ja OH-de estrid ei lendu ja need on vabad. Rasvad on estrid, mis tekivad glütserooli C3H5(OH)3 ja rasvhapete vahelises reaktsioonis. Karboksüülhape suure C arvuga (16,18) nim. rasvhapeteks. Rasvhapetel võivad olla pikas ahelas kaksiksidemed ja neid nim. küllastumata rasvhapeteks. Kui rasvhappes on kaksiksidemeid mitu on need asendamatud rasvhapped ja orgasnism peab neid saam toiduga. Mida rohkem kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Tervislikumad on vedelad rasvad. Tahked rasvad on üksiksidemetega rasvad. Taimsed rasvad (õlid) ja mereloomade rasvad (vedelad rasvad) neis on palju kaksiksidemeid. Taimede seemnetes on kõige rohkem õli ja rasvarikkamad on oliivid. Looduslikud rasvad on cis-geomeetriaga( ). Rasvade H'ga reageerimisel võivad tekkida trans-rasvad( ), mis on tervisele kahjulikud(tõstavad kolestorooli taset). Mootoriõlid on keemiliselt koostiselt süsivesinike segud, kuid taime- või toiduõlid on keemiliselt koostiselt estrite segud.
Fruktoos- eelkõige puuviljades, magusaim, 13. Sahharoos- C12H22O11 leidub taimedes(suhkrupeet ja roos)laguneb seedimisel kui ka pärmseente toimel 14. Tärklis- (C6H10O5)n- looduslik polümeer, valge pulbriline aine, külmas vees ei lahustu, tähtis toit- ja varuaine 15. Tselluloos- (C6H10O5)n- tähtis looduslik sahhariid, märgub kergesti, põleb hästi 16. Tärklis- tähtis toitaine Tselluloos- märgub kergesti, põleb hästi 17. Rasvad on vett tõrjuvad ühendid, saadakse glütseroolist ja rasvhapetest, leidub elusorganismides 18. Rasvad- ei märgu, loomsed tahked ja taimsed vedelad, mõned rääsuvad õhu käes seistes, muutuvad kibedaks ja omandavad terava maitse, ei lahustu 19. Valgud on väga reageerimisvõimelised ja välismõjude suhtes väga tundlikud ühendid 20. võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemiset, panevad liikuma ja on ehitusmaterjaliks 21
Mõõdukus- tuleb arvestada toiduenergia hulgaga eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toit , mis annavad juba väikeses koguses suure hulga energiat. Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma ligi 55-60% päevasest energiast. Süsivesikud on organismis põhiliseks energiaallikaks. Neil on organismis varuaine roll. Kuuluvad rakkude, kudede ja hormoonide koostisesse. Rasvad Rasvad on vajalikud vitamiinide (A, D, E ja K) imendumiseks ja hormoonide normaalseks sünteesiks. Rasvad peaksid päevasest koguenergiast moodustama 25-30%. Valgud Valgud peaksid päevasest koguenergiast moodustama 10-15%. Valgud on vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks. Valgud samuti osalevad antikehade tootmises. Osalevad ka paljude ühendite transpordis organismis. Peaaegu kõik ensüümid ja hormoonid on valgulise koostisega. Mineraalained Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Kaltsium on vajalik, et luustik, hambad, närvid ja lihased oleksid terved
piparmünt) * Meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained (nt. Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta, maitseta, lõhnata * veest kergemad * tema agregaatolek sõltub koostisesse kuuluva rasvhappe radikaalist * kui radikaalis esineb kaksiksidemeid, on rasv vedel * küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv tahke * Vedelad rasvad e rasvõlid nt: taimerasvad, hülge ning vaal rasvad * vees ei lahustu * lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol, atseton, bensiin) *kõrge toiteväärtus. *energiarikkad toitained * Rasvad räästuvad seismisel õhu käes, räästumise vältimiseks lisatakse antiosüdeerijaid (nt C vitamiin) * Tähtsaim omadus on hüdrolüüs! vee toimel kõrgel temperatuuril ja rõhul moodustuvad stearhapped ja klütserool
Polüsahhariidid on looduslikud polümerid. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja pikkadest karboksüülhappe jääkidest. Rasvad ei ole polümerid. · Tahked (loomsed) · Vedelad (õlid, kalarasvad) · Vees lahustumatud · Head lahustid Rasvad lagunevad seedimisel rasvhapeteks ja glütserooliks. Taimsetest rasvadest saab ka margariini, kui panna need reageerima vesinikuga. Normaalsel toitumisel peaks energiavajadustest katma 60% sahhariidid ja 30% rasvad, ülejäänud on valgud. Kui kehas sahhariidide sisaldus on üle normi, hakkavad need lagunema rasvadeks. Valgud- elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapetest. Aminohapped- orgaanilised ained, mis koosnevad karboksüülrühmast ja aminorühmast. Valgud on looduslikud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on 20 ja valke umbes 50 000. R--CH--COOH--NH2 Valgud on elusorganismi kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad vahetult osa organismi kasvamisrs ja paljunemisest ja on organismi
TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma
niisugune valgu hulk, mis tagab veel organismi lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu rahulolekus. Optimaalne valgu vajadus on siiski ligi poolteist korda suurem, kuna võtab arvesse kudede uuenemise, kasvu, lihastöö ja muud tingimused. Hea aminohappelise koostisega on loomsed valgud: liha-, kala-, piima- ja munavalgud. Kahjuks on paljude kõrgkvaliteetset valku sisaldavate toiduainete rasvasisaldus suur. Rasvad: Rasvad on süsivesikute kõrval organismi tähtsad energia allikad. Rasvad sisaldavad ka rasvas lahustavaid vitamiine ning on vajalikud nende imendumiseks. Loomsed rasvad sisaldavad palju kolesterooli, mis on rakumembraanide koostisosa ning vajalik mitmete hormoonide sünteesiks. Inimorganism on võimeline ka ise kolesterooli sünteesima. Kui toiduga saadakse pikka aega liigselt kolesterooli, ladestub see veresoonte seintele, põhjustades kõrget vererõhku ja teisi südame-vereringekahjustusi. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg
Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli lhustavad bakterid ja seenekesed. Tselluloos on organismis konstruktsioonimaterjal. tselluloosirikkamad materjalid on ntks puuvill.RAsvad on tekkinud gltseroolist ja rasvhapetest. Rasvhapped on pika ssivesinikahelaga karbokslhapped. Rasvu leidub kikides elusorganismides, nad on organismis thtsaks varuaineks, mida organism kasutab toidupuuduse korral. .RAsva rsumine thendab rasva oksdeerumist ja lagunemist. Rasvad on vett-trjuvad.Valgud on looduslikud polmeerid, mis koosnevad glkoosi tsklitest/aminohapete jkidest.Aminohapeteks nim. karbokslhappeid, mis sisaldavad ka NH2 rhma. Aminohapete ldvalem on R-CH-COOH. . Valgud on elusorganismides kige thtsamad hendid, mis vtavad vahetult osa oragnismi paljundemisest,kasvamisest.Nad on ehitusmaterjaliks ja osalevad liikumises. Valgud on vga reageerimisvimelised hendid ja vismjude suhtes sna tundlikud, sest nad on temperatuuritundlikud.
- Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. - Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski. 1)Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on C , H , N , O , P , S Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). · Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides.
REFERAAT TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad.Toitained on organismi elutegevuseks ja arenemiseks vajalikud ained. Kuna organism ei ole võimeline neid aineid omal käel tootma, peame neid omastama toidu kaudu sellest ka nimi toitained. Meile vajalikud toitained on jagatud erinevatesse gruppidesse: energiat andvad toitained (süsivesikud, rasvad ja valgud) ning vitamiinid ja mineraalid, mis on vajalikud kõikide organismi protsesside alalhoidmiseks. Kui me sööme varieeritud ja mitmekesist toitu, katab toit normaaljuhul organismi toitainete vajaduse ja garanteerib meile hea toitumisstaatuse. Kui suurt toitainete kogust me vajame? Seda, kui palju täpselt igaüks erinevaid toitaineid vajab oma vajaduste katmiseks ja optimaalse tarbimise saavutamiseks, on raske hinnata. Meie
Põhiprobleem: Rasvad kahjulikud või kasulikud? Eri rasvade kasulikkuse-kahjulikkuse üle otsustamine pole kerge, kuid tervise ja pikema eluea nimel tasub asjasse süvenemine ja toitumisharjumuste muutmine end ära. Muutused tänapäeva toiduainetehnoloogias ja tervisele kahjulikud transrasvad panevad paljusid üha rohkem muretsema. Kas tõesti on väheväärtuslik ja ebakvaliteetne leidnud kindla koha meie toidulaual? Hüpotees: Transrasvad on kahjulikud ja tavalised rasvad kasulikud ja väga vajalikud inimesele. Toitainena on rasvhapped asendamatud, selles on toitumisteadlased ühel nõul. Toidurasvad peaksid andma 2530% päevasest energiavajadusest. Inimese tervis sõltub otseselt toidurasvades olevate rasvhapete hulgast, vahekordadest, tüübist. Rasvad annavad energiat 9 kcal/g ehk peaaegu kaks korda rohkem kui süsivesikud või valgud. Kuid rasvad võivad olla ka tervisele kahjulikud. Arvukad uurimused näitavad, et kõige ohtlikumat tüüpi rasvad on
