d. Proteoglükaanid IV. Rakkudevaheline sideaine loomsetes kudedes; sidemete määre selgroogsetel Lipiidid 1.) Lipiidid suur heterogeenne ühendite rühm, mida iseloomustab estersidemete esinemine molekulides, sest nad on keemiliselt ehituselt rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Nende biomolekulide ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Omega-3 rasvhapped - pika alifaatse ahelaga, 4...24 C-aatomit sisaldavad karboksüülhapped (rasvhapped), milles on viimane kaksikside tagantpoolt nummerdamist alustades 3. süsiniku aatomi juures (seega on nad küllastumata rasvhapped!). Näiteks: Õlid glütserooli ja kolme rasvhappe estrid (rasvad), kus esineb vähemalt üks C-C kaksikside ning mis on seetõttu toatemperatuuril vedelas olekus. Seebid rasvhapete soolad, mis on tekkinud rasvade aluselisel hüdrolüüsil (nt. Na- palmitaat).
rakkudesse, kust vesi edasi liigub koevedelikku. VERI. SÜDA 7. Vere üldiseloomustus. Hematokrit. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud. Madalamaolekulaarsed ained vereplasmas. Veri on vedel sidekude, mis moodustab 7% kehakaalust. Veri koosneb paljudest komponentidest. Veri on oma komponentide ajutine koosekisteerimise koht. Vere koostis on suhteliselt stabiilne, näitajad kõiguvad kitsastes piirides. Vere koostis 55% vereplasma • Vesi • Valgud • Aminohapped, rasvhapped, glükoos • Ioonid (Na, K, Ca, Cl, H) • Gaasin (O2, CO2) 45% vererakud • Erütrotsüüdid • Leukotsüüdid • Vereliistakud Hematokrit Näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Meestel tavaliselt 47% ja naistel 42%. Peenemates veresoontes on väiksem hematokriit. Seda põhjustab erütrotsüütide tendents kulgeda veresoone keskel, mitte seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus (vererakkude suhe vereplasmaga). Vereplasma koostis
Piimhappe käärimisel ja piimhappebakterite elutegevuse käigus. Lihastesse kuhjuv piimhape ei ole o2 puudumisel enam lihastes kasutatav ja põhjustab lihaste väsimust, valu , krampe. Et vabaneda piimhappest peab see kanduma verega maksa, kus see muutub püroviinamarihappeks. 2. pärmseeened koduveini pudelis Lipiidide ja valkuda lagundamine. Lipiidid lagunevad rasvhappeks ja glütserooliks. Glütserool laguneb edasi glükoosi käigus, erladub natuke ATP. Tekivad püroviinamarihape ja rasvhapped tsitraaditsüklis ja hingamisahelas. Saadakse suurem hulk ATP'd. Eraldunud CO2 ja H2O kuuluvad jääkaine. Valgud lagunevad aminohapeteks, need lagunevad edasi glükolüüsi käigus, kus eraldub ATP'd ja tekib püroviinamarihape. Pürov.hape ja teised aminohapete lagunemisel tekkinud ained lagundatakse tsitraaditsüklis ja hingamisahelas, saadakse ATP ja h20. Ammoniaak eraldus varem. Fotosüntees: Mõiste: assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite
lagundamist monosahhariidideks, nii ei omasta nende inimeste organism laktoosi ning põhjustab seedehäireid. 6. Mis on lipiidid? Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad vahendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustes nt alkoholis ja eetris. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. LIPIIDID = RASVHAPPED + PROPAANTRIOOL EHK GLÜTSEROOL 7. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Kui toidus liialt rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse ning see põhjustab veresoonte lupjumist. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud. 8. Mis on hormoonide funktsioon?
