Keemia kontrolltöö 4 )ALKAANID: 1)Aatomite olek molekulis(lk 25, E ): 1) metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, ...
· Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku
Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad C, H, O. Sahhariidide ülesanded: energeetiline(17,6kJ energiat vabaneb 1gsüsivesikute oküdatsioonil), struktuurne nt. tselluloos taimerakkudes, ligimeelitav nt. õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks, varuaine taimedel tärklis ja tselluloos, loomadel ja seentel glükogeen. Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud tekivad fotosünteesi reaktsioonil.6CO2 + 6H2O ---fotosüntees--------------------- C6H12O6(tselluloos-ehitus, tärklis- seemned, sahharoos) + 6O2 Estrid -COO- on ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholidega. Estrite teket nimetatakse esterdamiseks. Estreid leidub
Eluks olulised süsinikuühendid Autorid: Kätlin Laast Kärt Kotsin Bruno Tinnuri Põhiliigid Sahhariidid Rasvad Valgud Sahhariidid Sahariidid(süsivesikud) ehk suhkrud. Koosneb C, H, O. Sisaldavad palju OH-rühmi. Glükoos C6H12O6 Leidub taimedes 5 süsiniku aatomit ja üks hapniku aatom Ravimitööstus Fruktoos C6H12O6 Leidub puuviljades Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11
KONTROLLTÖÖ NR 3 KORDAMISKÜSIMUSED 1.Milline seedenääre toodab süsivesikuid, rasvu ja valke lõhustavaid ensüüme? Kõhunääre 2. Milliseid ülesandeid täidavad organismis toitained? Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks: * Valgud – on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal, on vajalikud rakkude moodustamiseks. * Süsivesikud – on peamine energiaallikas, ehkki need pole nii energiarikkad kui rasvad. * Rasvad – on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. * Vesi – lahustab toitaineid ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva keskkonna ja kaitseb meid ülekuumenemise eest. *Mineraalained – on vajalikud keha normaalseks talitlemiseks. * Vitamiinid – on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks tingimata vajab. 3.Milliste elundite kaudu väljub organismist liigset vett kõige rohkem? Neerude kaudu. 4.Vitamiinid on eriliste omadustega ained
raskem reguleerida leegi suurust ja temperatuuri. · Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel ·Kütuste kütteväärtus sõltub oluliselt vesinikusisaldusest ja peamise oksüdeeruva elemendi oksüdatsiooniastmest. Toit ja toiteväärtused ·Toitaine on toiduaine inviduaalne komponent ·Toiteväärtus ehk kalorsus ·Toitainete vajalikkus organismis: energia tootmiseks, kudede ülesehitamiseks ·Kõige suurema kütteväärtusega on rasvad, ligikaudu 38mJ/kg kohta ·Valgud ja süsivesikud on 17mJ/kg kohta ·Rasva on vaja rasvlahustuvate vitamiinide omastamisel. ·Rasva kasutatakse organismi poolt energeetilisel eesmärgil, energeetilise varuainega ja rakukestadega koostises ·Valku on tarvis organismi ülesehitamiseks ·Suhkruid on tarvis energeetilisel eesmärgil ning DNA ja RNA koostises. ·Toit koosneb 3 liiki komponentidest: ·naturaalselt olemasolevatest ( valgud, rasvad, sahhariidid)
Bioloogia konspekt 1. Süsivesikud (suhkrud) Liigitus ehituse alusel: monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad...
KARBOKSÜÜLHAPPE FUNKTSIONAALDERIVAADID on ühendid milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm. *Karboksüülhappe asendusderivaadid ehk asendatud karboksüülhapped on halogeenhapped, hüdroksühapped, aminohapped jms.*Karb.happe. funkts.derivaatidest on tähtsaimas estrid ja amiidid. *Ester on vedel või tahke aine, paljudel neist on meeldiv lõhn.Kuigi estrid iseenesest ei ole eriti mürgised, on osal neist narkootiline toime, ning organismis lagunedes võivad mõnedest estitest tekkida väga mürgised ained.*Amiidid on tahked, tavaliselt värvusetud ained. Paljud amiidid on mürgised, kahjustades eeskätt maksa. *Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Dihapped on looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. Oblikhapperik...
Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) on õline vedelik, võimas ning ohtlik lõhkeaine. Temaga immutatakse mineraalipuru, puusütt või muid poorseid materjale. Sellist materjali nimetatakse dünamiidiks. Dünamiidi leiutamine - Alfred Nobel. Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Lahustub orgaanilistes lahustites. Maksimaalselt nitreeritud saadust nimetatakse püroksüliiniks ja sellest tehakse püssirohtu ning lõhkeaineid. o Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli (propaan-1,2,3-triooli) triestrit KHtega (tegelikult rasvhapetega, kuid termin ei ole väga täpselt piiritletud). Looduslike rasvade KH jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Võivad olla küllastunud või küllastumata. o Rasvade füüsikalised omadused
Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, ensüümide ja hormoonide koostises. Milliseid toitaineid inimene vajab? Vesi Täiskasvanu keha koosneb 40-60% veest. Vett vajab inimorganism õhuhapniku kõrval kõige enam kuna organism suudab omastada
· Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. · Inimorganism omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest. Rasvad · Kalad sisaldavad vähem rasvu kui koduloomad. · Kalarasv sisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad inimorganismis kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt imenduva rasva teket nagu koduloomade rasv. · Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, aidates vältida ateroskleroosi e. veresoonte lupjumise teket. · Kala sisaldab hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parim rasvhape. · Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud,
Eesti Maaülikool Maastikukaitse ja -hooldus Transrasvad Artikli analüüs Tartu 2012 Kokkuvõte Tiiu Lieberti raamatu ,,Toitumine: müüdid ja tegelikkus" transrasvhapete peatükist (28.09.2009) Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks: küllastunud, mono- küllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Kõik rasvad pole halvad. Monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja südamehaiguste riski. Seevastu liigset küllastunud ja transrasvhapete tarbimist seostatakse südamehaiguste riski suurenemisega. Enamiku tänapäeval toiduga saadavatest transrasvhapetest saab osaliselt hüdro- geenitud taimerasvaga valmistatud toitude söömisel, samuti leidub neid piimas ja imetajate rasvas
Lipiidid Kersti Kreek 103 SKA Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad - taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed rasvad Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on pealmiselt küllastumata rasvhappeid enamasti vedelas olekus(õlid) Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni;
8. Kontrolli, milliste mikro- ja makroelementide ning vitamiinide kogus on normi piire ja milliste puhu esineb ala- või ületarbimist. PROTOKOLL 500ml=5dl=500g 1. 7,5h magamine 2,5h tööle-koju minemine (buss, jalutamine) 8h tööl (arvuti töö, kõndimine) 0,5 h lõuna 2h kino 2h õppimine 1h telekas, pikutamine 0,5 h õhtusöök 2. Energiakulu ühes ööpäevas: 2931,23 kcal. 3. 3 kohv [75 kcal; valgud 0,12g; rasvad 0,0g; süsiveskiud 1,8g] 4. Praad (kartul,sealiha, kaalikasalat, jahukaste) [591,1kcal ;valgud 23,08 g; rasvad 31,2g; süsivesikud 57,65g] Kaneelisai [ 342 kcal; valgud 7,09g; rasvad 9,98g; süsivesikud 57g] Õun [50kcal; valgud 0,4g; rasvad 0,72g; süsivesikud 19,8g] Popcorn [390kcal; valgud 13g; rasvad 4g; süsivesikud 77g] Pepsi 0,5l [221,5kcal; valgud 0,0g; rasvad 0,0; süsivesikud 54,5g]
Nimetus Pere Peenleib Rukkipüül, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, valge linnasejahu, suhkrupeedisiirup, suhkur, sool (1%), pärm, Köömned, Jahuparendaja( paksendaja guarkummi, emulgaator E472e) Koostis 1 portsjonis (1 keskmine viil on 37g): Energiat 85kcal/361kJ, Rasvad 0,4g sellest küllastunud rasvhappeid 0,04g, Süsivesikuid 17,3g millest suhkruid 2,1g, Valgud 2.0g, Kiudained 2,3g, Sool 0,5g Toitumisalane teave Realiseerimisaeg 15.09.2013 Säilitamistingimused - Kogus 370g Müügihind 79 senti OÜ Linerel, Ringtee 2, 51013 Tartu, Telefon 730 7000, www.linerel.ee Andmed tootja kohta
