Ta on kolmedimensionaalne heterogeense struktuuriga polimeer. Koosneb peamiselt n-propüülbenseen ühikutest C O - C ja C C sidemetega. Ligniin on biosünteetiliselt samuti pärit glükoosist, kuid on suure aromaatsete (fenoolsete) ühendite sisaldusega. Värvuselt pruunikas, suhteliselt kergesti oksüdeeruv. Ligniin on suhteliselt püsiv enamike mineraalhapete suhtes, aga lahustuv kuumas leeliselises voi kuumas bisulfiti (HSO3 -) lahuses. Ekstraktiivained: rasvad, nende estrid, rasvhapped, vaikhapped, terpeenid jt. Mineraalid: kaltsiumi, magneesiumi, fosfori, raskmetallide soolad (asuvad põhiliselt koores) 10. Puidu kuivdestillatsioon, produktid Enne tööstuslikku orgaanilist sünteesi saadi paljusid orgaanilisi aineid (atsetoon, äädikhape, metanool (puupiiritus) jt. kõva puidu utmisel. Jäägiks oli puusüsi (charcoal), suurepärane ilma suitsuta grillahju kütus. Teist tüüpi produkte (nn naval products) saadi pehme
Sisemine kiht on moodustunud munasarjas ja välimine munajuhas. Vitelliinmembraani eesmärk on hoida ära rebu ja munavalge segunemine, kuid sel moel, et vesi pääseks pidevalt munavalgest munakollasesse ja rasv munakollasest munavalgesse. Munarebu keemiline koostis on toodud alljärgnevas tabelis: Proteiin 16,4% Rasv 32,93% Süsivesikud 0,2% Tuhk (mineraalid) 1,7% Vesi 48,8% Küllastunud rasvained on kahjulikud, sest nad tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Küllastumata rasvhapped vere kolesteroolisisaldust ei mõjuta. Polüküllastumata rasvhapped (eriti linoolhape), mida on suhteliselt palju munarebus) vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja kuuluvad sel moel kasulike rasvhapete hulka. Munakollases on kolesterooli 1700 mg/100 g, mis vastab 3,3% rasvasisaldusele. Munarebus on letsitiini 7,2/100 g ja see on seotud proteiiniga. Letsitiini ülesandeks on toimida emulgaatorina, ehk teiste sõnadega, moodustada rasva ja vee emulsioone. Sel põhjusel
rasvhappest, EPA-t ja DHA-d (eikosapentaeenhape ja dokosaheksaeenhape) toodetakse kehas omega-3 rasvhapetest. Valmiskujul saame neid aga merekalast näiteks lõhest, makrellist, heeringast, hiidlestast jt. Tänapäeva toit on liigselt küllastatud rasva (loomne rasv) ja omega-6 rasvhapete (päevalilleõli, maisi- ja sojaõli ning teravilja ja loomsete jahudega toidetud loomade liha) rikas, mis soodustab paljusid haigusi. Asendamatud rasvhapped muudetakse keharakkudes paljudeks koehormoonideks, nende kasulikkus on seotud just prostaglandiinidega, millest mõned on meie tervise seisukohast väga olulised, vältides trrombotsüütide ehk vereliistakute kleepumist, parandades vereringet ja vähendades põletikke. Head on ka monoküllastamata rasvhapped, mille esindajaks on omega-9 ehk oleiinhape, mida leidub oliivi- ja mandliõlis. Oliiviõli sisaldab lisaks oleiinhappele ka antioksüdante. Seda õli
Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: 1. Monosahhariid ehk lihtsuhkrud, mis jagunevad kaheks: a) Pentoosid nt riboos Desoksuriboos b) Heksoosid 2. Glükoos & fruktoos Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Need on hüdrofoobsed ja veest koosnevad. 1)Lihtlipiidud ehk neutraalrasvad Vedelad taimsed õlid Tahked loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped tahked rasvad (nt seapekk) Süsinikaatomi vahel üksikssidemed Talletakse rakkudes, kasutatakse energiallikana. Vedelad Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olakus. Süsinuku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ja seentes varuaineks. Õli seemnetes raps. Viljas oliivid, pähklid. Vahad Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel. Täidavad kaitsefunktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha, vill. On kaetud pehme loomse vahaga.
