Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rasvaga" - 174 õppematerjali

thumbnail
7
rtf

Eesti rahvustoidud

Täida sooled pudruga (mitte liiga täis), seo soolte otsad kinni ja keeda vähese soolaga maitsestatud vees. Kuumuta aeglaselt ja ainult keemiseni (muidu sooled lõhkevad) 10-15 minutit, olenevalt soolte jämedusest. Pärast veest väljatõstmist aseta vorstid üksteise kõrvale jahtuma. Õhku võib välja lasta torgates vorsti auke kahvli või hambaorgiga. Pann määri rasvaga , aseta vorstid pannile. Peale ja kõrvale pane rasvase sealiha viilud. Prae ahjus. Serveeri koos pohlakeedise või kõrvitsasalatiga. 5 ). Mulgikapsad Valmistusained 1 kg hapukapsaid 700 g kergelt soolatud, pekiga läbikasvanud sealiha 100 g odratangu 2 tomatit soola Valmistusviis Pane kapsad vähese veega keema, peale pane pestud tangud ja liha. Hauta pehmeks, vahetevahel segades, lisa sool. Kapsad aseta vaagnale, juurde lõika viiludena liha. Kaunista tomati ja hakitud maitserohelisega...

Kokandus
113 allalaadimist
thumbnail
12
doc

10. klassi konspekt

2. Kunsti tekkimine ­ koopamaalid, megaliitilised ehitised. Koopamaalid - Altamira Hispaanias, ~ 15 000 a. tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega ­ värvimullad,mis segati vee või rasvaga . Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst­ puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised ­ suured kivid 1. menhir ­ 1 suur kivilahmakas 2. dolmen ­ suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh ­ suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament....

Kunstiajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemia igapäevaelus ja tööstuses

See tekib kui kaltsiumoskiid reageerib veega. CaO + H2O = Ca(OH)2 - hüdroksiid Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse igapäevaelus happemuldade paremaks muutmiseks ning tööstuses tahkete õlide valmistamiseks. Üks tuntumaid ja tugevamaid leelisi on naatriumhüdroksiid ( NaOH ). Rahvapäraselt on teda nimetatud seebikiviks, kuna keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumoksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O = 2NaOH Naatriumkarbonaati ( Na2CO3 ) ehk soodat tuntakse igapäevelus pesusoodana. Sooda on tugeva peseva ja ka mõnevõrra söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat klaasi ja mitmete pesuvahendite valmistamisel. Söögisoodat ( NaHCO3 ) kasutatakse igapäevaelus küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega...

Keemia
70 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Metsade sääst

19. sajandil hakati sellega hoogsalt tegelema ka paljudes mõisates. 20. sajandi alguses kasutati tõrva ajamiseks juba peamiselt tehastes toodetud tõrvaahje. Näiteks 1921. aastal oli Eestis teada 45 sellist ahju ( K. Vilberg, 1921). Tõrvaajamine hääbus Eestis 20. sajandi esimesel poolel. Puutõrva on Eestis sajandeid aetud ja kasutatud väga mitmesugustel eesmärkidel. Majapidamises tõrvati rautamata vankrirataste ja reejalaste osi. Rasvaga segatud tõrva kasutati vankri- ja saapamäärdeks. Saaremaal tõrvati ka riidest tööjalatsite, pättide taldu, et neid vastupidavamaks muuta. Lahtisel lõkkel tõrva keetes saadi sellest pigi. Pigi oli vaja lõngast pigitraadi valmistamiseks. Viimasega õmmeldi nahkesemeid, jalatseid, hobuseriistu (Viires, 1975). Tõrv oli üle maa tuntud kui ravivahend. Näiteks kirjeldas 1870. aastal sündinud saarlane Andrei Jannu niisugust tõrva kasutamist järgmiselt. Tõrva pandi haudunud...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
78 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Jumestuse ajalugu