2. tüüp 550, universaalne, sobib nii küpsetamiseks kui kastmete valmistamiseks, ostetakse kõige rohkem 3. 4. 5. 6. tüüp 1700, tuhasus 2,1 %, täisterajahu. Selline jahu on hallika värvusega ning jahvatamisel kliisid ei eraldata. Vaatamata hallikale toonile on täisterajahu bioväärtus suur, sest peale kiudainete on selles rohkem vitamiine, mineraalaineid ja iduosa rasva. Sellise jahu säilitamisel peab olema ettevaatlik, sest jahu rasvhapped kipuvad rääsuma ja maitse mõrkjaks muutuma . Nisujahus eristatakse 2 tüüpi valke: 1. ~15 % koguvalgust moodustavad tüüpilised tsütoplasmavalgud, vees lahustuvad ensüümid 2. 85 % koguvalgust on kleepvalk, gluteen - lahustumatud tera varuvalgud. Küpsetamisel moodustab see taigna struktuuri hoidva karkassi. Gluteen jaguneb omakorda kaheks valguks: gliadiin (1/3) ja gluteniin (2/3)
Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ega vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes lahustites (triklorometaan, benseen, eeter jt) ning vähesel määral ka polaarsetes lahustites (metanool, etanool jt). Vees lahustumatus on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinuim rühmitus: rasvhapped rasvad glütserofosfolipiidid sfingolipiidid vahad steroidid terpenoidid 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk, mis on vastu valgust vaadates muust paberist heledam, paberi läbipaistvus on suurenenud. Töö käik
kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus- Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et uuendada rakke, kudesid, saada energiat) ning laguproduktide eemaldamine organismist. 8.Valkude ainevahetus, valkude tähtsus organismis - valgud on
Transportvalgud toimivad rakkude plasmamembraanides, vahendades näiteks glükoosi, aminohapete, ka mitmete ioonide toimetamist läbi nende. Erütrotsüütides paiknev ning hapniku transporti kindlustav hemoglobiin. Transportvalke leidub ka vereplasmas. *Glükoosi molekul erineb fruktoosi molekulist selle poolest, et glükoosi molekulis on aldehüüdrühm aga fruktoosi molekulis on ketorühm. *Võrrelge omavahel aminohappe ja rasvhappe molekulide üldist ehitust. Rasvhapped on atsüklilised monokarboksüülhapped, millede molekuli süsinikuskeletti kuulub tavaliselt 12-34 C aatomit. Aminohapete molekuli keemilise struktuuri peamisteks komponentideks on alfa-süsiniku aatom ning sellega seotud vesiniku aatom, karboksüülrühm, aminorühm ja radikaal. *Replikatsiooni on protsess, mille tulemusena tekib 2 ühesugust DNA molekuli. *Nimetage oligosahhariide, mida teate ning kirjeldage lühidalt nende ehitust.
lahustu vees ega vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides ja veidi ka polaarsetes solventides. Lipiidide funktsioon: · organismides rakumembraanide koostiskomponendiks · energeetiliseks varuaineks. · kaitse funktsioon · nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoididrasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lisaks liigitatakse: seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Molekuli struktuuri järgi võib lipiide jaotada liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide.
BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise org...
Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse
Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2. Taime- ja looma- ja seeneraku võrdlus (erinevused, sarnasused). ...
SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide
Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks nii loomsetes organismides kui ka taimsetes. Samuti on lipiididel loomsetes organismides ja mitmetes taimsetes kudedes täita energeetiline varuaine roll. Samuti on neil kaitse- ja regulatoorne funktsioon ja mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele jagada mitmeti, üldlevinud on lipiidide jagamine järgmiselt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõime järgi võib lipiide jaotada ka seebistuvateks (rasvad, vahad, sfingolipiidid, glütserofosfolipiidid) ja mitteseebistuvates (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jagada ka liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalsed rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid. Tsüklilised on
