Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest leidub vatsas infusoore (rips- ja leotisloomad). Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti. Keskmiselt leidub täiskasvanud veise vatsas ligikaudu 10 miljardit mitmesugust bakterirakku igas milliliitris vatsavedelikus. Kokku on vatsas 3-7 kg mikroobimassi, mis moodustab 5-10% vatsa s...
On ülekaalus taimsetes rasvades, mis toatemp, on vedelad ehk õlid. NT oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Küllastunud kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Leidub loomsetes rasvades, mis toatemp on tahked. Ilma rasvadeta inimene elada ei saa, sest inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet, mida leidub rapsi- ja sojaõlis. Seega on need kaks rasvhapet asendamatud toidus. Trans-rasvhapped liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. FOSFOLIPIIDID Glütserool +2 rasvhapet. Apsoluutselt kõigi elusorganismide membraan on tehtud fosfolipiididest.
Töö käik Kolme kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust: rasvhape (stearhape), taimne rasv (oliiviõli), ja loomne rasv (searasv). Lisati tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutati. Tulemus Stearhapet sisaldavas katseklaasis jäi püsima broomile iseloomulik pruunikas värvus, seega stearhape on küllastunud rasvhape. Oliiviõli ja searasva puhul muutus lahus värvusetuks sisaldavad küllastumata rasvhappeid. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab
proovi tumenemiseni. Nuusutasin katseklaasidest eralduvat lõhna. Järeldus: Mõlemast katseklaasist tuli ebameeldivat lõhna, aga esimene oli veidi magusam, sarnanes toiduõli kõrbemislõhnaga. Teisest katseklaasist tuli kummipõlemise haisu, mis tähendab, et tegemist ei ole loodusliku ainega ning ei sisalda glütserooli. Glütserooli sisaldas esimene proov. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga on iseloomulik pruun värvus, küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töökäik: Kolme kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: palimithape, või ja päevalill. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutasin. Järeldus:
Esimene proov lõhnas imalalt, mis tõestas akroleiini olemasolu. Järelikult esimeses lahuses oli glütserofosfolipiide. Teine proov lõhnas nagu kummikärashais, järelikult akroleiini ei tekkinud. Järelikult teises lahuses olid glütserooli mitte sisaldavad lipiidid. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valati igasse 2ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Esimesse plamithapet, teisse oliiviõli ja kolmandasse searasva. Kõikidesse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval (10 tilka)
kujulised, võivad olla ka ümarad või väljavenitatult pikad (näiteks paiguti neuronites), ka plastilised võivad kuju muuta. liiguvad rakus ringi mikrotuubulite kaasabil, kuid võivad ka püsida, eriti energiat kulutavas raku osas, paigal (nt. spermis viburi basaalses osas). toodavad oksüdatiivse fosforüülimise teel ATP-d (rakuhingamine): ATP on rakkude universaalne energiaallikas . peroksüsoomide kõrval (lagundatakse ensümaatiliselt pika ahelaga rasvhappeid, sisaldavad ensüüme, katalaase) olulisemad molekulaarse hapniku tarbijad . suurem osa sissehingatud hapnikust kasutatakse mitokondrites. kaks membraani -- välismembraan ja sisemembraan. välismembraan sile, sisaldab rikkalikult valgulisi kanaleid (poriinid) -- läbitavad vees lahustuvatele molekulidele, väiksemamõõdulistele valkudele. sisemembraan moodustab kristasid, sisemembraani pind väga suur. sisemembraan
happesusega ja magusama maitsega. Klassikaline Tallinna peenleib Leiburi Tallinna peenleib on Eesti armastatuim leib. See on küpsetatud ainulaadse retsepti järgi loomulikul viisil, kiirustamata. Peenleibasid võib olla mitmeid, kuid vaid üks on see ehtne ja õige, mis kannab nime Tallinna peenleib. Netomass: 1000g / 475g Toiteväärtus: 100 g tootes keskmiselt: energia 936 kJ (224 kcal); valgud 4,8 g; süsivesikud 47,5 g, millest suhkruid 3,4 g; rasvad 0,8 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,1 g; kiudained 4,8 g; naatrium 0,4 g. GDA : 1 portsjonis (1 viil e. 38 g) sisaldub: energia 85 kcal (4% GDA); suhkur 1,3 g (1% GDA); rasv 0,3 g (0% GDA), küllastunud rasvhapped 0 g (0% GDA), naatrium 0,2 g (6% GDA); kiudained 1,8 g (7% GDA) Isa peenleib vormis Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega mahedamaitseline vormis küpsetatud köömneteta peenleib. Netomass: 600g Toiteväärtus: 100 g tootes keskmiselt:energia 949 kJ (227 kcal); rasvad 0,9 g, millest
Üksikute rasvhapete sisaldus piimarasvas sõltub söödaratsioonist, laktatsioonijärgust, aastaajast, loomatõust jne. Piimarasva rasvahappelise koostise muutus avaldab mõju või maitsele, lõhnale, konsistensile a säilivusele. Kõige suuremas koguses sisaldab piimarasv müristiin-, palmitiin-, steariin- ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel. Mida rohkem on piimarasvas madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, seda pehmem on või. Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid. Piimarasvas on lahustunud ka A-, D ja E- vitamiin, B-karoteen, mis on A- vitamiini eellane, annab piimale kollaka värvuse. Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku Põhilised piimavalgud jaotatakse kaseiinideks, mis sadenevad pH väärtusel 4,6 ja vadakuvalkudeks. Kaseiin on lehmapiimas keskmiselt 26g/100g, kaseiin moodustub 80% piimavalgust.