- Glükogeen ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadises pöördes.) · Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga. · Glükoos, fruktoos, sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid tsüklilised ühendid - Kolesterool - Naiste ja meeste suguhormoonid - Vitamiin D · Lipiididel on kõrge keemistemperatuur ja madal põlemistemperatuur
Rasv ja mina Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad küllastunud, mono-ja polüküllastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomseid rasvu saadakse toorainest
Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid Lipiidide hulka kuulub palju mitmesuguseid molekule. Enamik neist on hüdrofoobsed e vett tõrjuvad ja vees nad ei lahustu. Lipiidid on küllalt lihtsad hüdroobsed või osaliselt hüdroobsed orgaanilised molekulid, tavaliselt koosnevad vesinikust, hapnikust ja süsinikust. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidi on rasvad, õlid ja vahad. Rasvad e lipiidid on suured molekulid, mis koosnevad glüsteroolist ja rasvhapetest. Erinevatel rasvadel on rasvhappejäägid erinevad, kuid glüsteroolimolekul on alati sama. Küllastunud rasvhapetes on süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed. Küllatunud rasvhapped esinevad peamiselt loomsetes rasvades. TAHKED EHK RASVAD Küllastumata rasvhapetes esineb üks või mitu kaksiksidet. Esinevad taimsetes rasvades.VEDELAD EHK ÕLID
Sissejuhatav küsimus: mis vahe on lipiidil ja rasval? Kumb köögis on kasutusel?Lipiid rasv. Lipiidid jagunevad rasvadeks ja vahadeks. Seega köögis on rasv kui ka vaha. 1. Millest rasvad koosnevad?Rasvad koosnevad alkohol+hape. Glütserool+ 3 rasvahapet rasv+vesi ester+vesi 2. Mis ainest koosnevad lõhnad? (Aprikoosi lõhn jne)Lõhnad koosnevad estritest. Millest saab aprikoosirasva. Etüülbutanaat aprikoosilõhn C2H5OH+C3H7COH (piiritus)+ (võihape)Lipiidid ei talu aluselist ega happelist keskkonda 3. Kas lõhnaainetele on parem neutraalne või happeline keskkond?Neutraalne. Happelises hakkavad lagunema 4. Kas kergemini lagunev kaksikside on taimeõlil või pekil
*Üks vanimad loodusande, mida inimene hakkas toiduks tarvitama *Suure toiteväärtusega ja sisaldab rohkelt eluks vajalikke toitaineid *Kalorirohke (see tuleneb peamiselt pähklis sisalduvast õlist) Maapähkel *Sisaldab peamiselt b-rühma vitamiine ja E- ning K-vitamiini *Mineraalainetest on seal fosfor, kaalium, raud, magneesium *Proteiinirikas- on rohkem proteiine, kui kalas, munas, piimatoodetes Toiteväärtus(100g kohta): Kalorid: 591 kcal Valgud: 25,6 grammi (kõige valgurikkam) Rasvad: 46,1 grammi Süsivesikud: 16,7 grammi Kreeka pähkel *Omab kolesteroolitaset alandavat ja südant säästvat toimet *Pähklitest suurima E-vitamiini sisaldusega(võitleb vananemise vastu) Toiteväärtus(100 grammi kohta): Kalorid: 695 kcal (kõige kaloririkkam) Valgud: 14,3 grammi Rasvad: 61,9 grammi Süsivesikud: 18,3 grammi Pistaatsiapähkel *Sisaldab rohkelt valku *Kõige maitsvamad on röstitult ja soolatult *Sisaldab glutamiinhapet, mis soosib vaimse energia teket *Kiudaineterikas
.................................................................................................................. ..8 . Leivad Peenleivad Tallinna Peenleib Netomass-1000 g, 475 g Koostis-rukkipüüljahu, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, suhkur, rukkilinnasejahu, pärm, keedusool (1,0%), köömned; traditsiooniliselt kääritatud juuretisega Kristel Reinsalu referaat Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 920 kJ (220 kcal); valgud 5,5 g; süsivesikud 47,3 g, millest suhkruid 3,3 g; rasvad 1,0 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained 5,0 g; naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 40 g) sisaldub: energia 88 kcal (4% GDA); suhkur 1,3 g (1% GDA); rasv 0,4 g (1% GDA), küllastunud rasvhapped 0,1 g (0% GDA), naatrium 0,2 g (7% GDA); kiudained 2,0 g (8% GDA) Isa peenleib Netomass-730 g, 350 g Koostis-rukkijahu, vesi, nisujahu, pärm, keedusool (1,1%), odralinnaseekstrakt, paksendaja E412, emulgaator E472e. Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega.