Valminud juustudes on suur osa valkudest ensümaatiliselt hüdrolüüsitud lühemaahelalisteks ühenditeks, nagu polüpeptiidid, oligopeptiidid ja aminohapped. Juustu võib nimetada valgukonsentraadiks. J.sisaldab kõiki asendamatuid AH ja on hea omastatavusega (95-97%) 2. Iseloomustada juustu põhikomponente Juustuvalgud 17 27% Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse · Rasvasisalduse · Valmistamisviisi alusel Süstemaatilise klassifitseerimise alused: · Laabijuustud 1. Bakteriaalselt valmivad juustud · Hollandi tüüpi juustud · Sveitsi tüüpi juustud
· Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad. · Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %. · Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga. · Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre. · Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse
mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline: 1. küllastatud rasvhapped 2. monoküllastumata rasvhapped 3. polüküllastumata rasvhapped Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Küllastunud rasv on toatemperatuuril tahke ning seda saame loomsetest allikatest. Seda leidub võis, searasvas, kõvas margariinis, juustus, täispiimas ja kõiges muus, mis sisaldab eelnimetud toiduaineid. Koogikesed, küpsised ja muud pagaritooted- kõik nad sisaldavad küllastunud rasva. Mida vähem küllastunud rasva me sööme, seda parem. Suur küllastunud
võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline: 1. Küllastunud rasvhapped 2. Monoküllastumata rasvhapped 3. Polüküllastumata rasvhapped Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Küllastunud rasv on toatemperatuuril tahke ning seda saame loomsetest allikatest. Seda leidub võis, searasvas, kõvas margariinis, juustus, täispiimas ja kõiges muus, mis sisaldab eelnimetud
ümber. 3) Rasvades lahustuvad vitamiinid D-vitamiin – organism sünteesib ise UV-kiirguse abil. Ainevahetus, luude tegevus. Rasvhapete jagunemine: 1) Küllastunud ja küllastumatud: *Küllastunud on toatemperatuuril pigem tahked. Vähem tervislikud, loomsed, ladestuvad. Põhjustavad lupjumist. *Küllastumatud on toatemperatuuril õlijad. Tervislikud, taimsed, ei ladestu nii hästi. Leidub kalas, kellel palju küllastumata rasvhappeid. Omega 3, omega 6 rasvhapped – polüküllastumatud rasvhapped. Kasutatakse ajurakkude membraanide koosseisus. Omega 3 – kaksikside kolmanda süsiniku küljes; pärit vetikatest (kalad söövad neid, me kalu); lülitub rakumembraani; osaleb ainevahetuses Omega 6 – kaksikside kuuenda C küljes; omega 6 leidub põhiliselt seemnetes ja taimeviljades; ei lülitu palju rakumembraani; eesmärk pigem rasvu talletada 2) Reservlipiidid – rasvakude selleks hetkeks, kui süüa ei saa 3) Protoplasmaatilised lipiidid – rakumembraani koostises
koostises, vereseerumi valgud, jm. 2. Proteoglükaanid valk on liidetud glükoosaminoglükaanile, süsivesikute osakaal on suurem kui glükoproteiinides; struktuurikomponendid või määrdeained. Tetrapeptiidid, mis ühendavad sahhariididest ahelat, sisaldavad ebaharilikku - karboksüülühendust isoglutamaadi ja L-Lys vahel. IX. LIPIIDID. (Õpik lk 153-164) 1. Lipiidide definitsioon, klassifikatsioon ja bioloogiline roll. Küllastunud ja küllastumata rasvhapped: struktuuride esitusviisid, triviaal- ja süstemaatilised nimetused, levinumad esindajad. Lipiidid on vees lahustumatud molekulid, mis lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes. Nende bioloogiline roll- energia säilitamine, membraanide komponendid, signaaliülekande radades. Lipiidide jagunemine klassidesse: 1. Vabad rasvhapped (esterdamata) peamiselt energiaallikas; 2. Triatsüülglütseroolid rasvhapete säilitamise vorm; 3
Leukotsüütide osakaal on eriti suur veisel, lambal, seal ja lindudel. Nad on väga liikuvad, aga neil puudub fagotsütoosivõime. Jagunevad T- ja B- lümfotsüütideks. ÜL lümfotsüüdid on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. 9. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud ja nende ülesanded. Vereplasma koostis : ·vesi 90-92% ·valgud 7-8%. Albumiinid, globuliinid, fibrinogeen ·mittevalgulised orgaanilised ühendid 1%. Glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped,