5. Bakterite ensüümid lagundavad valke, tärklist ja rasvu. 6. Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu. 7. Teoreetiliselt on tegemist taastuvenergiaga. Ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega ka teisi kasvuhoonegaase. 8. Funktsionaalsed toiduained on need, mis mõjuvad inimeste tervisele hästi. Näiteks piimatoodetele lisatakse probiootilisi baktereid, munadele oomega- 3- rasvhappeid. 9. Jälgides silmaga nähtavate organismide ehk makroorganismidega toimuvaid muutusi, saab kombineerida sellist teavet mikroorganismi- ja geeniuuringutega. 10.Biorelv on haigusttekitavad mikroorganismid või nende mürgid või toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. 11.Hästi arendatud biorelv võib kujuneda valesti käsitlemisel suureks ohuks
(muna albumiin, rinnapiim kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% energiavajadusest Kahjustamise funktsioon: Albumiinid (munavalge- ja piimavalgud) seovad vastavate rühmade abil raskemetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos Transpordifunktsioon: Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) Kaitsefunktsioon: Passiivsed kaitsevalgud (nahavalgud). Aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, kaitsevalgud mdalate ja kõrgete temp. Mõju eest) Geeniregulatoorne: Valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust.
eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3-10 % koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleenhappel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastamata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5 % päevasest energiast. Rasvade vähesuse korral võib. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas ligikaudu 102 g rasvu (79% loomseid ja 30% taimseid). Rasva liigtarbimisega võib kaasneda kehakaalu tõus, mis on omakorda paljude haiguste riskifaktoriks. Rasvad Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on
ainet lisatakse vedelgaasile, et oleks tunda, kui ruumis on gaasi. Sulfaatseebi saamine Sulfaatseep on naatriumisoolade, tõrvashapete ja rasvhapete segu. Teda saadakse musta lahuse seismisel, mil sulfaatseep pinnale tõuseb. 1 t tselluloosi kohta võib saada 10...120 kg seda seepi. Toorsulfaatseep on tume salvitaoline vedel mass, mis on väga ebameeldiva lõhnaga. Tema töötlemisel eraldatakse väävelhappeühendid ning saadakse tooraine, mis sisaldab 30...55 % vaikhappeid ja 30...45 % rasvhappeid, 8...20 % neutraalseid aineid ja 5...10 % mittelahustuvaid aineid (ei lahustu eetris). Seda toorainet edasi töödeldes, st destilleerides teda vaakumis ülekuumendatud veeauruga saadakse seebirasv, mis on kollaka värvusega ja sisaldab 20...40 % vaikhappeid ning 50...70 % rasvhappeid. Saadud seebirasv on väga hinnatud tooraine seebi, lakkide ja värvi tootmisel. Veelgi kasulikum on eraldada sellest toorainest kampol ja füsioloogiliselt aktiivsed ained.
1. Lagundatakse energeetilistel eesmärkidel 2. Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina 3. Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. 4. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises 5. Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides 6. kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuriüksused. 7. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35%, süsivesikutest 55- 65% ja valkudest 15-20%. 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal
20. Söögitoruvagu on vasikatel oluline, sest see hoiab ära piima sattumist vatsa. 21. Vatsa mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja ainuraksetest. 22. Vatsaseede lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped. 23. Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt: Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis Propionaat- imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat- modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta-hüdroksübutüraadiks - ketokeha 26. Mäletsemine on vajalik toidu põhjalikumaks peenestamiseks, mikroobide juurdepääsu soodustamiseks. 27. Lindude pugu on söögitorulaiend ja on vajalik toidu reservuaariks, toidu
· Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. · Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsiniksüsinik side, siis on tegemist õliga. · Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. · Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t.
laguproduktidega keha veelgi happelisemaks. Et tervis oleks hea, peame hoolitsema selle eest, et peensool oleks korras ja et liiga happeline toit soolteseinu ei hävitaks. Tuleb süüa rohkem aluselist toitu Vähem soojendada toitu mikrlaineahjus Kala on küll happeline toit, aga arvestades, et ta sisaldab suures koguses vajalikke rasvhappeid, siis piiratud koguses on ta kehale hea. Soovitav on tarbida üks kord nädalas kala. Toit jõuab söögitorust makku, kus seedimine jätkub happelisemaomahla abil Kasutatud kirjandus http://minuoma.ee/ http://alkeemia.ee/ http://www.skeptik.ee/ https://www.google.ee/ Aitäh vaatamast !
Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodetes on rikkalikult täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja vajalikke rasvhappeid. Hapnemine vähendab nii laktoosisisaldust kui ka piimavalkude allergeenseid omadusi. Kõik hapendatud tooted soodustavad seedenäärmete tegevust. Seega on biojogurteid igati soovitav kasutada antibiootikumiravi järgselt. Meeles tuleb pidada aga seda, et nn "elava mikroflooraga" piimatoodete säilitamisel on oluline täpselt jälgida säilitustingimusi ja säilimisaega.. PIIMA TOIDUAINELINE KOOSTIS: VALGUD, MINERAALID, VITAMIINID *VALGUD
rasva. VUTTIDE TOIDUAINETETOODANG/KEHAMASSI KOHTA Munavutt (240 g) muneb 300 muna aastas. Ühe muna mass 12-18 g. Aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, sisaldab 530g valku ja 440g lipiide. Ületavad toodanguintensiivsuselt ka munakanu. OMADUSED Noorlindude(broilerite) lihakehas 4-8% rasva, v.a veelinnubroilerid. Nuumatud hanel kuni 40%. Linnurasvas palju küllastamata rasvhappeid. Linnuliha kõrge valgusisaldusega (rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna toitaineterikas. Teadmiseks: Munakanal 1 kuuselt tibusulestik – 4 kuuselt juveniilne sulgumine. 25h läheb ühe muna moodustamiseks. Munad säilivad 4 nädalat. Ristandumisel tuleb valida emapooleks see, kes rohkem muneb. Hanedel munevus sessoonne, tavaliselt märtsis, siis sulgumine ja seejärel munemine jätkub. Kana kõrvaklappide järgi saab öelda muna värvuse.
Toitumine RASVAD Transrasvadeks nimetatakse mono- või polüküllastumata rasvu, mis sisaldavad transisomeerseid rasvhappeid. Küllastumata rasva molekul sisaldab süsiniku aatomite vahel ühte või enamat kaksiksidet Transrasvad kujutavad endast rasvatüüpi, mis tekib tahkeks muudetud ehk hüdrogeenitud taimsetes rasvades. Vedela rasva hüdrogeenimiseks muudetakse rasvamolekuli ehitust, mistõttu rasv muutub tahkeks ning seda on parem -- ja odavam -- säilitada ja transportida. Hüdrogeenimise käigus aga kaotavad tervislikud taimerasvad oma head omadused ning
) Loomad vajavad rasva kolmel eesmärgil: Lihtmaolised loomad ja linnud ei suuda sünteesida kolme pika süsinikahelaga polüküllastamatut rasvhapet. Need on : a) linoolhape 18-2(n-6) b) linoleenhape 18:3(n-3) arahhidoonhape 20:4(n-6) Rasvas lahustuvad A-,D-, E-, K- vitamiinid. Nimetatud vitamiinid imenduvad ja transporditakse organismis vaid rasvade koostises. Rasv on vastsündinule oluline energiaallikas. Lipiidide funktsioonid organismis 1. Energeetiline funktsioon. Piimas on erinevaid rasvhappeid C4 kuni C20-ni. C4 kuni C10 ahelaga rasvhapped ei ladestu kehas, vaid kasutatakse kohe ära. 2. Termoregulatsioon ( vastsündinutel on nn pruun rasvkude, mis tuleneb pigmentsetest tsütogroomidest, kus rasvhapete oksüdatsiooni käigus ATP ei toodeta kõik läheb soojuse tootmiseks. Keha soojusregulatsiooni väljakujunemisel pruun rasvkude kaob. 3. Mehhaaniline kaitse ( neerud) 4. Lahusti( vitamiinidele jne) 5. Struktuurne roll 6. Transpordifunktsioon 7
Peamine D vitamiini allikas on siiski päikesevalgus, kuid päikese käes viibimise aega tuleb piirata; · liha, peamiselt punane, maks ja kala on head raua allikad. Oad, läätsed ja rohelised köögiviljad samuti. Raud on vajalik korras vere jaoks; · laps peaks tarbima vähemalt kaks portsjonit kala nädalas, sest kala on väga hea valkude, mineraalide ja vitamiinide allikas ning ei sisalda peaaegu üldse küllastunud rasvhappeid. Rasvased kalad, nagu makrell, lõhe, forell ja latikas sisaldavad omega 3 rasvhappeid. Poistele võib anda kuni neli portsjonit kala nädalas, kuid oluline on jälgida, et tüdrukutele ei antaks üle kahe portsjoni kala nädalas; · tsitrusviljad (näiteks apelsinid ja sidrunid), tomatid ja kartulid on päris head C vitamiini allikad. C vitamiin soodustab raua imendumist, seega soovitav oleks juua apelsinimahla rauarikka toidu kõrvale;