vahel ühte või enamat kaksiksidet Transrasvad kujutavad endast rasvatüüpi, mis tekib tahkeks muudetud ehk hüdrogeenitud taimsetes rasvades. Vedela rasva hüdrogeenimiseks muudetakse rasvamolekuli ehitust, mistõttu rasv muutub tahkeks ning seda on parem -- ja odavam -- säilitada ja transportida. Hüdrogeenimise käigus aga kaotavad tervislikud taimerasvad oma head omadused ning muutuvad tervisele ohtlikumaks kui searasv või muud loomsed rasvad. Miks rasva peetakse pahaks? Rasvarikast sööki on peetud süüdlaseks kõiges - alates südame-veresoonkonna haigustest kuni jämesoole- ja rinnavähini. Paar dekaadi tagasi muutus rasv lausa kohutavaks mõisteks. Väsinud kalorilugemisest, upitasid dieedigurud pjedestaalile uue julge kontseptsiooni - rasvavaba dieedi. Painava ideena on see saatnud meid tänaseni. Kõik oleks justkui hästi - igaüks teab, et liiga palju rasva pole tervisele hea
01.2012 Toiduained ja toitained · Toiduained ained, mis elusorganismidele annavad energiat ja organismile vajalikke aineid · Toitained ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida ainevahetuses vajatakse Toiduainete koostis · Toiduained o Värvained o Lõhnaained o Toitained Vitamiinid Valgud Rasvad Süsivesikud Mineraalained o Konservandid o Maitseained · Toiteväärtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab täielikul osüdatsioonil · Tähtis on toidu tasakaalusus · Näited o Süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg o Rasvad ~39 MJ/kg · Vajadus o Vaime töö 12MJ (2900 kcal) päevas o Füüsiline töö 19MJ (4550 kcal) päevas
Tervislik toitumine ja toitained Toit ja toitained Inimene peab saama toidust vajalikke toitaineid. Nendeks on : Makrotoitained: süsivesikud, rasvad, valgud, vesi Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalained Süsivesikud: suhkur, looduslikud toiduained Rasvad: taimeõlid, loomsed rasvad(liha, piim) Valgud: piim, juust, kohupiim, kala, liha, muna, uba, hernes Mineraalained: mitmekesine toit Vitamiinid: peamiselt tervislik toit, vitamiini preparaadid Ensüümide vajalikkus Kogu organismi elutalitluseks kasvamiseks arenemiseks liikumiseks seedimiseks Energia vajalikkus Ainevahetuse toimimiseks Rakkude uuendamiseks
Jälgitakse, kumba proovi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks ja tehakse järeldus lipiidi sisaldumise kohta. Järeldus: Pärast dest vee lisamist ja loksutamist hägustus esimese prooviga tehtud lahus. Sealt järeldub, et esimene proov sisaldab lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid (vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi kantakse ~1g KHSO4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist (tähistatud akroleiinitesti proovid 1 ja 2). Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise
Rasvade kaitsefunktsioon Rasvad, mis need on Estrid Päritolu Omadused Ülesanded Kaitsefunktsioon Erinevus Hoiab sooja Kaitseb organeid Energia varu Loomadel märgumise eest
Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon). Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane
Vesi osaleb enamikus rakus kulgevates reaktsioonides, olles kas üheks lähteaineks või saaduseks. Lähteaineks on ta hüdrolüüsi reaktsioonides. Hingamise saaduseks on vesi. 4) Kuidas jaotatakse süsivesikud ehk sahhariidid? Tooge näited. 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid Tärklis Glükogeen Tselluloos 5) Kuidas jaotatakse lipiidid? Tooge näited. 1. Lihtlipiidid. Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete estrid. 2. Liitlipiidid. Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega. 3. Steroidid ehk tsüklilised lipiidid. Nende koostises esineb tsükliline alkohol. 6) Millest koosnevad valgud ja kuidas jaotatakse valgud kuju järgi? Tooge näited. Valgud on polüpeptiidid, koosnevad paljudest aminohappejääkidest. Lihtvalgud ehk proteiinid koosnevad ainult aminohappejääkidest. Liitvalkude on koostises ka teisi aineid.
