Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Funktsionaalne toit on mõeldud inimeste tervise hoidmiseks ja seeläbi heaolu suurendamiseks. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi. Vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused). Funktsionaalseks saab tavaline toit siis, kui sinna on lisatud teatud tervistavaid komponente. Näiteks niigi väärtuslikest piimatoodetest teeb funktsionaalse toidu probiootikumide lisamine. Probiootilised bakterid soodustavad seedimist, taastavad antibiootikumikuuri järel seedekulgla normaalse mikrofloora, vähendavad nii kõhulahtisuse kui kõhukinnisuse riski, langetavad vere kolesteroolisisaldust ning teevad muudki head. Lisaks probiootikumidele lisatakse toidule mõnikord kiudaineid, ...
puu- ja juurviljad, marjad Lipiidid: · Lipiidi on rasvhapped, triglütseriidid (rasvad), fosfoliidid, glükoliidid, steroodid (kolestorool) · Energiaallikas · Kuuluvad kudede ja rakkude koostisesse (närvi, aju jne) · On asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas · Kaitseülessanne (soojus) Triglütseriidid e.rasvad: · Sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid 1. Küllastunud - loomsed, kookospähkel, palmiõli 2. (Mono)küllastumata oliiviõli, rapsiõli, sarapuupähkliõli, avokaado, mandlid 3. Polüküllastumata taimsed õlid, kala, mereannid Küllastunud Küllastumata Toatemperatuuril tahked Toatemperatuuril vedelad Taluvad kõrgeid temperatuure (kuni 200C) Ei talu kõrgeid temperatuure (üle 180C ei
-Vahustamisel valke stabiliseerivad keemilised sidemed lõhutakse ja tekivad pindkiled - Suhkur soodustab vahustamist ja rasv takistab. MUNAREBU Koostis: -Vesi 50% - Valgud 17% - Rasv 31% -VITAMIINID A,D,E,K,B -Fe - Rebus vitamiine lõhustavaid aineid pole Omastub nii toorelt kui kõvaks keedetult - Kolesterool küll, kuid küllastunud ja küllastamata rasvhapped on tasakaalus ja ei mõjuta kolesteroolitaset. - Tervisemunas 4-7 korda rohkem küllastumata rasvhappeid - Munarebu värvus oleneb toidust, mida kana sööb. -Seismisel munaväädid lõtvuvad ja rebu liigub munas - Pikal keetmisel tekib raudsulfiid, mis on sinakas - Muna reageerib hõbedaga, niiet ära söö muna hõbelusikaga ja serveeri muna hõbenõudel. - Härjasilma maitsesta oskuslikult SÄILITAMINE -Pesemata muna seisab kauem - Külmikus säikita tömp ots üleval- nii püsib rebu paremini keskel - Toatemperatuuril säilib 2-3 nädalat
rasvarikast osa Kasutatakse või valmistamiseks, hapendamiseks(hapukoor) ning osa läheb müüki pastöriseeritult kohvi-või vahukoorena Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort : 10, 35 ja 38%-line Mida rasvasem on koor, seda vähen valke ja süsivesikud see sisaldab Hapupiimatooted Piima ja rõõsa koore kääritamisel piimhappebakterite mõjul Kääritamisel muutub piimasuhkur piimhappeks Sisaldab täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja rasvhappeid Saavad tarbida ka laktoositalumatuse all kannatavad inimesed Hapupiima joogid : Keefir Piimhappeline- ja alkoholkäärimine Miks hea ? Sobib hästi dieettoiduks, soodustab maomahla eritumist, toniseerib südant, veresooni ning närvisüsteemi. Juuretis rikastab jooki omakorda mitmete vitamiinidega Rasvata(0,5%), väherasvane(1,0-2,5%), suure rasvasisaldusega keefir (3,2%) Hapupiim Saadakse piimhappebakteritega kääritamise teel
palmithape) Monoküllastumata ühe kaksiksidemega (oleiinhape ehk olehape) Poluküllastumata mitme kaksiksidemega (linoolhape, linoleenhape) Lipiidid 3 Küllastamata rasvhapped jagunevad vastavalt esimese kaksiksideme asukohale: 3 (linoleenhape, eikosapentaeenhape) 6 (linoolhape, millest sõltub arahhidoonhappe moodustumine) 9 (olehape) Lipiidid 4 Rasvhapete põhiliseks allikaks on toidurasvad ja glükoos. Rasvhappeid kulutatakse organismis kolmel viisil: Rasvhapped oksüdeeritakse ja vabanev energia kasutatakse ära ATP sünteesiks. Lülitatakse varurasvade koostisesse. Lülitatakse struktuurielementidena kudede koostisesse. Lipiidid 5 Kaks energeetilist substraati glükogeen ja neutraalrasvad erinevad mobilisatsiooni järjekorra poolest. Nälgimise ja füüsilise töö korral kasutatakse ära kõigepealt glükogeenivarud ja seejärel
Lihtlipiidid - rasvad, vahad Liitlipiidid - fosfo- ja glükolipiidid Tsüklilised lipiidid - tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid ehk kolesteriidid. Rasvad e triatsüülglütseroolid/triglütseriidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad hüdrofoobsuse tõttu toiduenergia säilitamiseks ning on loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid, nii küllastunud kui küllastamata, millest inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape. Neid inimorganismis ei sünteesita, mistõttu peab neid saama toidust. Looduslikel küllastumata rasvhapetel on kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonid, mistõttu on ahel kujult väändunud. Kuna trans-konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak-kujuga, käituvad need biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele ning on raskesti metaboliseeritavad.
