millegi naturaalsema vastu see välja vahetada, siis ma teeks seda. Väherasvane margariin Felix Voila Light (400 g) Koostis: vesi, taimne õli 40%, keedusool 0,6%, emulgaatorid (E471, E476), happesuse regulaator (E330), lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beeta- karoteen, vitamiinid A, D, E. 100 g toote toitumisalane teave: - energiasisaldus 1480 kJ / 360 kcal - valgud < 1 g - süsivesikud < 1 g - rasvad 40 g, millest: o küllastunud rasvhapped 14 g o monoküllastumata rasvhapped 18 g o polüküllastumata rasvhapped 8 g, millest: oomega 3 rasvhapped 4 g - transrasvhapped < 1 g - kolesterool < 5 mg - Vitamiin A 900 g (110%) - Vitamiin D 7,5 g (150%) - Vitamiin E 11 g (110%) Analüüs: Viiest tootest kõige suurema rasva ning energiasisaldusega ning kõige väiksema valgusisaldusega. Natuke murelikuks teevad mind lõhna- ja maitseained ning toiduvärv beeta-karoteen
Mis on rasvad? Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid. Nad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Nende olek sõltub rasvhappe radikaalist. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Vedelad rasvad on taimsed õlid ja vahad on nii taimsed kui ka loomsed. Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad. Nad on veest kergemad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped, taimedel aga enamasti küllastumata rasvhapped. Rasvu liigitatakse: 1. lihtlipiidid 2. liitlipiidid 3. tsüklilised lipiidid Rasvade funktsioon: 4. põhiülesandeks on energia saamine ja selle säilitaminene 5. võtavad osa kasvuprotsesside ka muu elutegevuse reguleerimisestainevahetuslik funktsioon 6. varuaine funktsioon 7. kaitse funktsioon 8. lahusti funktsioon 9. bioregulatoorne funktsioon 10. termokaitseline soojusisolatsioon 11
Rasvad ehk lipiidid Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad
TRANSRASVHAPPED Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks - küllastunud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Küllastunud rasvhappeid leidub palju loomsetes rasvades, küllastamatuid aga taimeõlides. Küllastunud rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on stabiilsemad, kui küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad, mistõttu küllastumata rasvhappeid hüdrogeenitakse ehk tahkestatakse. See muudab rasvade keemilist struktuuri ja füüsikalisi omadusi. Tootjale tähendab see, et pikeneb toodete säilivusaeg. Rasvade hüdrogeenimise ehk tahkestamise protsessi, mille kõrvalsaaduseks on
Glukoos Glukoos-6-fosfaat (läbi Heksoosi kinaasi) Fruktoos-6-fosfaat Fruktoos-1,6-bisfosfaat (läbi Fosfofruktoosi kinaasi) Glutseraldehuud-3-fosfaat (GAP) või Dihudroksuatsetoonfosfaat (DAP) 1,3-Bisfosfoglutseraat 3-Fosfoglutseraat 2-Fosfoglutseraat Fosfoenoolpuruvaat (PEP) Puruvaat 3. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate tsitraaditsüklit. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse adipotsüütides (rasvkoe rakkudes) triglütseriididena. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage. Triglutseriidide lohustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksudatiivsel lohustumisel saadakse atsetuul-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsuklis. Rasvhapete oksüdatsioon annab poole rohkem energiat kui süsivesikute/valkude oma, rasvhapped on enam redutseerunud ja esinevad anhüdreeritud vormis.
samas lahustuvad mitmetes apolaarsetes orgaanilistes solventides, neid iseloomustab ka estersidemete esinemine. Lipiidid on olulised, kuna nad on nii loomsetes organismides kui ka osades taimedes olulised energeetilised varuained, lipiidid on ka rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning neil on ka kaitsefunktsioon ja regulatoorne roll. Lipiide võib jagada vastavalt molekuli keemilisele ehitusele ja omadustele järgmiselt: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · vahad · asteroidid · terpenoidid Klassifitseerimise viise on veelgi. Lipiide võib jaotada veel näiteks vastavalt seebistumisvõimele (seebistuvad ja ja mitteseebistuvad) ja molekuli struktuurile (liht-, liit- ja tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on rasvhapete glütserüülestrid, rasvamolekulid sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks
ühtse skeemi kohaselt (Oll 1994). Rasvhapete seeduvus on mittemäletsejalistel kõrge. Näiteks sigadel ja kodulindudel üle 80% ning eelmäletsejatel (mäletsejaliste vastsündinud järglastel) isegi üle 90%. Noortel sigadel ja lindudel on seeduvus väiksem, eriti tibudel, sest nende organism ei tooda piisavalt sapphapet. Imetajatel toimub enamike rasvhapete ja monoglütseriidide imendumine tühisooles. Kodulindudel aga imenduvad osad rasvhapped veel nii niude- kui 12-sõrmiksooles. Rasvhapete seeduvus sooles on väiksem pikemate süsinikuahelaga rasvhapetel. Rasvhapete seeduvus tõuseb, kui kasvab küllastunud rasvhapete osa. Küllastunud rasvhapete imendumine on aga veelgi suurem, kui monoglütseriidis asub rasvhape peale lipolüüsi 2. positsioonis. (Drackley 2000) 2.1. Neutraalrasva lõhustumine Lihtmaolised loomad tarvitavad lipiididest ära valdavalt triglütseroolid. Erandina
1Valgud............................................................................................................ 4 3.2Süsivesikud.................................................................................................... 4 3.2.1Suhkrud.................................................................................................... 5 3.2.2Kiudained................................................................................................. 5 3.3Rasvad, rasvhapped....................................................................................... 5 4Autori kogemused................................................................................................ 6 4.1.1Treeningute alustamine............................................................................7 4.1.2Toitumine.................................................................................................. 7 4.1.3Hetkeseis...........................................