rasvhapetega ja üks fosforhappega. Prostaglandiinid rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate. Omavad hormonaalset toimet. Steroidid - ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub mavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist ja ühest tsüklopentaani tsüklist. 2. Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi (perekondi): rasvhapped, rasvad, fosfatiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid. Lipiidide funktsioonid oranismides: *struktuurne ( põhiliselt omane fosfolipiididele, rakumembraani koostises, ainete trantsport); *energeetiline (põhiliselt omane rasvadele, peamine energeetiline varuaine); *kaitse (valdavalt rasvad, rasvkude kaitseb mehaaniliste tegurite eest ja toimivad soousisolatsioonina); *metaboliidid, sünteesi lähteained (peamiselt
kartulis, banaanis, rosinas, küpsises seega on need kõige efektiivsemad kiirel taastumisel. Enne võistlusi tuleks 23 päeva trennist hoiduda ja süüa 80% ulatuses süsivesikuterikast toitu, et keha energiavarud üle laadida, et võistlusel need maksimaalsed oleks. Viimane söögikord enne võistlusi võiks olla pasta, kaerahelbepuder, kartulikrõpsud, õunad sest süsivesik nendes imendub aeglasemalt, seega võimalikult võistluse jooksul. 3. Rasvad: Rasvadega on keeruline lugu. Üle tunnipooleteisesel treeningul saab keha suure osa energiast juba rasvadest, aga sellele vaatamata ei ole vaja rasvu koormusaegselt ega enne lisaks tarbida, sest rasvast saadav energia tuleb rasvkoest ja seda on meil meeletu energiavaruga niigi. Rasvarikkaid toite enne treeningul vältida, sest rasv seedub väga aeglaselt ja mitte maos, seega takistab kõigi muude vajalike toitainete omastamist ja tekitab seedehäireid.
*Liitsuhkrud - tärklis, tselluloos, kitiin, sahharoos Milleks on süsivesinikke vaja? - Energeetiline funktsioon: 1g lõhustamisel saab 17,6kJ energiat - Ligimeelitav funktsioon: taimed meelitavad putukaid ligi - Kaitsefunktsioon: taimel külmumise eest - Varuaine: taimedel tärklis(juurtes, lehtedes), loomadel glükogeen(maksas) - Toitaineks: väikelastele - Struktuurne: tselluloos taimede kestas, kitiin putukate ümber või seeneraku kestas. LIPIIDID e. RASVAD - steroidid - hormoonid RASVAD ON NII TAHKED KUI KA VEDELAD!!!!! - vahad Koostis: - glütserool - rasvhappejäägid ( võivad olla ühesugused, kui ka erinevad) Ülesanded: - Energeetiline funktsioon: 38,9 kJ 1g rasvade lõhustamisel (Talveund magavad organismid - Kaitsefunktsioon: leevendab lööke - Kehatemp. Säilitamine: rasvakiht hoiab soojust - Bioregulatoorne funktsioon: Hormoonid
Fosfor on pärilikkusaine (DNA, RNA) osa. CO2 on pärit karbonaatidest, hingame seda välja. Arvatakse, et Cl aitab hoida K/Na tasakaalu. Iood on tähtis kilpnäärme hormoon. Ja kuulub hormooni türoksiini koosseisu. Ioodipuudus = struuma. Mõjutab kasvu/närvisüsteemi (selle labiilsust). Orgaanilised ühendid rakus. Biomolekulid on orgaanilised ained, mis moodustuvad organismide elutegevuse käigus. Biomolekulide põhirühmad: * valgud * rasvad * süsivesikud (sahhariidid) * nukleiinhapped bioaktiivsed ained biomolekulid, mis juba üliväikestes kogustes mõjutavad organismi protsesse. * ensüümid * hormoonid * vitamiinid Enamus orgaanilisi aineid sisaldavad C, H ja O (+N, P). Kutsutakse enamasti süsinikühendikes. * tsüklilised ühendid * a-tsüklilised ühendid * heterotsüklilised ühendid (sisaldavad midagi veel peale CHO)
LIPIIDIDE METABOLISM Rasvad · moodustavad 10-20 % imetajate kehamassist · moodustavad ~80 % loomse organismi energiavarust · paiknevad adipotsüütide (rasvarakkude) vakuoolides · katavad ca 1/2 südame, neerude, maksa ja skeletilihaste energiatarbest · sisalduvad taimede seemnetes kui esmane energiaallikas LIPIIDID KUI EFEKTIIVNE "KÜTUS" 70 kg kaaluva inimese keskmine"kütusevaru" Ainegrupp Üldine Energiasisaldus Üldine kcal Energiavaru sisaldus kcal/g % RASVAD 15,6 9 140 000 78 VALGUD 9,5 4 38 000 21 SÜSIVESI KUD 0,5 4 2 000 1 LIPIIDID - kontsentreerituim "kütus" rakkudele, kuna rasvhapetes on C aatomid enamsati vesinikuga maksimaalselt külla...
Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad ka rasvumist ning diabeeti, suurendades kokkuvõttes enneagsete surmade arvu. Teadlased soovitavad transrasvu pruukida nii vähe kui võimalik, kuna krooniline, pikaajaline negatiivne mõju on olemas isegi suhteliselt väiksel transrasva kogusel. Tänapäeva toiduainetööstus kasutab massiliselt kunstlikult tahkestatud taimseid, nn hüdrogeniseeritud rasvu kuna need on odavamad, kui looduslikult tahked rasvad. Rasva koostis ja osakaal aga määrab suuresti toidu kvaliteedi. Ühelt poolt läheksid asjad justkui odavamaks, teisalt saame sama raha eest vähemväärtuslikku, ehk isegi kahjulikku toitu. Tahkestatud rasvade populaarsus on seotud ka neid sisaldavate toodete pikema säilivusega, suurendades omakorda tootjate kasumit. Kuna laias maailmas on transrasvhapetesse suhtumine küllalt kriitiline, siis püüavad ka
Ainevahetus 1. Mis on makrotoitained, mis on mikrotoitained? Vastus: Makrotoitained on ained, mida inimene peab iga päev saama suuremates kogustes. Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitained on ained mida organism vajab tunduvalt väiksemates kogustes - need on vitamiinid ja mineraalid. 2. Milleks organism kasutab süsivesikuid? Valke? Rasvu? Vett? Vastus: Süsivesikud on peamine energiaallikas. Süsivesikute lõhustamisel saadakse energiat kõige kiiremini. Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal. Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Nii rakuseinad kui ka rakuplasma koosnevad suures osas valgust, eriti rohkesti on valku lihasrakkudes.
hüdrolüüsub raskemini kui tärklis Kitiin rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seenerakkude kestad) tselluloosile väga sarnase ehitusega LIPIIDID · Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega · Ei ole polümeerid · Vees lahustumatud e hüdrofoobsed · Vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · liht- · liit- · tsüklilised lipiidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad seapekk, taimsed õlid, vahad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid fosfolipiid letsitiin biomembraanide koostelipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid näiteks kolesteriidid Rasvad
küllastatud rasvhapped ja need ühendid on olekult tahked - näiteks kõigile tuntud seapekk, piima ja muna lipiidid. Eeltoodut ei tohi võtta ainutõena, sest loomorganismides leiduvates lipiidides on samuti üsna rohkesti küllastamata, taimedes aga piisavalt küllastatud rasvhappeid. Lipiidide rääkimise tüüpeksitus on järgmine - terminit "rasv" pruugitakse meelevaldselt kõikide lipiidide tähistamiseks. See ei ole õige, sest neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest, järelikult on lipiidid laiem mõiste kui rasvad. Et toidulipiidide absoluutse enamuse moodustavad rasvad, võib toitumisest ja toidust rääkides kasutada terminit toidurasvad. LIPIIDIDE ROLLID Lipiidide rasvhapped on kontsentreeritud energeetiline kütus, energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat
........................ 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70 % eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
*märgub kiiresti ning on veesõbralik, põleb hästi. Rasvad *tekkinud glütseroolist ja rasvhapetest *tähtsad varuained LOOMSED rasvad(searasv, veiserasv, lambarasv, või)on tahked. TAIMSED rasvad(rapsi ,oliiviõli) vedelad. *Õhuhapniku toimel oksüdeerunud õli kasutatakse õlilakkide ja värvide valmistamisel. *Rasvad lagunevad rasvhapeteks ja glütserooliks, neid saab lagundada ka tugevate alustega keetes: saadusteks rasvhapete soolad e. seebid ja glütserool. *mõned rasvad rääsuvad(oksüdeeruvad ja lagunevad) õhuhapniku toimel. Muutuvad kibedaks ja omandavad terava ebameeldiva lõhna. *Vetttõrjuvad ning veega ei märgu. Valgud *Molekulid koosnevad AMINOHAPETE(karboksüülhape, sisaldab NH2 rühma) jääkidest. *Valgud on elusorganismis kõige tähtsamad ühendid. *Võtavad osa organismi kasvamisest, paljunemisest, on ehitusmaterjaliks ja panevad liikuma. *Väga reageerimisvõimelised ja välismõjude vastu väga tundlikud.