Toitumisekspertide poolt on välja toodud soovitused mitmekesiseks toitumiseks: · kindlasti peab sööma hommikusööki, mis koosneks süsivesikutest, sest see annab terveks päevaks energiat; · süüa tuleb regulaarselt, 3-5 korda päevas, 3 põhitoidukorda ja vahele puu- ja köögivilju; · kindlasti tasub süüa kiudaineterikast toitu, sest need on seedimisele väga kasulikud; · süüa tuleb ka kala 2-3 korda nädalas. Kala sisaldab kasulikke rasvhappeid ja vajalikke vitamiine; · vähem tuleks süüa rasvast toitu, sest rasvhapped ummistavad veresooni ja tekitavad rasvumist; · piirata tuleks ka suhkru ja soola tarbimist; · alkoholi tarbimist tuleb piirata. (Tervise Arengu Instituut). 1.2 Tasakaalustatus Tasakaalustus tähendab, et toitainete vahekord toidus peab olema optimaalne. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast
Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. 3.Värvuseta, lõhnata, maitseta, vees mittelahustuv, veest kergem, kõrgema keemistemp. ja madalama sulamistemp. , kui vesi 5. Rasva rääsumine rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. 9. Peale rasvade sisaldab või valke, sahhariide, vitamiine, orgaanilisi happeid ja soolasid, mis annavad iseloomuliku maitse, värvi ja lõhna. Võis on piimarasvad, milles on palju lühikese ahelaga rasvhappeid, mida omastatakse kiiremini ja paremini. 10. Margariini valmistamisel rasv emulgeeritakse vees ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. 11.Seebi molekulis eristame pikka hüdroofset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Puudused: Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad. Need soolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Ka seebi kulu suureneb. 12
,,MINA JA RASVAD" Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid.Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses
Glükoos-1-fosfaat (2 P lahkub) + UDP. d) Miks UDP-glükoos on makroergiline ühend Sest lõhustatakse makroergilist fosforsidet. 8. Glükogeeni süntees ja degradatsioon on hästi reguleeritud protsessid, kuna veres peab püsima stabiilsena glükoosi kontsentratsioon 5mM. Millised kaks ensüümi on glükogeeni metabolismi peamised regulaatorid? Selgitage, milline on nende toime. 9. Kas teie organism konverteerib rohkem glükoosi rasvhapeteks või rohkem rasvhappeid glükoosiks? Selgitus? 10. Glükoosi katabolismi pentoosfosfaadi raja peaülesandeks on toota: riboos-5-fosfaati ning NADPH. 11. Pentoosfosfaadi raja lähtesubstraadiks on glükoos-6-fosfaat . Millist redutseerijat produtseeritakse raja kahes esimeses oksüdeerivas reaktsioonis? NADH. NADP+ 12. Millistes imetajate kudedes on glükoosi pentoosfosfaadi rada aktiivne? Millistes protsessides kasutatakse pentoosfosfaadi rajas sünteesitud NADPH-d ja riboos-5-fosfaati?
sahharoos ja laktoos c)polüsahhariidid nendes on sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume ja maitse kibe. Nt: tselluloos, tärklis ja kitiin Rasvad e. lipiidid Need on vees lahustamatud org. Ühendid mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeerideks on rasvhapped, mis võivad olla küllastunud või küllastumatta. Rasvhapped on seotudglütserooliga. Hädavajalikud on küllastumata rasvhapped e. oomega rasvhapped. Selliseid rasvhappeid saab kalast ja kanamunast. Küllastunud rasvhapped mis ei ole hästi omastatavad ja on sageli varjatud kujul. Nt viinerid, keeduvorst, juust. Rasvad võivad olla ka vedelal kujul. Energeetiline väärtus on 1g rasva kohta umbes 14 kcal. Inimesel vaja u 2500kcal. Lipiididest koosnevad mõningad hormoonid ja vitamiinid. Tüdrukutel östrogeen ja poistel testosteroon, D-vitamiini. Kahjulik on kolesterool.
Magusaarmastajatele – suhkruvesi on suurepärane abimees käharpeadele. Lisa supilusikas suhkrut klaasikesse vette ning tõmba seejärel õrnalt seguga läbi kuivade juuste. 3. Aspiriin Tänu aspiriinis leiduvale salitsüülhappele paneb see koduapteegis leiduv abimees tuhmid juuksed uuesti särama ja parandab juuksevärvi. Lahusta 8-10 aspiriinitabletti vees ja kanna segu juustele. Kümne minuti pärast loputa juukseid ja pese pea šampooniga puhtaks. 4. Munamask Munas on palju valke ja rasvhappeid, mis ravivad katkisi otsi. Lisaks muudab muna karvanääpsud tugevamaks. Selleks, et teha juustele munamaski, sega munakollane kolme lusikatäie oliiviõli ja ühe lusikatäie meega. Kanna mask niisketele juustele ja lase 30 minutit mõjuda. Seejärel pese mask hoolikalt välja. Munamask ravib katkisi juukseotsi, muudab juuksed siledamaks ja vähendab juuste pusasid. 5. Banaanimask Banaanis on palju looduslikke õlisid, kaaliumit, rauda, tsinki ja A-, C- ning E-vitamiini.
Rasval on kaitseülesanne, eeskätt kaitseb neerusid, hoides neid kindlas asendis. Rasvad aeglustavad mao tühjenemist, tekitades pikemaks ajaks täiskõhutunde. Rasvad on olulised rasvaslahustuvate vitamiinide (A,D,E) allikaks. Rasvavaese dieedi korral (kõhnumisdieedid) valitseb oht, et tekib nende vitamiinide vaegus. On veel eriülesandeid: rakumembraanide ehitus, talitlus ja mõningate ainevahetust reguleerivate ainete süntees. Rasvad sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid: küllastatud, monoküllastamata ja polüküllastamata. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes ülejäänud. Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, mistõttu peab neid saama toiduga. Neid nimetatakse asendamatuteks (omega-3 ja omega-6 rasvhapped). Rasvad peaks katma 30-32% toiduenergiat (min. 20-25%), kusjuures küllastatud rasvhapete kogus ei
marineeritud kurgist ja sibulatest kukli vahel (kokku 540 kcal). Eines sisalduvad veel friikartulid ja jook (tavaliselt coca-cola või muu sarnane karastusjook). Kokkuvõttes saab näiteks kontoritööd tegev naine sellest einest pea kogu oma päevase energiavajaduse kätte. Reaalsuses aga on see eine vaid päeva üks einetest, mis kokkuvõttes on tohutu suur energiahulk ühe eine kohta. Lisaks kahjulikule suurele kalorlusele on eines väga suurel hulgal küllastunud rasvhappeid (eines on 48 g rasva, millest küllastunud rasvhappeid on 13 g) ja palju kolesterooli (ühe eine kohta 75 mg). Süsivesikuid saab ühest einest 151 grammi ja valke 29 grammi. Eine on vitamiinide sisalduselt madal ja vaatamata oma suurele energiasisaldusele on kiudainete ja valkude sisalduselt väga väike. See tähendab aga seda, et pärast eine söömist ei püsi kõht kaua täis vaid läheb kiiremini tühjaks kui tavalist toitu süües. On ilmselge, et palju kasulikum
moodustab rasvasisaldusest kuni 3 % Segamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest kokku segatud rasvad, kus rasvasisaldusest võib piimarasv mood 10 - 80%. 4. Missuguseid rasva füüsikalisi omadusi määrab võirasva rasvhappeline koostis? Plastsus, määritavus 5. Missugune on võis ligikaudne küllastatud ja küllastamata rasvhapete suhe piimarasvas (protsentuaalselt või osadena)? Üks osa küllastamata rasvhppeid ja kaks osa küllastunud rasvhappeid. 6. Missuguse keemilise protsessi tulemusena tekivad koores ja võis vabad rasvhapped ning milliseid aineid tekib samas protsessid veel? Rasvade lagunemisel kas mehaaniliste mõjurite või lipaaside toimel tekivad vabad rasvhapped ja glütserool. Piimas on vabu rasvhappeid vaid 0,1%. Ülejäänud tekivad piima juurde. Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 7
On veekogudes sageli toiduahela esimeseks lüliks. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Kiire kasvu tõttu on teadlastele huvi pakkunud juba 19. sajandist. Temaga viiakse kaasajani läbi mitmesuguseid taimefüsioloogilisi uurimistöid. Mitmetes maades omab suurt tähtsust sööda- ja toidutaimena, milleks teda spetsiaalselt kasvatatakse. Sisaldab rohkesti valku, kusjuures kõiki asendamatuid aminohappeid, rikkalikult vitamiine, taimseid rasvhappeid ja süsivesikuid. On kasutatav ka biopuhastina õhu ja vee saaste likvideerimisel. Kosmoselendudel on katsetatud nii kiiresti kasvava toidutaimena kui ka hapnikutootjana. Annab rikkalikku aastaringselt varutavat ja 100% kasutatavat saaki.
6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid 7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüümid + palmithape, palmitolehape, stearhape, olehape. 3. Monoküllastamata rasvhappeid sünteesi puhul viiakse esimemne cis-kaksikside palmitaadi või stearaadi molekuli eukarüootides ahela keskele. Polüküllastamata rasvhapped sünteesitakse monoküllastunud rasvhapetest; taimed lisavad uusi kaksiksidemeid 9 ja metüülotsa vahele; loomad lisavad uusikaksiksidemeid 8 või 9 ning karboksüülrühma vahele. 4. Eikosonoidide esindajate rühmadeks on prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid. Sünteesi lähteaineks on arahhidoonhape.