2) organism ei talu rõõska piima 3) häiritud on glükoosi imendumine 4) organismis on laktoosi liiga palju 30. Milles seisneb lipiidide roll inimorganismis? - Pikaajaline energiavaru - Kõikides kudede koostises - Osalevad termoregulatsioonis - Transordivad rasvlahustuvaid vitamiine 31. Lipiidid jagunevad: 1) Lihtlipiidid 2) Liitlipiidid 3) Tsüklilised lipiidid 32. Rasvhapped jagunevad: 1) Küllastunud rasvhapped (-tahked, loomsed) 2) Küllastumata rasvhapped (-vedelad, taimsed õlid) Küllastumata rasvhapped jagunevad omakorda: *Monoküllastama rasvhapetes *Polüküllastumata rasvhapeteks 33. Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav kogus organismis, tuleb süüa: Piisavalt ja õiges koguses nii taimseid kui ka loomseid lipiide 34. Lipiidid lagunevad sapi ja kõhunäärmenõre tulemusel: 1) glütserooliks
Rasvhapete ja alkoholide estrid. Lipiididon veesmitelahustuva,aga lahustuvad orgaanilistes lahustites. Koosenvad vähemalt kahest komponendist. Mida pikem, seda kehvemini vees lahustub. Süsivesikud annavad ööpäevast üle poole kogu energiavarust ja lipiidid ligi 30%. Lipiidides on olemas pikaajaline energiavaru. Häired lipiidide metabolisimis võib tekkida rasvumine. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage. Toidulipiidide seedimisest saadud rasvhapped säilitatakse triglütseriididena, mille omakordsel katabolismil ja edasisel rasvhapete katabolismil saadakse atsetüül-CoA. Triglütseriidide kaal keskmises inimeses on 11kg. Sama hulk energiat talletada glükogeeni -> 55kg. Triglütseriidid on organismi põhiline energiavaru. Täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat. Lipiidid ei sisalda vett ja seega on kergem. 70 kg kaaluv inimese energia varust on
Toidulisandid (kas ja millal?) 11.12.14 Toidulisandid Toidulisandid: Vitamiinid Mineraalained muud toitainelise või füsioloogilise toimega ained või mikroorganismid Rasvhapped/aminohapped Kasutamine toitainete saamine, kui toidust ei saa Tavainimestel pole vaja Vitamiinid, mineraalained, rasvhapped Ei tohi asendada tervislikku toitu Tavainimesed ainult siis kui on kindel, et on puudus Põhjamaades soovitatav D vitamiin Muud ained Sportlastele kasulik valgulisandid, kreatiin, aminohapped Valk kui toidust ei saa piisavalt Kreatiin soovitatav, kahjutu, aitab parandada füüsilisi võimeid, 2-5g päevas Ei tohi asendada tervislikku toitu Kokkuvõte Enamustele inimestele pole toidulisandeid vaja Tähtsam on tervislik toitumine Paljud toidulisandid sisaldavad aineid, mis võivad olla tervisele kahjulikud Tarbida ainult usaldusväärsete firmade toidulisandeid Kasutatud materj...