Eluks olulisemad süsinukuühendid Kõik elusorganismid koosnevad süsikukuühenditest, mida võib elusorganismides olla väga palju liike. Kolm süsinikuühendite liiki on aga eluks eriti tähtsad, kuna nad on elusorganismi peamised ehitusmaterjalid ja toitained. Need on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Väiksema molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees, nimetatakse suhkruteks.Kõik suhkrud on valged kristalsed ained. Suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid nimetatakse siirupiteks. Sahhariidid on veesõbralikud ained. Glükoos on üks tähtsamaid suhkruid. Glükoosi leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades, mistõttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks.Glükoos pole nii magus
· 30 aastane mehed 60%, naistel 50% · 50 aastane mehed 55%, naistel 45% Veekaotus suureneb kehalisel tööl, sõltub: · Töö intensiivsusest, kestvusest · Riietusest · Õhutemperatuurist · Õhuniiskusest NB! Treenimine ja võistlemine kuumas kliimas Toitained: · Süsivesikud · Lipiidid · Valgud · Vitamiinid · Mineraalained · Vesi Toitainete energiaväärtus: · Valgud 4 kcal/g · Süsivesikud 4 kcal/g · Rasvad 9 kcal/g Süsivesikud Glükoos, sahharoos, tärklis Tselluloos toimib inimese organismis kiudainena Süsivesikud on tähtsaim energiaallikas Paljud rakud kasutavad energiaallikana vaid süsivesikuid: Erütrotsüüdid, närvirakud Lihased kasutavad süsivesikuid aeroobsel ja anaeroobsel tööl.
vees ja vesilahustes, vaid lahustub apolaarsetes orgaanilites solventides (triklorometaan, tetraklorormetaan, benseen, eeter, ..). Lahustumatus vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmide ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldumisest molekulis. Lipiidid on rakumembraanide põhiline komponent, loomsetes organismides ka energeetiliseks varuaineks. Lisaks on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Klassifikatsioon: Rasvhapped Seebistuvad (rasvad, Rasvad Lihtlipiidid glütserofosfolipiidid, (neutraalrasvad ja vahad) Glütserofosfolipiidid sfingolipiidid, vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja Sfingolipiidid Mitteseebistuvad
RAKU KEEMILINE KOOSTIS Kokkuvõte Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad orga...
Mis on eruukhape? Eruukhape on küllastumata rasvhape, mida leidub rapsi- ja sinepiseemnetes ning mõnedes kalades. Teaduslikult ei ole põhjendatud, millist kahjulikku toimet avaldab eruukhape inimesele, kuid uuringute tulemusena on avastatud eruukhappe kahjulik mõju loomadele. Võimalike riskide vältimiseks kehtestati selle küllastumata rasvhappe maksimaalne lubatav kogus toidus. Rasvad Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvade molekulid on mittepolaarsed. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid
Eluks olulisemad süsinikuühendid. Süsinik on looduses levinud element. Süsiniku aatomil on omadus moodustada erinevaid ahelaid, kus süsiniku aatomid on nagu pärlid kees. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest. Elusorganismid saavad toidust toitaineid, mis annavad energiat ja aineid, millest organism üles ehitada. Eluks vajalikud toitained on : süsivesikud e.sahhariidid, rasvad ja valgud. Need toitained on süsinikuühendid. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Suhkrud on sahhariidid.Nad on magusad ja lahustuvad vees.Üks tähtsamaid suhkruid on glükoos e. viinamarjasuhkur. Teda leidub paljudes taimedes, eriti aga viinamarjades. Glükoos on organismi energiaallikas, mida veri kannab kõikidesse kudedesse ja rakkudesse. Ta on väga kergesti omandatav. Inimese peaaju saab toituda ainult glükoosist. Kõige magusam suhkur on fruktoos e
sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %, süsivesikutest 55-65 % ja valkudest 15-20 % 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal. kui ainult süsivesikutest päevane energia siis (2000/4,1=487,8g) kui on ka valgud ning rasvad mängus siis (0,55*2000/4,1= 268,3g kuni 0,60*2000/4,1= 292,7g) 11. Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades need imenduvad? süsivesikud lagundadakse glükoosiks ja see imendub kaksteistsõrmiksooles. Lagundajateks on amülaas ja pankrease ensüümid. 12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? mitokondri maatriksis 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete
Nitraadid- moodustuvad alkoholist ja lämmastikhappest väävelhappe manulusel. Nitroglütseriin ehk dünamiit-õline vedelik ja võimas ning ohtlik lõhkeaine, mis plahvatab isegi põrutuse korral Nitrotselluloos-saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Sulfaadid-väävelhappe estrid Sariin- vedelik, mille molekulid tungivad läbi naha ning halvavad närvisüsteemi,kutsuvad esile ka surma. Binaarrelvad. Asendamatud rasvhapped- kahe või enama kaksiksidemega rasvhapped Rasvad- glütserooli ja rasvhapete estrid Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine Polümerisatsiooniaste-elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mille käi...
