KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? Toitained: Makrotoitained: Valgud -Tähtsus: ehitusmaterjal, erektsioonide kiirendamine Leidumine:piim, liha, oad, muna Vesi -Tähtsus: lahustab toitaineid, kannab laiali Leidumine:rakkudes, vesi, piim, mahl Rasvad -Tähtsus: energiavaru, näljatagavara Leidumine:taimeõli, pekk, piimatooted Süsivesikud Tähtsus: energiaallikas Leidumine: suhkrud, tärklis Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. 4. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust.
Seemned Koosnevad aminohapetest Õlid Taimsed rasvad jaguneb jaguneb 1 grammis 17kj energiat 1 grammis 39kj energiat
Gloria S. Iljin Tervislik toitumine Süsivesikud: Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem. Ka vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama, sest nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks
Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. Inimese keha võtab pidevalt vastu mitmesuguseid aineid, töötab neid ümber ja heidab taas välja. Ained on meie organismile materjal, millest toota uusi rakke, ning energiaallikas, kus elundid saavad jõudu oma tööks. Söömisel satub kehasse tahke ja vedel toit, hingamisel hapnik. Toidus sisalduvad toitained - valgud, rasvad, süsivesikud - lõhustatakse seedemahlade abil. Hiljem toimub nende edasine lagunemine kudedes, millest võtab osa sissehingatud hapnik. Seejuures vabaneb organismile vajalik energia. Lõhustunud ained imenduvad verre või lümfi ning organism omastab nad. Ainevahetuse lõppsaadused väljuvad kehast erituselundite kaudu. Inimese koostis % Vesi 64 % (meestel 50-65% ja naistel 45-60 %) Valgud 20 % (meestel 16-18 % ja naistel 14-16%) Rasvad 10 % (meestel 15-20% ja naistel 20-30%)
BIOLOOGIA I Vee funktsioonid organismides Vee funktsioonid molekulaartasandil · Vesi on universaalne lahusti t2nu polaarsele ehitusele. Vees lahustub rohkem aineid, kui yheski teises lahustis. · Hydrofoobsed-ei lahustu vees(rasvad, 6lid, t2rklis). · Hydrofiilsed-lahustuvad vees(glykoos, suhkur, sool). · Vesi on l2hteaineks fotosynteesis. Veest p2rineb fotosynteesil moodustuv hapnik. · Vesi on biokeemiliste reaktsioonide yks komponent. Hydroflyysireaktsioonid ensyymide osav6tul.. T2rklis Glykoos. · Kaitse ylekuumenemise ja mahajahtumise eest. · Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil · Tagab rakkude ainevahetuse e. Metabolismi. · Rakku saabuvad ja temast v2ljutavad ained on vesilahustena. · Vesi tagab raku siser6hu e. Turgori. · Siser6hu v2henemisel taimed n2rtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organ...
,selts hõimkond · ainevahetus (metabolism) · energiavahetus(loomad taimedest) · stabiilne sisekeskkond · paljunemine · arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) Organelliline mitokonder Molekulaarne tasand: Rakuline rakk Kude sarnased koed-organ -> elundkond Rakuline tase : Organismiline tase: Isend Liik Populatsioon Olulisemad on rakk ja
Tavaliselt püsib toit maos kolm-neli tundi. Soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Osaliselt seedunud toit liigub nüüd edasi kaksteistsõrmiksoolde. Seal jätkub seedimine. Seal hakkab toitu mõjutama soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre. Süsivesikud ja valgud on kaksteistsõrmiksoolde jõudes juba osaliselt seedunud, rasvade lõhustumine aga alles algab. Sappi eraldab maks ning sapp aitab rasvad hõlpsamini seeditatavaks muuta. See muudab rasvad väikesteks tilgakesteks, mida ensüümid hiljem lõhustavad. Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud toidumassi ning sisaldab ensüüme,mis lõhutavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1
Tavaliselt püsib toit maos kolm-neli tundi. Soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Osaliselt seedunud toit liigub nüüd edasi kaksteistsõrmiksoolde. Seal jätkub seedimine. Seal hakkab toitu mõjutama soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre. Süsivesikud ja valgud on kaksteistsõrmiksoolde jõudes juba osaliselt seedunud, rasvade lõhustumine aga alles algab. Sappi eraldab maks ning sapp aitab rasvad hõlpsamini seeditatavaks muuta. See muudab rasvad väikesteks tilgakesteks, mida ensüümid hiljem lõhustavad. Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud toidumassi ning sisaldab ensüüme,mis lõhutavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1
Ained lõhustuvad, keemiline side lõhutakse, ained muudetakse lihtsamateks ühenditeks, eraldub energia. Seedekulgla osa Seeditav toitaine Seedenääre Seedenõre Ensüüm SUU Süsivesikud Süljenäärmed Sülg Amülaas MAGU Valgud Maonäärmed Maomahl Pepsiin PEENSOOL Rasvad, valgud, Kõhunääre, Sapp,soolenõre, lipaas süsivesikud maksanääre,soolenääre Kõhunäärmenõre
MARGARIINIDE ANALÜÜS Kedi Urbanik, TT09 1. OPTIMA light 25% 400g, 4,50 EEK Vesi, emulgaatorid E471, E476, loomsed rasvad ja sojaõli(geneetiliselt muundatud ubadest), sool 0,8%, kaaliumsorbaat, happesuse reg, lõhnaained, antioksüdant E307, toiduvärv beetakarotiin. Energ toiteväärtus 925 kJ/225 kcal, valke 0g, süsivesikuid 0g, rasva 25g. Säilitada +4...+15. 2. FELIX Voila 400g, 15,90 EEK Taimne õli 60%, vesi, lõss, keedusool 0,5%, emulgaatorid E471, sojaletsitiin, happesuse reg E330, lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, omega3, vitamiinid A, D, E
TSIRGULIINA KESKKOOL 11. klass Merlika Hüdsi PÄHKLID Referaat 2014 Sissejuhatus Pähklid on head vahepalad, sest on kasulikud, täidavad kõhtu, annavad energiat ning nii vajalikke ja kasulikke rasvaineid. Lisaks on neid kerge taskusse pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema riknemise, mahutavuse või muljumise pärast. Pähklite tervislikud omadused teevad neist väga olulise toiduaine, mida kinnitavad ka paljud uuringud. Sisaldades kiudaineid ja kasulikke rasvu, muutuvad nad täiuslikuks südameravimiks, sest vähendavad kahjuliku LDL-kolesterooli hulka kehas. Mõned pähklid on ka väga valgurikkad, ületades selles isegi traditsioonilisi valgupomme linnuliha, kala ja loomaliha. Vitamiinide ja mineraalide osas o...
suhkru, või liiga rohke tarvitamine. Pärast EV tulekut muutusid Eesti poed rohkem tervisesõbralikeks. Kuid heal asjal on ka oma halb külg: hakati kasutama rohkem ka kiirtoite. Nende vastu peaks võitlema, süües rohkem tervislikku kui kiirtoitu. Piim, kohupiim ja juust on valgu - ja kaltsiumirikkad, nad sisaldavad ka vitamiine, eriti A - ja D- vitamiine. Toitaine on toidu või toiduaine omastav, inim- või loomaorganismi elulikke vajadusi rahuldav koostisosa: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Iga toitainet vajab elusolend mingiks kindlaks otstarbeks. oma halb külg: hakati kasutama rohkem ka kiirtoite. Nende vastu peaks võitlema, süües rohkem tervislikku kui kiirtoitu. Piim, kohupiim ja juust on valgu - ja kaltsiumirikkad, nad sisaldavad ka vitamiine, eriti A - ja D- vitamiine. Toitaine on toidu või toiduaine omastav, inim- või loomaorganismi elulikke vajadusi rahuldav
Toiduainete keemiline koostis ja kalorsus Toiduaineid · Vajab inimene toiduks. · Toit on organismi tähtis Ta varustab inimest materjaliga kudede ehituseks, · Annab energiat organismi temperatuuri hoidmiseks · Tööks Toiduained koosnevad väikestest arvust toitainetest Makrotoitained: · Vesi · Mineraalained · Rasvad · Valgud Mikrotoitained · Mineraalained · Orgaanilised happed · Vitamiinid · Jt.ained 1.Vesi · Vett leidub kõigis toiduainetes erineval hulgal (kurgis 95%, peensuhkrus 0,15%) · Mida kõrgem on aine niiskus, seda madalam on toiteväärtus ning seda vähem on ta säilituskõlblik · Kuivained sisaldavad vett võrdlemisi vähe (teravili ja jahu 12-15%, tärklis 20%) ja säilivad seega paremini ning kauem. Suurel hulgal sisaldavad vett
· Omadused polümeere sahhariid, kiuline ehitus, tugev, painduv, rasklahustuv · Kasutusalad tehakse paberit ja puitu, puuvilla kasutatakse riiete tegemisel RASVAD · Definitsioon elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga rasvhapete jääkidest · Omadused varuaine, osad tahked, osad vedelad, tõrjuvad vett, ei märgu · Vajalikkus elutähtis varuaine, mida organism toidupuuduse korral kasutab · Jaotus tekke ja oleku järgi loomsed rasvad tahked, taimsed rasvad vedelad VALGUD · Definitsioon elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest · Vajalikkus võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis ehitusmaterjaliks, panevad organismi liikuma · Omadused reageerimisvõimelised, väga tundlikud, keetmisel vees muutub zelatiiniks MÕISTED · Polümeer aine, suured molekulid koosnevad ühesugustest väikeste molekulide jääkidest
kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis hüdrofiilsed ained glükoos ja keedusool, hüdrofoobsed ained rasvad ja õlid. Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu e tengori. SAHHARIIDID e. Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik , vesinik ja hapnik. Monosah. koosnevad ühest väikesest molekulist. Glükoos, fruktoos C6H12O6. Riboos, desoksüriboos C5H10O45. Oligosah. koosneb 23 molekulist, (energia saamiseks). Sahharoos= glükoos+fruktoos
Regulatoorne – valgulised hormoonid Kaitse – antikehad, epiteelkoe väljakasvud Toksiline – putukate, madude mürgid Liikumine – lihaskoe valgud moodustavad lihased Energeetiline – valkude lagunemisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g LIPIIDID Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist Veest kergemad ja hüdrofoobsed Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid e steroidid Tahked rasvad e loomsed rasvad Kolesteriid küllastunud rasvhapped – tahked rasvad kolesterool + rasvhappe talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana kuulub loomaraku membraani Taimsed rasvad e õlid koostisesse küllastumata rasvhapped – vedelad rasvad kolesteroolist sünteesitakse: taimedes energiaallikaks ja seemnetes varuaineks hormoone
rasvad CH2 – O – CO–R1 Organismis lagunemisel CH3COOCH3 + NaOH →CH3COONa + CH3OH Tööstuslik saamine: ümber- ׀ võivad estritest tekkida väga esterdamine ehk ühest estrist CH2 – O – CO –R2 mürgised ained. Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest: saadakse teine. ׀ Rasvad on väga C3H5(OH)3 + 3C17H35COOH → Kasutamine: värvid, lakid, CH2 – O – CO –R3 hüdrofoobsed, st nad ei C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O lahustid, puuviljaessentsid, Rasvad on glütserooli märgu ega lahustu vees. Vedelate rasvade tahkeks muutmiseks karastusjookide ja kondiitri-
Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat
• Heterotroof- kasutavad valmis toitaineid nt. loomad, seened, bakterid, arhed, algloomad, parasiittaimed, putuktoidulised taimed • Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. nt. inimene võtab hapnikku, toitu ja vett, annab CO2, uriini, rasu, higi, väljaheiteid, soojust • Assimilatsioon- sünteesi protsessid nt. valgud, D vitamiin, glükogeen, rasvad, hormoonid, ensüümid, DNA, RNA • Dissimilatsioon- lagundamisprotsessid nt. suhkrud, rasvad, valgud • Makroenergiline ühend (energiarikkad sidemed)- energia sidumine ja edasiandmine ATP ehitus ja energia salvestamine / vabastamine ATP-sse ATP P P Valk riboos P energia (+30 kJ/mol)
valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel, näiteks sahharoos(peedi- ja roosuhrku peamine koostisosa, glükoos+fruktoos), maltoos e linnasesuhkur, laktoos(piimas). Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid e polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Näiteks tärklis(taimedel talletub fotosünteesi käigus), tselluloos, glükogeen(loomadel) Lipiidid on orgaanilised ained, peamised organismi energiaallikad, näiteks rasvad, õlid, vahad, steroidid. Energiavarud(pruunkarul aitab talve üle elada), aitab vältida liigset jahtumist(hüljes külmas vees), kaitseb kõhuõõne siseorganeid kahjulike välismõjude eest. Lihtlipiidid e rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapete estritest(olenevalt rasvhappejäägist, erinevad rasvad üksteisest). Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidide ühinemisel, näiteks fosfolipiidid. Loomsed rasvad on eelkõige küllastunud rasvhapped e tahked rasvad, näiteks seapekk.
