vahendusel glükoos ja aminohapped saavad rakku siseneda (ise nad läbi rakumembraani ei lähe). 2. Raku sees aktiveeritakse ensüümid, mis soodustavad glükoosi oksüdatsiooni ja selle oksüdatsiooni käigus vabaneb energia ning jääkainetena tekivad CO2 ja H2O. 3. Maksa – ja lihasrakkudes aktiveeritakse ensüümid, mis muudavad osa glükoosist glükogeeniks. See käib ka insuliini mõjul. 4. Aktiveeritakse ensüümid, mille toimel glükoosist tekkinud rasvhapped ja glütserofosfaadid muudetakse triglütseriidideks e varurasvaks. See on protsess on väljendunud eriti rasvkoe rakkudes. 5. Inaktiveeritakse need ensüümid, mis soodustavad triglütseriidide ja glükogeeni lammutamist. Reserve selles faasis ei võeta kasutusele (3-4 h pärast söömist). 6. Insuliini mõjul rakus suureneb aminohapetest valgusüntees. Insuliini sekretsioon hakkab langema siis kui vere glükoosi tase hakkab normipiiridesse jõudma
karboksüülrühmast COOH, mis on hüdrofiilne. · Hambapasta koosneb kriidist, kaltsiumfosfaadist ja ränioksiidist. · Desodorandid võivad pidurdada higi eraldumist või takistada higi lagunemist. · Puudrid on mitmest ainest koosnevad segud ( talk, kaoliin, tsinkoksiid, tärklis, diraudtrioksiid, kriit, tsinkstearaat, värvained, parfüümid ).Neist tsinkoksiid ja rasvhappesool on desinfitseeriva toimega ja seovad puudrit nahaga. · Kreemide koostisesse kuuluvad alkoholid, rasvhapped, mandliõli, lanoliin, mesilasvaha.Lanoliin on villa pesemisel saadav villavaha, mis hoiab naha pehme. · Liimid on vedelad materjalid, millel on hea nakkumisvõime.Liimi kuivamisel toimuvad keemilised reaktsioonid ja lahusti aurustumine, mille tulemusena jäänad liimitavad pinnad tugevasti kokku.Liimide põhiaineks on kõrgmolekulaarne ühend. · Tärklis on tselluloosi töötlemissaadus, kummiliimi saadakse kautsuki lahustamisel bensiinis.
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha
· osalevad paljude ühendite transpordis, 6. Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites? 4,2 kcal Toidulipiidid: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)? 25-30% 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 2530% toiduenergiast, sh: · küllastunud rasvhapped ja transrasvhapped kokku mitte 10%; · monoküllastumata rasvhapped 1015%; · polüküllastumata rasvhapped 510%, sh asendamatud polüküllastumata rasvhapped vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped
Etanool ehk piiritus ehk etüülalkohol (CH3CH2OH) Etanool on värvuseta ning iseloomuliku lõhnaga vedelik. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega lahustub etanool igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli mõju organismile küllaltki ohtlik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanooli võimel oksüdeeruda juba õhuhapniku toimel põhineb ka alkomeetrite töö. Vastavas seadmes katalüüsitakse väljahingatavas õhus olev etanool. Viimase oksüdeerumisel tekkiv elektrivool ongi võrdeline alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus. Selle järgi hinnatakse alkoholi kogust kontrollitava isiku organism...
Kontrolltöö kordamine. 1. CHNOPS leidub rakkudes kõige enam, kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse, need 6 elementi moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Need on makroelemendid, sest organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes. 2. H2O omadused: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude s...