Lipiidid · Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. (alkohol, glütserool ja 3 rasvhappejääki) · Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 1. Lihtlipiidid ehk naturaalrasvad · Taimsed rasvad taimsed õlid · Tahked rasvad loomsed rasvad · Vahad taimsed ja loomsed 2. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad · Loomadel on peamiselt küllastunud rasvhapped tahked rasvad 3. Vedelad rasvad ehk õlid · Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus. · Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks 4. Vahad · Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt. puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. · Loomsed vahad on nt. mesilasvaha (mesilaste kärjed), vill on kaetud pehme loomse vahaga 5. Liitlipiidid ehk fosforlipiidid
sametise toote. Ja viiendaks lipiidid on rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E allikaks organismis. Lipiide on vaja eelnimetatud vitamiinide imendumiseks ja transpordiks organismis. Täiesti rasvavabade dieetide korral on suur oht, et tekib nende vitamiinide puudus. Rasvhapped moodustavad pikki ja keerukaid ahelaid. Rasvade omadused ja väärtus organismi jaoks sõltub rasvhapete küllastatusest, s.o kaksiksidemete olemasolust rasvhappe molekulis. Selle alusel jaotatakse rasvhapped poluküllastumata (mitu kaksiksidet), monoküllastumata (üks kaksikside) ja küllastunud (kaksiksidet ei esine). Need toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud rasvhappeid on toatemperatuuril tahked, nad ei rikne kiiresti ja kannatavad kuumutamist kõrgel temperatuuril (kuni 200 kraadi) ilma, et neis tekiksid organismile kahjulikud ained. Sellised on näiteks sea- ja lambarasv. Küllastumata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad (taimeõlid, kalarasv). Nad rääsuvad
LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Alkohol glütserool 3 rasvhappejääki Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele.
Lipiidid K. Port Spordibiokeemia loengumaterjal 2015 · Mittepolaarsed (s.t. hüdrofoobsed) ühendid mis lahustuvad mittepolaarsetes (s.t. mitte vees vaid n. etanoolis) lahustites · Siia koonduvad suhteliselt erineva struktuuriga molekulide rühmad: Neutraalsed rasvad (glütserool + rasvhapped) Steroidid Vahad Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid Neutraalsed rasvad · Glütserool esterifitseeritakse rasvhappega Ester moodustub kui hüdroksüül CH2OH (-OH) reageerib karboksüül-happega (-COOH)
(COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. · Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Rasvad on glütserooli triestrid karboksüülhapetega. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Rasvhapped on karboksüülhapped, kus süsiniku aatomite arv on paarisarvuline ja ulatub 6-20-ni. Nt. heksadekaanhape ehk palmikhape C15H31COOH. · Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm · Asendamatud rasvhapped ehk küllastumata rasvhapped · Karboksülaatioonid on karboksüülhappest tekkinud anioonid. · Estrid on karboksüülhapete funktionaalderivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Nt. heksüülpentanaat C4H9COOC6H13
vastavaid soolasid. Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega: 2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2 Kasutusalad- Filmilindid, atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine. CaO+2HCOOH->(HCOO)2Ca+H2O kaltsiummetanaat KOH+CH3CH2COOH->CH3CH2COOK+H2O AL+3CH3COOH->(CH3COO)3Al+H2 Rasvhapped Rasvade lõhustumisel saadavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks. Tähtsamad rasvhapped on heksadeenhappe(C15H35COOH) ja oktadekaanhape(C17H35COOH). Süsiniku arv- rasvhapete molekulis on süsinikuaatomite arv 6 kuni 20, süsinikuaatomeid on valdavalt paarisarv. Omadused-vees rasvhapped ei lahustu. Steariin- tahkete rasvhappete segu. Tähtsamate rasvhapete kasutamine ja omadused- peamiselt seepide ja määrdeõlide valmistamisel. Ekstrahheerimine- ainete eraldamise viis mis põhineb nende lahustumisel erinevates keskkondades. Räästumine rasvade riknemine õhu käes seistes.
Lipiidide eraldamine, hüdrolüüs ja GC analüüs Uuritavaks objektiks oli seamaks 1,87 g. Töö eesmärgiks oli määrata määrata uuritavas preparaadis sisalduvad rasvhapped. Töö koosnes 3 põhiosast: 1. Lipiidide eraldamine looduslikust ainest 2. Lipiidide leeliseline hüdrolüüs 3. Rasvhapete gaaskromatograafiline analüüs Töö käik Lipiidide hüdrolüüs Algmaterjalile lisatud 30 ml kloroform:metanool segu (2:1 v/v) ja homogeniseeritud. Saadud segu filtreeritud läbi paberfiltri keeduklaasi, lisatud 0,2 mahtu 0,9% NaCl vesilahust ja loksutatud. Kihistunud lahusest eemaldatud pipetiga veekiht. Kloroformi kihile lisatud 0,25
Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli
liitsüsivesikud sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) 5 1.1.2. Lipiidid Lipiidid etendavad organismis eeskätt energeetilist osa. 1gramm lipiide annab organismis keskmiselt 9,1 kcal energiat. Täiskasvanute tasakaalustatud menüü peab sisaldama igapäevaselt 25 30 &% lipiide. Toidulipiidid annavad inimorganismile igapäevaseks elutegevuseks vajalikke rasvhappeid, millest küllastamata rasvhapped on bioloogiliselt suurema tähtsusega kuuludes rakumembraanide ja sidekoe koostisesse. Oluline roll on neil kolesterooli ainevahetuses, aktiveerivad mõningate ensüümide toimet. Toidulipiidid kui lahustid aitavad organismil kätte saada rasvlahustuvaid vitamiine K,E,D,A,Q. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva , amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga.
Tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin. Ül energeetilised varuaained, loomne varuaaine, ehituslik. Leidumine taimede seemnetes, lihastes ja maksas, kõikides taimedes Lipiidide üldised omadused: 1)sarnaste tunnuste ja ülesannetega, keemiliselt väga mitmekesine 2)hüdrofoobsed (vees halvasti lahustuvad) 3)lahustuvad orgaanilistes lahustites 4)veest kergemad- kile 5) halvad soojusjuhid 6)koosnevad C,H,O Lipiidide liigitatakse: a)lihtlipiidid- alkohol + rasvhapped 1)neutraalrasvad (tahked/vedelad) glütserool + rasvhapped 2)vahad alkohol+ rasvhapped b)liitlipiidid- 3 komponendilised üh. 1)fosfolopiidid 2)glükolipiidid c)tsüklilised lipiidid ehk steroidid 1)D-vitamiin 2)hormoonid 3)kolesterool Lipiidide ülesanded: 1)energeetiline 38,9 kJ/g 2)kaitse termaregulatsioon moodustavad rasviku 3)ehituslik 4)bioregulatoorne Valkude üldised omadused: 1)bipolümeerid 2)monomeeriks animohapped
Mina ja rasvad Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvad kuuluvad ka põhitoitiainete hulka. Rasvu leidub peaagu igas rakus. Rasv on väga energiarikas toitaine. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat.
· Lipiidid heterogenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iselomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees. Lahustuvad apolaarsetes solventides. Vähemal määral polaarsetel solventidel. · Lipiidid on rakumembraanide põhilisteks koostiskomponendiks ja paljude organismide(põhiliselt loomade) varuaineks. Veel ka kaitse ja regulatoorfunktsioonid. · Erinevad lipiidide rühmad vastavalt moleekuliehitusele: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahadsteroidid, terpenoidid. Vastavalt seebistumisvüimest võib lipiidid jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Vastavalt molekuli struktuurile eksisteerivad liht- liit ja tsüklilised lipiidid · Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete triatüülestrid. · Glütserofosfolipiidid rakumembraanide peamieks komponentiks. Amfipaatsed molekulid,
Nõgese kõrvekarvades olev sipelghape põjustab kõrvetamisel naha ärritust ja kihelustunnet. Valem on metaanhappel HCOOH. 2.2 ETAANHAPE EHK ÄÄDIKHAPE On igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Ei ole mürgine. Äädikas sisaldab 3-6 % etaanhapet. Veevaba äädikhape külmub +16 C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle, sellepärast nimetatakse kontsenteeritud äädikhapet(99,5%) ka jää äädikhappeks. Valem on CH3COOH. 2.3 RASVHAPPED Kitsamas tähenduses on looduslik rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsinike aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata, tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata. Rasvhappeid toodetakse peamiselt taimeõlidest ja loomse rasva jääkidest, kokku mitu miljonit tonni aastas. 5 3. ASENDATUD KARBOKSÜÜLHAPPED 3.1 PIIMHAPPE EHK 2- HÜDROKSÜPROPAANHAPET
proovil oli rohkem “plekke” e erinevaid rasvhappeid. Hüdrolüüsitud proovil oli AA standardiga kokku langev “plekk” 5. Viidi läbi kvantitatiivne TLC analüüs. Plaadile kanti AA standard ja hüdrolüüsitud proov. Selle tulemusel nägin, et metüleerimiseks tuleb võtta 25uL rasvhappeid. 6. Rasvhapped metüleeriti diasometaaniga , mille tulemusel saadi rasvhappe metüülester toeatemperatuuril ilma kõrvalproduktideta. 7. Metüleerimise toimumist kontrolliti TLC analüüsiga. Plaadile kanti metüleeritud proov ja rasvhappe standard. Metüülestri vähepolaarsem plekk oli kõrgemal kui
kasutusalad. Metanool on mürgine kemikaali kaudu saadud sünteetiline protsesse, kui kaubanduslik etanooli toodetakse tehases käärimise põllukultuuride. Etanooli rollid on praegu suuremad, kuigi oma tuleviku autokütuse jätkuvalt ebakindel. 7.Miks on aromaatsed ühendid keskkonnaohtlikud? V: Sest nad sisaldavad benseeni. 8.Mis on formaliin? V: Metanaal 9.Milline võib olla rasvhapete olek ning millest see sõltub? V: Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud kui küllastumata. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. 10.Millest tuleneb süsivesikute nimetus? V: Nimetus süsivesikud tuleneb sellest, et sahhariidide koostises on süsinik, vesinik ja hapnik ning vesiniku ja hapniku suhe on sama, mis vee molekulis (2:1).
