vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. 9. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi Rinnapiim: sisaldab kõiki imikule vajalikke aineid. On odav ja kättesaadav. Kergesti seeditav. Selles on suht vähe mineraalsooli ja valke ja seetõttu ei koorma neere. Ei põhjusta allergiat. Kasulikum hammastele-igemetele. Rinnalaps on tervem Imiku toitesegu: lapse täiskõhutunne kestab kauem. Söögi hulk on hästi teada. Oht valmistada valesti. Puuduvad lapsele vajalikud antikehad, rasvhapped, hormoonid. Sisaldavad vitamiinide ja mineraalainete piisavaid koguseid. Annab emale rohkem vabadust 10. Vaktsineerimise eesmärgid · Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu. · Vaktsineerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist. · Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut. 11
Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, kesk- ja tagasagar. Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüstee...
Alkaloos – kopsude hüperventilatsioon (CO2 eemaldatakse organismist normist /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 3 efektiivsemal) söögisooda manustamisel, oksendamisel (vesinikioonide kaotus maosooltraktist. 2.6. Vereplasma. õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. 2.6.1. Vereplasma koostis. * vesi (90-92%) * valgud (7-8%, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen) * mittevalgulised org. ühendid (1%, glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiniin, AH, ammooniumsoolad). * anorg. ühendid (0,9%, Na, K, Mg, Ca, Cl ioonid, mikroelemendid, fosfaat-, sulfaat- ja vesinikkarbonaatioonid). 2.6.2. Vereplasma valkude jaotus ja ülesanded. Üldiselt: * kindlustavad norm. veevahetuse vere ja kudede vahel * keharakkudele kiiresti kättesaadav valguallikas * osalevad puhvrina pH säilitamisel. Albumiinid – 60% - domineerivad inimesel, koera, väikemäletseja veres. Hobusel, veisel,
CH-OOCC17H35 sest neil on suur toiteväärtus. C3H5(OH)3 + 3NaOOCC17H35 CH2 O CO Inimesele on eluliselt tähtsad R3 linool- ja linoleenhape rasv + seebikivi => glütserool + seep asendamatud rasvhapped. Rasvad on CH2OOCC17H35 Rasvu kasutatakse seebi, glütserooli lakkide, ravimite ja triestrid glütserüültristearaat kosmeetiliste vahendite karboksüül- valmistamisel. hapetega Rasvu saadakse loomsest ja (rasvhapetega) taimsest toorainest: C3H5(OH)3 + 3C17H35COOH
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmin...
lupjumist, vegetatiivse närvisüsteemi häireid ning klimakteerilisi ilminguid. Astelpaju on hinnatud ravimtaim, mille väärtus seisneb vitamiinirikkuses ja teiste bioaktiivsete komponentide olemasolus. Astelpajuviljade koostisse kuuluvad: vitamiin C, vitamiin A eelühendid, tokoferoolid, B-grupi vitamiinid, karotenoidid (b-karoteen, g-karoteen, lükopeen), bioflavonoidid (kamferool, isoramnetiin, kvertsetiin), mineraalained, asendamatud rasvhapped, orgaanilised happed jm. Toidulisandina sobib astelpaju toetava vahendina alljärgnevate näidustuste puhul : Immuunsüsteem - Astelpajul on üldtoniseeriv ja immuunsüsteemi stimuleeriv toime eelkõige tänu kõrgele b-karoteeni ja vitamiin C sisaldusele. Seetõttu on astelpajutooted heaks vahendiks nii sessoonsete viirushaiguste (nn. külmetushaigused) ennetamise kui ka haigusest taastumise puhul. Astelpaju sobib tarvitada vitamiini- ja mineraalainerikka üldtugevdava vahendina ka
väärastuvad, lõpptagajärjeks on sigimatus. Emaste tiinus ei arene normaalselt, kuna ilmuvad nurisünnitused ehk abordid.Vitamiin E on vajalikuks osutunud peale rottide ka paljudele teistele loomadele (näit.: hiired, kanad). Inimese puhul on täheldatud, et vitamiin E mõjub tervendavalt mitmesugustele suguorganite haigustele, mis polegi tingitud vitamiin E alatoitlusest.Viimasel ajal toonitatakse E-vitamiini puhul ka tema antioksüdatiivseid omadusi: näiteks küllastumata rasvhapped moodustavad kergesti peroksiidühendid, mille aga E-vitamiini derivaat on võimeline kiiresti kahjutustama, enne kui see saab ohtlikuks teistele ainevahetuses osalevatele ühenditele. Lisaks on E- vitamiinil ka membraanikaitse funktsioon: näiteks erütrotsüütide puhul avaldub see hemolüüsi ärahoidmises. E-vitamiini puudusel ei pea rakumembraan hemoglobiini kinni, tekib hemolüüs. Tokoferool kaitseb ka mitokondrite sisemembraane.