Bioregulatoorne(hormoonid), Biosünteetiline(nukleiinhapped). 13.Mis on lipiidid? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 14. Kuidas jaotatakse lipiide? Lihtlipiidid e. neutraalrasvad, Liitlipiidid e. fosfolipiidid, Tsüklilised lipiidid e. steroidid. 15. Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep. Õli viljades oliivid, pähklid. 16. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 17. Nimeta erinevaid vahasid
Näonaga koorijad Lähtuvalt nahatüübist liigitatakse Kuivale nahale Normaalsele nahale Rasvasele nahale Tundlikule nahale Tualettseebid Tualettseep on pesemisvahend, kus leidub vees lahustuvaid rasvhappeid. Pesemisel tekkiv seebivaht eemaldab naha pinnalt saastained, tolmu, irdunud naha sarvrakud. Müügil on : Kompaktsed seebid vedelseebid seebi koostis: säilitusained zeleerivad ained värvained seebikivi õlid sünteetilised rasvhapped salomass loomsed rasvad glütseriin speramtseet lanoliin boorhape ekstraktid antibakteriaalsed ained pehmendavad ained sünteetilised ained Seepides sisalduva leelise ja rasva vahekorra järgi jaotatakse: Leeliselised seebid Neutraalsed seebid Rasvarikkad seebid ehk spetsiaalseebid Parfüümseebid Deo-seebid Antibakteriaalsed seebid Rasvavabad seebid Dekoratiivkosmeetika Jumestusvahendid Peitepulgad ja värvid Vedelad jumestuskreemid
· Glu glutatioon, -aminobutüraat e. -aminovõihape (neurotransmitter). Glu on ka ajukoe energeetiline substraat. Liigne Glu võib põhjustada nn. hiina köögi sündroomi kuumatunne, punetus Lisaainetena E620 E625, glutamiinhape, Na-glutamaat kasutatakse Aasia köögis, K-glutamaat., Mg-diglutamaat jt. Aminohapet l-karnitiini soovitatakse toidulisandina energiajookides. Karnitiinensüümi abil transporditakse rasvhapped mitokondritesse, kus toimub aktiveeritud rasvhapete (atsüül- CoA) -oksüdatsioon. Osa meedikuid kinnitavad, et kehaomasel aminohappel Lkarnitiinil on positiivne toime südamele ning see parandab ka ainevahetust. L-karnitiin vähendab kolesterooli ja triglütseriidide taset veres ja väidetavalt mõjub hästi ka diabeetikutele vähendades glükoosi hulka. Väidetakse, et pärsib ka dementsuse ja Alzheimeri tõve kulgu.
Maks Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru, samuti on nad rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Triglütseriididest jätkub inimesel energia saamiseks mitmeteks nädalateks. Triglütseriidide lagundamine energia saamiseks toimub mitmes etapis: 1. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. 2. Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. 3. Rasvhappes lagundatakse etapiviisiliselt atsetüül-CoA molekulideks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Lipoproteiinide süntees Triglütseriidid lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: Lõhustumise algatab hormoon-tundlik lipaas Sünteesib lipoproteiine Triglütseriidid ja kolesterool on vees
1.3. Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm , mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidide lahustamatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse: rasvhapped; rasvad; glütserofosfolipiidid; sfingolipiidid; vahad; steroidid; terpenoidid Lähtudes seebistumisvõimest lipiidide jaotakse: seebistuvateks; mitteseebistuvateks Vastavalt molekuli struktuurile lipiidid jaotakse: lihtlipiidideks; liitlipiidideks; tsüklilisteks lipiidideks Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linooleenhape...
Kontrolltööks tean ja oskan! 1. Oskan defineerida elu 2. Tean looduse 5 riiki ja süstemaatika aluseid 3. Saan aru teaduslikust uurimismeetodist ning oskan sõnastada bioloogilist uurimisküsimust ja hüpoteesi 4. Tean elu organiseerituse tasemeid ning oskan järjestada neid näidete najal 5. Eristan makroelemente mikroelementidest ning tean sellise jaotuse põhimõtet 6. Tean põhibioelementide funktsiooni organismides 7. Tean vee põhifunktsioone ning saan aru miks ta on nii universaalne element 8. Oskan jaotada orgaanilisi aineid rühmadesse ning tean iga rühma kohta vähemalt paari näidet ning põhifunktsiooni ning millest nad koosnevad 9. Tean mis on bioaktiivsed ained ning nende olulisust organismis 10. Oskan sünteesida DNA ja RNA ahelaid ning tean nende funktsioone organismis 11. Tean mille poolest erineb DNA RNAst 1) Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased ...