koosnevad vesinikust, hapnikust ja süsinikust. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidi on rasvad, õlid ja vahad. Rasvad e lipiidid on suured molekulid, mis koosnevad glüsteroolist ja rasvhapetest. Erinevatel rasvadel on rasvhappejäägid erinevad, kuid glüsteroolimolekul on alati sama. Küllastunud rasvhapetes on süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed. Küllatunud rasvhapped esinevad peamiselt loomsetes rasvades. TAHKED EHK RASVAD Küllastumata rasvhapetes esineb üks või mitu kaksiksidet. Esinevad taimsetes rasvades.VEDELAD EHK ÕLID Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. Tekivad taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel ehk kaksiksideme asendamisel vesinikuaatomiga. Fosfolipiidid e liitlipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast ehk lipiidsest osast
10 mg lipiide, teise kogu ülejäänud lahus. 10 mg lahuselt puhusime kloroformi pealt ära, lisasime 500l 0,6N KOH lahust 90% metanoolis ning kuumutasime 55-60 C juures 1,5h, selle käigus toimus lipiidide aluseline hüdrolüüs. 3. Hüdrolüüsitud rasvhapete eraldamine Ekstraheerisime lahust heksaaniga 3 korda pH9 juures, et eemaldada hüdrolüüsumata jäänud materjal. Hapustasime lahuse HCl-ga pH3-ni ning ekstraheerisime rasvhapped (4 korda heksaaniga). Kuivatasime lahuse Na2SO4-ga, roteerisime heksaani pealt ära. Lahustasime rasvhapped kloroformis. 4. Rasvhapete analüüs TLC meetodil Analüüsisime õhukese kihi plaadil hüdrolüüsitud lipiidide lahust ning lipiidide alglahust. Elueerimisseguna kasutasime heksaan:etüülatsetaat:jää-äädikas (3:1:0,05) segu, ilmutasime aniisaldehüüd-ilmutiga. Hüdrolüüsitud lipiidide proovis on selgelt näha rasvhappe (AA) standardiga kokku langev
läbipaistvaid kristalle oblikhape (dih.) spinatis, hapuoblikas, rabarbaris; vähendab organismi kaltsiumivarusid, soodustab neerukivide tekkimist piimhape (hüdroksüh.) tekib lihastes pärast suure koormusega töötamist õunhape (hüdroksüh.) puuviljades ja marjades viinhape (hüdroksüh.) sidrunhape (hüdroksüh.) sidrunites; lisaks puuviljades, marjades rasvhapped sisaldavad -COOH-rühma, molekuli koostises on üle 10 süsiniku aminohapped org. ühendid, mis sisaldavad -NH2 ja COOH- rühmasid. Esinevad elusorganismides, valkude koostises. Liigitamine toimub süsivesinikahela ehituse ja asendusrühmade järgi.
vaigistades põletikku. Paiseleht (Tussilago farfara) põletikuvastane. Kasutatakse köha, bronhiidi, larüngiidi korral. Vastunäidustused raseduse ja rinnaga toitmise korral. Mitte kasutada üle 4-6 nädala aastas. Teeleht (Plantago major) mähkiv, rögalahtistav, antibakteriaalne. Raseduse korral vastunäidustatud. Suurtes annustest põhjustab kõhulahtisust ja alandab vererõhku. 4. on samaaa. Loodustooted kt 2 1. Küllastumata rasvhapped 2. Toeshaiguste korral lokaalselt kasutatavad preparaadid 3. Humal, viirpuu, veistesüdamerohi (lad k, toimed organismis st kasutamine vms, hoiatused) 4. Hõlmikpuu, naistepuna (lad k, toimed organismis st kasutamine vms, hoiatused) 1. Lipiidide rasvhapped jagunevad küllastunud (kaksiksidemeteta) ja küllastumata (üks kaksikside) rasvhapeteks. küllastumata rasvhappeid (oomega-3 rasvhapped) omastatakse paremini. Nad avaldavad mõju rasvade
vedel - õli. Kuna rasvu leidub kõigis taimsetes ja loomsetes organismides liigitatakse neid ka vastavalt taimsed ja loomsed rasvad. Juur ja puuviljad sisaldavad vähe rasvu. Taimseid rasvu saadakse taimedest sealse õli kuumalt väljapressimise teel või orgaaniliste lahustite abiga väljalahustamise tulemusena. Loomseid rasvu saadakse tapetud loomade ja kalade rasvkoest sealt auru või keeva veega kõrgendatud rõhul väljasulatamise teel. Halvad on meie tervisele küllastunud rasvhapped ja suure rasvasisaldused toidud. Suurema rasvasisaldusega toidud on näiteks margasiin, majonees, rasvased piimatooted (juust, hapukoor), küpsetised, küpsised, sealiha. Mina ja rasvad oleme ikka väga seotud. Ma söön iga päev rasvaseid toite, mõni päev rasvasemaid, mõni päev vähem rasvasemaid. Rasvadest on raske hoiduda, kuna enamik toite sisaldab rasvu, enamik magusaid ja ahvatlevaid toite. Näiteks võttes ka tervisliku toidukorra, sisaldab seegi liha, mis sisaldab samuti rasvu
Mõned karboksüülhapped on mürgised või väga mürgised, enamjaolt on need vees mingil määral lahustuvad. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 11. Milliseid happeid nimetatakse aminohapeks ja rasvhapeteks (nende struktuur)?' Aminohapped on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikuühendid. Neid esineb kõigis elusolendites. NH2 Rasvhapped on glütserooli triester karboksüülhappega. 12. Mille poolest erinevad küllastumata ja küllastunud rasvhapped? Küllastumata rasvhappes on esimese kaksikside karboksüülrühmast eraldatud seitsme metüleen ( - CH2 - ) rühmaga ja järgmised , kui neid esineb on omavahel eraldatud ühe metüleenrühmaga. 13. Milline on estrite struktuur? ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 14. Kuidas antakse estritele nimetusi? 15. Arvutusülesannete lahendamine.
Rasvad (Kolesteroolil on hädavajalik roll rakumembraani, hormoonide, ja vitamiini D moodustamisel.) Aminohapped (plasmavalkude süntees (näiteks verevalke albumiini ja fibrinigeeni, mis on olulised vere hüübimise puhul), punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib punaseid vereliblesid luuüdi), vere punaliblede lagundamine kahjulike ainete lagundamine) VEREPLASMA VALGUD Albumiinide ülesanded: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid) Globuliinide ülesanne: - globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12vitamiini, kortisooli ja türoksiini, vaseioone; globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin) VEREPLASMA FUNKTSIOONID Ülesanne: Lahustunud toitainete transport (oluline vere ja kudede vahelises vee ja ainevahetuses), vere osmootse rõhu määramine (seeläbi rakkude ja vere
sisenõrenäärmetes, vees ei lahustu 3. Kirjelda • Küllastunud rasvhapped süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed, esinevad loomsetes rasvades, toatemperatuuril tahked • Küllastumata rasvhapped üks või kaks kaksiksidet, esinevad taimsetes rasvades, toatemperatuuril vedelad • Transrasvhapped küllastumata rasvhapete liik, mis käituvad nagu küllastunud rasvhapped, tekib taimeõlide ja loomse rasva hüdrogeenimisel 4. Mis on hüdrogeenimine? Kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga, küllastamatud rasvahpped muudetakse küllastatuks. 5. Mis on lipiidide ülesanded? • Varuaine loomadel kogune rasvarakkudesse naha alla ja kõhuõõnde, taimede rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades • Energiaallikas kõige energiarikkamad toitained
olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad küllastunud, mono-ja polüküllastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasva leidub palju või margariinis, lihas , pähklites jms., vähe
Õuntest Calvados Sissukord Mis on Calvados? Klassifikatsioon Kus toodetakse? Õunte tootmine Toitainete sisaldus õuntes Calvadosi valmistamine Tarbimine Mis on Calvados? Kalvados on brändilaadne alkohoolne jook, mile tooraineks on õunad. Jook on oma nime saanud Calvadose piirkonna järgi Põhja-Prantsusmaal Inglise kanaali lõunarannikul. Esimene teadaolev Normandia destillatsioon viidi läbi Gouberville'i ,,Krahvi" poolt aastal 1554. Kus toodetakse? Calvadosi toodetakse Põhja-Prantsusmaal, Basse Normandie Piirkonnas. 70% kogu maailma toodangust toimud just seal ning ametlikku Calvadosi nimelist jooki saab toota ainult seal või selle piirkonna vahetus läheduses. Calvadosi klassifikatsioon Fine küpsenud tammevaadis min 2 aastat V.S.O.P. küpsenud tammevaadis min 4 aastat X.O. Küpsenud tammevaadis min 6 aastat Õunte tootmine maailmas ...
Suuremat osa ülemaailmselt kasutatavast palmiõlist kasutatakse toiduainetööstuses ja biokütuse valmistamiseks. Greenpeaci andmetel kulutab üks rahvusvaheliselt tegutsev toidukontsern aastas umbes 330000 tonni palmiõli maiustustetootmiseks. Võrdlus: Pilt on üsna erinev ka rasvhapete liigitust vaadates: Palmiõli Punakas palmiõli(mis on tihtipeale hüdrogeenitud) pole paraku tervislik alternatiiv taimeõlidele. Hüdrogeenitud tähendab, et küllastumata rasvhapped muudetakse küllastunud rasvhapeteks. Paha-paha!!! Samuti tehakse palmiõliga muid trikke: ● Tihtipeale võetakse ette rafineerimine (eraldatakse vabad rasvhapped), mille käigus kaob õlil punakas värv ja spetsiifiline lõhn. Töötlemine: Palmiõli lõhutakse kristalliseerumise ja eraldumise teel tahkeks ja vedelaks, järgneb rida töötlemist, kuumutamist ja filtreerimist, mille käigus vahesaadust kurnatakse ja pleegitatakse. Lõpuakordiks on füüsiline rafineerimine,
( ligi 50%), valke (16%) ja rasvu ( 30%). Munavalku nimetatakse täisväärtuslikuks, sest selles on kõik 8 olulist aminohapet õiges vahekorras. Neid inimesele olulisi aminohappeid saame vaid söödavast toidust, sest meie organism ei suuda neid toota. Munavalk mitte ainult ei sisalda neid aminohappeid, vaid nende kogused on munavalgus ideaalses vahekorras. Seetõttu kasutatakse munavalku võrdluseks teiste toitude valgusisalduse hindamisel. Muna rasvast moodustavad 32% küllastunud rasvhapped, 38% monoküllastunud rasvhapped ja 14% polüküllastamata rasvhapped. Suures munas on 5% kolesterooli. Munad sisaldavad ka vitamiine ja mineraalaineid: B12-vitamiini, D-vitamiini, riboflaviini, foolhapet, pantoteenhapet, fosforit, tsinki, rauda ja kaaliumi. Toitained ei jagune munavalge ja rebu vahel võrdselt. Enam kui pool valgust sisaldub munavalges, rebus on aga A- ja D- vitamiini ning enamik muudest vitamiinidest ja mineraalainetest. Rebus on ka kogu muna rasv.
Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvad keerukad biokeemilised protsessid- piimasekretsioon Piima moodustamisest udaras võtab kaudselt osa kogu organism Piimavalk moodustub vereplasma globuliinist ja vabadest aminohapetest Osa valke läheb verest üle piima keemiliste muutusteta Piimasuhkur tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest Piimarasva koostises on peamiselt vereplasma neutraalsed rasvad ja rasvhapped Vere glükoos muundub glütseriiniks, mida kasutatakse piimarasva sünteesiks Vitamiinid ja mineraalid lähevad muutumatult verest piima. Piimasekretsiooni reguleerib neurohormaalne süsteem, milles on juhtiv osa närvisüsteemil Piima väljutamist udarast reguleerivad oksütotsiin ja adrenaliin. PIIM koosneb vedelast faasist ehk veest ja selles leiduvatest aineoskakestest ehk hajuvilfaasist ehk kuivainest.
stabiilse kompleksi. Kümosiini toimel kompleks laguneb: Hüdrofoobne Phe-d sisaldav para-k-kaseiin sadeneb ning hüdrofiilne Met-i sisaldav glükomakropeptiid jääb lahusesse. 4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine P kaseiini mitsellis Na, K, tsitraat, Cl, S Mikroelemendid:
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni
Transhapped Linda Maria Pärn Elsbet Alasoo 11.a Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on küllastumata rasvhapped. Toidurasvad, mille koostises on küllastunud rasvhapped. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Erineva rasvasisaldusega piimatooted Margariinid Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv. Margariin Valik poodides on suur. Saadud taimeõli töötlemisel. Õlide töötlemisel või hüdrogeenimisel muutub nende biokeemiline struktuur ja võivad tekkida transrasvhapped. Tarbimisel suurtes kogustes põhjustab veresoonte sisekesta, põhjustades südame- veresoonte haigusi.
energiat. Kuid rasvadel on ka plastiline funktsioon. Valkudega seotult kuuluvad nad lipoproteiididena rakkude protoplasma koostisesse. Seda nimetatakse struktuurseks rasvaks, eristamaks teda varurasvadest, mis on organismis rasvkoena ja mida võib käsutada energia tootmiseks juhtudel, kui organism saab toiduga energiat vähem, kui ta seda kulutab. Väikese soojusjuhtivuse tõttu kaitseb nahaalune rasvkude organismi jahtumise eest. Bioloogiliselt on suurema tähtsusega küllastamatud rasvhapped. Neid nimetatakse ka F-vitamiinideks. Struktuursete komponentidena kuuluvad need essentsiaalsed rasvhapped rakumembraanide ja side-koe koostisse. Tähtis osa on neil täita kolesteriiniainevahetues: nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks, mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust, vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. Eksperimentaalselt on tõestatud, et need
· Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. · Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsiniksüsinik side, siis on tegemist õliga. · Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. · Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul
Pinnamikrofloora AH katabolismist maitseühendid: NH3, 3-metüül-1-butanool, Fenüületanool, fenool- pinnaküpsemisega juustudele tüüpilised ühendid Aroomibuketis lenduvad väävliühendid H2S, dimetüülsulfiid (DMS), metaantiool (Metaantiool on eellaseks metüültiometaanile). Toodetakse ka tioestreid Proteolüütilise funktsiooni toimel 90% lämmastikühenditest muudetakse veeslahustuvaks Vabu ah kuni 1% Lipolüütiline aktiivsus · Lipolüüs triglütseriididest saadakse rasvhapped. Juustu küpsemise eelduseks, kuigi piimas starterite lipolüütiline aktiivsus suhteliselt madal. · Rasvhapete vabanemine eriti tähtis kõvades Itaalia juustudes, sinihallitusjuustudes 1. Starterkultuuride ekstratsellulaarsed lipaasid -> rasvhapped -> metüülketoonid. Lenduvad rasvhapped Camembertis: äädikhape, butüürhape, kaproiinhape; Limburgeris isovaleriaanhape. Lipiidide oksüdatsioonil ketoonid: 2-nonanoon, 2- undekanoon 2
Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks 4.Kaitsefunktsioon – glükoosiderivat glükuroonhape lahustavad,muudavad enda külge seotud reserviks organismis. osaleb toksiliste ainete kahjutuks tegemine,kuulub Mikrobioelemendid ühendid vees lahustavateks.Osalevad Küllastatud rasvhapped on toa t tahked ained antikehade,mitmete verehüübimisfaktorite Fe,Cu,Zn,Co,I,Mo,V,Ni,F,Cr,Se,Si,Sn,B,As.Eluks organismi sisekeskkonna happe-alus- (palmitiinhape,steariinhape) ehitusse.5.Reguleeriv – toit sisaldab rohkesti vajalikud vaegused avaldavad tõsise tasakaalu säilitamiseks. Külastamata rasvhapped on toat. Vedelad (linool ja kiudained-puhastavad mao seinad
Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks 4.Kaitsefunktsioon glükoosiderivat glükuroonhape lahustavad,muudavad enda külge seotud organismis. osaleb toksiliste ainete kahjutuks tegemine,kuulub Mikrobioelemendid ühendid vees lahustavateks.Osalevad organismi Küllastatud rasvhapped on toa t tahked ained antikehade,mitmete verehüübimisfaktorite Fe,Cu,Zn,Co,I,Mo,V,Ni,F,Cr,Se,Si,Sn,B,As.Eluks sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu (palmitiinhape,steariinhape) ehitusse.5.Reguleeriv toit sisaldab rohkesti kiudained- vajalikud vaegused avaldavad tõsise haigustena. säilitamiseks. Külastamata rasvhapped on toat
LIPIIDID õlid, vahad, rasvad jt. vees lahustumatud ained. 1. LIHTLIPIIDID rasvad, õlid Koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist Võivad tekitada diabeeti hüdrofoobne osa on rasvhape ja hüdrofiilne osa on glütserool, sest see on süsivesik ja lahustub vees Küllastunud rasvhapped Rasvad, tahked Neil puudub kaksikside Küllastumata rasvhapped Õlid, vedelad Neil on kaksikside Hüdrogeenimine- Kaksiksideme asendamine vesiniku aatomiga OSFOLIPIIDID 2. F Liitlipiidid Sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel Koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast (lipiidsest osast) Võivad tekitada autoimmuunhaigust Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad, sest nende omadused on ideaalsed selleks et moodustada vesilahuses membraane
o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides - Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (LA ja ALA) kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks, mis on vajalikud regulaatormolekulide sünteesis - Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja ka uute kehaomaste lipiidide sünteesiks - Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapped kasutuvad otsese
Keha vajab päevas paarkümmend grammi valku, kuid iga päev vahetub kehas pool kilo valke. Katabolism-lammutamine(osa aineid kasutatakse ära anabolismiks) Anabolism- üles ehitamine Toitefaktorid Toitefaktoriteks nimetatakse organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente ja orgaanilisi ühendeid ning nendes sisalduvat energiat. Toitefaktorid on: a) Energia b) Proteiin ja selles leiduvad asendamatud aminohapped (loomadel 9, lindudel 11) c) Rasv ja selles leiduvad asendamatud rasvhapped d) 24 mineraalelementi Ca, P, Mg, K, Na, Cl, Fe, Zn, Mn, Cu, Co, I, Se, Mb, Cr, vanaadium, Ni, Sn, Al, F, As, Li. e) 15 vitamiini A, B1, B2, B6, B12- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, lipoonhape, D-, E- ja K-vitamiin. f) Vesi ja õhuhapnik. September-detsember 2008. a. Energia Keemiline energia(ATP), mehhaaniline energia 30%(tööenergia, mida saadakse ainevahetuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