html Propaan-1,2,3-triool ehk glütserool ehk glütseriin (HOCH2CHOHCH2OH) Glütserool on värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Kasutatakse kreemide, emailvärvide ja lõhkeainete (dünamiit ehk nitroglütseriin) valmistamiseks. Glütserooli leidub kõikides rasvades, sellele kinnituvad erineva süsinikahela pikkusega karboksüülhapped (ehk rasvhapped) ja saadakse erinevad rasvad. Glütserool lahustub hästi, kuna tal on lühikene süsinikuahel ja kolm OH rühma. www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc keemia.matefus.eu/alko.ppt http://www.kaidotiits.eu/index.php/keemia-mainlink/loengud-menu/71-alko-alias https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:VLxw3TP3UUIJ:koolitaja.eenet.ee:57219/Waramu3Web/downloader?resourceId %3D1-93813f9cd582d1870e6708292716ab0b4fd11a42%26attachmentId %3D2716+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESh56Kr-hjIeqBlLtvw6P-
insuliin] · biosünteetiline funktsioon [on lähteaineks teiste ühendite sünteesidk nt. desoksüriboos on DNA lähteaineks] Lipiidid · Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. (alkohol, glütserool ja 3 rasvhappejääki) · Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 1. Lihtlipiidid ehk naturaalrasvad · Taimsed rasvad taimsed õlid · Tahked rasvad loomsed rasvad · Vahad taimsed ja loomsed 2. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad · Loomadel on peamiselt küllastunud rasvhapped tahked rasvad 3. Vedelad rasvad ehk õlid · Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus. · Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks 4. Vahad · Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt
Õli ja tahke rasva biokeemiline erinevus. Hüdrofiilsus, hüdrofoobsus. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises
LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Alkohol glütserool 3 rasvhappejääki Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad
Rasvade roll toitumises Natalja Artjunina 10. Klass Mis on rasvad? Rasvad e. lipiidid kõikides inimese kudedes ja organites Neid on loomse ja taimse päritoluga Rasvad on organismile vajalikud, kuid peavad olema õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras Rasvade ülesanne Energia saamine ja säilitamine Toiduenergia andmine Nad on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks Võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimises Rasvad on olulised toiduained inimene vajab normaalseks elutegevuseks erinevaid aineid, mida saab ainult rasvadest
Nt. fosfolipiidid esinevad rakumembraani koostises. Transrasvhappeid esineb looduslikult vähe, kuid nad võivad tekkida vedelate taimeõlide hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel(nt. Margariini tegemine õlist) Näited Nimetus Valem Leidumine Kül Butaanhape (võihape) C3H7COOH Piimarasv; las inimhigi tun Palmithape (palmitiinhape) C15H31COOH Loomsed ja ud taimsed rasvad Stearhape (steariinhape) C17H35COOH Loomsed ja taimsed rasvad Kül Olehape (oleiinhape) C17H33COOH Loomsed ja las taimsed rasvad tu Linoolhape C17H31COOH Taimeõlid ma ta Linoleenhape C17H29COOH Linaõli Kasutamine Toidutööstuses: Inimorganismi normaalseks funktsioneerimiseks vajame nii küllastatud kui küllastamata rasvhappeid.
analüüs Jakob Westholmi Gümnaasium 10. A klass Regina Kaasik Selline näeb välja minu hommikusöök... Hommikusöögi sisaldus: Kodujuust, Piim (2,5%) 150 g murakamoosiga 50 g Kalorusus 129 kcal Kalorusus 84 kcal Süsivesikud, kokku 5,95 g Süsivesikud, kokku 7,2 g Rasvad 3,75 g Rasvad 2,5g Valgud 5,1 g Valgud 8,25 g Vesi 133,5 g Naatrium 63 mg Vesi 37,55 g Sool 0,16 g Kaalium 229,5 mg
Eluks vajalikud süsinikuühendid Kõik elusorganismid, sealhulgas ka meie, koosnevad süsinikuühenditest. Need on looduses enimlevinud orgaanilised ühendid. Neid võib meis olla väga palju erinevaid liike. Kolm neist on aga eriti tähtsad, sest nad on meie organismi peamised toitained ja ehitusmaterjalid. Nendeks on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid (monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid) koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Siit ka nimetus süsivesik. Magus ja vees hästi lahustuv oligosahhariid on näiteks suhkur, mida võib kindlasti leida iga inimese majapidamisest. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur. Üks tähtsamaid monosahhariide on glükoos ehk viinamarjasuhkur. Glükoosi C 6H12O6 leidub viinamarjades ja osades ravimites
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed õlid ,Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid
Mis on etaanhape? värvitu,teravalõhnaline vedelik,mis segineb veega väga hästi. Kuidas etaanhapet kasutatakse? kasutatakse toiduvalmistamisel toitude maitsestamiseks ja marinaadide tegemiseks,samuti köögiviljade,seente ja liha konserveerimiseks. Mis on estrid ja kus neid leidub ? kas vedelad või tahked ained,enamikul neist on meeldiv lõhn.Ei ole mürgised ained,kuid sageli on nad narkootilise toimega. Leidub taimsetes õlides,vahad ja rasvhapped. Millest koosnevad rasvad? Rasvad koosnevad rasvhapetest ja estridest aga lisaks võivad olla valgud,sahhariidid,orgaanilised happed,vitamiinid ja soolad. Kuidas rasvad jagunevad ja näited? taimseteks ja loomseteks rasvadeks.Taimsed:seemnetes ja ka viljades.Loomsed:vaalarasv,hülgerasv,searasv. Mis on süsivesikud ja kuidas nad jagunevad? kõige levinumad orgaanilised ained eluslooduses.Jagunevad monosahhariidid ja polüsahhariidid.
.........................................12 Kokkuvõte..............................................................................................13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogused on samuti ära näidatud. Oluline on see, kas olen saanud kätte mulle vajalikud rasvad, valgud, süsivesikud jne. Eks näis, kas sain . Siin on minu täpne energiasoovitus: kcal Põhiainevahetuseks vajalik toiduenergia: 1 339,81 Aktiivsusest sõltuv lisaenergiavajadus: 1 339,81 Kogu päevane toiduenergia vajadus: 2 679,61 3 Esmaspäev Hommikusöök: puudub Enne lõunat: pulgakomm(13g), 100g mahla
traumasid. On oluline, et meie toit oleks mitmekesine, värske ja optimaalsel kulinaarsel töötlemisel võimalikult tervislik. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui ka kõik vajalikud toitained. Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10 15 % valgud, 25 30 % rasvad ja 55 60 % süsivesikud. Igal toitainel on organismis oma ülesanne. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) Meie ümber on aga liialt palju vastuolulist informatsiooni tervislike ja ebatervislike toiduainete kohta. Tundub, et inimeste igapäevane toitumine sõltub paljuski tendentsidest, mis on avalikkuses antud hetkel populaarsed. Seega tekkis minus huvi, kuidas mina ise toitun - kas ma saan oma
Viis sokolaadi Sisukord: · Kinder Chocolate · Kalevi piimasokolaad · Kit Kat-i vahvlipulgad piimasokolaadis · Milka Lufee õhuline piimasokolaad · Snickers Kinder Chocolate: Piima sokolaaditahvel piimja täidisega. · Koostis: Piimasokolaad 40%, suhkur, piimapulber, kakaovõi, kakaomass, sojaletsitiin, lõhna- ja maitseained, suhkur, lõssipulber, taimsed rasvad, vee sisalduseta või. · Piima kuivainet 33% · Kakao kuivainet 13% Toiteväärtus 100g: Toiteväärtus: Tahvel: Energiat: Kcal/k 100 g 12,5 g % J Valke: g 8,8 70/290 4 Süsivesikuid: g 53 6,6 2 Millest suhkrud: g 52,5 6,6 2
toiduainete tööstuses Sidrunhape leidub tsitrusviljalistes Õunhape õunas, pirnis, pihlaka marjades Oblikhape hapuoblikates, jänesekapsas, rabarberis suures koguses mürgine. Piimhape tekib piimatoodete hapnemisel, käärimisel, kapsa hapnemisel Kõik karboksüülhapped on küll nõrgad happed, kuid suures kontsentratsioonis sööbiva toimega. Estrid ja rasvad Keemia õpik kutsekoolidele lk. 127...130 Estrid R COO R Estrid on hapete ( ka karboksüülhapete) ja alkoholide reageerimissaadused. Hape + alkohol = ester + H2O CH3COOH + C2H5OH = CH3COOC2H5 +H2O Etaanhape + etanool = etüületanaat + vesi Nimetuse tunnuslõpuks on aat Nimetuse andmine sõltub, millise happe estriga on tegemist: Metaanhappe ester metanaat Etaanhappe ester etanaat Propaanhappe ester propanaat Butaanhappe ester butanaat ...jne.
monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu?
KETSUP: Felix Special tomatiketsup Koostis: 100g toote toitumisalane teave: Tomatipasta (60%) 320kJ/75kcal Vesi Valgud 1g Suhkur Süsivesikud 18g Äädikas Rasvad <0,5g Keedusool (2,4%) Maitseained Toode ei sisalda säilitusaineid. SINK: Nõo sink "Aadliku eine juustuga" Koostis: Sealiha (70%) Maitsetugevdaja: Joogivesi Na-glutamaat Juust (5%) Lõhna- ja maitseained Kamar Antioksüdant: Keedusool (max. 2,6%) askorbiinhape, Na- Stabilisaator: di- ja isoaskorbaat trifosfaat Toiduvärv: karmiin Suhkur
1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiini aga pikka aega üldse ei saa kujuneb välja
komponentideks; · Struktuurne: biomembraanide ja sidekudede komponendid, nukleiinhapete koostises; · Kaitsefunktsioon: glükoosi derivaat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete ( ka ravimite) kahjutuks tegemises. Antikehade, kaitselimade, verehüübimisfaktorite koostises. Rasvad e. lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid jagunevad 3 rühma: 1. Rühm lihtlipiidid e. naturaalsed rasvad. Need jagunevad vedelateks rasvadeks, tahketeks rasvadeks ja vahadeks. Vedelaid rasvd on taimsed õlid. Tahked rasvad on loomsed rasvad. Vahad on nii taimsed ja loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Neid talletatakse rakkudes ja 3 kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid)
Tselluloos- glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud, taimede ehitusmaterjal Kitiin- Lämmastikku sisaldavas suhkrust. Seente ja lülijalgsete rakukestades Glükogeen- glükoosijääidest,energiarikas varuaine loomadel, inimestel talletub maksas ja lihastes Rasvad ehk lipiidid- · rasvhappe jääk+ alkohol/ glütserool, · ained mis ei lahustu vees. · Tahked rasvad, õlid, hormoonid, steroidid, vahad. · Energiarikkad ühendid · Veest kergemad ja ei lahustu selles ehk hüdrofoobsed ühendid · Metaboolse vee teke: lõhustumisel moodustub vesi ja süsihappegaas( kaamel) · Sapi eritumine · Kaitsefunktsioon- mehhaanilised põrutused, märgumise eest, mahajahtumise eest,pruunrasvkude, mürkide talletumise koht Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad- Vedelad rasvad(taimsed) , tahked rasvad(loomsed rasvad), vahad( taimsed ja loomsed)
toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. · Mitmekesisus- tähendab et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Toitained Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad vere kaudu organismi ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained on: makro ja mikrotoitained · Valgud · Rasvad · Süsivesikud · Vitamiinid · Rasvad · Mineraalained · Vesi Makrotoitained: valgud rasvad süsivesikud vesi (mõõdetakse kümnetes või sadades grammides) Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalained ( mõõdetakse milli või mikrogrammides) Päevasest koguenergiast peaks andma: Süsivesikud 55-60% ( 340-400g, sellest 20-30g kiudaineid ja suhkruid kuni 10%) Rasvad e. Lipiidid 25-30% ( 85-90g) Valgud 10-15% ( 95-105g) Vett 2-3 l päevas
aastate lõpus välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Transrasvhapete kahjulik mõju südametervisele avastati teadusringkondades 1988.aastal. 1994. aastal koostatud hinnangu põhjal suri USA-s transrasvhapetest põhjustatud südamehaigustesse iga-aastaselt 30 000 inimest. Oliivõlis on väga palju monoküllastamata rasvhappeid, kalarasvas ja taimeõlides aga polüküllastamata rasvhappeid. 2006. aastal ilmunud Eesti toitumissoovituste kohaselt peaksid rasvad katma 25-30 protsenti päevasest toidu ja jookidega saadavast energiast. Mitte kõik rasvad ei ole halvad. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja südamehaiguste riski. Seevastu liigset küllastunud ja transrasvhapete tarbimist seostatakse südamehaiguste sagenemisega. Enamiku tänapäeval toiduga saadavatest transrasvhapetest saab osaliselt
Toit Toit koosneb toiduainetest. Toiduained koosnevad toitainetest. to i t a i n e d s a h h a ri i d i d ra s v a d v a lg u d v it a m i n id m i n e ra a l a i n e d Sahhariidid: annavad organismile energiat. · Leib · Teraviljasaadused · Kartulid · Suhkur · Maiustused Rasvad: annavad organismile energiat · Loomsed rasvad searasv lambarasv veiserasv · Taimsed rasvad oliivõli päevalilleõli Valgud: on organismile ehitusmaterjaliks · Liha · Piim · Piimatooted · Kala · Muna Vitamiinid: reguleerivad elutegevust · A-kalamaksaõlis,munakollases · D-loomse päritoluga toiduainetes · E-taimeõlides
Bioloogiliselt olulised ained 10.klass Konspekt Bioloogiliselt olulised ained: ● 1) Suhkrud ● 2) Polüsahhariidid ● 3) Valgud ● 4) Rasvad ● 5) Pesuained ● 6) Toiduained Suhkrud ● Lõppliide -oos, kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. ● Glükosiid- eetritüüpi ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. ● Disahhariid- Kahest monosahhariidist moodustunud liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu.