- Euroopa kvaliteedi kontrollsüsteem mahladele ja nektaritele; Tervislik toit GDA märgistus GDA (quideline daily amounts) Toitumisjuht on toiduainete pakenditel kasutatav märgistussüsteem, mille eesmärk on aidata tarbijatel toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, muutes toitumisalase info kergesti mõistetavaks ja kättesaadavaks. GDA toob välja tervise seisukohalt olulisimate toitainete (nt energia, suhkrud, rasvad, küllastunud rasvhapped jne) soovituslikud päevased tarbimiskogused ning näitab, kui palju antud toote tarbimine soovituslikust kogusest annab. (www.gdainfo.ee) Näitab, kui palju kaloreid annab üks portsjon konkreetset toodet (näiteks üks viil saia); Näitab, kui palju ühe korraga tarbitav toiduportsjon annab inimese organismile vajalikke toitaineid Pandi märgistus ja maksumus (allikas: Pandipakend)
umbes 140 gr kolesterooli. Meie organismi kogu kolesterool moodustub nii toiduga saadavast kui ka organismis toodetavast kolesteroolist. Ööpäevas opereerib inimorganism ligikaudu 1 gr kolesterooliga. Toiduga saadakse sellest umbes 20-30 %, ülejäänud 70-80% sünteesib organism ise. Soovitav on, et päevas toiduga saadav kogus ei ületaks 300 milligrammi. Põhiliselt toimub kolesterooli süntees maksas, vähesel määral ka peensooles ja nahas. Kolesterooli sünteesi soodustavad küllastunud rasvhapped. Maksast kantakse kolesterool vere kaudu kõikidesse rakkudesse. Kolesterooli vajab organism rakumembraanide ehituseks ning sapphapete, vitamiin D ja mitmete hormoonide valmistamiseks (suguhormoonid, neerupealise hormoonid ). Kolesterooli liia ja ainevahetushäirete korral organismis ladestub see veresoonte seintesse, mis põhjustab veresoonte valendiku ahenemise. Selle tulemusena halveneb kudede varustamine verega, veresooned muutuvad hapraks ning võivad ummistuda,
Lipiidid Estrilise ehitusega biomolekulid,mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist.Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-,liit-, ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on naturaalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo-ja glükolipiidid,tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Lipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Lipiidide hulka kuuluvad: rasvad, õlid, vahad steroidid jt. vees lahustamatud ühendid. Lipiidid täidavad organismis eestkätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel.
väiksem 20. Sünteesi- ja lõhustamisreaktsioonid Sünteesireaktsioonid Lõhustamisreaktsioonid Energiat kulutatakse Energiat vabastatakse Orgaanilisi aineid sünteesitakse – valgud, Orgaanilisi aineid lõhustatakse süsivesikud, rasvad Valk → aminohapped Sahhariidid → glükoos Rasvad → glütserool, rasvhapped Süntees on ülekaalus kasvaval Lõhustamine on ülekaalus suurel/füüsilisel organismil, rasedatel, puhkefaasis koormusel, vanurite, haiguse perioodil 21. Kliiniline surm – seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused, kuid rakud ja koed on elus Bioloogiline surm – inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine
koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest, üldvalemiga Cn(H2O)m. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Lipiidid Lipiidid on vees lahustumatud, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on inimorganismis rakkude jaoks kontsentreeritud energeetiline kütus. Vitamiinid Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja organismide jaoks asendamatud mikrotoitained. Vesi Vesi on keemiline ühend, mille üks molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Toidust saadud vesi on vajalik kõikide organismide eksisteerimiseks. Vesi on dünaamiline süsteem, kus vesiniksidemed tekivad ja lagunevad,
Vee tähtsus organismis · Ehitusmaterjal (jääkristallvõre) · Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) · Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mi...
Glükoos-lihtsuhkur-rakkude esmane energiaallikas. Tärklis-liitsuhkur-taimne varuaine juurtes. Tselluloos-liitsuhkur-taimede rakukestade peamine komponent. Kitiin-liitsuhkur- seente rakukestade ja lülijalgsete välisskeleti komponent. Glükogeen-liitsuhkur-loomade varuaine. LIPIIDID-olulised energiaallikad, võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Energeetilinefunktisoon-lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast-kõige rikkamad inimtoidu komponendid. Kaitsefunktisoon-nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest, kaitsevad keha mahajahtumise eest. Fosfolipiid-sisaldab amfifiitseid lipiide, rakumembraanide peamine koostisosa. Lihtlipiidid-glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid-rasvad,õlid, vahad.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM SOOJENDUSE TÄHTSUS Referaat Juhendaja: Tallinn 2017 Sissejuhatus 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Soojendusharjutuse eesmärgid........................................................................... 4 3.Miks on soojendus tähtis?.................................................................................... 5 4.Kuidas viia läbi soojendust?................................................................................. 6 5.Üldine soojendus................................................................................................. 7 2 1. Sissejuhatus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks.Iga Kehalisekasvatuse tund peaks hakkama soojendusega, olgu see kas jooks või venitused. Kahjuks inimestel kellel ei ole suurt kogemust tr...
2.2 ja 1.3) Lipiidid on ühendid mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemist. Lipiidid ei lahustu polaarsetes lahustites (vesi, etanool jne) kuid lahustuvad apolaarsetes lahustites (benseen, heptaan, tetraklorometaan ja teised). Lipiididel on oluline bioloogiline roll elusorganismides just struktuurse, suure energiamahu ja signaalide tõttu. Lipiide jaotatakse järgnevalt: - Rasvhapped - Rasvad - Glütserofosfolipiidid - Sfingolipiidid - Vahad - Steroidid - Terpenoidid Rasvad on keemiliselt ehituselt glütserüülestrid. Rasvhapped on pikad hüdrofoobse sabaga molekulid mille otsas on hüdrofiilne ,,peake" ja vesikeskkonnas moodustab mitselle. Steroidide ehitusaluseks on steraanituum mille kolmanda süsiniku küljes on hüdroksüülrühm. 9
Valgud annavad toiduenergiat. Koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatutakse (peab saama toiduga) ja asendatavateks (organism suudab ise sünteesida). Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, kuna see koormab neere ja maksa. Rasvade vajadus Polüküllastumata rasvhappeid (nt. oomega 3-rasvhappeid) nim. asendamatuteks, kuna neid ei suuda inimese organim ise sünteesida, seega tuleb neid toiduga saada. Taimsetes rasvades on harilikult ülekaalus küllastumata rasvhapped, loomsetes rasvades aga küllastunud rasvhapped. Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib olla tervisele kahjulik, tõstavad kolesterooli sisaldust veres ja suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski. Rasvad on vajalikud. Oluline on, et neid saadakse õiges koguses ja vahekorras. Rasvad on ka rasvlahustuvate vitamiinide A,D,E ja K allikad ning samal ajal soodustavad nende imendumist. Samuti soovitavad toitumispüramiidi autorid
Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad kattevalgud Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra).Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk).Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid).Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning
Üldiselt rühmitatakse lipiide rasvhapeteks, rasvadeks, glütserofosfolipiidideks, sfingolipiideks, vahadeks, steroidideks ja terpenoidideks. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Rasvamolekulid on sobivad toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape ehk asendamatud rasvhapped, mida inimorganism ise ei sünteesi. Olulisemaiks loomseks sterooliks on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini, kuid kõrget kolesteroolitaset peetakse südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites
5. Transpordifunktsioon (Vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportija) 6. Lahusti Lipiidide seedimine ja metabolism: Lipiidide seedimine toimub peensooles, aitab sapphape. Selleks on vaja vastavaid ensüüme ja emulgaatoreid, mis lõhustavad need glütserooliks ja rasvhapeteks. Seedunud toidumassi viibimisel peensoole keskmises osas imenduvad toidurasvadest tekkinud glütserool ja rasvhapped. Lipiidide imendumine: 1. Veeslahustuvad komponendid glütserool, fosforhape, lämmastikalused, vabad rasvhapped alla 10 C-aatomiga - saavad imenduda vabalt. 2. Veeslahustumatud komponendid monoglütseriidid, kolesterool, vabad rasvhapped üle 10 C-aatomiga - vajavad imendumiseks sapphappeid. 4. Aminohapete, peptiidide ja valkude biokeemia. Aminohapped sisaldavad amino- (NH2) ja karboksüülrühma (-COOH), reageerivad nii hapete kui alustega. Jagunevad:
AEROOBNE ANAEROOBNE 1. protsessil kasutatakse hapnikku 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. salvestatakse 38ATP 3. 2 ATP salvestatakse 4.lõppsaadus co2, h2o 4. piimhape või etanool ja co2 6. Milliste ainete lagundamisel osaleb tsitraaditsükkel? Sahhariidid, rasvhapped, aminohapped 7. Selgitage fotosünteesiprotsessi I VALGUSFAAS 1. toimub valguse neeldumine klorofüllis. Igast klorofülli molekulist eraldub 1 elektron 2. toimub vee fotosüntees ( veemolekul lõhutakse valguse abil), tekib M+ ; OH; e- 3. vesinik seotakse vaheühendiga. NADP 4. OH reageerivad omavahel ja nendest tekib vaba hapnik, mis on pärit vee koostisest, läheb taimest välja 5. elektronid suunatakse transportahelasse, kus vabaned energia, mille arvel sünteesitakse 18 ATP molekuli
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespu...
Kuidas saadakse veiniäädikas? 99,5% äädikhape. Saadakse, kui veini pikemat aega õhu käes hoida. 8)Piimhape 2-hüdroksüpropaanhape. Tekib puu-ja puuviljade hapendamisel, lihastes suure pingutuse tagajärjel. Kasutamine-ravimid, küpsetuspulbrid, konserveerimisel 9)Oblikhape etaandihape. (COOH)2. Mürgine, tahke aine. Leidub oblikas ja rabarberis. Kasutamine-tekstiilitööstus. 10)Bensoehape värvuseta kristalliline aine. Kasutatakse konservandina e210, salvide valmistamisel 11) Mis on rasvhapped? Koosnevad suurest arvust sünikest ja nende arv on paarisarv, vees ei lahustu, C ahelad on hargnemata 12) Estrite omadused väike C arv-meeldiv lõhn. Tekkinud alkoholist ja happest, C arv on suur-lõhnata, vees mittelahustuv tahke aine ehk vaha 13) Mis on polüester? saadakse dikarboksüülhappe ja mitme OH’ga alkoholide vahelisel reaktsioonil (PVA liim) 14) Trinitroglütseriin õlitaoline vedelik, plahvatab isegi löögist ja põrutusest, kasutatakse meditsiinis, lõhkainetes
membraanide läbitavuse funktsioonis, vere osmootse rõhu tagamises jne. Kaltsiumi allikad: Piimatoodetest - on palju kuid imendub sellest vaid ~30%. Lihatooted, kalad. Taimed aeduba, rooskapsas, petersell, kaalikas. Kaltsiumi imendumist: soodustavad: happeline keskkond, vitamiin D ja C, laktoos, magneesium, fosfor, mangaan, küllastumatta rasvhapped, raud. NB! Kui magneesiumi on vähe, ei omastu kaltsium (ladestub) mille imendumiseks on vaja ka fosforit, mangaani ja vitamiin C. Kaltsiumi imendumist pärsivad : oksaalhape (sokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad). Lisamanustamine on õigustatud jalalihaste krampide korral (mis ei möödu magneesiumi manustamisel). Luude valulikus, igemete veritsus jt. Üledoseerimine Organismi kaltsigeerumine häire närvi ja lihaskoe funktsioonides. Häirib tsingi omastamist luukoepoolt.
Glükogeen loomne süsivesik, sisaldub maksas Tselluloos kiudaine Pektiin looduslik paksendaja Mitte tärkliskiudained: · Tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust · Seovad hästi vett ja annavad täiskõhutunde · Kiirendavad toidu liikumist läbi soolestiku · Vähendavada vere kolestoroosi taset · Leidub taimsetes toiduainetes täisteraviljatooted, kliid, leib, herned, oad, läätsed, puu- ja juurviljad, marjad Lipiidid: · Lipiidi on rasvhapped, triglütseriidid (rasvad), fosfoliidid, glükoliidid, steroodid (kolestorool) · Energiaallikas · Kuuluvad kudede ja rakkude koostisesse (närvi, aju jne) · On asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas · Kaitseülessanne (soojus) Triglütseriidid e.rasvad: · Sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid 1. Küllastunud - loomsed, kookospähkel, palmiõli 2
Osmootne regulatsioon- regulatsioon osmoosi protsessis. Fotosünteeson looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Phyco kolloididKolloidid mis on saadud pruunvetikast (merevetikad). Polümeerkeemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Polümeerneseotud polümeerid Prostaglandiinidon tsüklilised mitteküllastunud rasvhapped Liikumatu Rahulik, Iseloomustab vee käitumist. Reoloogiafüüsika haru, mis tegeleb voolamisnähtuste uurimisega. Standardhälve (SD)-statistiline väärtus, mis näitab, kui palju väärtused erinevad keskmisest väärtusest. Settimineehk kuhjumineon protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad. Settivad tahked ained Eraldatud tahkainete kogus 1 L vees . Muda-on veega segunenud kleepuv savikasaleuriitne sete.