e)monotsüüdid.; ülesanne- fagotsüteerivad baktereid 15. Leukotsütaarvalem e leukogramm on erinevate valgevere rakkude suhteline arv vereanalüüsis 16. Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres. 17. Leukopeenia on valgeliblede arvu langemine veres. 18. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus...mõne leukotsüüdi alaliik on pahaloomuliselt paljunenud veres. 19. Vereplasma koosneb: veest, valkudest, mittevalgulistest orgaanilistest ühenditest(glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolestorool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumsoolad) ja anorgaaanilistest ainetest(Na, Ca, K ja Cl-ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid). 20. Vereplasma valgud jagunevad: a) albumiinid, ülesanne-ainete transport b) globuliinid., ülesanne on transportida glükoosi, lipiide, polüsahhariide c) fibriogeen, ülesanne-vere hüübimine 21. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised:
). Vitamiinid 1. Soovitav päevane tarbimine, parimad allikad 2. Mõju organismis 3. Toimet parandavad 4. Defitsiidi tunnused 5. Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad Vitamiin A (retinooolid) ja eelaste ( -karoteenid) 1. 800-1000 retinooli µ g-ekv. - maks, piim, või, munad, porgandid 2. Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude, antioksüdant 3. Vitamiinid C, D; E, niatsiin, tsink, seleen, küllastumata rasvhapped 4. Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu 5. Alkohol, kohv, kortisoonid, nitraadid, mineraalõlid, diabeet, maksahaigused Vitamiin D (kaltsiferoolid) 5 µ g -kalamaksaõli, kala, maks, munad Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine Vitamiinid A ja C, kaltsium, fosfor Rahhiit, luude hõrenemine Taimetoitlus, mineraalõlid, ravimid Vitamiin E (tokoferoolid) 10 mg -taimeõlid, idud, pähklid, kala
Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid sisaldavad benseenituuma Funktsionaalrühmi sisaldavad ained Funktsionaalrühm on heteroaatomit sisaldav aatomirühm, mis annab ainele iseloomulikud oamdused Halogeenühendid R-Hal (F-; Br- jne) Alkoholid R-OH (hüdroksüülrühm) Fenoolid Ar-OH Eetrid R-O-R' (alkoksürühm) Aldehüüdid R-CHO Ketoonid R-CO-R' Karboksüülhapped R-COOH Estrid R-COO-R' Rasvad propaantriooli (glütserooli) segaestrid rasvhapetega. Rasvhapped on üle 10 süsinikuga paarisarvulised karboksüülhapped Amiinid R-NH2 Amiidid R-CO-NH2 Nitroühendid R-NO2 Aminohapped R(NH2) COOH Sahhariidid CnH2mOm, polühüdroksükarbonüülühendid, s.t nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma Monosahhariidid polühüdroksükarbonüülühendid, milles on tavaliselt 5-6 süsinikku, moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale. (C6H12O6 - glükoos)
mõned soovitused vähi ennetuseks: o Ärge suitsetage. o Vähendage rasva hulka oma toidus. Tüüpilises Lääne dieedis saadakse rasva arvel üle 40% päevasest kalorsusest, see tuleks viia 25-30%-ni. Eelistage neid taimseid rasvu loomsetele, mis kujutavad vähem ohtu südame-veresoonkonna haiguste ja vähi tekkeks (kolesteroolivabad taimsed rasvmäärded, oliiviõli, rapsiõli). Sööge kala, kasulikud on selles sisalduvad omega-3 rasvhapped. o Tarbige minimaalselt soolatud, marineeritud ja suitsutatud toite. o Järgige tasakaalustatud ja täisväärtusliku toitumise põhimõtteid. o Toidu töötlemisel eelistage hautamist, keetmist ja aurutamist praadimisele, ahjus ja grillis kõrvetamisele. o Suurendage kiudaineterikaste toitude osakaalu: täisteraleivad ja pudrud, täisterariis ja makaronid. o Sööge rohkesti kaltsiumirikkaid ja väherasvaseid piimatooteid.
Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1.Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad… Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Noradrenaliin (norepinefriin) – mediaator o Keemiline olemus: katehoolamiin o Lammutatakse ensüümide MAO (monoamiini oksüdaas) ja COMT (katehooli-o- metüültransferaas) poolt o Toodetakse paljudes kohtades Adrenaliin (epinefriin) – neerupealiste säsi hormoon (toodetakse ainult neerupealistes), katehoolamiin. Dopamiin – imetajatel toimib neurotransmitterina (mediaator sünonüüm) Türoksiin – DOPA – dopamiin – noradrenaliin - adrenaliin 3.Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? a. α1 – postsünapsis, kõige rohkem arterites (veresoonte seintes, sooltes, emakas) b. α2 – presünapsi...