rakukahjustused koekahjustused. Seejuures ühed PRO-d on vajalikud teiste tekkeks: O2· on vajalik Fe3+ redutseerimiseks Fe 2+, see omakorda on vajalik hüdroksiidradikaali tekkeks jne. Raua vabanemisel organismis (traumad, jt kahjustused) on väga oluline osa biomolekulide kahjustumises. Organismil endal on mehhanismid, mis välistavad vaba raua sattumise biovedelikesse. NB! Ettevaatust ka vit C koos rauaga. Oomega-3 rasvhapped vähendavad vähiriski (rinna, jämesoole, eesnäärme, pankrease) neist tekib kergemini peroksiide (ka vähirakkudes) ja peroksiidid hävitavad vähiraku. Ateroskleroosi võib suure hulga PUFA kasutamine isegi kiirendada. Kaitseks aktiivsete hapnikuradikaalide vastu on rakus antioksüdandid: Otsesed antioksüdandid on: Ensüümid: SOD (superoksiidi dismutsaas) O2· kõrvaldaja SOD aktivaatotiteks on Zn2+ ja Cu2+
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Saara Susi KOLMEKÄIGULINE LÕUNASÖÖK KAHELE Kirjalik aruanne Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................................. 2 MENÜÜ........................................................................................................................................................3 MENÜÜ PÕHJENDUS................................................................................................................................4 TEHNOLOOGILINE KAART 1................................................................................................................. 5 TEHNOLOOGILINE KAART 2...........................................................................................
Aroomiühendid Jagatakse kahte rühma: 1) Need, mis annavad maitset 2) Need, mis annavad lõhna Lõhn kindlatest lenduvatest ühenditest ninaõõnsuses asuva haistmiselundi kaudu haistmismeele tajutud väärtus. Aroom on lõhn heas tähenduses. Neli tähtsat maitseaistingut: 1) Hapu 2) Magus 3) Kibe 4) Soolane Glutamaat stimuleerib viiendat põhiaistingut/-maitset, milleks on umami. Ortonasaalne tabamine Retronasaalne tabamine Lõhnade eristamise võimetus on seotud: 1) anosmia ehk haistmisvõimetus (lõhnataju puudub) 2) ageusia (maitsmismeel puudub) Aroomiühendite keemiline olemus toiduahelates Siia kuuluvad: 1) Alifaatsed ühendid (ei sisalda tsüklilist struktuurielementi) 2) Alitsüklilised ühendid (tsüklilised ühendid, mis ei sisalda aromaatset tsüklit) 3) Aromaatsed ühendid (sisaldavad molekulis vähemalt ühe benseeni tsükli) 4) Hetereotsüklilised ühendid (tsüklilised orgaanilised...
* mõju ainevahetusele: stimuleeriv: maksas suureneb glükogeeni lammutamine ja intensiivistub glükoneogenees - süsivesikute teke püruvaadist (viinamarjahape), laktaadist (piimhape), animohapetest (valgud), glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel tekkinud varuprodukt). Glükogenolüüs glükogeenist glükoosi teke. Tulemuseks glükoositaseme tõus. Mõju ka lipiidide ainevahetusele stimuleeriv. Glükolüüsi tagajäjel triglütseroolidest (?) tekivad rasvhapped ja glütserool. * mõju vere hüübimisele: kiireneb ollakse valmis olukorraks, kus saadakse vigastus. * mõju kusepõiele: soodustav, just põie täitumise faasis. Põie seinalihased lõtvunud, sulgur- lihased kokkutõmbunud. Kui põis täis saab, siis sümpaatikumi toonus asendub parasüpaatikumi toonusega. * mõju emakale: raseduse korral sümpaatikuse mõju emaka sidelihase kokkutõmbel stimuleeriv,
1. Abiootiline keskkond ehk ökotoop on kõige eluta looduse komplekt (abiootiline oleluskeskond: õhk, muld, vesi + kliimakomponendid: valgus, temp, niiskus) ehk substraat + parameetrid. Eluta osa ehk ökotroop = elukeskkond + seal esinevad abiootilised tegurid (see on kliimakomponendid: valgus, temperatuur, niiskus.) 2. Abiootilised tegurid on organisme mõjutavad eluta keskkonna tegurid (keskkond) nagu näiteks valgus, temperatuur, sademed, tuul, ph, toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. 1. Veekeskkond + 1. valgus 2. Õhkkeskkond 2. temperatuur 3. Muldkeskond 3. niiskus 4. toitained 5. mõne vajaliku gaasi sisaldus 3. Adaptatsioon ehk kohanemine on pöörduv, ontogeeniline protsess. Isendi fenotüübi otstarbekas...
terveks päevaks energiat; · süüa tuleb regulaarselt, 3-5 korda päevas, 3 põhitoidukorda ja vahele puu- ja köögivilju; · kindlasti tasub süüa kiudaineterikast toitu, sest need on seedimisele väga kasulikud; · süüa tuleb ka kala 2-3 korda nädalas. Kala sisaldab kasulikke rasvhappeid ja vajalikke vitamiine; · vähem tuleks süüa rasvast toitu, sest rasvhapped ummistavad veresooni ja tekitavad rasvumist; · piirata tuleks ka suhkru ja soola tarbimist; · alkoholi tarbimist tuleb piirata. (Tervise Arengu Instituut). 1.2 Tasakaalustatus Tasakaalustus tähendab, et toitainete vahekord toidus peab olema optimaalne. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10-15%, toidurasvad 25-30% ja süsivesikud 55-60%. Soovitav päevane toiduga saadavate
kokku hapnikuga ega saa eralduda süsihappegaasi. Juustu saab valmistada ka pastöriseerimata piimast. 24. Miks üldjuhul ei kasutata juustu tootmisel homogeniseerimist? Nimeta põhjused. Homogeniseeritud rasvakuulikesed seovad enam vett, mistõttu piimast saadakse halvemini vadakut eraldav kalgend. Homogeniseerimine soodustab lipolüüsi, sest rasvakuulikeste kile saab kahjustada. Lipolüüsil tekivad vabad rasvhapped põhjustavad juustudel maitsevigu. Erandiks on nt sinihallitusjuustud ja limajuustud, mille puhul on lipolüüs soovitav, nende piim ka homogeniseeritakse. 25. Juustutoomisel kasutatav mikrofloora. Mida arvestatakse juuretise valikul? Millised on kõige olulisemad mikroobid juustutoomisel? Juuretise valikul arvestatakse: mikroobide mõju piimakalgendi ja juustutera ning juustutoorikute happesusele ja parameetritele; mikroobide ja
valemi keskel. *) Nimetuses on alati lõpun oon. *) Ketoonid tekivad alkoholidest, milles hüdroksüülrühm on ahela sees. -) Aldehüüdid ja ketoonid on funktsiooni isomerid. Karboksüülhapped * Karboksüülhapped on orgaanilised happed. -) Karboksüülhapped sisaldavad funktsionaalset rühma, kus C on seotud kaksiksidemega O'ga ja üksiksidemega OH'ga. -) Üldvalem: R-COOH * Üle kümne karboksüülhapped on rasvhapped. * Kahe karboksüülrühmaga happed on dihapped. * Karboksülhapped, mis sisaldavad aromaatset benseeni tuuma... * Asendatud karbosküülhapped funktsionaalsed rühmad on asendusrühmad. * Karboksüülrühmad, mis sisaldavad asendusrühmana aminorühma. * Karboksüülhappe sool saadakse karboksüülrühma asendamisel metalliga. *
Nõrgendavad valu tajumist, ei mõjuta teisi tundlikkuse liike ja teadvust. · Ajalugu - 19.saj alguses hakati kasutama paju (Salix alba) koort palaviku alandava vahendina - 1859 aastal sünteesiti aspiriini; farmakoloogilist toimet kirjeldati 1899 aastal - 1982 aastal avastati NSAID-de toimemehhanismi blokeerivad prostaglandiinide moodustumist arahhidoonhappest. · Prostaglandiinid - PG küllastamata rasvhapped, sünteesitakse kõikides keharakkudes - Ülesanne: Osalevad reproduktiivorganite tegevuses (emaka kontraktsioonid, munajuhade motoorika, viljastumisprotsess) Osalevad verehüübimise protsessis (trombi moodustumine) Põletiku mediaatorid osalevad põletiku, palaviku, valu tekkes Silelihaskontraktsioonide teke - PG autakoidid, nimetatakse ka eikosanoidideks (keemilises
Kuigi küllastunud rasvhapete osakaal taimetoitlaste menüüs on üldiselt madalam võib lakto-ovovegetariaanide menüüs küllastunud rasvhapete ja kolesterooli sisaldus olla kõrge, kui tarbitakse palju mune ja rasvarikkaid piimatooteid. Veganeid ja rinnapiima saavaid vegani lapsi võib ohustada oomega-3-rasvhapete defitsiit, mistõttu tuleks hoolikalt jälgida alfa-linoleenhappe (ALA) saamist taimset päritolu toidust. Oomega-3- rasvhapped on olulise tähtsusega kesknärvisüsteemi ja silmade võrkkesta arenemisel. Tavaliselt saavad inimesed oomega-3-rasvhappeid kalast, veganid peaksid eelistama rapsi-, linaseemne- ja sojaõli, pähkleid, kõrvitsaseemneid. Taimetoitlastel võib tekkida ka mõningate vitamiinide defitsiit, eeskätt D-, B12-, B2- B6 vitamiinide vaegus. Valdava enamiku D-vitamiinist saab inimene kalast ja rikastatud piimatoodetest. Inimorganism on ka ise võimeline sünteesima ultraviolettkiirguse toimel
Detailne päeva ülevaade näitab et: Energia: 9 Päeva jooksul saadud energia: 1660 kcal, päeva jooksul täiendavalt vajaminev energia 365 kcal. Soovituslik päevane energiakogus: 2025 kcal Olulised näitajad: Rasvad moodustasid päeva jooksul saadud energiast 49,3%. Kuna rasvade liigtarbimine põhjustab liigset kehakaalu, on kasulik hoida nende osakaal 25 35%. Küllastunud rasvhapped moodustasid päeva jooksul saadud energiast 16,4%. Kuna küllastunud rasvhapete järjepidev ületarbimine mõjub ebasoodsalt südametervisele, on kasulik hoida nende osakaal ca 10%. Süsivesikud moodustasid päeva jooksul saadud energiast 34,5%. Kuna süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine, on kasulik hoida nende osakaal 50 60%. Tarbisin vitamiin D 4,8 µg. Vitamiin D osaleb luude ja hammaste moodustumises, on vajalik