- Omastavus ja H2S - Vananedes muutub laialivalguvaks MUNAVALGE TÖÖTLEMINE -Vahustamisel valke stabiliseerivad keemilised sidemed lõhutakse ja tekivad pindkiled - Suhkur soodustab vahustamist ja rasv takistab. MUNAREBU Koostis: -Vesi 50% - Valgud 17% - Rasv 31% -VITAMIINID A,D,E,K,B -Fe - Rebus vitamiine lõhustavaid aineid pole Omastub nii toorelt kui kõvaks keedetult - Kolesterool küll, kuid küllastunud ja küllastamata rasvhapped on tasakaalus ja ei mõjuta kolesteroolitaset. - Tervisemunas 4-7 korda rohkem küllastumata rasvhappeid - Munarebu värvus oleneb toidust, mida kana sööb. -Seismisel munaväädid lõtvuvad ja rebu liigub munas - Pikal keetmisel tekib raudsulfiid, mis on sinakas - Muna reageerib hõbedaga, niiet ära söö muna hõbelusikaga ja serveeri muna hõbenõudel. - Härjasilma maitsesta oskuslikult SÄILITAMINE -Pesemata muna seisab kauem
Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: liht, liit ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid on neutraalrasvad (seapekk, taimsed õlid) ja vahad. Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo ja glükolipiidid. Näiteks fosfolipiid letsitiin või biomembraanide koostelipiidid. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Kirjanduses kohtame sageli mõisteid küllastatud (küllastamata) lipiidid. Vastav termin näitab, millised rasvhapped antud lipiidis domineerivad. Kehtib lihtne reegel: taimsetes lipiidides on ülekaalus küllastamata rasvhapped ja need ühendid on agregaatolekult vedelad taimsed õlid. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsete lipiidide koosseisus domineerivad küllastatud rasvhapped ja need ühendid on olekult tahked näiteks kõigile tuntud seapekk, piima ja muna lipiidid. Eeltoodut ei tohi võtta ainutõena,
Söömise ajal sapipõis tühjeneb ja sapp tuleb oma juha kaudu, ja siis pankreasega koos kuhugi.. 4) Maonõre hape tekitab pH muutusi, mis mõjutavad regulatsiooniprotsesse sooles; muudavad ka soole enda pH-d. Kõhunäärme- ja sooleensüümid vajavad oma toimeks neutraalset või aluselist keskkonda. Selline keskkond tekibki peensooles tänu kõhenäärne nõres ja sapis sisalduvatele karbonaatioonidele. Imendumine. Aminohapped ja monosahhariidid lähevad verre, rasvhapped suuremalt jaolt lümfi (vabad rasvhapped lähevad verre). Peensoole limaskestas on rohkesti endokriinseid (sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides. Need kokku moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi. Peensoole motoorika. Peensoole motoorika ülesandeks on sisaldise e küümuse (nõre ja toitained) segamine ja edasitoimetamine. See toimub tänu peensoole seinas olevatele silelihastele
kolesteriidid ehk tsüklilised lipiidid. Terminit “rasvad” kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe- ning glütseroolijäägist. Igapäevases toidus moodustavad lipiididest rasvad 95–98 %. Seetõttu toiduenergia mõttes kasutataksegi sõna „rasvad”. Rasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastunud rasvhapped; monoküllastumata rasvhapped; polüküllastumata rasvhapped. Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomset päritolu rasvades, näiteks seapekis ja võis. Loomset päritolu rasvad on toatemperatuuril tavaliselt tahked. Süsivesikud Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Toiduga süsivesikutest saadav energia on peamiselt tärklisest ja suhkrutest ning vähem kiudainetest ja suhkuralkoholidest. Peamised süsivesikute allikad on teraviljad ja kartul. Puuviljad, puuviljamahl, marjad ja piim annavad samuti suhkruid (mono- ja disahhariide). Maiustused,
Retseptorite komponendid 23. Lihtlipiidid Lihtlipiidid koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest – triglütseriidid ja vahad. Rasv = triglütseriid(MG) Loomsed rasvad ja taimsed rasvad on triglütsreriidid., inimkehas leidub veel monoglüts ja diglüts. Mida rohkem on lipiidids küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temp ta sulab. Loomsed lipiidid on tahkemad, sest neis domineerivad küllastunud rasvhapped. Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana. Vahad – pikaahelaga ühealuseline alkohol on baasalkoholiks.. loodusvahad on estrite segud (üks ester domineerib). Vahad on enamasti tahked, harvem vedelad. Inimene vaha seedida ei suuda ning vabal kujul vaha inimkehas ei esine. Kasutatakse värvide, lakkide koostises ja kreemides. 24. Liitlipiidid Liitlipiidid on multikomponentsed lipiidid, eristatakse glütserofosfolipiide ja sfingolipiide.