Vööümbermõõt. Rasvumise ja ülekaaluga seotud riskid. Energiasisendi (toiduga saadava energia) soovituslik jaotamine toidukordade vahel. Makrotoitained. Energiasisendi soovituslik jaotus makrotoitainete vahel (vt ka tabeli 4.14 allmärkust 2 valkude ja rasvade tarbimise soovituse kohta negatiivse energiatasakaalu korral). Asendamatud ja asendatavad aminohapped. Ohud valgupuuduse korral. Toidurasvad sh kolesterool ja rasvhapped. Küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped sh nende allikad ja tarbimissoovitused. Rasvade ala- ja ületarbimise ohud. Süsivesikud (sh kiudained). Tarbimissoovitus sh lisatud suhkrute ja kiudainete kohta. Kiudainete energiasisaldus. Tärkliserikkad toidud. Glükeemilised süsivesikud ja nende erinevus kiudainetest. Glükeemiline indeks. Millise toitaine glükeemiline indeks on kõige suurem? Toitainetihedus. Vesi. Organismi veesisaldus. Veevajadus. Vitamiinide ja mineraalainete vajadus. Soola ületarbimine. Oksüdatiivne stress
osalevad paljude ühendite transpordis, 6. Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites? 4,2 kcal. Toidulipiidid: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)? 25-30% 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 20-30% toiduenergiast, sh: Küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhappet kokku mitte rohkem kui 10%; Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned.
Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele. Maapähklivõi on üks USA armastatumaid ja tavalisemaid toiduaineid, mida pidevalt tarvitab kuni 75% elanikkonnast. Makadaamia pähkel - Makadaamia pähklitel on pähklitest kõrgeim küllastumata rasvhapete sisaldus, lähenedes oliivõli omale. Küllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesterooli taset. Mandel - Toiduks tarbitakse ainult magusaid mandleid, mitte aga mõrusid, sest nende eeterlikud õlid on mürgised. Mõrusid mandleid kasutatakse meditsiinitööstuses välispidiste ravimite koostises. Mandlid kuuluvad martsipani koostisse ja neil on oluline koht maiustuste- ja kondiitritööstuses. Mandlid sisaldavad rohkesti D- ja K- grupi vitamiine. Osaledes luustiku ja liigeste tugevdamises, on need komponendid
Katalüsaatoriks on tavaliselt naatrium- või kaaliumhüdrooksiid, mida lisatakse segatuna metanooliga. 2.3.1. Biodiisli näitlik tootmine baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni skeemi põhjal · Taimeõli (või loomne rasv) filtreeritakse ja kogutakse anumasse (500 l); · Lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdrooksiid), mis segatud alkoholiga (enamasti metanooliga), et kiirendada protsessi. Töödeldakse, et siduda vabad rasvhapped rapsiõlis. 500 l rapsõli puhul lisada ligi 10% õli kogusest ehk ~55 l metanooli, mis eelnevalt segatud 1kg NaOH-ga; · Segada, soojendada kogu segu 60-70 C ja segada 2-3 h. Selle aja jooksul õli triglütseriidid reageerivad ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning glütserool; · Metanooli aurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse; · Kogu segu hoida vaadis 2-3 päeva. Selle aja jooksul glütserool settib
Iga elav organism vajab toitu. Ka inimene ei saa söömata ega joomata kuigi kaua elada. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks, kehaliseks ja vaimseks tööks. Toiduaine on inimese toiduks tarvitatav taimse või loomse päritoluga aine. Erinevad toiduained sisaldavad inimorganismile vajalikke toitaineid erisugusel hulgal. Üldiselt on iseloomulik, et arenenud majandusega maadel kasutatakse peamiselt loomseid valke, vähem arenenud majandusega maadel peamiselt taimseid valke. Majanduse arenguga on kaasnenud rafineeritud (kõrvalistest ainetest puhastatud) toiduainete, nt. suhkru, või liiga rohke tarvitamine. Pärast EV tulekut muutusid Eesti poed rohkem tervisesõbralikeks. K...
NAHK Türi 2011 Sisukord Naha ülesanded............................................................................3 Naha ehitus...................................................................................3 Naha tüübid..................................................................................4 Naha hooldus...............................................................................5 Eneseanalüüs................................................................................9 Kasutatud allikad.......................................................................10 2 Naha ülesanded: Nahk on elund, mis eraldab organismi sisesekeskkonda selle välisest füüsikalisest keskkonnast. Nahk töötab seega kaitsva kihina. Oma kaalu poolest on nahk inimese raskeim elund. Normaalkaalus inimese nahk moodustab ligikaudu 2m². Nahk koosneb paljudest kihtidest, mille...