Rasvad Rasvad on glütserooli ja rasvhapete estrid. Estrite oleku järgi jagatakse nad kaheks: tahkeid nimetatakse loomseteks ja vedelaid taimseteks. Rasvade agregaatoleku määravad tema koostises olevad glütseroolrühmad. Oluline on neis sisalduvate sidemete arv. Osa kaksiksidemeid sisaldavad rasvhapped on inimorganismi normaalseks elutegevuseks väga tähtsad, kuid organism ei suuda neid ise sünteesida ja seepärast peab neid toidust saama, selliseid rasvhappeid nimetatakse asendumatuteks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad vedelad. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. Rasvade lagunemist mikroobide toimel nimetatakse rääsumiseks. Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine. Rasvu kasutatakse määrdeõlide, ravimite ja seepide tootmiseks. Inimkeha lipiidid ·Lihtlipiidid ·Liitlipiidid ·Tsüklilised lipiidid Rasvhapped
Kui kaera- ja riisijook sisaldavad energiat vaid 30-50kcal/100gr, siis täis(lehma)piim 64kcal/100gr. Lehmapiima energiast peaaegu pool tuleneb piimarasvast. Riisipiima puhul jääb rasvasisaldus, mis pärineb teradest ja lisatud õlist, vahemikku 0,1-0,2 gr/100gr. Kaerajook on veidi rasvasem - 1,5 gr/100gr ja selles on ka palju kaerateras sisalduvaid lahustuvaid kiudaineid. Rasva kvaliteedi poolest on teraviljajoogid lehmapiimast paremad, sisaldades tunduvalt rohkem küllastamata rasvhappeid kui lehmapiim. Teravili sisaldab iseenesest vähe rasva. Tuntumatest teraviljadest on kõige vähem rasva riisis (2,5%), kõige rohkem kaeras (7,1%). Kuna teraviljajoogid on veel põhinevad joogid, siis on teraviljarasva sisaldus nendes väga väikeses kontsentratsioonis. Teraviljapiimale lisatakse ka maitseomaduste parandamiseks väheses koguses taimeõli, näiteks päevalille-, rapsi- või ka värvohakaõli. Riisijoogile
• Toiduenergiat mõõdetakse kilodžaulides (kJ), megadžaulides (MJ) või kilokalorites (kcal). 1 kcal= 4,2 kJ ja 1 MJ= 1000 kJ. 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS • 1. Ära unusta hommikusööki. • 2. Söö regulaarselt. • 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu. • 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas. • 5. Söö rohkem kala. • 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid. • 7. Söö vähem suhkrut. • 8. Söö vähem soola. • 9. Joo piisavalt vett. • 10. Ära liialda alkoholiga. TOIDUVALIKU PÕHIMÕTTED • 1. Söö vastavalt vajadusele. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. • 2. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras. Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. • 3
Loomade ökofüsioloogia 2. kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused 1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid, kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk? Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel. 4. Semiokemikaalid? Signaali kandev kemikaal, neid on erakordselt palju. Semiokemikaale kasutatakse: – Kahjurite monitooringuks – Masspüügil arvukuse vähendamiseks – Paaritumise takistamiseks – Lõksudes (atraktant koos insektitsiidiga) – Kahjurite meelitamine kultuurtaimedest eemale 5. Neuroendokriinsüsteem? ...
Habemeajamiseks Habemeajamiskreemid Habemeajamisvahud Habemeajamisgeelid Habemeajamispulgad Pärast habemeajamist Näoveed Geelid Emulsioonid Näonaha niisutajad Näonaga koorijad Lähtuvalt nahatüübist liigitatakse Kuivale nahale Normaalsele nahale Rasvasele nahale Tundlikule nahale Tualettseebid Tualettseep on pesemisvahend, kus leidub vees lahustuvaid rasvhappeid. Pesemisel tekkiv seebivaht eemaldab naha pinnalt saastained, tolmu, irdunud naha sarvrakud. Müügil on : Kompaktsed seebid vedelseebid seebi koostis: säilitusained zeleerivad ained värvained seebikivi õlid sünteetilised rasvhapped salomass loomsed rasvad glütseriin speramtseet lanoliin boorhape ekstraktid antibakteriaalsed ained pehmendavad ained sünteetilised ained Seepides sisalduva leelise ja rasva vahekorra järgi jaotatakse: Leeliselised seebid Neutraalsed seebid
mahl, kompott ja värsked marjad on olulised kollatõve järelraviks aitavad ära hoida trombide teket veega lahjendatud mahl turgutab südant, alandab vererõhku, rahustab ASTELPAJU : Astelpajuviljade koostisse kuuluvad vitamiin C, vitamiin A eelühendid, tokoferoolid, Bgrupi vitamiinid Asselpajus sisaldub karotenoide (bkaroteen, g karoteen, lükopeen), bioflavonoide (kamferool, isoramnetiin, kvertsetiin) Astelpaju sisaldab ka palju mineraalaineid, asendamatud rasvhappeid ja orgaanilisi happeid Astelpaju sisaldab ka kaaliumi, rauda, naatriumi, magneesiumi, kaltsiumi ning tsinki ASTELPAJU ON VAJA : Immuunsüsteemi stimuleerimiseks Viirushaiguste ennetamiseks Astelpajudes on kasvajavastane toime Tugevdavad südame kokkutõmbevõimet Suurendavad veresoonte elastsust Vereplasma kolesteroolisisaldust langetav toime Tugevdavdab kapillaaride seinu Aastelpajul on bioflavonoidide tõttu nii põletikuvastane, antiallergiline, valuleevendav,