Punases osas täiskasvanutele toite ei ole, kuid selle osa toite ei tohi lapsed üldse tarbida http://www.terviseinfo.ee/web/failid/valgusfooritabel.pdf 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki 2. Söö regulaarselt 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu 4. Söö vähemalt portsjonit puu-ja köögivilju päevas 5. Söö rohkem kala 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks II 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid 7. Söö vähem suhkrut 8. Söö vähem soola 9. Joo piisavalt vett 10. Ära liialda alkoholiga Toitumishäired Anoreksia Buliimia Ortoreksia Binge Anoreksia Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline
Viinamarjad Viinamarjade kvaliteet on väga oluline. Samas ei pruugi näiteks söömiseks või veiniteoks sobilikest marjadest saada häid brändisid. Oluline on eri omaduste koosmõju ja balanss – happesus, puuviljasus, võime küpseda pikka aega tammepuidust vaatides. Sellegipoolest toodetakse konjakit tänapäeval peaaegu eranditult (98%) kõige neutraalsemast valgete viinamarjade sordist „Ugni Blanc”. See sisaldab piisavalt rikkalikku lisamaterjali – lisandeid, rasvhappeid, estreid ja paljusid muid aineid –, et saada suurepäraseid jooke. Destilleerimine Eraldatakse osa vett ja tahked jääkained alkoholist. Viinamarjaveini tuleb keeta aeglasel tulel ning mitte liialt puhastada mitmekordse destilleerimisega. Saadav brändi on seda parem, mida vähem arv kordi on veini destilleeritud ning mida madalama kangusega on lõpp-produkt. Näiteks armanjakki destilleeritakse vaid üks kord. Ning konjak sai kuulsaks just seetõttu, et
kirsinektar, jõhvikanektar. Punase greibi nektar Mahlasisaldus 55% Aura punase greibi nektar sisaldab 55 protsendi ulatuses mahla. Aura punase greibi nektar pakub mõnusat kevadist värskendust. Aura punase greibi nektar sobib hommikumahlana päeva alustamiseks või päevaseks energiaallikaks igal hetkel. Aura - kui hoolid kvaliteedist. Iga 250 ml portsjon sisaldab: Energiat 119 kcal 6 %* Suhkruid 28 g 31 %* Rasvu 0 g 0 %* Küllastunud rasvhappeid 0 g 0 %* Naatriumi 0 g 0 %* * % päevasest soovitavast kogusest (GDA) Gristi Adrat TTP-10
· Koor vigastatud, mõradega, sisu väheste väljavoolamistunnustega · Koore külge kuivanud rebu · Munad on lubatustrohkem määrdunud Tehniline praak: · Rebu segunenud täielikult munavalgega · Valgustamisel näha punakas vererõngas, st haudetunnus · Koorealused plekid suured · Terav ja püsiv kõrvallõhn · Sisu roiskunud Müügil veel ,,Pesamunad" AS 45-53 grammi ,,Tervisemunad" AL 63-73 gr. Lisatud ,,Omega-3" rasvhappeid, eriti südame- ja veresoonkonna haigetele ,,Hommikumunad! AM 53-63 gr ,,Peremunad" AL 63-73 gr. ,,Hiidmunad" AXL üle 73 gr Munad pakendatatkse väikepakendisse 6 ja 10 kaupa, seejärel pappkasti kogusega 360 tk.Säilitustemperatuur +8...+12 kraadi üks kuu. Nad on kiirestiriknevad, säilitada jahedas. Muna omadused hakkavad halvenema juba kümnekonna päeva möödudes. Mune ei tohi asetada tugevalõhnaliste toiduainete lähedusse.
arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate rasva kasutatakse keemia ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ravimeid Kalapüügi maht XX saj teisel poolel kasvas kalapüük maailmas 6,5 korda Hiinas püütakse 1/5 maailma kalast (2000a-l püüti 78 mln t kala)
Põhiülesanded - Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides - Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (LA ja ALA) kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks, mis on vajalikud regulaatormolekulide sünteesis - Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja ka uute kehaomaste lipiidide sünteesiks
LIPIIDID 4.1. Sissejuhatus Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Rasvhapete (RH) jaotus on mitmekesine, keemilise olemuse põhjal jaotatakse need küllastatud ja küllastumata rasvhapeteks . Küllastatud RH-d on ühendid, milles pole kaksiksidemeid, küllastamata RH-s on üks või enam kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja -linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 4.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s
LIPIIDID 4.1. Sissejuhatus Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Rasvhapete (RH) jaotus on mitmekesine, keemilise olemuse põhjal jaotatakse need küllastatud ja küllastumata rasvhapeteks . Küllastatud RH-d on ühendid, milles pole kaksiksidemeid, küllastamata RH-s on üks või enam kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja -linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 4.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad;
LIPIIDID 4.1. Sissejuhatus Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Rasvhapete (RH) jaotus on mitmekesine, keemilise olemuse põhjal jaotatakse need küllastatud ja küllastumata rasvhapeteks . Küllastatud RH-d on ühendid, milles pole kaksiksidemeid, küllastamata RH-s on üks või enam kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja -linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 4.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s
HEERINGAS Kalade seas on heeringas rasvasisalduselt angerja järel teisel kohal. Kuid just see rasv on tervisele väga kasulik. Regulaarne heeringa söömine aitab oluliselt langetada vererõhku. Heeringas teeb vere vedelamaks ja vähendab seeläbi tromboosi. LEST Lestas on valku, niatsiini ja seleeni. Seleenil on kasulik toime südame vereringele, hingamisteedele ja see aitab ennetada vähki. Regulaarne lesta söömine parandab keskendumisvõimet. TUUNIKALA Punane kala sisaldab palju omega3 rasvhappeid, mis aitavad langetada vererõhku ja ennetavad südameinfarkti. Tuunikala söömine muudab rahulikumaks. AUSTER Austrid sisaldavad suurtes kogustes tsinki ja B rühma vitamiine, toimivad hästi stressi vastu. KAAVIAR Annab suure koguse pantoteenhapet, mis mõjub hästi nahale ja sidekoele. HANELIHA Hanes on rohkelt vitamiine, mis tugevdavad närvisüsteemi ja elujõudu. Sisaldab ka rauda ja niatsiini. Hanelihas on rikkalikult rasva, ent küüslauku juurde süües ei tõuse kolestorool.
a-linoleenhape ja linoolhape on inimorganismi jaoks asendamatud rasvhapped (näiteks on nad vajalikud F-vitamiini koostises). Lipiidide ülesanded organismis: · energiarikkad varuained; · mehaaniline kaitsefunktsioon; · termoisolatsioon; · struktuurne roll. Lipiididest saadav energiahulk peaks moodustama 20....32% ööpäevasest kalorivajadusest, kusjuures rasvhapete jaotus võiks olla: 1/3 monoküllastamata (näiteks oliivõli), 1/3 polüküllastamata (näiteks kala) ja 1/3 küllastatud rasvhappeid (näiteks loomsed rasvad). Liiga vähene rasva hulk toidus vähendab küllastamata rasvhapete osa, samuti rasvlahustuvate vitamiinide omastamist. Toidus sisalduvad rasvad aeglustavad mao tühjendamist. Näiteid lipiidide sisaldumisest toidus: · keedetud kartul - praktiliselt puuduvad (<1%); · kartulisalat 3%; · praekartul 4%; · friikartul 40%; · puu- ja juurviljad - praktiliselt puuduvad; · avokaado 20%; · pähklid 60%; · piim 0,1...
Soovitatav makrotoitainete tarbimine baseerub olemasoleval tõendusel nende mõjul tervisele. Vaadeldi randomiseeritud uurimusi, prospektiivseid kohortuuringuid ja epidemioloogilisi uuringuid. Otsene põhjuslik seos uuringutest ei tulene, toitainete omavaheline tasakaal ja koosmõju, rasva % osas olulisem rasvhapete osakaal Soovitus NNR2012 Eesti 2015 Rasva osakaal, E% 25-40 25-35 Küllastatud rasvhappeid, E% < 10 < 10 Monoküllastumata, %E 10-20 10-20 Polüküllastumata, %E 5-10 5-10 Valgud, %E 10-20 10-20 Süsivesikud, %E 50-60 50-60 Saharoos, %E >10 >10 Kiudained, g 25-35 g/p 25-35 g/p Makrotoitained - valgud Soovituslik vahemik 10-20% toiduenergiast
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid,...