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. ...
Heljum uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5- 1,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi : lahustunud aineteks kolloidideks suspensioonideks Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse biokeemilise või keemilise hapnikutarbena. Biokeemiline hapnikutarve (BHT) - kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Standardtemperatuur on 20oC ja - aeg 7 ööpäeva.
väljendatakse mg/l. Kuivaine – mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5- 1,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi : lahustunud aineteks kolloidideks suspensioonideks Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse biokeemilise või keemilise hapnikutarbena. Biokeemiline hapnikutarve (BHT) - kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus) EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on: tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit; tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes? Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kon...
II. Teada, miks on tähtsad sellised suhkrud: glükogeen, kitiin, tselluloos, glükoos • Glükogeen – loomade ja seente varuaineid • Kitiin – lülijalgsete välisskeletis, seenerakkude kestades • Tselluloos – taimerakkude kestad • Glükoos – peamine energiaallikas b) Rasvad ehk lipiidid I. Küllastumata ja küllastunud rasvhapete erinevus ja osata neid ära tunda (kus esinevad ja millises olekus nad on) • Küllastumata rasvhapped – süsinikumolekulide vahel esineb üks või mitu kaksiksidet. Esinevad taimsetes rasvades, mis on toatemperatuuril vedelad ehk õlid • Küllastunud rasvhapped – süsinikumolekulide vahel on ainult üksiksidemed. Esinevad peamiselt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked II. Mis on hüdrogeenimine? • Kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga III. Fosfolipiidide tähtsus organismis (hüdrofiilne ja hüdrofoobne osa)
Toit: piimasuhkur imetajate piimas Energeetiline (annab energiat) Kaitseks 2. Liipidide iseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk, viimane takistab nende lahustumist vees. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad -taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse
CsigmaC ALKEENID. kaksikside Sp-hübridisatsioon - 2 hübriidset + 2 p orbitaali. ALKÜÜNID. Kolmikside C sigma C 5. Hüdrogeenimine- on vedelate õlide töötlemine kõrge rõhu ja temperatuuri juures vesinikuga. Sealjuures saavad küllastumata rasvhapetest küllastunud rasvhapped. Hüdratatsioon- veega ühildumine Dehüdratatsioon- veest eraldumine Dehüdrogeenimine- Hüdrogeenimise pöördprotsess e. Vesiniku ära võtmine Polümerisatsioon- küllastumata ühendite liitumisreaktsioon , mille tulemusena moodustub sama koostise, kuid suurema molekulimassiga aine. Kopolümerisatsioon- kui polümeeritakse mitme erineva monomeeri segu. Kondensatsioon- aine ülemineks gaasilisest olekust vedelasse (või tahkesse), liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine nt
Halogeeniühendid R Hal (F-, Cl-, Br- või I-) 2. Alkoholid R OH (hüdroksüülrühm) 3. Fenoolid Ar OH (hüdroksüülrühm) 4. Eetrid R O R` (Alkoksürühm) 5. Karbonüülühendid (karbonüülrühm) a) Aldehüüdid) R CHO (aldehüüdrühm) b) Ketoonid R CO -R´( Ketorühm) 6. Karboksüülhapped RCOOH (karboksüülrühm) 7. Estrid R COO R´ (Esterrühm) Rasvad on glütserooli segaestrid rasvhapetega. Rasvhapped on üle 10 paarisarvu C-ga karboksüülhapped. 8. Amiinid R NH2 (aminorühm) 9. Amiidid R - CO NH2 (Amiidrühm) 10. Nitroühendid R NO2 (nitrorühm) Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma. 1. Aminohapped R(NH2) COOH 2. Sahhariidid CnH2mOm Mitu hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. a) Monosahhariidid -lihtsuhkrud b) Oligosahhariidid Liitsuhkrud