elutegevuseks vajaliku energiat, kui ka vajalike toitaineid. Kindlasti tuleks hommikuti süüa, kuna hommikusöök on aluseks päeva põhitoidukorrale. Hommikut on hea alustada klaas veega ja sinna juurde süüa täistera tooteid. Et organism ei jääks ilma vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetes võiks süüa põhitoidu juurde näiteks kas köögivilju, kas siis toorsalatina, hautatud või keedetult. Kala võiks süüa 2-3 korda nädalas, kuna sealt saab organism omega 3 rasvhappeid. Rasvarohkeid toite ja magusat tarbida minimaalselt. Enamjaolt armastavad inimesed toite praadida, kuid saab ka teismoodi. Hautades või ahjus küpsetades võib samuti saada maitsva toidu. Kindlasti tuleks meeles pidada, et nii suhkrut kui ka soola tarbida minimaalselt. Soola asemel saab toidus kasutada ürte ja maitsetaimi. Täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett, millest 1 1,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna ja ülejäänud toiduga
Kolesterooli liia ja ainevahetushäirete korral organismis ladestub see veresoonte seintesse, mis põhjustab veresoonte valendiku ahenemise. Selle tulemusena halveneb kudede varustamine verega, veresooned muutuvad hapraks ning võivad ummistuda, suureneb südameinfarkti tekke oht. Kolesterooli laialikande organismis tagavad liitvalgud. Need on keeruka ehitusega molekulkompleksid nn. lipoproteiinid, mis lisaks kolesteroolile ja neutraalrasvale sisaldavad veel rasvhappeid, fosfollipiide ja vitamiine. Vere kolesteroolisisaldust mõjutavateks teguriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehamass, ebaõige toitumine ning vanus ja sugu. Oluline on ka füüsiline aktiivsus. Regulaarne kehaline koormus aitab suurendada nende lipoproteiinide hulka, mis vähendavad kolesteroolitaset veres. Oluliseks vere kolesteroolisisaldust mõjutavaks teguriks on toitumine. Toiduainete kolesterooli sisaldus on küllalt erinev. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda.
Äädikas sisaldab 3-6 % etaanhapet. Veevaba äädikhape külmub +16 C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle, sellepärast nimetatakse kontsenteeritud äädikhapet(99,5%) ka jää äädikhappeks. Valem on CH3COOH. 2.3 RASVHAPPED Kitsamas tähenduses on looduslik rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsinike aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata, tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata. Rasvhappeid toodetakse peamiselt taimeõlidest ja loomse rasva jääkidest, kokku mitu miljonit tonni aastas. 5 3. ASENDATUD KARBOKSÜÜLHAPPED 3.1 PIIMHAPPE EHK 2- HÜDROKSÜPROPAANHAPET Tekib lihastes suure koormuse korral. Piimhape moodustub ka piimhappelisel käärimisel mikroobide elutegevuse jääkainena(kapsaste hapentamisel, piima hapnemisel jne). Mõlemal juhul on tegemist glükoosi mittetäieliku ainevahetuse saadusega
Vit. Vajalikkus Puudus Allikad Omastami Omastami st st takistab soodustab C Tõstab organismi Organismi marjad, puu- Vitamiinid Antibiooti vastupanuvõimet; vähene ja A, B6 ja kumid, Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami nahas ja luudes (- säilitab aeglane kiivi, paprika, ne, veresoonte e...
Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-,liit-, ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on naturaalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo-ja glükolipiidid,tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Lipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Lipiidide hulka kuuluvad: rasvad, õlid, vahad steroidid jt. vees lahustamatud ühendid. Lipiidid täidavad organismis eestkätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Glükolüüs Organismi ainevahetusrada,mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi
Maksa funktsioonid lipiidide ainevahetuses Uku Pilv TL 2012 Maks Peamised funktsioonid Sünteesib lipoproteiine Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks (keharasvadeks), mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkoesse Sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide Toodab sappi, mis vähendab rasvhappeid Maks Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru, samuti on nad rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Triglütseriididest jätkub inimesel energia saamiseks mitmeteks nädalateks. Triglütseriidide lagundamine energia saamiseks toimub mitmes etapis: 1. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. 2
korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Miks me sööme palju rasva? Rasva lisamisel muutub toit tihti maitsvamaks, rasvane toit püsib kauem maos ja näljatunne tekib aeglasemalt. Rasva liigtarvitamist soodustavad ka halvad toitumisharjumused. Kahekordne hamburger friikartulite ja limonaadiga katab ligi poole päevasest energiatarbest, kuid sisaldab vähe vitamiine ja mineraalaineid. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid: · küllastatud rasvhapped · monoküllastumata rasvhapped · polüküllastumata rasvhapped Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Seepärast tuleks loomseid rasvu kasutada tagasihoidlikult. Taimeõlides on palju mono- ja polüküllastumata rasvhappeid. Toidu valmistamisel tuleks eelistada päevalille-, oliiv-, rapsi- ja teisi taimeõlisid.