Rasvhapete hulk rinnapiimas sõltub otseselt sellest, kui 10 lisapunkti võrreldes varasemaga. palju toidurasva ema sööb. Kasulikke rasvhappeid leidub pähklites, õlides ja seemnetes. Kalas sisalduvad Mitmekesine toit oomega-3 rasvhapped on eriti head laste silmade ja aju Energiatarve arenguks, seega võiks ema menüü sisaldada vähemalt
Transrasvad soodustavad südame-veresoonkonna haiguste riski ja tõstavad kolesterooli taset veres. Seega pole inimesel neid rasvu tegelikult üldse vaja. Kolesterooli taseme alandamiseks verest tuleb vähendada küllastunud rasvhapete tarbimist. Kahte rasvhapet 40-st ei sünteesi organism ise, seega tuleb neid saada toidust. Asendamatud on omega-3 ja omega-6 rasvhapped mis on vajalikud rakustruktuuride ehiamiseks. Onnetuseks saab organism siiski rohkem omega-6 rasvhappeid mille pärast peame sööma rohkem seemneid, pähkleid ja kala. Mineraalained on organismi normaalseks elutegevuseks sama vajalikud kui vitamiinid. Kuna organism ise ei ole suuteline sünteesima mitte ühtegi mineraali tuleb meil neid ise toidust saada. Inimese põhiline mineraalide allikas on tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit. Mineraalide piisav kogus organismis aitab vältida haigestumist. Erinevad mineraalained ei suuda teineteist asendada ja tarbides neid liiga suurtes kogustes on nad
jäätisesegude üheaegsel vahustamisel ja külmutamisel. Seega võib öelda, et ta on vahustatud ja külmutatud piimatoode ning läbi aegade on olnud selle põhi-tooraineteks rõõsk koor, suhkur, koorevõi, lõssipulber ja paksendajad. Jäätis sisaldab piimarasva, valke, süsivesikuid, mineraalaineid, A- ja B-vitamiini, ning D-, E-, P- rühma vitamiine. Lisandeid nagu puuviljatükke ja keediseid sisaldavad jäätised on rikkad C-vitamiini poolest. Piimarasv sisaldab hulgaliselt rasvhappeid, nende hulgas ka asendamatuid. Jäätises on piimarasv väikeste kuulikeste näol ümbritsetuna proteiinide kihist. Proteiinide kihis olevad valgud sisaldavad taolisi asendamatuid aminohappeid nagu arginiin, fenüülalaniin ja treoniin. Kõik jäätises olevad valgud (kaseiin, albumiin ja globuliin) on täisväärtuslikud valgud. Peamised süsivesikud, mida jäätis sisaldab, on sahharoos ja laktoos. Puuvilja-lisandiga jäätised sisaldavad tavaliselt ka glükoosi ja fruktoosi
· kolesterooli tõus · südamevereskoonkonna haigused (eelkõige südamehaiguste risk, sest kõik sõltub eelkõige siiski inimese elukommetestharjumustest, vanusest jne) c) suhkrut · rasvumine · diabeet · kõrge vererõhk · ka kolesteroolitaseme tõus 9.Kirjuta lünkadesse toiduained/toidud, mida peaksid sööma tervise tugevdamiseks? a) Rasvased merekalad ja meresaadused, rapsi ja linaõli, põldtuderi õli, et saada (Omega 3) rasvhappeid ja et veresooned oleksid elastsemad, hea kolesteroolitse normis, et keha saaks toota põletikuvastaseid koehormoon jne b) Piim, liha, muna, kala, et saada täisväärtuslikke valke, et saada asendamatuid amiinohapeid valkude sünteesiks. c) Puuviljad, teraviljad, kartul, suhkrud, piim ja ka näiteks maks, et saada tervislikke süsivesikuid, et kata 5358% energiavajadusest, luustiku loomeks, hormonide ja
Ka liigne valk toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, võib põhjustada podagrat ja kiirendada vananemist. Toidu valguhulk ei tohiks ületada soovitustes toodud kogust üle kahe korra. 2.2. Soovitused lipiidide tarbimiseks Lipiidid on süsivesikute kõrval organismi tähtsamateks energiaallikateks. 1 g lipiide annab 9 kcal energiat. Lipiidid sisaldavad ka rasvlahustuvaid vitamiine ning on vajalikud nende imendumiseks. Lipiidid sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastatud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhappeid. Loomsetes, põhiliselt tahketes lipiidides on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes lipiidides (vedelad õlid) aga mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, mistõttu peab neid saama toidust. Neid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks e. essentsiaalseteks rasvhapeteks. Asendamatud rasvhapped on á- linoleenhape ja linoolhape
10...15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3. Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline: 1. küllastatud rasvhapped 2. monoküllastumata rasvhapped 3
12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3 Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline:
Kultuuristamist alustati Peruus mitu tuhat aastat tagasi, praeguseks on aretatud üle kümne sordi. Tänapäeval kasvatatakse maapähkleid kõikjal troopikas, olles tihti peamiseks toiduseks. Maapähkli suurimad tootjad on Hiina ja India, ent maapähkel kasvab ka Eestimaal. Maapähklis on 60% õli, 25-35% valku, 6-10% süsivesikuid, samuti B-rühma vitamiine. Ka maapähkli valk on hästi omastatav. Õli sisaldab kuni 82% väärtuslikke küllastamata rasvhappeid, nendest lestsiini 1400 mg/% (soodustab närvirakkude, südame, maksa jt. eluliselt tähtsate organite ainevahetust). Maapähklipiima (saadakse pähklijahu segamisel keedetud veega) soovitatakse juua mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve korral, vastunäidustuseks on samade organite põletikulised protsessid. Nagu kõik pähklid, sisaldavad ka maapähklid suures koguses kaaliumi, eriti aga mangaani. Juba 5-10 mg mangaani ööpäevas tagab organismis normaalse kolesteriininivoo.