Üsna harva kasutatakse suspensioone. Peaaegu kõik kosmeetilised preparaadid on lõhnastatud. Kosmeetilisteks preparaatideks on igasugused kreemid, dekoratiivkosmeetika ja lõhnained. Kreemid Rasvalaadsed ained moodustavad kreemide aluse. Nende ülesanne on toime- ja mõjuainete nahka viimine, naha pehmendamine, niisutamine ja elustamine. Sellesse gruppi kuuluvad küllastunud (steariin, palmitiin jt.) ja küllastumata (linool- ja linoleenhape) rasvhapped, mineraalid (vaseliin, parafiin) ning taimsed, loomsed ja sünteetilised õlid, rasvad ning vahad. Väike tabel tänapäeva kreemide tüüpkoostistest: Kreemi Kreem Kreem Kreem Naha komponent kuivale normaalsele rasvasele niisutaja Losioon nahale nahale nahale Taimne rasvõli 22% 14% 11% 9% 8%
Reageerib mõne soolaga hape + sool uus hape + sool nt karbonaatidega 4. Erinevalt mineraal hapetest reageerivad kaboksüülhapped alkoholidega ja moodustavad estreid. Füüsikalised omadused: Etaanhape on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, vees lahustuv vedelik. Veevaba etaanhape moodustab alla +16°C järgi jääga sarnaneva tahke aine ja teda nim jää-äädikas. Kergemad happed on vees hästi lahustuvad vedelikud, raskemad happed aga vees lahustumautud tahked ained. Nt: rasvhapped. Karboksüülhapetel on võime moodustada vesiniksidemeid ja selle tõttu on nendel suhteliselt kõrge keemis t°. Harjutused aldehüüdide ja karbhapete omaduste kohta.
valgusüntees vabalt tsütoplasmas /karedal ER-l. replikatsioon(DNA2), transkriptsioonD/RNA, translatsioon Golgi *Endoplasmaatiline retiikulum = ER Kare ER- valgusüntees Lüsosoom Sile ER- rasvhapped, fosfolipiiid(maks), steroidid (neerupealised, Leydigi rakud), jääkainete lõhustamine, glükogeeni ainevahetus, membraani teke ja taastootmine. *Golgi aparaat/ Golgi kompleks Peroksüsoom proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine ja sorteerimine
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
Lipiidide funktsioonid: · Rakumembraanide põhiline koostiskomponent kõikides organismides. · Loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamine energeetiline varuaine. · kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid: nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks
- esinevad peamiselt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked b) Küllastamata rasvhape - esineb üks või mitu kaksiksidet - esinevad taimsetes rasvades, mis on toatemperatuuril vedelad ehk õlid 16. Mis on transrasvhapped ja kuidas neid saadakse ? Miks on nad tervisele kahjulikud? - Transrasvhapped on liik küllastamata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. Enamik tekib taimeõlide ja loomserasva osalisel hüdrogeenimisel - Organismil on neid raske seedida ning jäävad vereringesse pikemaks ajaks 17. Nim. põhjused, miks on kolesterool hea ? - Kolesterooli on vaja hormoonide ja D-vitamiinide sünteesimiseks 18. Selgita HDL ja LDL näitel, miks on suitsetamine kahjulik ?(lk. 39) a) Kolesterooli transpordivad vereringes kahte tüüpi valgud
Marmorvärviline põldvutt endises NSVL-s Vuti muna Muna tervistav toime põhineb koostisel, sest ta sisaldab inimorganismile soodsas vahekorras ja kombinatsioonis: vitamiine (A, B1, B2, B12, PP jt) mineraalained (Ca, P, K, Mn, Fe, Cu, Co jt) asendamatuid aminohappeid (lüsiin, tsüstiin, metoniin, trüptofaan jt) ensüümi lüsosüüm, mis on tugeva antibakteriaalse toimega ja kaitseb muna riknemise eest (pikaajalisel säilitamisel muna sisu kuivab, kuid ei roisku) OMEGA-Vutimunad Omega-3 rasvhapped on inimorganismi talituses asendamatud. Organism ise neid ei sünteesi, vaid saab toidu koostisest (näiteks kalarasvast, lina- ja rapsiõlist). Õlides sisalduvad omega-3 rasvhapped, peamiselt alfa- linoleenhape, vähendavad organismi kolesteroolitaset ja vereliistakute e. trombotsüütide kleepuvust. Kleepuvuse puhul ladestuvad trombotsüüdid veresoonte sisepinnale, tekitades kihne, mis on üheks infarktieelseks tunnuseks. OMEGA-3 vutimunade tervistav mõju inimorganismile:
Loomsed - liha, piim ja munad Taimsed kaunviljad väga head, kartul ja teraviljatooteid, puu- ja juurviljad sisaldavad küll suhteliselt palju valku, kuid ei peeta eriti kvaliteetseks. Rasvad Terminit 'rasvad' kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappemolekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastatud, monoküllastumata ja polüküllastamata. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30 %. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav.