toksiinid valkudest saadavate aminohapetega. Liigselt töödeldud toidust loobumise kõrval on hea toita organismi valkudega, kuid kindlasti ei tohi ka sellega liiale minna. Suurem osa valkudest võiks tulla hoopis taimsetest allikatest nagu näiteks kaun- ja teraviljad. Liha asemel võiks eelistada kala. Ka rasvadest ei tohiks loobuda, kuid neid tuleb hoolega valida. Transrasvu ja hüdrogeenitud rasvade tarbimist tasub vältida, kuid kindlasti lisada menüüsse tervisele olulisi rasvhappeid sisaldavaid toite nagu kala, pähklid, seemned, avokaado, oliivid. Samuti võiks igapäevaselt menüüsse lisada hapendatud ehk fermenteeritud toite, näiteks hapukurk ja hapukapsas. Vahet tuleb osata teha hapendatud ja äädikaga marineeritud toiduainetel, kuna organismile vajalikke häid baktereid leidub just hapendatud toitudes. Head probiootikumid ja ensüümid aitavad seedeelundkonnal paremini töötada ja tugevdavad organismi vastupanuvõimet
oli 30% madalam taimetoitlastste meeste ja 20% madalam taimetoitlast naiste seas, võrreldes mitte-taimetoitlastega. · Ained, millest taimetoitlased jäävad ilma kala-, piima-, ja lihatooteid mitte tarbides, saavad nad õige ja läbimõeldud toitumise korral taimsetest toitudest. · Valke ja aminohappeid leidub juur- ja puuviljades, tervailjas, pähklites, sojas, munades ja piimatoodetes. · Taimetoidus on võrreldes segatoiduga vähem küllastunud rasvhappeid, kolesterooli. · Taimetoit pakub rohkem süsivesikuid, kiudaineid, magneesiumit, kaaliumit, foolhappeid ja antioksüdante (vitamiin C ja E). · Paljud taimetoiduga seonduvad toitumishäired on põhjustatud alatoitumisest, ebakorrapärasest või ühekülgsest toitumisest, mitte lihast ja lihatoodetest loobumisest. Ka kõigesööjad peavad oma toitumist kontrollima ja selle mitmekülgsust järgima. TÄNAME TÄHELEPANU EEST! KASUTATUD KIRJANDUS http://www
puu- ja juurviljad, marjad Lipiidid: · Lipiidi on rasvhapped, triglütseriidid (rasvad), fosfoliidid, glükoliidid, steroodid (kolestorool) · Energiaallikas · Kuuluvad kudede ja rakkude koostisesse (närvi, aju jne) · On asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas · Kaitseülessanne (soojus) Triglütseriidid e.rasvad: · Sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid 1. Küllastunud - loomsed, kookospähkel, palmiõli 2. (Mono)küllastumata oliiviõli, rapsiõli, sarapuupähkliõli, avokaado, mandlid 3. Polüküllastumata taimsed õlid, kala, mereannid Küllastunud Küllastumata Toatemperatuuril tahked Toatemperatuuril vedelad Taluvad kõrgeid temperatuure (kuni 200C) Ei talu kõrgeid temperatuure (üle 180C ei
-Vahustamisel valke stabiliseerivad keemilised sidemed lõhutakse ja tekivad pindkiled - Suhkur soodustab vahustamist ja rasv takistab. MUNAREBU Koostis: -Vesi 50% - Valgud 17% - Rasv 31% -VITAMIINID A,D,E,K,B -Fe - Rebus vitamiine lõhustavaid aineid pole Omastub nii toorelt kui kõvaks keedetult - Kolesterool küll, kuid küllastunud ja küllastamata rasvhapped on tasakaalus ja ei mõjuta kolesteroolitaset. - Tervisemunas 4-7 korda rohkem küllastumata rasvhappeid - Munarebu värvus oleneb toidust, mida kana sööb. -Seismisel munaväädid lõtvuvad ja rebu liigub munas - Pikal keetmisel tekib raudsulfiid, mis on sinakas - Muna reageerib hõbedaga, niiet ära söö muna hõbelusikaga ja serveeri muna hõbenõudel. - Härjasilma maitsesta oskuslikult SÄILITAMINE -Pesemata muna seisab kauem - Külmikus säikita tömp ots üleval- nii püsib rebu paremini keskel - Toatemperatuuril säilib 2-3 nädalat
rasvarikast osa Kasutatakse või valmistamiseks, hapendamiseks(hapukoor) ning osa läheb müüki pastöriseeritult kohvi-või vahukoorena Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort : 10, 35 ja 38%-line Mida rasvasem on koor, seda vähen valke ja süsivesikud see sisaldab Hapupiimatooted Piima ja rõõsa koore kääritamisel piimhappebakterite mõjul Kääritamisel muutub piimasuhkur piimhappeks Sisaldab täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja rasvhappeid Saavad tarbida ka laktoositalumatuse all kannatavad inimesed Hapupiima joogid : Keefir Piimhappeline- ja alkoholkäärimine Miks hea ? Sobib hästi dieettoiduks, soodustab maomahla eritumist, toniseerib südant, veresooni ning närvisüsteemi. Juuretis rikastab jooki omakorda mitmete vitamiinidega Rasvata(0,5%), väherasvane(1,0-2,5%), suure rasvasisaldusega keefir (3,2%) Hapupiim Saadakse piimhappebakteritega kääritamise teel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