Toitained Toiduained see mida me sööme (leib, sai, liha, piim jms) Toitained need millest see toiduaine koosneb (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid) Toitainete ülesanded: · Energia tootmine · Organismi ehitamine, paljunemine, kasv, vastupidavus haigustele ja nakkustele · Toidutagavarade säilitamine Klassifikatsioon: · Makrotoitained süsivesikud, lipiidid (rasvad), valgud · Mikrotoitained mineraalained, vitamiinid · Kõikideks tegevusteks on vaja vett Süsivesikud · Põhiline energiaallikas · Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse
jaotust amiidid, estrid ja karboksüülhappe kloorid (halogeenid) Estrid igapäevaelus Väikesesüsinikahelaga hea lõhnaga Puuviljaessentsides nt. klaaskommides, karastusjookides Okaspuude okastel vahakiht auramise kaitseks(lõhnatud, ei lendu, suure süsiniku ahelaga) Ka meislasvaha ja vahakujud. Plasmassistmänguasjades ftalaadid, mis ei ole tervislik, on lahtisti ja mürgised. Rasvad ja õlid olemuselt estrid. Estrite omadused: Keemilised omadused 1. Happeline hüdrolüüs vajalik tugev happeline keskkond (ühtpidi hüdrolüüs, teistpidi esterdamine) ester + vesi (H+) karboksüülhape + alkohol 2. Aluseline hüdrolüüs e. seebistamine RASVAD (lipiidid) Rasvad on propaan 1-,2-,3- triooli (glütserool) ja rasvhappete estrid. Lipiidid koosnecad alkoholist ja rasvhappejäägist. Rasvad on veest kergemad ja hüdrofoobsed (kardab vett)
Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis
Lõhn Teravalõhnaga Teravalõhnaga Kasutamine Keemia-tekstiili ja keraamika -tööstus Söögi valmistamiseks 6. Oblikhape? ehk etaanihappe. Väga mürgine tahke aine. Leidub vähestes kogustes: spinatis, rabarberis. Oblikhape moodustab kaltsiumi vees lahutumatu soola. 7. Rasvhappe? suureolekuline karboksüülhape, mida saadakse rasvade lagunemisel. 8. Rasvad, valgud, süsivesinikud- vaata leht. 9. Alkoholide põlemisreaktsioonide võrrand. CHOH + O2= CO2 + H2O 10. Mõisted: Alkoholid- süsinikuühendid, kus süsiniku aatomid on vahetult seotud ohe või mitme hüdroksüülrühmaga- OH. Karboksüülhape- nimetatakse süsinikuühendid mis sisaldavad ühte või mitut karboksüülrühma- COOH. Süsivesinikud- süsiniku rohkearvuline looduslik ühend. (?)
Pekaanipähkel Merit Martin KK11-PE Kasvab Indias, Hiinas, Ameerikas, Portugalis, Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas ja Sotsis Väliselt sarnaneb kreeka pähkliga, kuid on pisut piklikum ja käärud on vähem sopistunud On ka veidi pehmem ja magusam Kõrge tsingi ja B1 vitamiini sisaldus. Rasvasisaldus 70% Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Pekaanipähkel Vesi 4,8 Kalorid 684 Rasvad 67,6 Valgud 7,8 Süsivesikud kokku (imenduvad) 18,2 (9,2) Tüüpiline tk kaal (g) dl(tervetena)=40g Pekaanipuu Pekaanipuu on väga kõrge, kasvab 20-40m Õied on tuultolmlevad Ei ole päris pähkel vaid luuviljaline Seda ümbritsevad kesttad Terad on ovaalsed / piklikud 2,6-6cm pikad ja 1,5-3cm laiad Väliskestad on 3-4mm paksusest, väljast roheline ja muutub pruuniks valmimisel Tänan tähelepanu eest! :)
Energiat tuleb saada nii palju, kui palju seda kulutatakse. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ning kehaliseks ja ka vaimseks tegevuseks kuluva energia hulga. Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja kehalisest koormusest (Deikina & Jõeleht: 2010). 2 SÜSIVESIKUTE, RASVADE JA VALKUDE OSATÄHTSUS Põhilisteks toitaineteks on süsivesikud, valgud ja rasvad. Lisaks põhilistele toitainetele vajab organism veel vitamiine, mineraalaineid ja vett. Käesolevas uurimistöös uuritakse lähemalt süsivesikuid, valke ja rasvu. 2.1 Süsivesikud Süsivesikud on organismi põhiline energiaallikas (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Toidusüsivesikud on ainevahetuse jaoks asendamatud, sest katavad poole vajalikust päevasest toiduenergiast (Zilmer: 2009). Süsivesikuid on mitut erinevat tüüpi. Enamik toidus
Orgaaniliste ainete koostis: 1)Makroelemendid(palju): C (süsinik) O(hapnik) H(vesinik) P(fosfor energia salvestamine, ATP oragnismi energiaühik) S(väävel) N(lämmastik aminohapped, ehk valgud) 2)Mikroelemendid(vähe): Fe(raud- hemoglabiini koostises, hapniku transport kehas) Mg(magneesium) Ca(caltsium) J(jood) Anorgaanilised ained: 1 ) Vesi : thermoregulatsioon, ainete lahustamine, rakusisene rõhk turgor, jääkide eemaldamine, ainete transport Sahhariidid (süsivesikud) 1) Monosahhariidid koosnevad 3-6 C(süsinik) Alati suhkrud ja magusa maitsega! Riboos ja desoksüriboos nukleiinhapete koostises, ehk märksõna DNA Nt: glükoos ja fruktoos 2)Oligosahhariidid koosnevad 2-3 MONOsahhariidist nt: Laktoos (piimas sisalduv suhkur) 3)Polüsahhariidid koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen ene...
· Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. · Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makrotoitained - Inimene peab saama järjepidevalt suurtes kogustes - valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. · Mikrotoitained inimene vajab vähem - vitamiinid ja mineraalained Rakkudes sünteesitakse uusi kehaomaseid aineid, lõhustatakse energiarikkad molekulid, et vabaneks energia. Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest Peamine n.-ö. ehitusmaterjal: · Rakuseinad, rakuplasma, rakuorganellid Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes ringlev valk, mis seob ja transpordib hapnikku
Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad C, H, O. Sahhariidide ülesanded: energeetiline(17,6kJ energiat vabaneb 1gsüsivesikute oküdatsioonil), struktuurne nt. tselluloos taimerakkudes, ligimeelitav nt. õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks, varuaine taimedel tärklis ja tselluloos, loomadel ja seentel glükogeen. Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud tekivad fotosünteesi reaktsioonil.6CO2 + 6H2O ---fotosüntees--------------------- C6H12O6(tselluloos-ehitus, tärklis- seemned, sahharoos) + 6O2 Estrid -COO- on ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholidega. Estrite teket nimetatakse esterdamiseks. Estreid leidub
Eluks olulised süsinikuühendid Autorid: Kätlin Laast Kärt Kotsin Bruno Tinnuri Põhiliigid Sahhariidid Rasvad Valgud Sahhariidid Sahariidid(süsivesikud) ehk suhkrud. Koosneb C, H, O. Sisaldavad palju OH-rühmi. Glükoos C6H12O6 Leidub taimedes 5 süsiniku aatomit ja üks hapniku aatom Ravimitööstus Fruktoos C6H12O6 Leidub puuviljades Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11
kuni üheminutiline puhkepaus. Kestvustreening võib olla nii rasvapõletus kui intensiivne ja raske intervalltreening. Sobib ka jooks, kardioseadmed ( sõudeergomeeter, jooksulint, aeroobika) Treenida võiks 2-3 korda nädalas ülepäeviti. Piiramatu treeningaeg, miinimum 30 minutit aeroobset treeningut, lihastreening mitte üle tunni. ENDOMORF Õun, lühikest kuni keskmist kasvu, kalduv ülekaalulisusele. Naistel kipuvad rasvad ladestuma alakehale, peamiselt puusadele ja taljele, meestel kõhule ja ülaseljale. Aeglase ainevahetuse tõttu salvestab tema organism toiduenergiat rasvana tunduvalt rohkem kui teistel kehatüüpidel. Kuulsad endomorfid Kelly Osbourne, Ivi Eenmaa, Luciano Pavarotti. Toidusoovitused: Keha on tundlik vale toitumisstiili ja rämpstoidu suhtes. Kõige suurem vaenlane on kannatamatus. Tihti on võimeline end
· Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