Need on näiteks piimas. Täiskasvanul mao lipaasi lõhustamine väheneb. Lipiidide lõhustamine toimub peamiselt peensooles, kõhunäärme lipaasi ja peensoole liponaatiliste ensüümide mõjul. Seejuures on vajalik sapi olemasolu, sest sapihapped ja nende soolad emulgeerivad lipiide. Peale selle on sapihapete olemasolu vajalik rasvhapete imendumisel metsellide moodustamiseks. Glütserool läheb verest osaliselt maksa, kus temast maks sünteesib glükoosi. Rasvhapped osalt sisenevad ka maksa, osa läheb aga kudedesse, kus nendest ja fosfolipiididest sünteesitakse uuesti triglütseriide. Maksa sisenenud rasvhapped moodustavad valguga kompleksühendid, mida kutsutakse väga madala tihedusega lipoproteiinideks ja need lähevad maksast uuesti verre ja neid võidakse ka suunata kudedesse. Lipiidide vajadus toiduga on 25-30% ööpäevasest kaloraazist. Lipiidide saamiseks on vajalik, et toidus oleks ka teatud hulk taimseid lipiide.
mõju. Sünnieelsel kuul kulutab naise kehas arenev väike organism ööpäevas umbes pool liitrit lootevett ja eritab siina samaväärse koguse vedelikku. Lootevesi vahetub täielikult iga kahe kuni nelja tunni tagant. TOIDULIPIIDID Lipiidid on veeslahustumatud, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Seega on nad estrilise ehitusega: alkoholi ja mingi rasvhappe (- hapete) segaühendid. Liipiidide rasvhapped on lineaarse ja hargneva ahelaga. Nad on kas küllastatud või küllastamata. Et küllastamata rasvhapetest avaldatakse kõikvõimalikku infot, siis selgitame nende nimetamiste tausta ka keemilise loomuse alusel. Mida tasuks tähele panna? Kõigepealt seda, et rasvhapped jagunevad küllastatud ning mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Küllastatud rasvhapped on ühendid, milles pole kaksiksidemeid (tuntumad esindajad
sünteesitakse rakkudes ning toimib naaberraku retseptoritele *autokriinne - hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele *neurokriinne - hormoon (neutrotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele *neuroendokriinne - hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni. 4. Kuidas klassifitseeruvad prostaglandiinid a) keemilise ehituse rasvhapped b) toimimise tüübi järgi lokaalhormoonid. 5. Joonistage hormonaalse signaaliülekande molekulaarse mehhanismi skeem ja iseloomustage mõisteid a) primaarne ülekandja - hormoon (vt. ül.2). b) sekundaarne ülekandja - vabaneb rakus, kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptoritele; aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse; tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust oluline protsess. 6
Lipiidide funktsioonid: · Rakumembraanide põhiline koostiskomponent kõikides organismides. · Loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamine energeetiline varuaine. · kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid: nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks
1. aineklasside definitsioonid(mis on alkaanid jne) Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi: Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsa...