Märgi ära õige vastus (õige saab olla vaid üks) 15. Mis on ampseri teemaks? a) närilised b) kehaline aktiivsus c) tervislik toitumine 16. Mida tähendab tasakaalustatud toitumine? a) erinevate toiduainete tarbimisel kättesaadav igapäevane toitainete vajadus 17. süüa 3 korda päevas c) süüa ainult taimetoitu 18. Milliseid toitaineid alljärgnevatest peab inimorganism saama igapäev? 19. rasvad, süsivesikud, lipiidid b) valgud, rasvad, süsivesikud 20. valgud, rasvad, lipiidid 21. Mitu toidukorda on hea tervisliku toitumise jaoks? 22. 2 b) 3 c) 5 23. Kumb toiduainetest annab rasvu, valke, süsiveskuid, kas piim või jäätis? 24. mõlemad b) jäätis c) piim 25. Milliseid vitamiine peab inimene toiduga saama? a)A ja B b) A, B, C, D, E c) A, B, C, D, F, H 26. Mida peab tegema selleks, et olla terve ja rõõmus? a) teha sporti b) süüa mitmekesist toitu
maitse ja konsistentsi. Majoneesi (ise)tegemisel on oluline munade päritolu, sest majonees sisaldab toorest muna. Majonees "Tarplan" Koostis: taimeõli, vesi, paksendaja (modifitseeritud tärklis, guar- ja ksantaankummi), suhkur, sinepipulber, sool 1,2%, toiduäädikas, piimavalk, lõhna- ja maitseaine, säilitusaine (kaaliumsorbaat, naatriumbensonaat), toiduvärv (beeta-karoteen). Toitainete sisaldus 100g tootes: süsivesikud 6,14g; valgud 0,72g; rasvad 24,92g. Energiasisaldus: 251,7kcal (1038,7kJ) /100g. Pakend: 900 grammised pudelid. Majonees Provansaal Koostis: taimne õli, vesi, suhkur, sinepipulber, sool 1,1%, vadakupulber, munapulber, paksendaja (modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), toiduäädikas, säilitusaine (naatriumbensoaat, kaaliumsorbaat), toiduvärv (beeta-karoteen). Toitainete sisaldus 100g tootes: süsivesikud 4,97g; valgud 0,92g; rasvad 50,13g. Energiasisaldus: 474kcal (1954,9kJ) /100g.
Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad ()- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse
1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5
Enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on a)sahariidid ül energeetiline ja ehituslik ül: energia sisaldus 17,6kJ/1kg kohta 1) manosahariid (glc) 2) oligosahariid Nt glükoosi ja fruktoosi omavaheliselt liitumisel saame sahharoosi. Linasesuhkur e maltoos. 3) polüsahariid ; tärklis (taimne varu aine), tseluloos (taimne tugi aine), glükogeen)loomne tärklis) b) lipiidid e rasvad on organismis energia allikaks. ül energia varu ja soojus isolatsioon: 1) rasvad: a)küllastunud rasvad(pekk, looma rasvad) b) küllastumata rasv(õli, kalarasv) 2) rasvataolised ained; a) lipiidid b)steroidid (tsükliline ühend) c)hormoonid: õstrogeen (N) ja testosteroon (M) c)valk on aninohapetest moodustunud biopolümer. Valgud ehituslik reaktsioon, koos hiab pertiitside(tugev side) Valk on ebastabiilne. Eksisteerib ainult valgu sünteesi keskuses
keemia Anorgaaniline keemia: eluta looduse keemia ehk õpetus ühenditest , mis ei kuulu orgaanilise keemia alla Eluslooduses leiduvatest orgaanilistest ühenditest: DNA, hemoglobiin, sahharoos Eluta looduses leiduvatest anorgaanilistest ühenditest: ammoniaak, vesi, naatriumkloriid VESI ja tema Omaduses: Koosneb vesinikust ja hapnikust Agregaatolek- aine vorm millel määrab tema molekulide soojusliikumise vorm Hüdrofoobsed ained : ained, mis ei lahustu vees . N: rasvad, õlid Hüdrofiilsed ained: ained mis lahustuvad vees . N: keedusool, fruktoos Turgor,- taimeraku siserõhk. Taimerakkude rakukestale mõjuv rõhk hoiab taime püsti Metabolism: on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid Termoregulatsioon: on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist Elukeskkond: organismi vajadusi rahuldav keskkond
6) Biosünteetiline funktsioon - lähteaineks teistele ainetele. ( süsivesikud lipiidid | glükoos deskoksüriboos / riboos ) 7) Bioregulatoorne funktsioon süsivesikud kuuluvad hormoonide koostisesse II Lipiidid Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete ühendid. Lipiid = alkohol + rasvhappejääk. Lipiidid : a) lihtlipiid naturaalrasvad (+vahad taimsed/loomsed) rasvad / õlid b) lihtlipiidid glükolipiidid / fosfolipiidid | c) steroidid Naturaalrasvad on glütserool + rasvhappejääk. * Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad) . * Küllustumata rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õlid). * Vahad on pikaahelalised alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked. Vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele
Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mitte lahustuvad/raskesti lahustuvad) Lihtlipiidid: Rasvad Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett Ehituslik funktsioon Steroidid: suguhormoonid (doping)
Toode ei tundu küll organismile ohtlik, kuid kui vähegi võimalik millegi naturaalsema vastu see välja vahetada, siis ma teeks seda. Väherasvane margariin Felix Voila Light (400 g) Koostis: vesi, taimne õli 40%, keedusool 0,6%, emulgaatorid (E471, E476), happesuse regulaator (E330), lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beeta- karoteen, vitamiinid A, D, E. 100 g toote toitumisalane teave: - energiasisaldus 1480 kJ / 360 kcal - valgud < 1 g - süsivesikud < 1 g - rasvad 40 g, millest: o küllastunud rasvhapped 14 g o monoküllastumata rasvhapped 18 g o polüküllastumata rasvhapped 8 g, millest: oomega 3 rasvhapped 4 g - transrasvhapped < 1 g - kolesterool < 5 mg - Vitamiin A 900 g (110%) - Vitamiin D 7,5 g (150%) - Vitamiin E 11 g (110%) Analüüs: Viiest tootest kõige suurema rasva ning energiasisaldusega ning kõige väiksema valgusisaldusega
glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede ehitusmaterjal), kitiin (lämmastikku sisaldavast suhkrust, putukate toes), glükogeen (glükoosijääkidest, energiarikas varuaine, lihastes ja maksas) Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel
VALGUD : Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Valkudel on oluline roll kõikides organismides ja viirustes. Valkudel on erinevad struktuuritasemed: * Primaarne struktuur * Tertsiaarne struktuur * Sekundaarne struktuur * Kvaternaarne struktuur LIPIIDID : Vedelad rasvad(taimsed õlid), tahked rasvad(loomsed rasvad), vahad(taimsed ja loomsed).Taimedes on rasvad energiaallikaks ja seemnetes varuaineks.Liipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). 9) VITAMIINID : Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes. mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes.
makrotoitaineid. Toitainete hulgast sõltub toidu kalorsus. Organismi toitainete vajadus suureneb: treening- ja võistlustegevuse, raseduse, rinnaga toitmise ajal ning haiguste ja stressi puhul. Toitainete kogused varieeruvad seoses pärilike faktorite, vanuse, soo, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinevad sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid. Valgud on ehituslikud toitained. Need on vajalikud uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Täisväärtuslikke valke leidub piimatoodetes (piim, juust, kohupiim), tailihas, kalas, kartulis. Vähemväärtuslikud on need valgud, mis ei sisalda küllaldaselt kõiki inimorganismile vajalikke aminohappeid. Selliseid valke sisaldavad tera- ja kaunviljad. Mineraalained omavad tähtsat osa organismi ehituses ja talitluses. Enamiku vajalikest
Müüdid toitumise kohta Nagu väga paljude teiste asjade kohta on olemas müüdid, nii on ka toitumise kohta. Ja mõned võivad isegi sellised olla, mis panevad üllatama. On müüt, et kolesterool on halb. Tegelikkus aga on see, et tuleb vahet teha nn heal ja halval kolesteroolil. Kolesterool on aine, mida peamiselt toodab maks. Veri vajab kolesterooli, sest seda on vaja rakkude ehitamiseks ja elutähtsate hormoonide tootmiseks. Küllastunud rasvad, mida leidub lihas, juustus, koores, võis ja valmisküpsetistes, kipuvad tõstma artereid ummistava paha kolesterooli osa. Hea kolesterool seevastu toimetab kolesterooli arteritest tagasi maksa. Kolesterooli müüdi kohta on veel see, et munade söömisest tuleks loobuda, kuna need sisaldavad liiga palju kolesterooli. Tegelikkus on see, et muna ise ei ole halb, selles on palju vitamiine, aga olenemata sellest, et munarebu sisaldab palju kolesterooli, siiski tõstab vere
allikad. Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid.Tekivad kahe-kolme monosahhariidide ühine- misel.Glükoos+fruktoos=sahharoos.Linnasesuhkur ehk maltoos.Laktoos ehk piimasuhkur.Oligo- sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid). Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen.Sahhariididel on kaks põhilist ülesannet: energee- tiline ja ehituslik. Lipiidid ehk rasvad. Kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Steroidid on madalamolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid.Moodustuvad vaid elusorganismides.Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transport-, regulatoorset-,kaitse-, liikumis-ja ener- geetilist funktsiooni. NUKLEIINHAPPED:
.................................................7 Õhtusöök: pitsa: suitsusink 207g............................................................................7 2. TOITUMISPÄEVIKU ANALÜÜS............................................................................8 Soovituslik energia kogus naised 31-60a.: 2025kcal..............................................8 Ühenädala toitumine näitab, et mul on tasakaalustamata toitumine. Vähe energiat ja süsivesikud, palju rasvad......................................................................8 Energia:.................................................................................................................. 8 Olulised näitajad:.................................................................................................... 9 Rasvad moodustasid päeva jooksul saadud energiast 49,3%. Kuna rasvade liigtarbimine põhjustab liigset kehakaalu, on kasulik hoida nende osakaal 25 35%...........................
uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda ära joonisel märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed või seedeelundid; elundite ülesanded. Seedeelundid: * suuõõs koos hammastega ja keelega:1) maitse tundmine;2) toidu segamine; 3) toidu peenestamine;4) toodavad amülaasi, lagundavad süsivesikuid * neel:1) toidu edasijuhtimine söögitorru;2) toidu neelamine * söögitoru:1) toidu juhtimine makku
Kordamine kontrolltööks. Toitumine, seede- ja erituselundkond 1. Toitainete jaotamine (mikro- ja makrotoitained), nende erinevused. Toitained jaotatakse: valgud, rasvad ja süsivesikud. Mikrotoitained: Vajame oluliselt väiksemas koguses. Vitamiinid. Mineraalained. Makrotoitained: Vajame suures koguses. Süsivesikud. Rasvad. Valgud. 2. Mis on ainevahetus ja millised protsessid sinna alla käivad? Ainevahetus on protsess, mille kaudu on organism seotud väliskeskkonnaga. Selle alla kuuluvad toitumine, hingamine, imendumine, lagundumine ja eritamine. 3. Millest sõltub päevane energiatarbimine (seletada lühidalt lahti, kuidas sõltub) Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest. 4. Valgud, süsivesikud, rasvad - ülesanded organismis, energeetiline väärtus 1g kohta.