2) kaudne kasulik mõju inimorganismile (antioksüdantsus) suurendas ta vereseerumi antioksüdantsust ja vähendas lipiidide peroksüdatsiooni, pakkudes sel moel kaitset veresoonte lubjastumise vastu. Seega ME-3 surub alla veresoonte vananemist ja vähendab ateroskleroosi riski. Liialdada ei tasu, muidu organism ise enam ei tooda. Tuleks tarvitada peale antibiootikumi kuuri paari nädala jooksul. 3) Oomega 3 rasvhapped Tagavad inimese organismi normaalse kasvu ja arengu, kuna nad mõjutavad kasulikult südame, veresoonkonna ning aju tööd. Struktuurrasva koostises – rakkude ülesehitamiseks. Aitavad alandada vererõhku ja vere kolesteroolisisaldust ning muuta veresoonte seinad elastsemateks. Taimse päritoluga. Piisava annuse saamiseks tuleb süüa rohkem seemneid, pähkelid, oliivõli, kala. 4) Probiootilised bakterid Tervislikud bakterid, mis aitavad organismil edukalt funktsioneerida ning blokeerida
22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Lipiidid vees mittelahustuvad või raskesti lahustuvad orgaanilistes lahustes (kloroform, eeter, kuum alkohol) lahustuvad biomolekulid. Ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate. On varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule. Reeglina alkoholi ja rasvhapete estrid. Koosnevad akoholist ja rasvhappest. Süsiniku ahelas on 4-36 süsinikku, lipiidide ehituskomponent. Süsiniku ahelas on paarisarv süsiniku aatomeid. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Inimorganismis on lipiidide alkoholideks: glütserool (kolmevalentne alkohol, baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides); sfingosiin (aminoalkohol, liitlipiidide baasalkoholiks); kolestrool (küllastumata tsükiline alkohol). Klassifikatsioon: · Lihtlipiidid-lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitaine...
orgaanilised ühendid, mida on võimalik bioloogilisest materjalist ekstrahheerida mittepolaarsete orgaaniliste solventidega. Rasvhapped on suhteliselt pika ahelaga ühealuselised karboksüülhapped. Enamikel looduslikel rasvhapetel on paarisarv süsiniku aatomeid, tüüpiliselt 12 kuni 20-ni. Lipiide iseloomustab nii struktuurne kui funktsionaalne mitmekesisus. Lipiidide isoleerimine ja puhastamine baseeruvad mitmesuguste orgaaniliste solventide kasutamisel. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Liigitus: jagunevad liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad- Vedelad, tahked rasvad ja vahad Vedelad: õlid, taimedel tavaliselt küllastumata rashvhapped, vedelas olekus, süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed
soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima). Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus propioonhapet lehmade söötmisel energiarikaste söötadega. · Piimarasva sünteesivad näärmerakud glütseroolist, vatsas moodustuvatest lenduvatest rasvhapetest, keha rasvkoe rasvhapetest ning peensooles imenduvatest rasvadest ja rasvhapetest. · Lenduvad rasvhapped (äädikhape ja teatud määral ka võihape) osalevad lühiahelaliste (C4 ... C14) rasvhapete loomes, kusjuures esialgset süsinikuahela pikkust kasvatatakse äädikhappe liitmisega esmasele baasahelale. · Sellega on seletatav ka piimarasva enamiku rasvhapete süsinikuahela paarisarvuline pikkus. · Koguseliselt kuni 45% piima rasvhapetest pärineb vatsaseedes tekkivatest äädik- ja võihappest.