....................................................................14 3 SISSEJUHATUS Toitumine mõjutab naha tervislikku seisundit, sest kõik see, mis organismi sees aset leiab, avaldab varem või hiljem mõju ka välimusele. Tasakaalustatud ja tervislik toit on tähtis nahale ja ka teiste kehaosade talitlusele. Ei ole olemas ühte toiduainet või toitainet, mis üksinda annaks nahale suurepärase tervise. Naha tervist mõjutavad lugematu hulk vitamiine, mineraale, rasvhappeid ja teisi toitaineid üheskoos. Nende omastamise saate kindlustada tervisliku toiduvaliku ja toidulisanditega. Puudulik toitainete sisaldus toidus halvendab naha hapnikuvarustust, millega kaasnevad nahatekstuuri ja pegmentatsiooni muutused. (http://www.dermoshop.ee/services/article.asp?id=4845) Tihtipeale pöördume arsti poole nahaprobleemidega, kuid peaksime vea otsimisega alustama iseendast. Tervisliku toitumisega saaksime ära hoida nii mõnegi nahaprobleemi. Järgnevas
Toitumisõpetus praktikumide protokollid Koostas: Juhendaja: Kaie Martverk Tallinna Tehnikaülikool 2014 VERE ANALÜÜS VERE HEMOGLOBIINISISALDUSE MÄÄRAMINE Määramise käik. Hemomeetri keskmisesse katseklaasi viiakse 0,1n HCl kuni jaotuseni 2 (gradueerimata osa). Verd võetakse 20 l kapillaarpipetiga ning puhutakse ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Katseklaasi sisu segatakse ning jäetakse seisma. 5 minuti möödudes hakatakse sinna lisama destilleeritud vett, segades ettevaatlikult klaaskepikesega. Kui uuritava lahuse värvus hakkab lähenema standardi värvusele, lisatakse vett tilgakaupa. Arvutus. Hemoglobiini hulk loetakse katseklaasi skaalalt vedelikunivoo alumise meniski järgi. Tänapäeval on ühikuks g/l. Tulemus: Mina sain oma katses hemoglobiini hulgaks 167 g/l. Järeldus: Hemoglobiini norm naistel 115-150 g...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM Milla Vaarikas XI klass RASVAD Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Anne Traktor Tallinn 2008 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Leidumine ja saamine..............................................................................4 Füüsikalised omadused.............................................................................5 Keemilised omadused..............................................................................6 Rasvade kasutamine.................................................................................7 Sünteetilised pesemisvahendid....................................................................8 Kokkuvõte...........................................................................................9 Kasutatud kirjandus...
Rasvad, valgud, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. 26) Miks on vaja inimestel süüa valke, rasvu ja sahhariide? Nende tähtsus. Põhjenda. Sahhariidid on meile esmaseks energiaallikaks. Valgud on meile kui ehitusmaterjaliks, mis koosnevad aminohapetest. Mõned aminohapped on inimese jaoks asendamatud ja seetõttu peame neid saama toiduga. Rasvad on meile varuaineks. Neid on vaja osade vitamiinide lahustamiseks. Rasvhapetest moodustatakse rasvkoed ja rasvhappeid saadakse taimeõlidest. 27) Mis on toiteväärtus? Toiteväärtus e kalor, mis näitab energiahulka, mis tekib toidu täielikul oksüdatsioonil (ilma leegita põlemisel) 28) Mida nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks? Kaheksa aminohapet on sellised, mida inimorganism peab tingimata toiduvalkudes koostises saama, kuna ta ei ole ise võimeline neid valmistama. 29) Milliseid sahhariide inimene toiduks kasutab? Glükoos, fruktoos, sahharoos, tärklis, laktoos jne.
Töö käik: Kuiva katseklaasi valasin 1g NaHSO4 ja lisasin 3 tilka oliiviõli. Kuumutasin põletil soola sulamiseni. Tekkis ebameeldiv lõhn, mis oli nagu kõrbe lõhn. Järeldus: Kuna tekkis terav lõhn, siis järelikult antud proov sisaldas glütserooli sisaldavaid lipiide. Terav lõhn tuli tekkivast akroleiinist. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides: Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaksiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik: Kolme katseklaasi valasin 2ml erineva lipiidi lahust: Palmithape, searasv ja oliiviõli. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval 10 tilka broomi lahust. Palmithappe lahus värvus oranzikaks. Oliiviõli lahus oli täiesti läbipaistev.
happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) on õline vedelik ning võimas ja ohtilk lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes, hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval minimaalselt. Nukleiinhapped on fosforhappe estrid. 8. Mida kujutavad endast rasvad? Mida tähendab küllastunud või küllastumata rasvhape? Mis iseloomustab erinevaid rasvhappeid? Kus leidub tahkeid, kus vedelaid rasvu? Rasv on glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). Küllastumata rasvhapped kujutavad endast ahelat kus süsinike aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside, olekult on rasv vedel. Küllastunud rasvhapete ahelates on süsinike vahelised sidemed ühekordsed, olekult rasv tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu
Lihtlipiidid on rasvad (loomsed), õlid(taimsed) ja vahad(taimsed ja loomsed). Rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. 3 pikas süsinikuahelaga rasvahppemolekuli on seotud ühe glütseroolimolekuliga. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid: fosforhappejäägid Küllastunud rasvhapped: süsinikumolekulide vahel 1 üksikside (loomsed rasvad: või) Küllastumata rasvhapetes esineb üks või kaks kaksiksidet (taimsed rasvad: oliivõli, kookosrasv) Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad kui küllastunud rasvhapped: kaksikside asendatakse vesinikaatomiga(hüdrogeenimine) Ülesanded: 1. Varuaine 2. Energiaallikas 3. Ehitusmaterjal 4: Kaitse 5. Lahusti 6. Signaalmolekul 7. Lähteaine 6) valkude ehitust ja ülesandeid rakkudes; Ehitus: Nad koosnevad aminohapetest(20): keskne aatom on süsinikuaatom, millega on seotud vesinikuaatom, aminorühm (-NH2), karboksüülrühm (-COOH) ja kõrvalahel (R). Asendamatud aminohapped, mida rakkud ei suuda ise sünteesida (8)
LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas...
Aeroobne: süsihappegaas+vesi, mitokondrites Glukoos Glukoos-6-fosfaat (läbi Heksoosi kinaasi) Fruktoos-6-fosfaat Fruktoos-1,6-bisfosfaat (läbi Fosfofruktoosi kinaasi) Glutseraldehuud-3-fosfaat (GAP) või Dihudroksuatsetoonfosfaat (DAP) 1,3-Bisfosfoglutseraat 3-Fosfoglutseraat 2-Fosfoglutseraat Fosfoenoolpuruvaat (PEP) Puruvaat 3. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate tsitraaditsüklit. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse adipotsüütides (rasvkoe rakkudes) triglütseriididena. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage. Triglutseriidide lohustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksudatiivsel lohustumisel saadakse atsetuul-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsuklis. Rasvhapete oksüdatsioon annab poole rohkem energiat kui süsivesikute/valkude oma,
Inimesed, kes jätavad hommiksöögi vahele, kurdavad energiapuuduse, masenduse, ängistuse ning mälu- ja mõtlemisprobleemise üle. Mis on mälule hea? Valk on aju ja mälu jaoks ülimalt tähtis. Valku leiab näiteks munavalgest, kalast, kanafileest, kalkunist, tofust, kaunviljadest ja riisist. Kaks tähtsamat ajus sisalduvat rasva on Omega-6 rasvhape ja Omega-3 rasvhape. Siit siis järeldub, et me vajame neid rasvhappeid oma igapäevasest toidust. Omega-3 rasvhappe allikad on lõhelised, skumbria, heeringas, mandlid, kreeka pähklid, linaseemned, linaseemne õli, oliiviõli, sojaoad, sojaõli, kõrvitsaseemned, kõrvitsaseemneõli, tofu, pähkliõli, lillkapsas, 8 brokkoli ja rooskapsas.Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli.
Vere puhversüsteem- süsteem, mis aitab hoida vere pH püsivana. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaadirühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 4 Sahhariidid: Ülesanded on: energeetiline ülesanne(1g- 17,6kJ), varu ülesanne(taimed tärklis, loomadel glükogeen) ehituslik ülesanne(taimedel tselluloos, loomadel kitiin), kaitse ülesanne(taimedel sahharoos), ligimeelitav ülesanne(nektar), biosünteetiline ülesanne(PVA: aminohappeid, rasvhappeid, nukleiinhappeid) Sahhariidid koosnevad süsinikust vesinikust ja hapnikust. Monosahhariidid- süsiniku aatomite arv molekulis on 3-6. Trioosid on 3 süsinikulised(PVA), pentoosid on 5 süsinikulised(riboos, desoksüriboos) Oligosahhariidid- 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos(glükoosijääk+fruktoosijääk), maltoos(glükoosijääk+glükoosijääk), laktoos ehk piimasuhkur(galaktoosijääk+glükoosijääk).