Toidukalorsus Magushapu Kanapada Toiduaine Kogus Valgud Rasvad nimetus retseptis 100g retseptis 100g kanafilee 400 21 84 6,3 õli 50 0 0 80 küüslauk 10 3,5 0,35 0,5 porgand 160 0,92 1,472 0,37 sibul 170 1,2 2,04 0,2 paprikas 180 1,3 2,34 0,5
Põhilised toitained Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Põhilised toitained · Valgud · Rasvad · Süsivesikud · Vesi Valgud Tähtsus: Leidumine: · rakkude ja kudede · liha ehitamiseks, · kala · eluprotsesside · muna reguleerimine, · pähklid · energia tootmine, · juust ·
A kofeiin. Jooge jahutatult. Parim enne pudelil näidatud kuupäeva. 2011 THE COCA-COLA COMPANY. ALL RIGHTS RESERVED. TOITUMISALANE TEAVE. 100 ml JOOKI SISALDAB: Energiat 180kj, 42 kcal rasvu 0g Valke 0g SH küllastunud RH 0g Süsisvesikuid 10,6g kiudaineid 0g SH suhkruid 10,6g naatriumit 0g Iga 250ml sisaldab: 1,25L = 5x 250ml Kilokalorid suhkrud rasvad küllastunud rh naatrium 105 kcal 27g 0g 0g 0g 5%* 29%* 0%* 0%* 0%* *% päevasest soovitatavast kogusest (GDA) põhinedes 2000 kcal energiavajadusel. Coca-cola www.coca-cola.ee Tasuta info telefon : 800 2653 2 Lisaainet : Toiduvärv-karamell IV-E150d Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust.
informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate
Toitevrtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab tielikul oksdatsioonil Thtis on ka see, et toit oleks tasakaalus. NITED ssivesikud ja valgud~17MJ/kg rasvad~39MJ/kg VAJADUSED: Vaimse t korral 12MJ(2900kcal) pevas Fsilise t korral 19MJ(4550kcal) pevas INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor- kigesja ks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena vi glkogeenina leliigsed toitained vljastatakse organismist Rasvad Taimsed(lid) ja loomsed rasvad Kllastunud ja kllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Kllastumata rasvad on olulised nrvitalitluse jaoks Ssivesikud ehk Sahhariidid Philine organismi energiaallikas Vaimse t puhul on nende vajadus suurem Varuaineks glkogeen Liigsed kogused vivad muutuda rasvkoeksOlulised on seedimatute ssivesinike leidumine toidus just seedimise korrashoiu mttes Valgud Taimsed ja loomsed 20 aminohappest koosnevad 8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust
molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid - fosfolipiidid, steroidid Energia depoo - rasvad, õlid Signaali ülekanne - intratsellulaarsed messengerid Hormoonid Kofaktorid ensümaatilistes reaktsioonides
Rasva 35 g Küllastunud rasvhapped 18 g Süsivesikud 47 g Millest suhkrud 45 g Proteiini 8,1 g Soola 13 g Lisaained: emulgaator(letsitiin sh soja),lõhna ja maitseained,täispiimapulber,sarapuupähklid 12%. 100g kohta kaloreid- 2312 kj 2. Laima piimasokolaad mustsõstratükkidega .Toiteväärtus 100g kohta 2184 kj- Kiri on samuti liiga väike ja raskesti loetav. Toitainete koostis 100g kohta: Energiasisaldus 2184 kj / 522 kcal Rasvad 29,3 g Küllastunud rasv 16,9 g 11g kohta: Energiasisaldus 240 kj / 57 kcal %- kokku 100g ja 11g kohta energiat 3% Rasvad 3,2 g %- kokku 100g ja 11 g kohta 5% rasva Küllastunud rasv 1,9 g %-kokku 100g ja 11 g kohta 10% küllastunud rasva 3.