substraadi ja bakterite levimine. Teised faktorid, mida saab kasutada lagundamise kiirendamiseks on tükeldamine ja aeratsioon, milles jäätmed aereeritakse 1-2 kuud peale matmist, et tõsta temperatuuri ja võimaldada aeroobset biodegradatsiooni lahustunud süsiniku esialgsel akumulatsioonil. (Peet 2004: 6) 4. Prügila nõrgvete ja tahkete ainete koostis 1) Lahustunud orgaaniline aine, mõõdetuna KHT-des (keemiline hapnikutarvidus) või TOC-des (täielik orgaaniline süsinik), lenduvad rasvhapped, (mis akumuleeruvad jäätmete stabilisatsiooni happelise faasi kestel) ja rohkesti raskelt lagunevaid komponente nagu fulvo ja humiini sarnased koostisosad. (Kapak 2004: 25) 2) Anorgaanilised makrokomponendid: Ca, Mg, Na, K,NH4, Fe, Mn, Cl, SO4 ja HCO3 3) Raskemetallid:Cd, Cr, Cu, Pb, Ni ja Zn. 4) Ksenobiootilised orgaanilised komponendid, mis tulenevad kodumajapidamisest või tööstuslikest kemikaalidest. Need sisaldavad teiste seas hulgaliselt aromaatseid
vähendada purunemist. RASVAD Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli triestrit karboksüülhapetega. Laboratooriumis võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Uurides rasva molekuli ehitust, näeme, et rasv peab olema väga hüdrofoobne aine. Rasvad ei märgu veega ega lahustu vees. Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites: eetris, bensiinis, veidi ka alkoholis. Puhas individuaalne rasv kristalliseerub ning tal on kindel sulamistemperatuur, ent tavaliselt on meil tegemist segumaterjalidega. Rasvade agregaatolek sõltub nende koostisse kuuluvatest rasvhappe alküülrühmadest
Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete
8. Reovete anaeroobne puhastamine Siin puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Orgaaniliste ühendite lagunemine toimub kahes faasis: Esimeses faasis lagunevad orgaanilised ained rasvhapeteks. Järgmises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Puhastustehnikas püütakse luua selliseid tingimusi, et kõik bakterid saaksid paljuneda. 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid. Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee puhastusel tekkiva liigmuda käitlusel. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse
ruumilise struktuuri. 30. Pesemisvahendite (seebi ja detergentide) tootmine . Seebi tootmise summaarne põhireaktsioon on rasva hüdrolüüs : (C17H35COO)3C3H5 + 3NaOH = 3C17H35COONa + C3H5(OH)3 . Rasvade tööstuslik hüdrolüüsi protsess viiakse läbi kuuma veega ning katalüsaatori juuresolekul hüdrolüüsi kolonnis. Selle alumisest osast saadakse glütseriin, mis aurutatakse kokku, ülemisest osast aga rasvhapped, mis lähevad seebistamisele. Detergendid jagatakse järgmistesse gruppidesse: anioonsed,katioonsed,mitteioonsed Lineaarse alküülbenseen sulfonaadi tootmine Tooraineks on 2 pindaktiivset ainet: alküülbenseen ja rasvalkohol. I põhireaktsioon (alküülbenseeni sulfoneerimine): RC6H5 + H2SO4 · SO3 = RC6H4 - SO3H + H2SO4 Alküülbenseen Oleum Alküülbenseensulfonaat Väävelhape II põhireaktsioon : R - CH2OH + SO3 · H2O = R´OSO3H + H2O 1)Sulfoneeritud-sulfeeritud produkt
valkudest. Sojauba on ka üks suuremaid taimse õli allikaid. Sojaõli on üks odavamaid, kusjuures see on vaid valgurikka toiduaine ja sööda kõrvalprodukt. Erinevate sortide õlisisaldus on 14-24%. Sojaubades leiduv väärtuslik õli on kõrge bioloogilise aktiivsusega, millest inimene omastab kuni 98%. sojatoodete rasvasisaldus on jaotunud tervislikult: sojas on vähe küllastunud rasvhappeid ja rohkelt küllastumata rasvhappeid (85%). Looduslikult heas vahekorras olevad Omega-3 ja Omega-6 rasvhapped tugevdavad organismi vastupanuvõimet ning aitavad vältida kõrget vererõhku ja veresoonte lupjumist. Nagu kõik muud oad, sisaldavad sojaoadki palju kiudaineid (5-9%), mis soodustavad seedimist ning selle bioloogiliselt aktiivsed ühendid omavad ravitoimet. Sojas sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained võivad blokeerida kolesterooli imendumist, soodustades viimase eraldumist organismist. 5
hapetest oluline osa piimarasva tekkel on äädikhappel, propioonhappel tunduvalt väiksem. Keharasva sünteesil on olukord vastupidine. Seepärast polnud pikka aega selge, kas loom peab ikka söödaga ka rasva saama, või saab ka selleta läbi. 1926. a selgus, et päris rasvavaba söödaga loomi siiski sööta ei saa ja seda kolmel põhjusel: · rasva koostises on 3 nn küllastumata rasvhapet ehk asendamatud rasvhapped (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi; · rasvas lahustuvad 4 vitamiini (A, D, E, K), mille omastamine söödast on rasva defitsiidi korral takistatud; · rasv on energiaallikana vajalik vastsündinud loomadele, kelle seedeelundid ei ole veel täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol.