Tm ga? (võivad olla erinevad arvud) a) 10% b) 25% c) 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. 1) Konformatsiooniline entroopia 2) Temperatuur (tõstes) 3) pH (muutes happeliseks või aluseliseks) 61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? a) 10 sekundit b) 10 minutit c) 10 tundi 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? a) valgu b) nukleiinhappe c) viiruse d) bakteri 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped? (erinevad rasvhapped). Küllastumata küllastunud küllastumata Küllastumata siis kui süsivesinikahel sisaldab kaksik- või kolmiksidemeid, küllastunud süsivesinikahelas ei ole ühtegi C-C kaksik- ega kolmiksidemeid. 64. Millised toodud ühenditest on rasvhapped? (erinevad ühendid). Rasvhape Hüdrofiilne karboksüülgrupp on ühendatud pika hüdrofoobse süsivesinikahelaga. 65
rohkem kui lehmapiimas. Seetõttu ühe kilogrammi tahke juustu saamiseks vajatakse vaid 8 l lambapiima, aga 12 l lehma- või kitsepiima (Mills, 1989). Lambapiimas on võrreldes lehma ja kitsepiimaga rohkem mineraale nagu kaltsiumi, rauda, magneesiumi, tsinki, aga ka olulisi vitamiine (B grupi vitamiinid, A, D, E vitamiini) ja kõiki kümmet asendamatut aminohapet. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et 45% rasvhapetest on kas mono- või polüküllastama rasvhapped. Polüküllastamatuid rasvhappeid, sealhulgas omega 3 rasvhapetest inimese poolt sünteesimatut alfa linoleenhapet, on ca 2 korda enam kui kitse või lehmapiimas. Piimarasv koosneb sarnaselt kitsepiimaga väikese läbimõõduga rasvakuulikestest ning seetõttu on piim homogeenne ja väga heaks tooraineks juustu valmistamisel. Piima homogeensus annab võimaluse lambapiima sügavkülmutada ilma, et väheneks selle kvaliteet. Lambapiim sobib allergikutele, kelle organism ei kannata
Vereplasmat umbes 57% ja vereliblesid 43%. I Vereplasmas on 92 % vett (annab verele voolavuse) ; 7-8 % valku ja umbes 1 % madalmoleklaarseid aineid (süsivesikuid, lipiide jt.), kollaka värvusega vedelik Madalmolekulaarsed ained 20 g/L. Anorgaanilised, peamiselt ioonidena esinevad ained ja orgaanilised. Anorgaanilised ained ( na, K ca, Mg ) määravad vere osmoose rõhu , mille järgi reguleeritakse organismi vee ja soolade tasakaal. orgaanilistest ainetest glükoos, aminohapped, rasvhapped, piimhappe jne; vereplasma valgud (65- 80 g/l )on olulised vere ja kudeda vahelises vee ja ainete vahetuses. Vereplasma valgud trantspordivad aineid veres (kaltsium, rasvhapped, ravimid.), vereplasma valgud on ka valgureserviks. *Plasma albumiin moodustab umbes60% plasmas leiduvatest valkudest, kõige väiksem valk. Väikestest molekulidest tingituna on osakeste kogupind väga suur, see võimaldab ulatuslikult aineid siduda ja veres trantsportida
Aeroobne glükolüüs Glükoosi lõhustumine on aeroobse ja anaeroobse glükolüüsi puhul kuni püruvaadini identne Aeroobne ainevahetus integreerib glükoosi aminohapete ja rasvhapete metabolismi. Toimub see üle atsetüül-CoA, mis on aeroobse metabolismi vaheühendiks Aeroobne metabolism toodab rohkelt energiat ja organismi eksisteerimiseks vajaminevaid vaheühendeid Aeroobne glükolüüs Glükoos Aminohapped Rasvhapped Püruvaat Atsetüül-CoA ATP, NADH TKT CO2, H2O Joonis 6. Aeroobne metabolism Aeroobne glükolüüs Püruvaadi üleminek Glükoos Atsetüül-CoA-ks toimub PyrDH Püruvaat kompleksi abil
Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad: a) energeetiline 1g lipiide annab lõplikul lõhustumiel umbes 9 kcal, inimese ööpäevasest energiatarbest peaks katma umbes 30%. Iga kehakaalu kilo kohta umbes 1g lipiide. Erijuhtum pruun rasvkude koetüübi eripära: rasvarakkudes on palju mitokondreid
Lipiidid lahustuvad hästi apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähemal määral ka polaarsetes orgaanilistes solventides. Lipiide esineb kõikides organismides rakumembraani põhilise koostisainena, loomsetes organismides ja taimsetes kudedes energeetilise varuainena. Lipiididel on ka kaitse- ja regulatoorsed ülesanded, nad on signaalimolekulid ning on olulised hormonaalses tasakaalus. Vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse lipiidid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Molekuli struktuuri järgi jaotatakse lipiidid ka liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Nad on hüdrofoobsed rasvamolekulid, mis sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa ning nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe
Kiudained hoiavad sooled mürkainetest puhta, reguleerivad soolestiku talitlust ja veebilanssi. Väheneb oht haigestuda jäme- või pärasoolevähki, hemorroididesse ja ateroskleroosi. Pole karta ka rasvumist. Kiudainete erilisim omadus on võime imada radioaktiivseid aineid, neutraliseerida neid ja kiirendada nende väljumist organismist. Kiudainete tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust. · Bakterid seedivad kiudaineid ja vabanevad lühikese ahelaga rasvhapped, mis On oluline komponent soolestikuseinetes Toetavad imuunsüsteemi toimimist Vähendavad põletikulisi protsesse 2. Mis on mikrobioom? · Soolestiku mikrobioom koosneb bakteritest, seentest ja viirustest · Mikrobioom aitab seedida toitu, toota toitaineid, toetab immuunsüsteemi toimimist Talle on vajalik toit, mis sisaldab palju kiudaineid ehk prebiootikume. 3
ühenditega ning seejärel väljutatakse organismist. Organismi puhastamine puhastamine seda, et meie toit sisaldab võimalikult vähe kehale halvasti mõjuvaid ning võimalikult palju puhastusprotsessi toetavaid aineid. Vajalikud on mineraalained, vitamiinid, fütotoitained, probiootikumid, kiudained, head valgud ja rasvad jne. Halvasti mõjuvad meie nahale näiteks praetud toidud, magus, sageli ka piimatooted. Naha jaoks on olulised vitamiinid A, C, B, K , E, lisaks ka oomega3 rasvhapped. Keha puhastumisvõimet pärsib oluliselt puhastussüsteemi ülekoormamine, mida põhjustab suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ohtrad lisaained toidus, liigselt grillitud liha jms. Lisaks koormab suur toidukogus liigselt maksa ja soolestikku ning see ei suuda kahjulikke ühendeid efektiivselt detoksifitseerida,Toidukogused võiksid olla väiksemad ning süüa tuleks ka tihedamini kolm toidukorda ja kaks vahepala on siin raudselt omal kohal.
Sapp ja kõhunäärme nõre jõuavad peensoolde ühise juha kaudu, mida nimetataksegi pankrease ja sapi ühisjuhaks. Ühisjuha ei ole pidevalt lahti, seal on sulgurlihas, mis avaneb reeglina söömise ajal ja söömise järgselt. Peensooles toimub toitainete lõplik lõhustamine. Süsivesikud monosahhariidideks ja valgud aminohapeteks ning lipiidid glütserooliks ja rasvhapeteks. Need lõplikult lõhustunud toitained imenduvad peensoolest. Aminohapped ja monosahhariidid lähevad verre, rasvhapped suuremalt jaolt lümfi (vabad rasvhapped lähevad verre). Peensoole limaskestas on rohkesti endokriinseid (sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides. Need kokku moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi. Peensoole motoorika Peensoole motoorika ülesandeks on sisaldise e küümuse (nõre ja toitained) segamine ja edasitoimetamine
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
58. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad? Ei 59. Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tm ga? 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. Konformatsiooniline entroopia, temperatuuri tõstmine, pH 61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? 10 sekundit 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? Valgu 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped? Küllastumata on siis kui ahelas on kaksik-või kolmiksidemeid.Küllastunul pole ühtegi kaksik või kolmiksidet. 64. Millised toodud ühenditest on rasvhapped? Hüdrofiilne karboksüülrühm on ühendatud pika hüdrofoobse süsinikahelaga. 65. Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat? Pikaahelaga rasv, millel on palju vesiniksidemeid süsinikega. 66. Reastage ühendid nende sulamistemperatuuri kasvamise järjekorras
· Taimede või aroomiainetega maitsestatud oliiviõlid Olenevalt tootjast, kirjutatakse lihtsale oliiviõli pudelisildile peale ainult ,,Olive Oil" või ,,Pure Olive Oil" (Puhas oliivõli) või ,,100% Olive Oil" (viidates sellele, et teisi toiduõliliike nagu päevalille või rapsiõli pole lisatud). Oliiviõli kasulikkus Oliiviõli sisaldab monoküllastumata rasvhappeid, mis on palju tervislikumad kui võis leiduvad polüküllastumata rasvhapped. Kuna oliiviõli on taimne õli, siis ei sisalda ta ka kolesterooli. Peamine oliivide positiivne mõju tervisele on ohtliku kolesterooli koguse vähendamine. 5 Kasutatud lingid: http://www.maaleht.ee/?page=Targu%20Talita&grupp=targutalita&artikkel=89 http://www.veinimaailm.ee/teemad/olipuu_oliivipuu.shtml http://www.veinimaailm.ee/teemad/oliivid_jutt/oliivide_korje.shtml www.kokaraamat
................................................ 15 1 Sissejuhatus Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid on isegi minu enda lemmik toiduained. Seetõttu tegin isegi suure huviga seda refraati, et isegi veel rohkem neist teada saada. 2 India pähkel Nakari vilja seeme. India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India.