11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes). · Tselluloos leidub taimedes, okaspuu puidus. · Tärklis leidub taimede, taimede energiavaru. · Kitiin kuulub seenerakkude kestakoostisse. 12. Süsivesikute ülesanded: · energeetiline, · struktuurne e. ehituslik, · varuaine, · transpordi, · kaitseline, · toiteline, ainevahetuslik. 13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16. Fosfolipiidide tähtsus: · Osalevad närvirakke isoleeriva kihi kujunemises.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS K-07B Älis Erk KARASTUSJOOGID Referaat Uuemõisa 2009 Sisukord Ice tea black tea peach taste 1.5 L........................................................................................................3 Karboniseeritud ja mineraliseeritud vesi ,,VÄRSKA" 1.5 L................................................................4 Fat burner 3000 fitness drink 500 ml...................................................................................................5 Schweppes RUSSCHIAN 1.5 L...........................................................................................................6 GIN safari long drink 0.5 L 5.6% vol...................................................................................................7 Sprite 2L.................................................................................................................................
Neid saab kergesti transportida. Tahketel kütuste kasutamisel tekivad jäägid. Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Mida madalam on süsiniku OA, seda kõrgem on kütteväärtus. 4.Toiteväärtus Toit elusorganismi ,,kütus ja ehitusmaterjal", mis koosneb toitainetest. Toitaine toiduainete elutähtsad koostisosad (sahhariidid, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalained) Toiteväärtus e. kalorsus, toidu kindla koguse täielikul oksüdeerumisel eraldunud soojus (toidu kasulikkus organismi jaoks). Rasvad annavad sama koguse juures kõige rohkem energiat (rasva OA). Rasvad elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karboksüülhapete (rasvhapete) jääkidest. Funktisoonid: energiaallikas, soojusisolatsioon, ehitusmaterjal.
ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahharoos (glükoos, fruktoos), maltoos (2 glükoosi, linnasesuhkur), laktoos (glükoos, galaktoos). Polüsahhariidid glükoosi jäägid: tärklis, tselluloos, glükogeen (lihastes, maksas). Lihtlipiidid: rasvad, vahad, õlid, steroidid ei lahustu vees, lahustuvad eetris ja alkoholis. Rasvasid vajatakse energiaallikana, soojuse hoidmiseks. Liitlipiidid: fosfolipiidid (raku- või nahamembraanis), kolesterool takistab veresoonte lupjumist. Lipiidide ülesanded: ehituslik fosfolipiidid, kolesterool (rakumembraani ülesehitamiseks); varuained rasvad, õlid, vahad; ainevahetuslik vesi, süsihappegaas (rasvade lagundamine); kaitsev
koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 6) Nukeliinhapped- on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. 7) Biosüntees- üldine biokeemiline protsess, mille tagajärjel organismis moodustuvad elutegevuse (metabolismi) käigus lihtsamatest keemilistest ühenditest keerukamad ühendid. Milliseid nendest mõistetest ja kus on teile juba räägitud. Olin enne kuulnud selliseid mõisteid nagu rasvad, valgud ja sahhariidid oma erialastes tundides. Kuidas on biokeemia seotud teie õpitav erialaga? Biokeemia on seotud toitumise ja erinavte toiduainetega. Kui ma õpin pagariks, siis on see väga oluline teada, kuidas erinevad toitained kehale mõjuvad. Milliste keemiliste elementideta me hakkama ei saaks? Hapnik, vesinik, magneesium, kaltsium, naatrium, raud, jood. Millistest orgaanilistest ainetest koosneb meie toit (lisa ka antud ainete ülesanded)?
............................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid............................................................................................................................. 6 2.5 Mineraalained..................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