· Laktaas Sapipõiest sapijuha o Peensooles jätkub toitainete seedumine ja lisaks õõne seedumisele lisandub membraanseedumine. Peensooles tulevad juurde soolenõre ensüümid. Häirete puudumisel toitainete seedumine peensooles jõuab lõpule. Imendumine Põhiliseks imendumiskohaks peensool, millel väga suur pind (180 m2) · Verre imenduvad: süsivesikud, monosahhariidid (peamiselt glükoos), aminohapped · Lümfi imenduvad: rasvhapped ja glütserool · Vesi imendub: jämesooles Süsivesikute ainevahetus inimeses Glükoosi ainevahetus inimeses: Plussid: - Kõige kiiremini kasutatavam energeetiline varu kehas (alates 10ndast sekundist peale kehalist pingutust võetakse glükoos kasutusse) - Lisatarbimine vesilahustuval kujul mõjub hästi kiiresti umbes 10-15 minutiga - Glükoos on lihastele ainus energiaallikas hapnikudefitsiidi korral - Mida intensiivsem töö, seda olulisem on glükoosi roll energiavahetuses
Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas 2.Lipiidide lühiiseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad
reservuaari; liigeste polsterdamine (kõhre maatriksi proteoglükaanid absorbeerivad suures koguses vett. XII LIPIIDID 1. Lipiidid on struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Struktuuri järgi jaotatakse: rasvad, vahad, fosfo- ja glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, trepenoidid (sh steroidid). Funktsioonide järgi jaotatakse: varulipiidid (enam kui 80% adipotsüütide massist); struktuurilipiidid (5-10% raku kuivmassist); signaalmolekulid (hormoonid ja sekundaarsed ülekandjad); kofaktorid ja rasvlahustuvad vitamiinid; pigmendid. Rasvhapped on alifaatsed 4-24 (36) süsiniku aatomit sisaldavad karboksüülhapped. Küllastatud rasvhapete süsinikahelad
* ensüümid pesupulbrites propeaanid ja lipaasid * orgaanilised happed * mullastiku rikastamine * biotõrje (elusorganismide kasutamine teiste elusorganismide hävitamiseks) - biopuhastid - seenhaiguste ravi - põllundus (kahjurite hävitamine) 1. reovett õhutatakse 2. tekib helbeline aktiivmuda 3. sellele settivad peale seened, algloomad, mis sellest toituvad 4. anaeroobsel töötlemisel moodustuvad rasvhapped, eralduvad alkoholid, süsinikdioksiid ja vesinik 5. moodustub metaan(?) kloonimine vegetatiivne geneetiliselt identsete järglaste saamine. Normaalne mikrofloora elusorganismidega koos elutsevad bakterid. Inimesel baktereid kõige rohkem jämesooles. Imikutel sooles ainult piimhappebakterid. Täiskasvanutel K-vitamiin, histidiin ja tahke toidu lagundamiseks vajalikud bakterid. Funktsionaalset toitu süües saab neid baktereid taastada.
INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...
1 g valke annab 4 kcal Päevasest energiavajadusest peaksime valkudest saama ca 10-15% Vähese kehalise koormuse korral on keskeas inimese valguvajadus valgu kvaliteedist sõltuvalt 50-90 g/p Meestel 70-100 g Naistel 50-75 g Suure füüsilise koormuse korral on valkude vajadus suurem Palavaga on valkude vajadus väiksem, külmaga suurem Rasvad e. lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees Lipiidide hulka loetakse rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid jne. Lipiidid on nii taimse kui loomse päritoluga toiduainetes Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest 1 g rasva annab 9 kcal => suure koguse energiat saab väikesest kogusest rasvasest toidust Süsivesikud e. sahhariidid on looduses kõige enam levinud orgaaniliste ühendite klass
· liigtarbimine võib põhjustada närvisüsteemi ja lihaste töö häireid, haavandeid ja südame seiskumist · rohkem taimses toidus · allikad: köögiviljad ja kaunviljad Kaltsium · makorelement · enim leidub luudes · tähtsus: luukoe moodustumine, lihaste normaalne töö, südametöö, D vitamiini metabolism, vererõhu ja kolesterooli alandamine · omastamist soodustavad vitamiinid D, C ja A, küllastumata rasvhapped, P, Mg, Fe, Mn, piima laktoos, aminohapped (lüsiin) · imendumist halvendavad: kiudainete liig, liigne kohv, mõned ravimid, vähene füüsiline tegevus, stress · soovitus: 800-900 mg · defitsiidist tulenev haigus osteoporoos · allikad: piim, kala, brokoli, spinat, till, petersell, rooskapsas, mandlid Magneesium · makroelement · tähtsus: energia tootmine, luustik, vere hüübimine, DNA süntees, insuliini tootmine, stressivastane toime
TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel........................................................................................................................................5 Maapähkel...........................................................................................................
SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise. Peenestamine toimub hammaste abil, neid on täiskasvanul 32, lapsel sõltuvalt vanusest. Toidu niisutam...
Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65C) Allergeen kalalõhn Kalade toiteväärtus Kõrge toiteväärtusega, sisaldavad asendamatuid aminohappeid Kergesti omastatav Madala kalorsusega sobib dieettoiduks 100g/ 100-130Kcal Lõheroosa karotenoidid antioksüdant Kalade toitainetesisaldus Vett 50-85% Valku 9-27% (enamus täisväärtuslik asendamatud a.h.) Rasva oomega-3 rasvhapped (0,3-35%), oluline närvisüsteemine, vereringeks, ajule Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu, - Uimede arv - Asetus ja kuju jne Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi)
Samas on needki veed kalorivabad. Kas maitsestatud/vitaminiseeritud vesi sisaldab ka mineraalaineid, seda peab uurima tootele märgitud infost. Kergelt magustatud maitsestatud vesi on Eestis suhteliselt uus toode (näiteks Aura Aqua plus near water). Kuna veele on lisatud suhkrut, annab toode väga vähe kaloreid. Aura magustatud veetoodetele on lisatud ka L-karnitiini, millel on tähtis roll organismi rasvhapete ainevahetuses, aidates muuta rasvhapped energiaks. 2.5.1 Aura Plus Pohlamaitseline Kergelt gaseeritud Pohlamaitseline Aura Plus on pisut hapukas, naturaalse pohlamaitsega gaseeritud vesi, milles sisalduvad B-grupi vitamiinid aitavad kaasa vereloomele, hoiavad naha kauni ja siledana ning toetavad seedimist ja närvisüsteemi. Samuti on B- grupi vitamiinid kasulikud südamele ja lihastele. 0,5 l pohlamaitseline vesi sisaldab 25% iga vitamiini ööpäevasest vajadusest.
olelinolaat Inimesele on eluliselt tähtsad linool- ja linoleenhape – asendamatud rasvhapped. Rasvu kasutatakse seebi, lakkide, ravimite ja kosmeetiliste vahendite valmistamisel.
rasvad, kus steariinhappe sisaldus on 28-45%. Steariinhapet valmistatakse töödeldes rasvu ja õlisid veega, kõrge rõhuga ja temperatuuriga üle 200C. Kaubanduslik stariinhape on tihtipeale segu steariin- ja palmitiinhappest, kuigi ka puhast steariinhapet on saadaval. Teda kasutatakse pindaktiivse ja pehmendava toime tõttu pesuainetes, seepides ja kosmeetikas (sampoonid ja raseerimistooted). Steariinhapet kasutatakse koos riitsinusõliga pesupehmendajate valmistamiseks. Rasvhapped on ka klassikalised komponendid küünalde tootmises. Lisaks kasutatakse steariinhapet koos suhkru või maisisiirupiga kommide ,,tugevdajatema". Heksamiin (Hexamine - grillisüütajas ehk siis süütetablettides) On E-aine: E 239 heksametüleentertamiin ehk heksamiin ehk urotropiin ehk meteenamiin. Tegemist on orgaanilise säilitusainega, mida valmistatakse sünteetiliselt. Takistab bakterite kasvu, on antibiootilise toimega. Ravimina nimetatakse tavaliselt meteenamiiniks.
