soodustab soolestikus laktobatsillide kasvu ning takistab haigustekitajate paljunemist. Laktoos on vajalik aju arenguks. 6 kuni 8-kuused lapsed omandavad rinnapiimast keskmiselt 70% oma energiavajadusest, 9- 11-kuuselt langeb see ligikaudu 55% peale ning 12-24 kuuselt on see 40%. Rinnapiim sisaldab kõrgel määral proteiine, vitamiine, mineraale, rasvhappeid ja antikehi. Ühes milliliitris on märgatavalt rohkem toitaineid kui misiganes teises toidus. Ja seda sõltumata lapse vanusest. Kuigi sageli arvatakse, et mis see suur laps sellest piimast ikka enam saab. Rinnapiima eelisteks on: · Ideaalne koostis sisaldab imikule vajalikke toitaineid · Kergesti seeditav vajalikud toitained on rinnapiimas lapsele hästi omasrtataval viisil. · Emapiim imendub peaaegu täielikult seedetraktist.
ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5 kuni 30 kg koprat Kookospähkli viljaliha sisaldab vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest. Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B-grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente. Kookoseõli tarvitamine toiduks parandab seedimist ja pärsib halbade bakterite paljunemist seedetraktis. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Mandel Kõige olulisem mandleid tootev piirkond on Ameerika Ühendriikide California osariik. Mandlid võib jagada kahte erinevasse rühma: magusad ja mõrumandlid.
Seejärel lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin veel kord. Jälgisin, mille uuritava lahusega proov sai häguseks ning märkasin, et proov II uuritava lahusega sai häguseks. Seega saab teha järeldust, et II proov sisaldas lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. CH3(CH2)nCH=CH(CH2)mCOOH +Br2 --> CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik Kolme katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis:searasv, palmithape, oliivõli
Tüüpiline kehakultuurlane vajab 3000-6000 kalorit päevas, et oma kõva tööga hangitud lihased vormis hoida. Kui me keskendume lihasmassi muretsemisele, siis eemaldub kehast ülearune rasv. Tegelikult aktiveerivad kiiresti mõjuvad lihtsad kõhnumismeetodid, mis vähendavad lihasmassi, keha hoopis rasvu juurde varuma. Kuigi ülearune rasv on ebatervislik, pole ka päris õige mõelda, et rasvaprotsent peaks olema null. Organismil on vaja teatud hulk rasvu, nii-öelda asendamatuid rasvhappeid. Rasvad kaitsevad siseorganeid iga rakku ümbritseva membraani osana, ja neid läheb vaja rasvas lahustuvate vitamiinide A, D, E ja K imendumises. Ideaalne rasvaprotsent on naistel 17-27 ja meestel 14-22. Jo-jo kõhnumine Võib-olla tunned kedagi, kel on kogemus nn jo-jo kõhnumisest: ta on kaalust maha võtnud 15 kilo, kuid see on tulnud tagasi, ja peale selle veel 5 ülearust kilo. Sellised kaalujälgijad on aastaid vahepeal kõhnunud ja siis jälle kaalus
Rasvad koosnevad rasvhapetest, mida on toidurasvades kolme tüüpi: küllastunud rasvhapped, mida leidub rasvades (seapekk või margariin), monoküllastumata rasvhapped ja polüküllastumata rasvhapped on enamikus taimsetes rasvades (rapsiõli, pähklid, kala). Rasvad on organismile energiaallikaks, võtavad osa kasvuprotsessidest, varustavad ja imenduvad vitamiine, rasvakiht kaitseb organeid põrutuste jm eest, kuuluvad rakkude koostisesse. Küllastunud rasvhappeid päevas tarbida kuni 10%, monoküllastumata rasvhapped 1020%, polüküllastumata rasvhapped 510%. Kogused Valgud; 15% Rasvad; 30% Süsivesikud; 55% Joonis 1 4 Autori kogemused Referaadi autor tegeles üle 6 aasta korvpalliga, mis tähendas suurt kardio tegemist iga treeningu ajal. Autor tegeles ka pikamaajooksmisega: 7 km-21 km
Küünehooldusvahendid Küünelakid Küünelakieemaldajad Küünetugevdajad Küünenahaeemaldajad Kunstküüned Küünehooldusvahendid KÜÜNELAKID Sisaldavad: - kelmemoodustajat (tavaliselt tselluloosi nitraat) - plastifikaatoreid - lahusteid - värvaineid Vanni- ja dušivahendid Seebid Dušigeelid Vannivahud Vannisoolad, -õlid, -pärlid Mudamaskid Tualettseebid TUALETTSEEBID on pesemisvahendid, mis sisaldavad vees lahustuvaid rasvhappeid. kompaktsed seebid vedelseebid Leeliselised Neutraalsed Rasvarikkad e spetsiaalsed seebid Muud seebid Vedelseebid Ökoseebid Seebikivivabad seebid Desodorandid, antiperspirandid Desodorandid -maskeerib higi lõhna Antiperspirandid - pärsib higi eritumist Suuõõne hooldusvahendid hambapastad, geelid suuveed ja eliksiirid puhastustabletid hooldusvahendid: - hambaharjad - hambaniidid - hambaorgid
On ka selgunud, et uurijad ei ole ühel meelel munakolesterooli mõjust südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustajana. Seetõttu tulekski suhtuda toitlustusspetsialistide hoiatustesse teatud reservatsioonidega ja pidada neid vähemalt vaid osasse inimestesse puutuvaks. Letsitiin, mis on ka üks osa munakollase rasvast, kuulub tervisliku toitumise seisukohalt peamiselt kasulike rasvade hulka, sest selles on rohkem küllastumata ehk kasulikke rasvhappeid ja vähem küllastunud ehk kahjulikke rasvhappeid. Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D-vitamiine, sest need on kõik rasvas lahustuvad. Vitamiine on munakollases palju, eriti A-vitamiini. See on ka eriti hea raua- ja mineraalialliakas. Munarebu kollane värv on tingitud selles sisalduvatest rasvas lahustuvatest karotenoididest. Karoteinoidisisaldus sõltub söödas sisalduvatest värvainetest, millest suurim osa pärineb erinevate taimede ksantofüllidest. Tumedam munakollane ei ole sugugi vitamiinirikkam kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