Asub inimesel maksas ja natuke lihastes. Meie energia. Tselluloos: rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad). Kõige levinum ühend. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. Kitiin: Seeneraku kest või putukatel LIPIIDID Ei ole polümeer. Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega. Vees lahustumatud ehk hüdrofoobsed. Vähemalt kahest komponendist ( alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Bioloogiliselt tähtsamaid: Rasvad, fosfolipiidid, steroidid RASVAD Suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid, kuna nad ei ole kokku pandud monomeeridest. On pandud kokku erinevatest väiksematest osakestest: glütserool ja rasvhapetest. Rasvhapped erineva pikkusega. RASVHAPPED Küllastumata milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis toatemp, on vedelad ehk õlid. NT oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Küllastunud kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega
Tartu Kutsehariduskeskus Kokk Toitumispaevik 08.09.2010 Ühe päeva analüüs Juhendaja: Tartu 2010 10.00-10.15 Coca Cola - 42,7 kcal Valgud 0 Rasvad 0 Susivesikud 10,5 Kolm hakkliha saiakest 75~g = 225g~ Kalorsus 601.71 kcal Valgud 16.09 g Rasvad 41.27 g Susivesikud 39.75 g 14.30-15.15 300ml Nescafe 3in1 ! 104,0 kcal Valgud 14,6g Rasvad 0g Susivesikud 11g 200ml Maggi puljong ! 50kcal Susivesikuid, 0,9g Rasvu 0,2g , Valk1,4g 19.00-19.30 Hakkliha pitsa 711 kcal Valku 24g Süsivesikuid 93g Rasva 27g Sprite 500ml 210 kcal Rasva 0g Süsivesikuid 51g Valke 0g Kartuli krõps Taffel San diego 100g 530 kcal Rasva 32g Süsivesikuid 54g Valku 5g Tarbitud kogus : Kcal 2,249.41 Rasva 112,08g Valku 47,89g Süsivesikuid 260,15g Norma...
LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanaliha (85%), joogivesi, sibul, porgand, keedusool (max.1,4%), zelatiin, maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 149 kcal Valke 17 Rasvu 9 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasve
Vitamiin A piim, kala, paprikas Vitamiin B piim, kala, tomat, banaan, paprika, hiinakapsas, Vitamiin C banaan, õun, ananass, vaarikad, hiinakapsas, paprika, tomat Vitamiin D piim, kala, majonees, maitsestamata jogurt Vitamiin E täisteraleib Vitamiin K hiinakapsas Kalorsus Energiat tuleb saada täpselt nii palju kui kulutatakse. Toiduenergiat mõõdetakse kilodzaulides või kilokalorites. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Kalorivajadus sõltub inimese pikkusest kaalust soost vanusest füüsilisest aktiivsusest Kerge füüsilise koormusega inimese energiavajadus on naistel 1600 kuni 1900 ning meestel 1900 kuni 2300 kcal päevas. Meie lõunasöök sisaldas 738 kcal. Head Isu!
rohkem teada, vaata www.toitumine.ee. RASVAD JA TERVIS Rasvade kohta arvatakse ekslikult, et tervisliku eluviisi tagamiseks ja hea väljanägemise saavutamiseks tuleb tarbida täiesti rasvavaba toitu. See ei ole aga kindlasti õige. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu mitte vältida, vaid valida, milliseid neist tarbida, ning teha seda mõõdukalt. MIS ON RASVAD? Toidurasvad sisaldavad erinevaid rasvhappeid: • küllastunud rasvhapped, • polüküllastumata rasvhapped. monoküllastumata rasvhapped, • Erinevates toidurasvades on nende sisaldus erinev. Küllastunud rasvhappeid sisaldub rohkem loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht asendamatut polüküllastumata rasvhapet, Ω-6 ja Ω-3 rasvhapet, pole
· Homoloogiline rida ja nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Molekuli struktuur 8) KARBOKSÜÜLHAPPED · Homoloogiline rida · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused 9) AMINOHAPPED · Struktuur ja omadused · Nomenklatuur · Asendamatud aminohapped (8 ) · Peptiid(amiid)side · Füüsikalised ja keemilised omadused 10) VALGUD · Struktuur ja koostis · Valkude omadused · Denaturatsioon · Valkude tähtsus 11) ESTRID JA RASVAD · Struktuur ja omadused · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Triglitseriidid · Enamlevinud rasvhapped 12) SAHHARIIDID · Mono-,oligo- ja polüsahhariidid · Aldoosid ja ketoosid · Tähtsamad esindajad · Molekuli- ja struktuurivalemid Head õppimist!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