Vanas Egiptuses peeti iluravist kõrgelt lugu. Haudagi pandi surnule kaasa muuhulgas ka tema kosmeetikavahendid. Üllataval kombel olid juba siis tuntud needsamad vahendid, mis praegugi. Hästi säilinud matmisleiud on andnud väärtuslikku informatsiooni egiptlaste kommetest. Egiptlased ei mõelnud oma iluravivahendeid ise välja, nad jätkasid traditsioone, mille pärisid oma esiisadelt. Niiluse kallastel elanud karjakasvatajad olid juba mesoliitikumis määrinud oma nahka rasvaga ning maalinud näole ja kehale kujundeid taimedest saadud värvainetega. Jumestuskunst täiustus ja seda hakkasid kasutama ka naised. Vanas Egiptuses kuulus meik nii meeste kui naiste igapäevasesse rutiini. Eriti silmameiki kasutasid kõik, vaatamata eale ja soole. See oli puhas ettevaatusabinõu silmapõletike ja päikese vastu. Hoolitsevad vanemad meikisid juba õige väikesi lapsi. Jumestuses kasutatud teatud malahhiidi koostisosal, vase vesiniksilikaadil, on UV- kiirguse eest kaitsev toime...

Ajalugu
134 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

3. Milliste vürtside ja maitsetaimedega võib seenetoite maitsestada? Cayennei pipart, must ja valge pipar, karri, piment, aed- harakputk, tüümian, basiilik, estragon, kurgirohi, meliss. 4. Kuidas valmistatakse seenepudingut? Vahustatud võile lisatakse peeneks hakitud ja rasvas kuumutatud seened ja sibulag, munakollased, piim või seenepuljong, riivsai või jahu ja maitseained. Lõpuks segatakse juurde vahustatud munavalged. Mass valatakse rasvaga määritud ja riivsaiaga ülepuistatud pudinguvormi, kaetakse kaanega ja keedetakse vesivannil 45-60 min. 5. Milliste toitude lisandiks sobivad seenekastmed? Kartuli ja tangainetesst valmistatud toitude juurde, hakklihast toitude juurde. Samuti ka praetud, küpsetatud või grillitud liharoogade ja kalaroogade juurde. 6. Kuidas valmistatakse seenekotlette? Värsked seened keedetakse omas mahlas, lastes vedelikul ära auruda. Kuivatatud seened keetetakse väheses leotusvees ning nõrutatakse...

Kokandus
184 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Treenimine

Valku võiksid tarbida 2 ­ 2.2 g 1 kg kehakaalu kohta päevas. See on siis 135 ­ 150 g päevas. See ei tähenda kindlasti seda, et sa seda kõike ühe korraga ära sööd, vaid see kogus tuleb päeva toidukordade peale ära jagada. Toidukordade arvu ma andma ei hakka, kuid nii enam ­ vähem 3 ­ 3.5 tunni tagant peaksid alati ikkagi sööma. Kõik söögikorrad võiksid siis sisaldada nii 30 ­ 40 g valku ja ülejäänud osa siis süsikad ja rasvad. Rasvaga üldiselt ära liialda, samas ära seda ka piinliku täpsusega üleliia väldi, sest organismil on seda vaja ja testo produktsioon sõltub suuresti sellest. Umbes 1 tund enne trenni söö midagi, hea variant on jogurt (0.5 l), mee sai piimaga, kaerahelbepuder meega + piim jne. Peale trenni soovitan kohupiima moosiga (kuivatatud puuviljaga või banaaniga) või jogurtit 0.5 - 1 l või meesaia piimaga, aga võid ka teha korraliku täistoidukorra...peaasi, et see portsjon sisaldaks nii...

Kehaline kasvatus
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

10 Keemilist ainet

on selles, et see tõstab Kasutatakse seebi- jt vererõhku ja loob nõnda pesuainete tootmisel, soodsa pinna keraamika- ja südamehaiguste paberitööstuses. tekkimiseks. 5. seebikivi NaOH Keetmisel rasvaga Silma sattudes on ohtlik moodustab ja ärritava toimega. naatriumhüdroksiid seebi. Nr. Nimetus valem + - 6. BENSEEN C6H6. Benseeni kasutatakse Benseen on väga lahustina ning muu hulgas mürgine ning on ravimite, lõhkeainete, tunnistatud kesknärvi- ja...

Keemia
30 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Indiaanlased

'kooli nimi' Põhja-Ameerika indiaanlased Referaat Minu Nimi ** klass Juhendaja: Juhendaja Nimi Koht aastaarv SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Päritolu 4 1.1 Suguharud 4 2. Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas."...