hüpovitaminoosid: ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism piisavalt ei saa. Teisisõnu, need on üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jm. avitaminoosid: haigused, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudus toidus. Selliste toitainete hulka kuuluvad asendamatud aminohapped, asendamatud rasvhapped ja mikrotoitainetest klassikaliselt vitamiinid. Avitaminoos tekib juhul kui inimene ei saa pikemat aega seedekulgla kaudu mingit konkreetset vitamiini ning organism ei suuda teda sellega samuti varustada reservide defitsiidi tõttu. Seega kujuneb avitaminoos reeglina konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel. Erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin C puhul skorbuut). 6 4
7.2 Lipiidid Lipiide leidub organismi kõigis kudedes. Saledatel 8....12% kehamassist, tüsedatel 20....25%. Rasva osakaal naise organismis kõrgem, kui mehe organismis. Normaalse kehaehituse korral on täiskasvanud organismis 9....11 kg rasva. Inimorganismi ja toidu põhilised lipiidid on: · neutraalrasvad e. triglütseriidid (90....96%); · fosfo- ja glükolipiidid; · kolesterooli estrid. a-linoleenhape ja linoolhape on inimorganismi jaoks asendamatud rasvhapped (näiteks on nad vajalikud F-vitamiini koostises). Lipiidide ülesanded organismis: · energiarikkad varuained; · mehaaniline kaitsefunktsioon; · termoisolatsioon; · struktuurne roll. Lipiididest saadav energiahulk peaks moodustama 20....32% ööpäevasest kalorivajadusest, kusjuures rasvhapete jaotus võiks olla: 1/3 monoküllastamata (näiteks oliivõli), 1/3 polüküllastamata (näiteks kala) ja 1/3 küllastatud rasvhappeid (näiteks loomsed rasvad).
(õistaimede nektar) isuäratav lõhn (küpsev mida kasutatakse liha) suhkruasendajatena. (taumatiin) 6. transport Loomades täidavad Veres seotud kujul Hemolgobiin transpordib transpordifunktsiooni esinevad rasvhapped ning hapnikku kopsudest glükoos ehk lümfis ja piimas esinevad kudedesse. Vähesel määral veresuhkur. rasvakerakesed transpordib ka süsihappegaasi. Transportsuhkur taimedes on sahharoos (kevadised mahlad kasemahl)
Valkude lagundamine Seedesüsteem Süljenäärmed- sekreteerivad amülaasi, tärklise hüdrolüüs Magu- HCl sekretsioon: vajalik valkude denaturatsiooniks ja kujundab vajaliku keskkonna pepsiinile Pankreas- sekreteeritakse proteolüütilisi ensüüme ja lipaase vastavalt valkude ja lipiidide degradatsiooniks Maks ja sapipõis- sapphapete soolade eritamine, rasvagloobulite emulgeerimine seedimise hõlbustamiseks Peensool- edasine seedimine. Tekivad aminohapped, heksoosid, rasvhapped, glütserool. Produktid liiguvad verre rakkudesse transpordiks Metaboolsete reaktsioonide keemia Biokeemilised reaktsioonid jaotatakse 6 kategooriasse · Redoksreaktsioonid · Rühma ülekanded · Hüdrolüüs · Mittehüdrolüütiline sideme katkestamine · Isomerisatsioon ja ümbergrupeerumine · Sideme moodustamine ATP energiat kasutades Redoksreaktsioonid - Kõige tavalisemad reaktsioonid metabolismis
c) Polüsahhariidid – monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks; Tärklis (glükoosijääkidest, varu-energiaallikas taimedel), tselluloos (taimede ehitusmaterjal), hemitselluloos (taimede rakukestades), inuliin (fruktoosi monomeeridest, korvõielistes asendab tärklist), kummivaigud ja limaained (mitmesugustest monosahhariididest). d) Pektiinid – suhkurhappe ja uroonhappe polümeerid. e) Glükosiidid – rasvhapped, alkoloidid, sahhariidina nt monosahhariid. Aminohapped ja valgud – aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valgud ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. a) Rasvad, õlid – küllastumata rasvhapped, süsiniku aatomite vahel esineb kaksiksidemeid, taimede energiallikaks ning seemnetes varuaineks.