Materjal on kogutud erinevatest raamatutest ja interneti allikatest. Suurem osa tööst on koostatud refereerimise teel. 3 1. TOITAINED Toitaine on aine, mida saame keskkonnast ning mis on vajalik eluks ja kasvamiseks. Suuremalt osalt on see toit ja vesi. Kõige tuntumad toitained on vitamiinid ja mineraalid. Kuid toidus leidub ka teisi aineid, mida peetakse samuti toitaineteks. Nende hulka kuuluvad ka probiootikumid, asendamatud rasvhapped (ARH) ja fõtokemikaalid ehk taimsed kemikaalid, mis soodustavad head tervist kuid pole ilmtingimata elutähtsad. (1) 1.1. Vitamiinid Vitamiinid osalevad paljudes keha protsessides, näiteks hormoonide, ensüümide ja vereosakeste tootmises. Seepärast on oluline igapäevaselt toituda nii, et ei tekiks vitamiinide puudujääki ning saaksime piisavalt igat liiki vitamiine. Isegi väike puudujääk võib kohe
Tervislike toitude koostises on nad väga olulised energiaallikad treeningutel (rahulik jooks, aeglasmad liigutused) ja igapäevaelus. Rasvad on varuenergia ja nende osakaal toidus peaks jääma 30% piiresse. Neil on oluline roll aine- ja energiavahetuses. Nad on salvestatud rasvkoes ja lihastes. Toitumissoovitused rasva tarbimiseks sportlastele on sarnased või veidi suuremad kui mittesportlastele. Piisav rasvhapete tarbimine toiduks, eriti polüküllastamata rasvhapped, on väga oluline sportlaste seas. Parimateks allikateks polüküllastamata rasvhapete saamisel on rasvased kalad (lõhe, tuunikala, makrell) ja seemned (kõrvitsaseemned), pähklid ning õlid (linaseemneõli, sojaõli, oliiviõli). Kõrgema rasvasisaldusega dieedid võimaldavad hoida ringleva testosterooni kontsentratsiooni paremini kui madala rasvasisaldusega dieet. Kui sportlased üritavad vähendada keharasva, siis on soovitav tarbida rasva 0,5 -1 g/kg kohta päevas.
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 1. MIS ON DIABEET?....................................................................................................... 2. DIABEEDI TÜÜBID........................................................................................................ 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet.............................................................................. 5 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet........................................................................ 2.3. Ravi eesmärk ja põhiprintsiibid .............................................................7 3. TOITUMINE................................................................................................................. 8 4. FÜÜSILINE KOORMUS........................................................
Venitusharjutused, jõuharjutused nt kõhulihaste harjutused või kätekõverdused ja ka osavust arendavad harjutused, kus me õpime oma lihaseid paremini koordineerima ja osavamaid liigutusi tegema. kõik see, mida võiks üldse mitte teha või igal juhul nii vähe kui võimalik: pikad istumispausid, vähene kehaline aktiivsus. Toitumisepõhimõtted: "Halva" kolesterooli taset mõjutab ka igapäevane toit: küllastunud rasvad ja rasvhapped ning toidu kõrge kolesteroolisisaldus kipuvad seda suurendama. Õnneks saab inimene oma igapäevase toiduvalikuga vere kolesteroolitaset mõjutada. Iga täiskasvanud inimene peaks oma kolesteroolitaset teadma ning kontrollima seda vähemalt korra viie aasta jooksul. Normaalseks üldkolesteroolitasemeks täiskasvanu organismis loetakse kuni 5.0 mmol/L Söö iga päev midagi 5 põhigrupist, joo vett, Kõige olulisem põhimõte on süüa
Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse ω-3-rasvhapetega. Ω-3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame- veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu). Ω-3-rasvhapped on keeruka koostisega polüküllastamata rasvhapped (α-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiõlis). Rikastamiseks kasutatakse söödale lisatavaid lina-ja rapsiõli. Tabel. Kanamunarebu rasvhapete sisaldus (% üldlipiididest) (Hämmal, 2004) Rasvhape Tavamuna Rikastatud muna Müristiinhape 0,4 0,2 Palmitiinhape 23,2 20,1
Toite: piimasuhkur imetajate piimas Lipiidide lühiiseloomustus. Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa – rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped – enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad
tekib aluseline keskkond, mis on seebi puuduseks, sest aluseline keskkond ei sobi villase ja naturaalsiidi pesemiseks ning muudab käed karedaks. (Karelson & Tõldsepp, 2007) RCOONa + H2O = RCOOH + NaOH Seepide peamiseks puuduseks on see, et nende puhastusvõime tunduvalt väheneb karedas ja kaob täiesti happelises vees. Esimeses moodustuvad vees lahustumatud kaltsium- ja magneesiumsoolad. (Karelson & Tõldsepp, 2007) 2RCOONa + Ca(HCO3)2 = (RCOO)2Ca ↓ + 2NaHCO3 Teises moodustuvad vabad rasvhapped, millel puuduvad puhastusvõime. Tänapäeval on selle vastu kasutusele võetud neutraalsed puhastusvahendid ehk detergendid. Neid toodetakse kõrgemate alkoholide väävelhappeestritest (Tiideberg, 2013). Seebid koosnevad peale leelismetalli veel paljudest teistest koostisosadest. Näiteks niisutavad koostisosad, lõhnaained, määrdeained, emulgaatorid jpt. 2.1. Emulgaatorid 2.1.1. Kookoshape Kosmeetikas kasutatakse rohkem taimseid kui loomseid rasvu kuna nende
Intermediaadid ATP saagis Üldine ATP saagis seitsmest - oksüdatsiooni tsüklist 7 FADH2 2 14 7 NADH 3 21 8 atsetüül KoA 12 96 131 ATP Atsüülderivaadi aktiveerimiseks kulutati -2 Saagis 129 ATP ÜLEVAADE ENERGIAVAHETUSEST MITOKONDRIS Püruvaat ja rasvhapped sisenevad mitokondrisse ja lagundatakse. Tekkiv atsetüülCoA metaboliseeritakse trikarboksüülhapete tsüklis (TCC), mis produtseerib NADH ja FADH 2 (pole näidatud). Oksüdeeriva fosforüülimise protsessis kanduvad NADH (ja FADH 2) energiarikkad elektronid sisemembraanis paikneva hingamisahela abil hapnikule, produtseerides ATP. Ka glükolüüsil tsütosoolis toodetud NADH annab oma elektronid hingamisahelale (pole näidatud). Kuna mitokondri
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP3 Geity Villem AMD JA TOITUMINE Referaat silmahaigustes Juhendaja: C. Räppo Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................2 1.AMD.......................................................................................... 4 1.1Vormid...........................................................................................4 1.2 Riskifaktorid..................................................................................6 1.3 Sümptomid....................................................................................6 2.TOITUMINE JA AMD.....................................................................7 2.1 AREDS ja AREDS2...................................................................
sellel ajal ei olnud neid aineid piisavalt uuritud. AREDS ja AREDS2 vahepeal viidi need uuringud lõpuni. (Salahi 2009) AREDS 2 uurib kollakat pigementi meie silmas – luteiini, see on järg AREDS esimesele uuringule antioksüdantide mõjust silmale. Erinevalt teistest toitainetest, mida on silmast leitud, ei toodeta luteiini organismis ja seda võib leida ainult toidust või toidulisandidest. Teised toitained, mida AREDS 2 uurib on: zeaksantiin, omega-3 rasvhapped. Teadlased oletavad, et need toitained aeglustavad kerge AMD progressiooni. Neid rasvhapped on reetinal ja need aitavad kolvikestel ja kepikestel näha. Katsetuste lõpuajaks on peetud 2013 aasta lõppu, kuid seniks peaks toidulisandite kasutajaid hoiatama liigsete lootuste eest, mida tootjad kasutavad, et müüa paremat nägemist. (Mares 2004) 5. AMD JA TOIDULISANDID Praeguseks on AMD peamine pimedaks jäämise põhjus läänemaailmas ja selle levimus
· Munasarjad o Östradiool, östriool, östroon · Plantsenta o Progesteroon, östrogeenid · Munandid o testosteroon · Neerud o kaltsitriool Eikosanoidid (rasvhapete derivaadid) 20-C PUFA-de (eikosapolüeenhapete) oksüderivaadid · Prostanoidid (prostaglandiinid, PH; tromboksaanid, TX) (tsüklilised) · Leukotrieenid (LT) (atsüklilised) · Hüdroksüeikosatetraeenhapped ( HETE) (atsüklilised) Asendamatud rasvhapped alfa-linoleenhape (-3) ja linoolhape (-6) baasil sünteesitakse teised pikema ahelaga küllastamata rasvhapped. Näiteks n-6 arahhidoonhape, n-3 eikosapenteenhape e. timnodonaat konkureerivad ensüümide vahel, mistõttu peaks olema tasakaal. Artriidi puhul soovitatakse põletikulist protsessi maha suruda (arahhidoonhapet). Endokannabinoidid (rasvhapete derivaadid) Hasis ja marihuaana sisaldavad kannabinoide. 1940. a. avastati inimkehas kannabinoidretseptorid. Sellega reageerivad N-
Valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine e primaarstr. Lagunemine (hapetes keetmisel) LIPIIDID Ülesanded: Energeetiline fun. energia varuaine, lagundamine võta kauem aega Ehituslik fun. rakumembraani fosfolipiidses kaksikkihis, närvikiudude isolatsioon Kaitsefun. kaitse põrutuste eest, liigse kuumuse/külma eest, vahakiht taimi haigustekitajate eest Bioregulatoorne- testosteroon on nt lipiidse eshitusega Hoiab temperatuuri Küllastunud rasvhapped sisaldvad ainult molekulis ainult üksiksidemeid. Küllastumata rasvhapped-molekulides esinevad kaksiksidemed. Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid, vahad Fosfolipiidid sisaldavad fosfaatrühma, moodustavad kahekihilise struktuuri-rakumembraani. Steroidid on tsüklilised ühendid. (suguhormoonid, adrenaliin) Hüdrofiilsus- lahustub vees, moodustab vesiniksidemeid Hüdrofoobsus- ei lahustu ve NUKLEIINHAPPED