Kõiki orgaanilisi aineid saab kasutada energia saamiseks: süsivesikud lipiidid valgud Metabolism rasvhapped amino- glükoos happed Väiksemad Tsitr. Hingamis- molekulid tsükkel ahel
Vitamiinid HKQ Vitamiin H Vitamiin H ehk Biotiin on vesilahustuv antiseborroilise toimega ühend. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Toiduainetega seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin (kompleks lüsiin-biotiin), mis bionaasi toimel annab vaba biotiini. Vaba biotiin imendub Na-sõltuvana peensoole ülaosas ning suuremate koguste korral tõuseb difusioonina imendumise hulk. Kusjuures soole mikrofloora poolt toodetud biotiinist imendub vaid 8-15%. Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin (seob ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks). Imendunud biotiini transpordib organismis albumiin ja mitmed globuliinid. Biotiini talletavad maks, neerud, lihased ja aju. Eritatakse teda uriini ja väljaheitega. Biofunktsioonid Biotiin on liitensüümide koensüüm. Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab Gle-süntees...
- Dementsus - a) Alzheimeri tõbi - b) Parkinsonism - Insult - Selgroo vigastused Millised on inimese kaitsemehhanismid? - Nahk ja limaskestad, - Valgelibled Kuidas kaitsevad ohutud bakterliigid nahka? - Konkureeruvad ohtlikkega Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi? - Nahal elab ka palju kahjutuid baktereid, mis piiravad võõraste liikide kasvu (konkurents). Ohutud bakteriliigid lõhustavad ka naharasu ning selle tulemusel tekivad rasvhapped. Need hoiavad naha happelisena, mis takistab paljude ohtlike bakteriliikide kasvu. - Limaskestad katavad seedekulglat, hingamisteid, kuseteid ja suguelundeid. Limaskest koosneb õhukesest rakukihist, mida kuivamise ja lõhenemise eest katab viskoosne lima Kuidas nimetatakse valgeliblede reaktsioone haigustekitajatele? - Immuunvastus Kus tekivad valgelibled? - luuüdis Kuidas tekib põletik?
· energeetiline funktsioon, mida realiseerib maks. · Aminohapped desamineeritakse maksas oksüdatsiivselt, mille käigus tekivad nn ketogeensed amonihapped · Eraldub ka amoniaak, mis seondub CO2-ga, muutub kusiaineks- uurea, mis viiakse neeruda kaudu välja. · Ketogeensetest amonihapetest saab maks energiat. · Osa ketogeenseid amonihappeid muudetakse rasvhapeteks, ning rasvhapped koos glükoosiga muudetakase maksas triglütseriidideks. · Triglütseriidid saavad tekkida ka ainult glükoosist. · Triglütseriidid lähevad verre, mida kasutatakse edaspidi energia saamiseks- need on VLDL- väga madala tihedusega lipoproteiini (maksa triglütseriidid, halb kolesterool). · HDL- kõrge tihedusega, hea kolesterool. · Kolestrool puhtal kujul peaks olema alla 5.
· Asendamata karboksüülhapped (radikaalis ei esine asendusrühmi): Metaanhape e. sipelghape (HCOOH) terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks. Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemia tööstuses (lahustina). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud 27 kui küllastumata. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. Dihapped tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ )
· Asendamata karboksüülhapped (radikaalis ei esine asendusrühmi): Metaanhape e. sipelghape (HCOOH) terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks. Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemia tööstuses (lahustina). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud 27 kui küllastumata. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. Dihapped tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ )
· Asendamata karboksüülhapped (radikaalis ei esine asendusrühmi): Metaanhape e. sipelghape (HCOOH) terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks. Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemia tööstuses (lahustina). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud 27 kui küllastumata. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. Dihapped tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ )
Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks komponentideks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli triestrit karboksüül- hapetega. Laboratooriumis võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Füüsikalised omadused Uurides rasva molekuli ehitust, näeme, et rasv peab olema väga hüdrofoobne aine. Rasvad ei märgu veega, ega lahustu vees. Puhas individuaalne rasv kristalliseerub ning tal on kindel sulamis- temperatuur, ent tavaliselt on meil tegemist segumaterjalidega. Sellepärast saab rasvade puhul kõnelda vaid pehmenemistemperatuurist. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade omad aga vedelad
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