propioonhappe tekke soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima). Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus propioonhapet lehmade söötmisel energiarikaste söötadega. · Piimarasva sünteesivad näärmerakud glütseroolist, vatsas moodustuvatest lenduvatest rasvhapetest, keha rasvkoe rasvhapetest ning peensooles imenduvatest rasvadest ja rasvhapetest. · Lenduvad rasvhapped (äädikhape ja teatud määral ka võihape) osalevad lühiahelaliste (C4 ... C14) rasvhapete loomes, kusjuures esialgset süsinikuahela pikkust kasvatatakse äädikhappe liitmisega esmasele baasahelale. · Sellega on seletatav ka piimarasva enamiku rasvhapete süsinikuahela paarisarvuline pikkus. · Koguseliselt kuni 45% piima rasvhapetest pärineb vatsaseedes tekkivatest äädik- ja võihappest.
Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga - tekivad süsiniku skeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivaine massist suurima osa moodustab just süsinik. 5. Raku molekulaarseorganisatsiooni hierarhia : 6. Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusblokid: 7. Põhiliste makro -ja mikroelementide funktsioonid inimese organismis : Makroelemendid: O, C, H, N, Ca, P, K, S, Cl, Na, Mg; Hapnik (O)- varustada organismi hapnikuga, kuna hapniku osalusel toimuvatel oksüdatsiooni protsessidel põhineb bioenergeetika Vesinik (H) - vesiniku olemasolu suurtes biomolekulides teeb võimalikuks vesiniksidemete tekkimise nende
vabaneda raske)) ja meestel ülakeha rasvumine(tervisele ohtlikum, vabaneda lihtsam). 3. varuaineline · õlid taime seemnetes ja viljades(oliiv, avokaado, pähklid) · nahaalune rasvkude ja varurasva kogumik kõhuõõnes 4. Ligimeelitav · Rasvane toit on energia rikas. · Toidurasv annab toidule pehmuse ja siidja maitse. · Lenduvad rasvhapped annavad ka toidule isuäratava maitse. 5. Kaitseline funktsioon · Paks nahaalune rasvakiht kaitseb külma eest (1m rasva-> kaselott). · Rasvakiht amortiseerib põrutusi ( neerude ümber olev rasvakiht ja silmamunade ümber olev rasvakiht). 6. Transpordi · Transorditakse rasvakerakestega biovedelikes( vedelemulsioonides- veres, piimas). · Transportida saab ka seotult valkkandjatega. 7
· Mineraalilisanditega ehk mineraliseeritud lauavesi on tööstuslikult puhastatud vesi ( BonAqua, Vichy, Aura). Eraldi võib siin välja tuua kaltsiumiga rikastatud veed. Kergelt magustatud maitsestatud vesi on Eestis suhteliselt uus toode (näiteks Aura Aqua plus near water). · Veele on lisatud suhkrut, annab toode väga vähe kaloreid. · lisatud ka L-karnitiini, millel on tähtis roll organismi rasvhapete ainevahetuses, aidates muuta rasvhapped energiaks. Maitsestatud ja vitaminiseeritud vesi. Erinevad maitsed pakuvad vaheldust. · Lisatud veeslahustuvad vitamiinid (B-vitamiinid kompleksselt või C-vitamiin) toetavad organismi talitlust. Selline toode on mõeldud eelkõige tarbijale, kes ei paista silma korrapärase ja mitmekülgse toitumisega. Kalorivabad KARASTUSJOOGID Limonaad laste lemmikjook, annab tühje kaloreid · Sisaldavad toiduvärve, säilitusaineid
· Rakud võivad reageerida signaalidele · Aminohapped hormoonid T3, T4 erinevalt, nt. neurotransmitter · Nukleotiidid cAMP atsetüülkoliini toime erinevatele rakkudele. Retseptorid tunnevad ära · Steroidid hormoonid unikaalse signaali, retseptori valgud · Rasvhapped ja derivaadid võivad pärast seostumist signaaliga prostaglandiinid põhjustada erinevaid muutusi rakus. · Lahustunud gaasid NO · · 8. NO kui signaal silelihasrakkudele. 11. Millal on G valk aktiivne ja millal Toimemehhanism inaktiivne?
erinevate segudena. Looduslikud rasvad rääsuvad kergesti keemilise küllastamatuse tõttu. Seetõttu muudetakse looduslikud rasvad sageli kõvaks nii, et küllastamata sidemed ühinevad vesinikuga. Selliselt muutub rasv paremini säilivamaks, kuid samas muutuvad tema muud omadused kosmeetilise kasutamise seisukohalt halvemaks.Taimseid ja loomseid rasvu kasutatakse endiselt kosmeetiliste ainete valmistamisel, kuigi eelmainitud omaduste tõttu on nende kasutamine vähenenud ja asemele on tulnud rasvhapped, rasvalkoholid ja muud sünteetilised ained. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kosmeetilise_keemia_6ppematerjal_kosmeetikutele.pdf http://www.balscand.ee/htdocs/? page=shop/browse&category_id=eb3f76f9b7fdbc4db117d43585bda573& http://www.looduskosmeetika.ee/pages/Toodete-koostisosad.html http://www.iluguru.ee/imeline-sheavoi/ http://www.iluguru.ee/mineraalained-kosmeetikas/ http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/toodete-ohutus/kosmeetikatoodete- kasutajatele.html
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiks...
küüntes, karvades. e) Puhvrifunktsioon. f) Kontraktsioonifunktsioon. g) Retseptoorne: retseptorite struktuur ja spetsiifilisus tuleneb valgust h) Varufunktsioon i) Energiasubstraadi funktsioon j) Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine k) Detoksikatsioonifunktsioon Kliinilise praktika jaoks on vaja teada põhifunktsioone: Vere kolloid-osmootse rõhu säilitamine (albumiin) Transport (albumiin – rasvhapped, sapphapped, vitamiin, bilirubiin, steroidid, hormoonid, ravimid; globuliin – süsivesikud, hormoonid, raud, ravimid) Osalemine vere pH säilitamises (peam albumiin) Kaitsefunktsioon (immuunglobuliinid) Ensümaatiline roll Proteaaside inhibitsioon Antioksüdatiivsus Markerensüümid diagnostikas 1 3. Selgita valkude käibe/aminohapete metabolismi ja aminohapete fondi
*Tüüp 405, kõige väiksema, tuhasisaldusega, valge, peene jahvatusastmega - küpsetised *Tüüp 550, universaalne, sobib küpsetamiseks, kastmete valmistamiseks, ostetakse kõige rohkem *Tüüp 1700, täisterajahu. Hallika värvusega ning jahvatamisel kliisid ei eraldata, on täisterajahu. Väärtus suur, sest peale kiudainete on selles rohkem vitamiine, mineraalaineid ja iduosa rasva. Sellise jahu säilitamisel peab olema ettevaatlik, sest jahu rasvhapped kipuvad rääsuma ja maitse mõrkjaks muutuma *Kaerajahu, tatrajahu, odrajahu *Mida väiksem on tüübi number, seda heledam on jahu ehk seda kõrgem on jahusort *Püül - kõige peenem. *Durumnisu = kõvateraline *Riisisordid:
Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium), * vesi ja õhuhapnik. Sööda toitainete kasutamine loomorganismi poolt. Söötades leiduvaid toitaineid saavad
Heljum uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. · Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5-1,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi : lahustunud aineteks kolloidideks suspensioonideks Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse biokeemilise või keemilise hapnikutarbena. - Biokeemiline hapnikutarve (BHT) - kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Standardtemperatuur on
polüsahhariidid (palju monosahhariidide jääke) Neis on aldehüüdrühm (-CHO); ketorühm ( =C=O). Nende dissimilatsioon ehk omastamine toimub ensüümide ja hormoonide abil (nt. Cu-sahharaas, maltaas, laktaas; adrenaliin, insuliin), mille abil hüdrolüüsitakse PS ja OS monosahhariidideks. Glükoos oksüdeeritakse rakusiseselt, produktideks CO2 ja H2O. Rasvad: Glütserooli ja rasvhapete estrid. Lipaas hüdrolüüsib rasva, tekivad glütserool ja rasvhapped. Need oksüdeeritakse rakusiseselt. Produktideks CO2 ja H2O. Valgud: Polümeersed ained, mis koosnevad α-aminohapete jääkidest, mis on seotud peptiidsidemega. Valgud hüdrolüüsitakse ensüümide abil juppideks ja oksüdeeritakse rakusiseselt, tekivad CO2, H2O, NH3 ja CO(NH2)2. Valgud on asendamatu toiduaine, lisaks bioenergeetilisele funktsioonile on nad ehituskivideks organismile vajalike keeruliste ühendite sünteesil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