Töö käik: Kuiva katseklaasi kantsin 1g NaHSO4 ja lisasin mõne tilga oliivõli. Kuumutasin segu põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Tekkis ebameeldiv lõhn, mis meenutas veidi kõrbelõhna, see täheldas, et proov sisaldas lipiide. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaksiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin u 2ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis. Vastavad proovid olid: 1) palmithape, 2) searasv, 3) või Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval broomi lahust metüleenkloriidis ja jälgisin toimuvaid muudatusi
heksoosid (fruktoos, glükoos, galaktoos) Oligosahhariidid: 2-10 monoosi molekuli (: disahhariid, maltoos, sahharoos, laktoos) Polüsahhariidid: üle 10 monoosi molekuli (: kitiin, tärklis, tselluloos, glükogeen, inuliin) Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus Tähtsus organismis: varuaine, biosüntees, energia saamiseks, saadakse nukleiinhappeid, aminohappeid ja rasvhappeid, toiduainena, bioregulatsioon, kaitse (antikehades), 9. Lipiidid Koostiselemendid: C ; H ; O Liigid: lihtlipiidid ( 1alkohol (glütserool), 3 rasvhappejääki (nt: rasvad, õlid)); liitlipiidid ( 1 glütserool, 3 rasvhappejääki, muu aine); steroidid (sterool, 3 rasvhappejääki (nt: steroidhormoonid)); vaha (nt:mesilasvaha, puuvaha) Omadused: ei lahustu vees (tekitavad seetõttu vee peale kile)
Tsüklilised lipiidid Steroidid prostaglandiinid, (kolesteriidid) Terpenoidid terpenoidid) RASVAD=triglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad toiduenergia säilitamiseks. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid küllastunud ja küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtsad linool- ja -linoleenhape, kuna neid peab inimene saama toidurasvadega. Looduses esinevad küllastamata rasvhapetel kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis GLÜTSEROFOSFOLIPIIDID on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa, nad on amfifiilsed (amfipaatsed) molekulid, kus on polaarne tsenter tänu fosforhappe jääki. Amfipaatsuse tõttu moodustavad need lipiidid vesikeskonnas membraanid, vesiikulid või liposoomid.
saada kõrgekvaliteedislist sügavniisutavat ja looduslikku kreemi mida kanda näole peale geeli kasutamist. Geel teatavasti kuivatab nahka ja peale geeli kasutamist peaks nahale kandma niisutavat kreemi. Toime: Sügavniisutav, nahka toitev. Rosa Mosqueta aitab säilitada naha loomuliku niiskustasakaalu, õli väärtuslikud toitained imenduvad kuni naha rakutasandini välja. Kuidas: Kibuvitsaseemneõli sisldab rohkelt nahka hooldavaid ja toitvaid hulgiküllastamatta rasvhappeid. Valmistuses on kasutatud ainult nahasõbralikke tooraineid. Päevakreemina: Rosa Mosqueta kreemi pehme konsistents annab nahale loomuliku värskustunde ja tagab vajaliku kaitse kahjulike keskkonnategurite eest. Rosa Mosqueta kibuvitsaseemneõliga sügavniistuav kreem säilitab niiskustunde nahal terve päeva jooksul, ka meigi all. Öökreemina: Kreemi nahka toitvad omadused võimenduvad veel enam. Kibuvitsaseemneõli
Kahjulikud lisaained ning koostisosad toidus ning nende vältimine Minu poolt valitud teema on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalne. Teema olulisusele viitab terviseprobleemide olemus arenenud riikides (kaasa arvatud Eestis). Iga kolmas inimene sureb südame ja veresoonkonna haigustesse, ning viimastel aastatel on tekkinud seisukoht, et iga kolmas vähist põhjustatud surmajuhtum on samuti põhjustatud valest toitumisest. On ilmselge, et tänapäeva ühiskonnas ei ole igaühel võimalik eluks vajalikku toitu ise kasvatada. Toite töödeldakse, säilitatakse ja konserveeritakse. Selleks kasutatakse kuumutamist, külmutamist ning lisaaineid. Kõikidele vorstitoodetele lisatakse säilitusaineid nitriteid ja nitraate (E249- E252), mis meie organismi sattudes moodustavad vähkitekitavaid ühendeid. Kui osta toorest liha ning see ära keeta, siis läheb värvus halliks. Poes olevad vorstitooted on aga lillad, punased ja roosad– mida roosam või lillam on...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla Teooria: Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased või punased. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alba, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta-karoteen on kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 183-184 kraadi ja vees ta ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ülatuses, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahutsites lahus...
Marjad Juhendaja: Katrin Jurs Nimi: Kaldin Raidväli Grupp: K113 Kool: Tartu khk Millise marjaga on tegemist ? 1.Valdav osa läheb veini valmistamiseks, umbes kümnendik tarbitakse toorelt ja veelgi väiksemast osast valmistatakse rosinaid. Värvus võib olla kollakasrohelisest kuni sinakasmustani. Ka suurus ja kuju võivad olla erinevad. Tavaliselt on neis seemned, kuid aretatakse ka seemneteta sorte. Süüakse värskelt, suurepäraselt sobivad nad ka juustuvaagna, salatite, tortide ja muu garneerimiseks. Marjade toiduenergia oleneb suurel määral nende suhkrusisaldusest. Suhkrutest on enam glükoosi ja fruktoosi. Sisaldavad palju K, vitamiin C sisaldus on väga madal. Rosinaid saadakse seemneteta õhukesekooreliste viinamarjade kuivatamisel kas päikese käes või kunstlikus soojuses. Rosinate tähtsaks kvaliteedinäitajaks on suhkrusisaldus, mis peab olema kõrge. Esile tuleb tõsta rosinate suurt kaaliumisisaldust. Kori...