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) turuleviija nimi, elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendite numbrid; 2) toidulisandi nimetus; 3) toidulisandi turuleviimise kuupäev. Tingimused - on ette nähtud tavatoidu täiendamiseks (ehk ei anna oluliselt energiat); - on teatud ainete kontsentreeritud allikaks (nt vitamiinid, mineraaltoitaineid, kofeiin, taimede ekstraktid, rasvhapped jne); - on ette nähtud tarbimiseks kindlate annuste või kogustena; - turustatakse müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid, pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena. Näited toidulisanditest: suukaudsed vitamiinide ja mineraaltoitainete, oomega-3- ja oomega-6- rasvhapete, letsitiini, küüslaugupulbri jms preparaadid. Toidulisandi koostis
Normaalne piim on nõrgalt happeline (Kiiman, 2011). 1.2. Piima teke Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvate keerukate biokeemiliste protsesside tagajärjel toimuvat piima moodustumist nimetatakse piimasekretsiooniks. Piima moodustamisel on roll kogu organismil, näiteks globuliinist ja vabadest aminohapetest saab piimavalgu. On ka valke mis kanduvad keemiliste muutusteta verest piima. Vereplasma rasvhapped ja neutraalsed rasvad on põhiliseks koostisosaks piimarasval, mida sünteesitakse glütseriinist. Laktoos tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest. Mineraalid ning vitamiinid lähevad muutumatult verest piima. Piima eritumist reguleerib neurohormonaalne süsteem, milles juhiks on närvisüsteem, mis reguleerib oksütotsiini ja adrenaliini abil piima väljutamist udarast (Kiiman, 2011). 1.3 Piimajõudlus
Algul ladestatakse see maksa glükoosina (glükogeenina). Kuna maksa võimed on piiratud, siis paneb igapäevane suhkrukogus (mis ületab vajaliku loomuliku suhkrukoguse) maksa paisuma nagu õhupalli. Kui maks on saavutanud maksimumi, siis naaseb liigne glükogeen verre rasvhapete kujul. Need suunduvad igasse kehaossa ja ladestuvad kõige passiivsematesse osadesse: kõhule, tagumikule, rindadele ja reitele. Kui need võrdlemisi ohutud kohad on täitumud, siis hakkavad rasvhapped jaotuma aktiivsetesse kehaosadesse, näiteks südamesse või neerudesse. Nende funktsioon aeglustub; lõpuks kude degenereerub ja muutub rasvaks. Kogu keha on mõjutatud nende piiratud töövõimest. Tekib ebanormaalne vererõhk. Mõjutatud on ka parasümpaatiline närvisüsteem ja seeläbi ka organid, mida need närvid innerveerivad (juhivad), nagu näiteks väikeaju, mis võib muutuda passiivseks või isegi paralüseeruda
seedekanal ja seedenäärmed. Seedimine on keemilineprotsess, mis toimub ensüümide kaasabil. Ensüümid vallanduvad ensüümi näärmetest, milleks on süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Seedimise käigus tekkib süsivesikutest klükoos, milleks on vajalik ensüüm amülaas. Valkudest tekkivad aminohapped. Maos ensüümi pepsiin ja soolhappe(HCl) toimel. Kaksteist sõrmikusse avanevad kõhunäärme ja sapi juhad. Sapp enulgeerib rasva ja teeb seedimise kergemaks. Rasvast tekkivad rasvhapped ja glütserool. Kõik need imenduvad verre: glükoos, rasvhapped, aminohapped. Veri kannab need rakkudeni v.a. rasvahapped(rasvad lähev lünfi ja selt lünfiringesse, mis suubub vereringesse). Klükoosi sisaldus veres on muutuv suurus, normaalne on 3,9-6,0 millimooli liitrikohta. Vahetult pärast söömis klükoositase tõuseb. Kõhunäärme insuliin aitab jõuda klükoosil rakusisse, kui insuliini ei ole(või on seda vähe) on inimene suhkruhaige)
millest suhkrud; rasvad, millest küllastunud rasvhapped; kiudained; naatrium. Vaata ka Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord § 16, 17, 18.) Näide 6 Eesti mesi Mesi sisaldab vaid looduslikult esinevaid suhkruid Toitumisalane teave 100 g mee kohta: Energiasisaldus 334 kcal/ 1399 kJ Valgud 0,3 g Süsivesikud 82,0 g, millest suhkrud 74,7 g Rasvad 0 g, millest küllastunud rasvhapped 0 g Kiudained 0 g Naatrium 0,005 g. 500 g Hoida toatemperatuuril Parim enne: vt kaanelt Pakendaja: OÜ Mesilinnuke, Väike-Paala 3 Tallinn. Tel... b. Tervisealane väide Tervisealane väide annab mõista, et toidu või selle koostisosa ja tervise vahel on seos. Seega näitab tervisealane väide, mida kasulikku see toit inimese tervisele teeb. NB! Ei tohi unustada, et keelatud on viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele. NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