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Inimene

Koe liik on ripsepiteel, mille pinnal asuvad ripsmed. 2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Jaguneb kuueks: Kohev sidekude - hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ja tagab nende elastsuse. Rasvkude- rasvaga täidetud rakud. Fibrillaarne sidekude- moodustab sidemed ja kõõlused. Kõhrkude- elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude. Luukude- jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure. Veri- hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. 3) Lihaskude- kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. Kontraktsioon. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemia igapäevaelus ja tööstuses

Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainenaNaatriumkloriid on tooraineks kloori, naatriumi ja naatriumhüdroksiidi tootmisel; seda kasutatakse keemiatööstuses näiteks riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete tänapäevaste materjalide, nagu näiteks PVC valmistamisel. Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi on keemiline ühend valemiga NaOH. Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi.Sulamis temp. On 318 kraadi ja keemis temp on 1390 kraadi. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Ta on valge, tahke ja väga hügroskoopne (imab niiskust) söövitava toimega aine. Naatriumhüdroksiid söövitab nahka, puitu, siidi, villa ja paberit. Teda kasutatakse tööstuses seebi keetmisel rasvadest, naftatööstuses bensiini puhastamisel, kunstsiidi tootmisel jne. Väävli põlemisel tekib vääveldioksiid,...

Keemia
28 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ameerika põliskultuurid

Nende silmis olid tapetud loomad nagu vennad, kes olid end ohvriks toonud. Piisonist ei lastud midagi raisku minna: nahkadest said sõbad ja peavari, sõnnik läks kütuseks, rasv põletati lampides, sarvedest tehti lusikaid, luudest tööriistu ja lelusid, magudest supikatlaid ja sõrgadest kõristeid ning liimi. Kuivatatud liha purustati, segati marjadega, vaalti rasvaga üle ja saadi energiaküllane toit ­ pemmikan.Üks päev õnnestunud jahti andis suguharule aasta toiduvaru. Kuna piisonid hunte ei kartnud, peitusid kütid hundinahka ja hiilisid suurtele loomadele lähedale. Vilunud vibukütt jõudis mitu looma tappa enne, kui kari hirmunult põgenes. Korilus Toiduotsingud sundisid põlisameeriklaste suguharusid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest kohast teise. Nad kogusid seemneid, marju, pähkleid ja juuri...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ülevaade inimorganismi ehitusest

· Esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi Kohev sidekude o Täidab siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal ning tagades nende elastsuse Rasvkude o Rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad ühtlasi lööke o Siia talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada Fibrillaarne sidekude o Rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudena o Need kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge, ja ligament, mis hoiavad skeletti koos...

Bioloogia
105 allalaadimist
thumbnail
25
odp

Nimetu

Kõige olulistemaks muutusteks, mis toimusid seoses kodustamisega, on: 1.Muutusid kehakaal ja organismi üldised mõõtmed. 2.Muutusid luustik ja kolju. Sarvede arengus suured kõikumised. 3.Nahk ja karvakate. Paljudel koduloomadel on nahaalune rasvkude tugevasti arenenud ( liha tõud), teistel aga vastupidi (kiirhobusetõud). 4.Lihastiku muutused põhjustavad selle intensiivsema arenemise ja lihaskiudude läbikasvamise rasvaga . 5.Muutus siseelunite anatoomilis- histoloogililine ehitus ja füsioloogiline talitlus. 6 Muutunud ka inna, paaritumise ja poegimise aeg. 7. Koduloomade varavalminmine, näiteks lühem tiinusperiood ja parem nuuma võime. Kodustamine avaltas ka väga suurt mõju loomade närvisüsteemile ja käitumisele. See tähendab, et koduloomad kohanevad märksa mitmekesisemate tingimustega kui ulukloomad. Inimühiskonna ajalugu jagatakse viieks ajalooliselt üksteisele järgnevaks tootmissuhete...

Ainetöö
21 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

KRONOSE järglased olid vanemapõlve jumalad ­ Zeus oma õdede-vendadega. Jumalate ja titaanide võitluses suutis ZEUS välgu abil võita, kehtestades enda ja kaasjumalate võimu maailma üle. Inimesed sündisid maast või jumalate voolituna mullast: Ilma küünte ja karvkatteta olid nad kaitsetud. PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest ­ varastas jumalate tule ja pettis Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha). Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas. Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas ­ jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust....