· Lihastes tagavara kiireks glükoosi allikaks. · Epinefriin ja glükagoon stimuleerivad lagundamist · Insuliin stimuleerib glükogeeni sünteesi · Glükogeeni graanulid sisaldavad glükogeeni, sünteetilisi ja degradatiivseid ensüüme ja regulatoorseid valke Glükogenolüüs on glükogeeni lahustamise võtmeensüüm. Glükogeen -> glükoos -> glükoosi oksüdatsioon -> vabaneb energia, salvestatakse ATP molekulidesse 16.Milliseid rasvhappeid ja miks loetakse inimese jaoks asendamatuteks? Nende struktuurvalemid. Asendamatuteks rasvhapeteks kutsutakse neid rasvhappeid, mis on inimesele vajalikud, kuid mida inimese organism ise ei sünteesi ja seega tuleb neid saada toidust. On kaks seeriat asendamatuid rasvhappeid: ühel on kaksikside eemaldatud kolme süsinikuaatomi kauguselt ahela lõpus olevast metüülrühmast, teisel on kaksikside eemaldatud kuue süsinikuaatomi kauguselt viimasest metüülrühmast
Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel. Kolesterool - toitumine : Kolesterool on loomset päritolu, seega sisaldavad loomsed toiduained kolesterooli nagu ka inimorganism. Kala seevastu sisaldab kolesterooli vähem. Soovitatavad toiduained: Valge liha (kana ja kalkun) ilma nahata Rasvata sink ja tailiha Munavalge Kala on südamele väga hea, kuna sisaldab omega3 rasvhappeid. Eriti kasulikud on rasva poolest lõhe ja forell. Kõrgenenud kolesterooli puhul tuleks eelistada aga vähemrasvaseid kalu nagu näiteks räim, haug ja ahven. Vältida: Vorstid (enamik neist sisaldab rasva üle 20%) Sült (selle asemel võiks proovida lihatarretisi, mille tegemisel on kasutatud vaid tailiha) Poolfabrikaadid Need toiduained sisaldavad palju peidetud rasvu. Jälgi toiteväärtustabeleid! Maks ja maksapasteedid (kolesterool on vererasv, mida sünteesitakse nii
Kalas sisalduv omega 3 rasvhapped on asendamatud inimese kehale. On ju välja mõeldud ka kalaõli, mis minu teada on tehtud ikka kalas sisalduvatest omega3 rasvhapetest. Mulle isiklikult väga maitseb kas grillil või ahjus valmistatud lõhe. See on üks minu lemmiktoitudest kuhu kõrvale sobivad väga hästi riis või juurviljad. Usun, et kala ja riis on väga tervislikud toidud, mis on ka väikese kalorisisaldusega. Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes, hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada oliiviõli. Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, tuleks eemaldada enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvana tuleks eelistada madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu. Valvel tuleks olla ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad,
Rohtlates ei uhuta välja huumust. Piisavalt niiskust ja soojust. Vihmametsades vesi uhub välja sügavamates kihtidesse. Valge kiht huumuse all- ained kogunenud sinna leetumise kiht, okasmetsamuld Kalandus Kalandus - majandus haru mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi ja kasvatamisega Kalanduse saadused · Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual.( rahvaarvu suurenemine) · Kalaliha rasv sisaldab küllastama rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente ( A&D vitamiin) · ¼ kaladest tehakse : kalajahu-ja õli (kasutatakse loomasöödaks) · Veeimetajate rasva kasutatakse keemia-farmaatsiatööstuses, vetikatest zelatiini, väetisi. Mereorganismidest-> ravimeid Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide arv väheneb, isendite arv suureneb) Püügimahult esikohal on Hiina, Peruu, järgnevad Jaapan, Usa, Indoneesia 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust.
Rakvere Ametikool Marek Runga K12 Iseseisev töö Juhendaja: Eha Raal Rakvere 2010 Esimene osa Kuiv ainete ladu: Külmkapp: Sügav külmkapp: 1)Kapp (piimatooted) Pasta tooted Piim Külmutatud hakkliha Toiduõli Kodujuust Külmutatud marjad Karastusjoogid Hapukoor Kompottid 2. Kapp (liha ja lihatooted): Maasika moos Jahutatud liha Marineeritud kurk Kanafile 3.Kapp (värske kala) Värske kala 4.Külmkamber (köögiviljad) Kartul Apelsinid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