Toidupartii tähistamist ei nõuta, kui pakend sisaldab toidukauba minimaalse säilitusajana vähemalt kuupäeva ja kuu või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaja. Toitumisalane teave peab andma infot selle kohta mida toit sisaldab ja kui palju sisaldab. Teave ei tohi tarbijat eksitada. Teave võib sisaldada eraldi andmeid süsivesikute liikide suhkrud, tärklis, kiudained, polüoolid ning rasvade liikide küllastunud, monoküllastumata, polüküllastumata rasvhapped, kolesterool kohta. Toitainete vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, kiudained, naatrium, sisaldus tuuakse grammides, vitamiinide ja mineraalainete peale naatriumi ning kolesterooli sisaldus milligrammides või mikrogrammides 100 g toote kohta. Võib olla toodud ka ühe pakendi või portsjoni kohta. Mineraalvees leiduvate mineraalainete sisaldus on toodud ühe liitri mineraalvee kohta. Teave vitamiinide ja mineraalainete kohta võib olla
Teisisõnu, need on üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jne. Avitaminoos tähendab aga konkreetset haiguspilti. Avitaminoos kuulub niinimetatud "defitsiidi haiguste" hulka. Need on haigused, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudus toidus. Taoliste toitainete hulka kuuluvad asendamatud aminohapped, asendamatud rasvhapped ja mikrotoitainetest vitamiinid. Avitaminoos tekib juhul kui inimene ei saa toiduga mingit konkreetset vitamiini või organismi varud on lõppenud. Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel. Näiteks vitamiin C puudusel skorbuut, vitamiin B1 puhul beri-beri jne. Tekkepõhjustest tulenevalt jagatakse hüpo- ja avitaminoose kolme rühma: 1) alimentaarsed ehk toitumuslikud (primaarsed): tekivad
ILURAVI RAHVUSVAHELINE ERAKOOL Kosmeetiku eriala oktoober 2010 Kadri Künnapuu, Kerli Hüsson, Maarja Aigro KUIDAS TOITUMINE MÕJUTAB NAHA TERVIST Referaat Tartu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.NAHKA TERVENDAVAD ELEMENDID..........................................................4 1.1 Vesi..................................................................................................................4 1.2 Vitamiinid........................................................................................................5 1.2.1 Vitamiin A ............................................................................................5 1.2.2 Vitamiin B ........................................................................................
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
Viljakas eas naised võivad vajada lisakogust rauda. Käte heaks Vitamiinid ja mineraalid Armid E, tsink Ekseem B5, GLA(gammalinoleenhape) Karpaalkanal B6 Kortsud A, B, C, E, seleen, tsink Kuiv nahk A, B-rühm, C, EFA (hädavajalikud rasvhapped Liigesepõletik B3, B5, B6, C, D, E, Ca, foolhape, Se, tsink Nahk A, B, C, E, EFA Psoriaas A, B-rühm, C, D, E, folatsiin, EFA Sõrmeküünte tekstuur ja tugevus A, B-rühm, B2, biotiin, raud, tsink 4 Levinud küüneprobleemid ja igapäevased abivahendid Väga paljusid küüneprobleeme on võimalik ravida ja leevendada looduslike
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED A.Veevahetus Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal w võrdub vee keemilise potentsiaaliga w, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potentsiaali ow suhtes. ( w ow ) Vw w= Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud w ow Vw = + 2.3 RT log aw + zFEw + P +mwgh ow - vee standartne keemiline potentsiaal; aw - vee kontsentratsioon (aktiivsus); Ew - vee elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); Vw - vee partsiaalne molaarne ruumala; m - moolmass; g - raskuskiirendus, h - kõrgus z - aine osakese laeng w - vee tihedus Elektrokeemiline potentsiaal on töö, mida tuleb teha mooli iooni toomiseks standartsest olekust kindlasse konsentratsi...
Vereplasma valgud on olulised vere ja kudede vahelises vee- ja ainevahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3kPa. Onkootne rõhk moodustab vere kogu osmootsest rõhust 1/200, kuid siiski oleneb sellest vere ja kudede vaheline ainete vahetus ning esmauriini teke. Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist veres. Albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud kaltsium, rasvhapped ja mõned ravimid ning globuliinidega kortisool, türoksiin, osa lipiide, raud, vitamiinid. Vereplasma valkude tähtsus organismi kaitsereaktsioonides avaldub selles, et suur osa antikehasid on globuliinide hulka kuuluvad immuunglobuliinid. Vereplasma valgud moodustavad ühe osa vere puhversüsteemidest, sest valgumolekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