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Vana-Kreeka Antiikkirjandus

mida rohkem aeg edasi, seda hullemaks läheb · juhul, kui asi väga hulluks läheb, hävitab Zeus raudse tõu · ------------------------------- · Need erinevad lood langevad kokku ühes punktis: pikka (kuldse tõu ajal) aega elasid maa peal ainult mehed · Zeus lõi naised hiljem kui ta vihastas Prometheusi peale, sest see oli varastanud inimestele tule; Prometheusi kavalus: härja kondid määris rasvaga kokku, liha peitis naha sisse (ohvriloom) sellest ajast peale ohverdati jumalatele ainult konte · Zeus vihastas ja valmistas inimestele kurjuse: naise(ilusa ja särava välimusega), tema nimi oli Pandora(st kingitus kõigile)esimene naine, sealt pärineb naissugu · -------------------- · II jutt: Pandora ei olnud ise halb, omane oli uudishimu · jumalad kinkisid talle laeka(Pandora laegas) · laekasse olid peidetud igasugused halvad asjad ­ Pandora ei tohi seda lahti teha...

Kirjandus
89 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ameerika põliskultuurid

Nende silmis olid tapetud loomad nagu vennad, kes olid end ohvriks toonud. Piisonist ei lastud midagi raisku minna: nahkadest said sõbad ja peavari, sõnnik läks kütuseks, rasv põletati lampides, sarvedest tehti lusikaid, luudest tööriistu ja lelusid, magudest supikatlaid ja sõrgadest kõristeid ning liimi. Kuivatatud liha purustati, segati marjadega, vaalti rasvaga üle ja saadi energiaküllane toit ­ pemmikan.Üks päev õnnestunud jahti andis suguharule aasta toiduvaru. Kuna piisonid hunte ei kartnud, peitusid kütid hundinahka ja hiilisid suurtele loomadele lähedale. Vilunud vibukütt jõudis mitu looma tappa enne, kui kari hirmunult põgenes. Korilus Toiduotsingud sundisid põlisameeriklaste suguharusid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest kohast teise. Nad kogusid seemneid, marju, pähkleid ja juuri...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kuritöö ja karistus

See ei olnud kaugel pandimajapidaja majast (täpselt 730 sammu). Saabumisel mõistab ta kui jälestusväärne tema tulevane käitumine on ning leiab oma plaanid olevat jälestusväärsed ja alandavad. Vana pandimajapidaja on ettevaatlik ukse avamisel ja kui ta nõnda käitub, siis näib too kuivanud ja väga vana, teravate pahatahtlike silmadega ja jõleda rasvaga juustes. Raskolnikov ütleb talle, et tal on midagi muud pantida ja siis kaupleb hinna üle, kuid peab siiski naise pakkumise vastu võtma, kuna tal ei olnud kellegi teise poole pöörduda. Lahkudes ütleb Raskolnikov naisele, et tal on midagi väärtuslikumat pantida ning ta toob selle hiljem. Ta lahkub suures erutusseisundis. Peatükk 2 Eelmise peatüki lõpus Raskolnikov märkab näiliselt häiritud inimest kõrtsis joomas. Pärast oma...

Kirjandus
316 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Vürtsid ja ürdid

Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduaine maitse parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Praadimisel toiduainesse imendunud rasv muutub vähe, seetõttu väheses rasvas ning optimaalsel temperatuuril praadides rasvaga olulisi muutusi ei toimu. Rohke rasvaga praadides aga osa rasvast laguneb. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuri tõustes üle 180C, samuti rasva pikaajalisel kuumutamisel. Rasva lagunemine on seda intensiivsem, mida rohkem sisaldab see vabu rasvhappeid. Vabu rasvhappeid sisaldavad enam rafineerimata toidurasvad, mistõttu need on praadimiseks sobimatud....

Kokandus
60 allalaadimist
thumbnail
5
docx

INIMENE

ja salvestada o organism (elusolend, elusorganism) ­ elav terviklik rakuline süsteem o primaadid (esikloomalised) ­ imetajate selts; poolahvilised ja ahvilised, viimaste hulgas inimlaadsete ülemsugukond, kuhu kuulub inimlaste sugukond (erinevad imetajatest selle poolest, mis on neil evolutsioonis taandarenenud). o rakk ­ kõige väiksem organismi ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused o rasvkude ­ sidekoe liik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud o sidekude ­ hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi o silelihaskude ­ ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a süda) ja mille kontraktsioon ei allu tahtele o sünaps ­ koht, kus närviimpulss antakse edasi ühest rakust teise rakku o trombotsüüdid (vereliistakud) ­ vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks...

Bioloogia
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun