puudumisel. Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest. Ehitus: Luuümbris on õhuke, tugev, elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuümbris: Katab luid Moodustab uusi luurakke Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus tihe ja tugev luukurde, mis asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas, plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Huvitav fakt: Punased verelibled tekivad luu keskel. Kollane luuüdi rasv Punane luuüdi veri Punane luuüdi on vereloome elund, seal moodustavad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leiab toruluude õõnsustest. Kõõlused on valgulise ehitusega. Tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Selgroolülid on kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. Selgroolülide vahel on kõhrekettad, mis on omavahel liikuvalt ühenatud.
KUIDAS TÕLGENDAT PROBLEEMI · Ülekaalisust mõjutab arvuti taga istumine ja televisiooni liigne vaatamine; · juba väga varases eas rasvumist, mis on ohtlik; · mõjutab füüsilist ja vaimset tervist. ARVAMUS PROBLEEMIST · Olulisel kohal pere, koolitervisehoid; · toitumine ja liikumine; · televisioon ja arvuti osaliselt asendada mängude ja spordiga; · stressist ülekaaluliseks, sest stressi korral suureneb stressihormooni tootmine, mistõttu rasv ladestub just vöökohal. KOKKUVÕTE · Passiivne eluviis aktiivseks; · eluviiside muutmine; · ülekaalulisusest stress kiusamine, erinevuse tunne suurem stress, psühholoogiline trauma rasvumine haigused; · Oluline on arendada koolitervishoiuteenuse kvaliteeti, tervist edendavat ja haiguste ennetamise tegevussuunda, et seeläbi toetada laste ja noorte KASUTATUD KIRJANDUS · Garmy, P., Eva KC., Nyberg P., Jakobsson, U. (2014). Overweight and
· Inimtegevus Okasmetsades happeline, leetunud Rohtlates ei uhuta välja huumust. Piisavalt niiskust ja soojust. Vihmametsades vesi uhub välja sügavamates kihtidesse. Valge kiht huumuse all- ained kogunenud sinna leetumise kiht, okasmetsamuld Kalandus Kalandus - majandus haru mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi ja kasvatamisega Kalanduse saadused · Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual.( rahvaarvu suurenemine) · Kalaliha rasv sisaldab küllastama rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente ( A&D vitamiin) · ¼ kaladest tehakse : kalajahu-ja õli (kasutatakse loomasöödaks) · Veeimetajate rasva kasutatakse keemia-farmaatsiatööstuses, vetikatest zelatiini, väetisi. Mereorganismidest-> ravimeid Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide arv väheneb, isendite arv suureneb) Püügimahult esikohal on Hiina, Peruu, järgnevad Jaapan, Usa, Indoneesia
) orgaanilised anorgaanilisteks aineteks organismis on 1.) vesi 2.) mineraalsoolad 3.) mineraalhapped 4.) hüdroksiidid orgaanilisteks aineteks organismis on - 1.) valgud 2.) süsivesikud 3.) Lipiidid 4.) Nukleiinhapped 5.) Hormoonid 6.) Vitamiinid ANORGAANILISED AINED ORGANISMIS Anorgaanilistest ainetest on organismis kõige enam vett 78% ( keskmiselt ) . Noorte ja aktiivsete , tegutsevates rakkudes on vett rohkem umbes 95% . Peaaju koosneb 95 % veest. Rasv kude on kõige aeglasem ja koosneb ainult 55-60 % veest. Anorgaanilised happed, hüdroksiidid, soolad, esinevad rakkudes anioonide ja katioonidena 1.Milliseid ülesandeid täidab vesi organismis ? - on hea lahusti, osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojamahutavus . Soojeneb ja jahtub aeglaselt. Säilitab kehas püsivat temperatuuri ( homöostaas ) . 2.Anioonid ja katioonid ? KATIOONID ehk positiivsed ioonid
Taimed vajavad anorgaanilisi ained:CO2; H2O, valgus Loomad Vajavad toitu. Kõikidele organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Kõikidele organismidele on omane paljunemisvõime. Paljunemine: 1. Suguline 2. Mittesuguline. Kõik organismid arenevad. Areng lõppeb surmaga. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Eluslooduse organiseerituse tasemed. 1. Molekulaarne tase: Biomolekulid orgaaniline aine (valk, rasv, suhkur). 2. Rakuline tase.1.Rakk.2. Kuole.3. Organ.4. Organsüsteem.5. Organism. Kuole Sarnase ehituse ja talitlusega rakud. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. 3. Organ elundi tasand. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. 4. Elundkonna tase. Elundid mis täidavad ühesugust ülesannt moodustavad elundkonna. 5. Organismi tase
Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Rasvade tähtis osa on täita kolesteriiniainevahetues: nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks, mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust, vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. On tõestatud, et rasvhapped tõstavad organismi vastupidavust nakkushaiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate suhtes. Liigitus: Piimrasvad-Piima rasv on dispergeeritud plasmas rasvakuulikestena. Rasvakuulikesed on membraaniga ümbritsetud osakesed. Piimarasvas on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet, ainult 14-ne sisaldus küünib üle 1% kogumassist Taimsed rasvad- on toatemperatuuril tahke taimne rasvaine, mida kasutatakse toiduvalmistamisel. Taimerasva eelis on sobivus kasutamiseks kõrge temperatuuri juures praadimisel või fritteerimisel. Laialdaselt kasutatakse taimerasva toiduainetetööstuses, eriti
Munadid toiduvalmistamises Enam söögiks kasutatavate loomade munandid Pulli munandid Uluki Kalkuni munandid munandid Kasutatakse veel : Täku, oina ja jaanalinnu munandeid. Struktuur ning toiteväärtus Struktuur on keelesarnane, ainult õrnem, meenutab maksa,kanaliha Toiteväärtus 100g kohta Kalorid: 135 Soodium: 171mg Munandid sisaldavad ka testosterooni ning Valgud: 26g Kaalium: 380mgneid ei ole soovitatav süüa regulaarselt. Rasv: 3g Raud: 6% Süsivesikud: 1g Magneesium: 3% Tsink: 13% Koletsterool: 375mg Eeltöötlusest,kuumtöötlusest Munandid peab nahakoti seest puhtalt kätte saama ,et vältida spetsiifilist maitset http:// www.youtube.com/watch?v=N-6DPoY2iGU Mune soovitatakse ka eelnevalt pesta Võib asetada mõneks ajaks äädikalahusesse Vajalik on väga terav nuga Võib nii hautada,praadida...
Eluks Vajalikud Ained Suhkrud: Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Suhkrud esinevad looduslikult näiteks marjades, puuviljades, mees ning ka köögiviljades. Tuntumad looduslikult esinevad suhkrud on: Sahharoos: leidub peaaegu kõikides taimedes. Sahharoos koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. Glükoos: ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. Leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Fruktoos: ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest, fruktoos on glükoosi isomeeriks. Fruktoos on sahharoosist ja glükoosist magusam. Laktoos: ehk piimasuhkur, kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide ...
Piima tootmise, käitlemise ja töötlemisega seotud majandusharu nimetatakse piimanduseks. Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal hulgal leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2% või 3,5% rasvasusega piima, rasvavaba piim sobib ainult täiskasvanuile. Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut
mass (kg) (kg) (%) (päevades) Munakana 510 1,6-1,8 1,08 60 Kanabroiler 42 2,2-2,4 1,54-1,68 70 Põldvutt 42 0,25 0,175 69-70 · Tapasaagis (%) = lihakeha mass/elusmass = u 70% lindudel · Rümp = lihakeha sisemine rasv rupskid (süda, maks, lihasmagu, kael) · Munakana on kondine (supikana); 5 kuud+12 kuud sulgimine, aga pole mõtet pidada tapetakse ära; · Isaspartidel on sabas rõngas sulg; · Hani haub mune kuu aega; · Kõrvalappide järgi saab aru, mis värvi mune muneb; · Pärlkanad koera asemel, teevad lärmi, kui võõras territooriumil;
psühholoogilised muutused. Sellel perioodil organism valmistub ette viljakuseks. (Kumar jt 2008: 111). Tüdrukutel puberteedi eas (11-15 a.) toimub kasv ja kehakuju muutmine. Keha kasv suureneb umbes 11- 12 aastal. Kehakaal suureneb 12-13 aastal. (Sapin 2009: 15,16) Selle protsess reguleerivad suguhormoonid ja kasvuhormoon. Peamine regulaator on insuliini laadne kasvufaktor-1(IGF-1). Puberteedi eas toimub toruluude kasv. Samuti väheneb nahaalune rasv. Kasvuhormoon osaleb süsivesikute regulatsioonis. Võib suurendada veresuhkru tase. ( Prodam jt 2014: 1-2) Hoormoonide abil pikkuse kasv suureneb intensiivselt. Sellist kiiret kasvu nimetatakse kasvuspurdiks. Keha kasvamise ajal tüdrukutel väheneb nahaalune rasv, eriti kätel ning jalgadel. Kiireneb kätte ja jalalaba kasv. Edasi hakkab kasvama keha ja teised jäsemed. Samuti toimub kehakuju muutmine. Puusadel, kõhul ning rindadel ladestub rasvkude. Selle
1.3 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Molekulaarset taset loetakse eluslooduse kõige madalamaks organiseerituse astmeks -Rakud moodustavad koed -Inimese siseehituses on epiteel- , lihas - , närvi- ja sidekude Eluslooduses on organiseeritud ka rakulisel teel(tasemel) Rakk on eluslooduse kõige väikseim ehituslik üksus, millel esinevad kõik eluvaldused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ,rakuvaheaine peaaegu puudub. Ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Lihaskude jaguneb 3-eks , vöötlihaskude , silelihaskude, südamelihaskude .Põhiomaduseks erutuvus ja kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline üh...
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad...
Seebid Seebid on: 1. Kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) soolad. 2. Pesemisvahendid, milles pindaktiivseteks aineteks on vees lahustuvad rasvhappesoolad. Seepe saadakse loomsete rasvade (näit. veise-, sea-, lamba-, vaalarasva), ka looduslike või hüdrogeenitud taimsete rasvade (näit. päevalille-, palmi-, kookos-, lina-, pähkli-, kastoorõli) keetmisel leelise harilikult naatriumhüdroksiidi lahusega, kuni rasv seebistub ja moodustub ühtlane seebimass. Naatriumkloriidi lisamisel jaguneb see kaheks kihiks, mida pärast jahtumist ja tardumist on kerge teineteisest eraldada. Ülemine kiht tuum on seebikiht, mis koosneb rasvhapete naatriumsooladest (kuni 65%) ja veest. Alumine kiht soop on veekiht, mis sisaldab 1,2,3-propaantriooli, naatriumkloriidi ja liigset leelist. Seebikiht
Ka väikese, kuni 10%-se hõbeda sisaldusega hõbejoodis on madala sulamistemperatuuriga (180...3100 C). Kõvajoodistena käsutatakse peamiselt mitmesuguseid vasesulameid tsingiga. Tugeva jooteliite saamiseks on vaja, et vedel joodis märgaks joodetavaid pindu hästi ning, et need oleks oksiididest täiesti puhtad. Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 200 0, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja
muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2ml palmithappe-, teise oliiviõli- ja kolmandasse searasvalahust metüleenkloriidis. Kõigisse lisasin 10 tilka broomi lahust metüleenkloriidis. Palmithappe lahuses ei märganud värvi muutust, järelikult oli tegu küllastunud rasvhappega (puudus kaksikside, kuhu toimunuks broomi liitumine). Taimne ja loomne rasv muutusid peale loksutamist värvituks. Järelikult oli tegu küllastumata rasvhapetega. Värvuse muutus viitas sellele, et broom oli liitunud kaksiksidemele. 4. Libermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomuliku rohelise värvusega reaktsiooniprodukt. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2 ml kolesterooli-, teise rapsiõli- ja kolmandasse võilahust metüleenkloriidis
seebikeetmiseks liiga hinnaliseks, odavamate seepide tegemiseks ei kasutatud seda üldse. Eestis tarvitati tavaliselt sea- ja loomarasva koos. Seebikeetmisprotsess koosnes kolmest etapist: rasvade seebistamine, seebi väljasoolamine ja seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Rasvu seebistati, keetes neid seebikivilahuses või kanges tuhalehelises, kuni keedus muutus piimjaks ning seejärel aegamööda aina paksemaks, hakates lõpuks mõla külge kinni jääma. Mida puhtam ja värskem oli rasv, seda raskem oli seda seebistada. Väljasoolamise eesmärk oli eraldada valmisseep seebipärast. Valminud seebisegu tasasel tulel keetes lisati väikeste koguste kaupa soola. Segu muutub sealjuures esialgu vedelamaks, siis aga hakkab seep tasapisi pinnale tõusma. Väljasoolatud seep võidi keeta puhtaks ehk klaariks. Seejuures seebistusid viimased vabad rasvaosakesed ning ka üleliigne vesi auras seebisegust ära. Saadud seebimass oli tihe ja ühtlane
Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes.Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks.Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe.Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Transrasvad on toodetud vedela taimse õli kuumutamisel vesiniku juuresolekul. Seda protsessi nimetatakse vesiniku lisamiseks
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu pu...
E503- Ammooniumkarbonaat- Omadused: Happesuse regulaator, kergitusaine. 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat: 2378 kJ / 571 kcal Valke: 9,2g Süsivesikuid: 49,5g , millest suhkrud: 41,3g Rasvu: 37,3g Kiud: 2g Naatrium: 0,106g Kõlblik kuni: 05.2011 4. Säästu kohuke Koostis: Rasvata kohupiim, kakao glasuur, lössipulber, vadakupulber, kakaopulber, letsitiin, vanilliin, taimne rasv, suhkur, vadakupulber, zelatiin, vanilliin. E202- Kaaliumsorbaat- Omadused: Säilitusained. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust. 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat: 1424 kJ / 342 kcal Valke: 9g Süsivesikuid: 21,5g Rasvu: 24,6g Kõlblik kuni: 01.11.2010 5. Anacom Kiirnuudlid Koostis: Nuudlid, nisujahu, durum nisujahu, palmiõli, keedusool, suhkur, porgand, küüslauk, till, sibul
riski. Seevastu liigset küllastunud ja transrasvhapete tarbimist seostatakse südamehaiguste sagenemisega. Enamiku tänapäeval toiduga saadavatest transrasvhapetest saab osaliselt hüdrogeenitud taimerasvaga valmistatud toitude söömisel, kuid neid leidub ka piimas ja imetajate rasvas, põhiliselt veise- ja lambarasvas umbes 2-5 protsendi ulatuses. Kui palju siis võib hüdrogeenitud rasv sisaldada transrasvhappeid? Analüüsid on näidanud, et küpsetusmargariinid võivad sisaldada kuni 30 protsenti transrasvhappeid võrreldes võiga, mis sisaldab neid umbes 4 protsenti. Probleemiks on muutunud transrasvhapete teke tööstuslike protsesside käigus, milleks on küllastumata rasvhapete hüdrogeenimine (kasutatakse pooltahkete ja tahkete rasvade tootmiseks, mida kasutatakse toorainena margariinide, taignate ja
Rasvad-rasvhapete ja klütserooli estrid. Rasvade leidumine-taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv vedelad. Loomsed on tahked(siga). Taimsed on seemnetes. Füüsikalised om:värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga. Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda j...
küll raadi võtta. Põhjendage §104 ja §127 otstarbekust. Raehärrad pidid olema kohusetundlikud ja ausad et linna hästi majandada, seega nad ei tohtinud võtta altkäemaksu ega koos vendadega raes olla. See tähendanuks konflikte perekonnasiseselt. Kas tänapäeval esineb selliseid probleeme? Jah. 4.Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad?(1p) Teravili, lina, kanep, paekivi, puit, loomanahad, mesi, vaha, rasv, tõrv. 5.Mis ühendab loetletud asulaid. Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased
3) Hügieen tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,hygieinos", mis tähendab.. a) Higi b) Tervislikku, tervistavat c) Toitu d) Puhtust 4) Mis on toiduhügieen? (3 õiget) a) Toiduainete saastumise ärahoidmine. b) Mikroorganismide paljunemise ärahoidmine. c) Mikroorganismide hävitamine. d) Harjaga pestud puuviljad. 5) Puhastamise mõiste tähendab.. a) Energia kulutamist selleks, et eemaldada tööpindadelt tolm ja rasv. b) Energia kulutamist selleks, et käed saaksid puhtaks. c) Energia kulutamist selleks, et puuviljad oleks pestud. d) Igasugust koristamist. 6) Millest sõltub mikroobide paljunemine toiduainetes? (2 õiget) a) Mikroorganismide alghulgast toiduainetes. b) Nädalapäevast. c) Kellaajast. d) Niiskusest. 7) Helmintoosid on.. a) Nakkushaigused b) Külmetused c) Toidumürgitused d) Usstõved 8) Kuidas tekivad usstõved?
Kalad Keemiline koostis sõltub: · kala liigist · vanusest · füsioloogilisest seisundist · rammususest ja teistest teguritest kala lihaskude sisaldab: · vett · valke · süsivesikuid · mineraalaineid · vitamiine · jt. toitaineid valgud: · moodustavad kala lihaskoe põhilise koostisosa · kalad sisaldavad valke 9-27,5% piires, kusjuures enamik neist on täisväärtuslikud. Rasv: · on kalalihas 0,3-35% · kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1% · tursamaks sisaldab rasvakuni 70% · kalarasv on hästi omastatav Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85% · vesi esineb vabas ja seotud olekus · vabas olekus vees on lahustunud orgaanilisi ja mineraalaineid · vabas olekus vett võib kalalihast aga kergesti eemaldada kuivatamise ja pressimise teel · se...
Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. • http:// www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/agro/euromaakas.html Loomakasvatus • Eesti põllumajanduse olulisimaid tootmisharusid on loomakasvatus. • See hõlmab piima- ja lihaveise-, sea-, linnu-, lamba-, kitse-, hobuse-, koera-, küüliku- ja karusloomakasvatuse ning kalakasvatuse ja mesinduse. • Loomakasvatuse toodangu moodustavad piim, liha, kala, rasv, vill, suled, munad, mesi, vaha ja toornahad ning nende töötlemisel kõrvaltoodanguna valmistatavad loomasöödad – liha-, kondi- ja verejahu, lõssi- ja vadakupulber jms. • Loomakasvatuses tekkiv sõnnik on oluline orgaaniline väetis taimekasvatuse jaoks. Taimekasvatus • Eestis oli 2010. aastal kokku 112 972,41 ha mahepõllumajanduslikku maad • Kasvatati maheteravilja (suvi- ja talinisu, kaera, rukist jt) • Mahekaunvilja (hernest ja põlduba)
aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks.
ALKAANIDE ESINDAJAD JA HALOGEENIÜHENDID Metaan – maagaas, soogaas, kaevandusgaas CH4 Tekib loom- ja taimejäänustest veekogu põhjas; samuti loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. Värvuseta, lõhnata, vees ei lahustu, õhust kergem gaas On üks kasvuhoonegaasidest Kasutatakse kütusena, metanooli tootmiseks, biogaasi tootmiseks (biogaas sisaldab 70% metaani) Propaan C3H8 Leidub nii looduslikus gaasis kui na nafta koostises Värvusetu, vees ei lahustu Ohutuse eesmärgil lisatakse talle 0,02% väävliühendeid, et anda talle tugev lõhn. Kasutatakse keevitamisel, balloongaasina majapidamises, freooni asendjana aerosoolpakendites. Parafiinid Tahked alkaanid (alkaanide C16-C40 segu) Valmistatakse küünlaid ,parafiinmähiseid. ...
Piim, selle tekkimise keemiline protsess, biokeemiline koostis, erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel Katarina Vainult Piima biokeemiline koostis Vesi Valgud (1-24%) Varustavad aminohappetega Kaseiin Ca, P Mitsellides, piimas suspensioonina Vadakuvalgud Valgud, mis jäävad peale kaseiini eemaldamist Allikas: Lipiidid (2-50+%) https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak Energiaallikas, rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid Triglütseriid ehk “rasv” Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF Piima biokeemiline koostis Süsivesikud Laktoos, teisi süsivesikuid vähe Osmootne rõhk Vitamiinid Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin… Koensüümid Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsi...
hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, kõõlused 35 seasingitükk luu, rasv, kõõlused 35 sealaba luu, rasv, kõõlused 35 pehme liha kelmed, kõõlused 5 maks kelmed 3
oleks mõttekas sellistele meetoditele, mille efektiivsus on varasemalt juba tõestatud. Tasub ka meeles pidada, et pelgalt teoreetiline tõestus ei ole alati piisav; kellegi kogemustest on sageli hoopis kasulikum õppida. Samas on fakt see, et kui keegi on saanud end vormi mingi meetodiga, siis see sama meetod ei pruugi sobida sugugi kõigile. Puudulike teadmistega dieedile minemine on seega nagu loterii, milles võitmise tõenäosus ei ole kuigi suur. Kärsitus See, et rasv põleb aeglaselt, on füsioloogiline tõsiasi. Suure ülekaaluga on asjatu loota, et sixpack tuleb nähtavale mõne dieedinädala pärast. Dieedipidamine nõuab eelkõige kannatlikkust ja pikka meelt. Miinuskaloritega treenimine on raske ning nõuab täpsemat treeningplaneerimist, et vältida lihasmassi vähenemist. Oluline on ka optimaalne taastumine. Kuna parim kaalulangetamise kiirus on 0,5-1 kg nädalas, venib dieet sageli vägisi pikaks. Niisiis tuleb olla ka vaimselt
7. Maapähkliõli 30 46 19 8. Oliiviõli 9 72 14 9. Palmiõli 9 38 48 10.Kookosõli 2 6 86 1.1.Sulamistemperatuurid Sulamistemperatuur on tähtis lipiidide seedimisel ja omastamisel; kehtib reegel mida kõrgem on sulamistemperatuur, seda raskemini on rasv seeditav. Sulamistemperatuur Tahkumistemperatuur Linaõli -16 -- -18 C -18 -- -27 Sojaõli - 7 -- -8 C -8 -- -18 Oliiviõli -5 -- -9 C 10 -- -6 Searasv 26 39 C 32 -- 26 4 1.2. Lipiidide ülesanded Lipiidide ülesanded organismis
Suurtes kogustes vajatakse estreid plastmasside ja kiudainete tootmiseks. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes (näiteks apelsinikoores). Veel on nendeks rasvad ja vahad. Rasvad on glütserooli ja rasvhapete segaestrid. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvu on kahte liiki: taimsed- ja loomsed rasvad. Loomadel: naha ja siseelundite kaitseks ning põrutamise kaitseks. Mereloomade rasv on poolvedel. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Taimedel: taimsed rasvad on enamus vedelad: õlid(raps, lina, oliivid, päevalill). Tahke rasv on kakaoubades. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, ...). Rasvad ei lahustu vees (on hüdrofoobsed), kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites (eetris, alkoholis, atsetoonis, bensiinis jm.). Rasvadel on kõrge
tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite- (troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasv kude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). 1 SIDEKUDE Sidekoe hulka kuuluvad väga erisugused koeliigid: · Luukude · Kõhrkude (hüaliinne, elastne, kiuline) · Veri, lümf · Õige sidekude (tihe, kohev, retikulaarne) · Rasvkude 2 TUGIFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 2.1 Luukude
järgi loomulikul viisil, kiirustamata. Peenleibasid võib olla mitmeid, kuid vaid üks on see ehtne ja õige, mis kannab nime Tallinna peenleib. Netomass: 1000g / 475g Toiteväärtus: 100 g tootes keskmiselt: energia 936 kJ (224 kcal); valgud 4,8 g; süsivesikud 47,5 g, millest suhkruid 3,4 g; rasvad 0,8 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,1 g; kiudained 4,8 g; naatrium 0,4 g. GDA : 1 portsjonis (1 viil e. 38 g) sisaldub: energia 85 kcal (4% GDA); suhkur 1,3 g (1% GDA); rasv 0,3 g (0% GDA), küllastunud rasvhapped 0 g (0% GDA), naatrium 0,2 g (6% GDA); kiudained 1,8 g (7% GDA) Isa peenleib vormis Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega mahedamaitseline vormis küpsetatud köömneteta peenleib. Netomass: 600g Toiteväärtus: 100 g tootes keskmiselt:energia 949 kJ (227 kcal); rasvad 0,9 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,1 g; süsivesikud 47,3 g, millest suhkruid 3,7 g; valgud 5,2 g; kiudained 4,6 g; sool 1,1 g GDA: 1 portsjonis (1 viil e
Proteiinitarve - proteiini on varsal rohkem kui põrsal või vasikal. Proteiini kasutegur: 1kg juurdekasvuks kulub seeduvat proteiini 500g (Ca 25g; P 12g) Lootetarve - tiinus 340p. (sündinud varsas palju kuivainet, 24%) . Põhiline kasv tiinuse 8-11 kuuni, 1-7 kuuni talletub 11% energiastst ja 10% valgust. Liikumistarve - 30% elatustarvest Piimatootmistarve - Piim lehjem kui lehmal või seal. Koostis 11-12% kuivainet (valk 2-2,5%, rasv 1,5-2%) energiatarve 3,7mj /1l piima kohta, Ca 2,5kg. Proteiinitarve 40-50g /1l piima kohta, P 1,5-2g. Laktatsiooni algul annab piima 15-20l. Töö tegemine - lihas töötab 30% kasutegurina. Energiabilausi lähteaineks on glükogeen, mis anaeroobes faasis muutub piimhappeeks. Piimhappe tekkel tekib ATP (lihastöö allikas). Toitefaktorite konsendratsioonimäärad. Eergia pole eraldi välja toodud
inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12-nädalastele lastele. 9 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Jäätise koostis CARTE D’OR TIRAMISU - TIRAMISUMAITSELINE JÄÄTIS KOHVIKASTME (18%) JA KOHVIMAITSELISE BISKVIITKOOGI TÜKIKESTEGA (1,9%) Koostis: lahustatud kooritud piim, vesi, glükoosi- fruktoosisiirup, suhkur, taimne rasv, dekstroos, vadak, marsala vein (2%), lahjendatud rasvasisaldusega kakaopulber, glükoosi siirup, nisujahu, muna, emulgaatorid (rasvainete mono- ja diglütseriidid), stabilisaatorid (jaanileivapuujahu, guarkummi, karrageen, sorbitool), tärklis, tahke kohv, maitseained, lõssipulber, värvained (karoteen, kurkumiin), kergitusained (naatriumdifosfaat, naatriumvesinikkarbonaat). 10 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa
1.5 Lisaks erinevatele maitsetele on konservide ka lisanditega, mis asendavad toidulaual lõuna- või õhtusööki. 1.5.1 Rannarootsi hakklihakaste kartulitega Koostisosad: Sealiha (36%), kartul, joogivesi, modifitseeritud tärklis, piimapulber (sisaldab laktoosi), sool(1%), emulgaator: E472e, E471, taimne rasv, stabilisaator E450, happesuse regulaator E330, nisujahu, maitseained, säilitusaine E341. Toote kaal 400g Säilivusaeg 3 aastat Säilimistemperatuur +0 ... +25 ℃ 100 g toodet sisaldab: Energiat 105kcal Valke 8g Rasvu 5g Süsivesikuid 7g Soola 1g 2 Kalakonservid 2.1 Tootjad 2.1.1 Viru Rand
porgand, põlduba, hernes Lihakaste, seenekaste, paks jahukaste ( nott), piimakaste, munakaste, silgukaste Hoidised Kuivat. õunad, marjad, marineeritud kõrvits, puuviljamahlad, soola kurk, seened, hapukurk Joogid Hapupiim, kamajook, koduõlu, kali, taar- jahust hapendatud jook, kasemahl, puuviljamahlad, kohv, tee Teadma peab : LEIB KARASK HAPUKAPSASUPP, LÄÄTSESUPP, KANA-KLIMBISUPP (kanakoib keema- nahk ära võtta, nähtav rasv eemaldada, terapipar, loorber, petersell, till, lõpus sool, sibul, porgand, küüslauk) MULGI PUDER – kruubipuder kartulitega, praetud suitsuliha ja sibulaga(madal kuumus) PÕLDOASALAT, KILUSALAT – hapukoor ja majonees kastmeks RUKKILEIVAVAHT, AHJUÕUNAD MEEKASTMEGA, MUSIKASUPP KOHUPIIMAKLIMPIDEGA, LUMEPALLISUPP, MARJASUPP KARAMELL- LEIVAGA, KAMAVAHT www.hkhk.edu.ee Leib – rukkijahu, vesi, juuretis, maitseained, lisandid
Aine- ja energia vahetus Organismi aine ja energiavahetuse alla mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuses sobivateks energia liikideks: 1. Rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks 2. Soojuseks keha temeperatuuri hoidmisel 3. Toitainete depoodeks- moodustuvad maksas (glükogeenina) ja rasvkoes (triglütseriidide kujul), lihastes (glükogeenina). 4. Ehituseks- uute valkude sünteesil kudedes. Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks Toimuvad ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või pidurdumine toimub kas hormoonide või vegetatiivse NS mõjul. Energia vahetuse mõõtmiseks kasutatavad ühikud on kCal ajaühikus, nt tunnis; või Jaul (J): 1 kCal=4187 J ehk 4,187 kJ Põhiainevahetus, ...
Inimesele isel. tunnused: *suur aju(1400cm3, ahvidel 3x väixem) *kahel jalal liikumine *aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg *kõigesööja, toitu korjataxe, transp, varutaxe ja jagataxe omavahel, töödeldaxe enne söömist *keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne *sotsiaalsed suhted põhinevad perekonnasuhtele, järglased vajavad hoolt pikas lapseeas *oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi...
allikas, saame 17,6 kjauli) 2)ehituslik tähtsus( tselluloos on taimevartes, ehitavad ta üless) Lipiidid: fosfolipiid on raku membraani koostisosa, steroidid 1. neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdrofiilne; rasvhapped hüdrofoobsed. Lipiidide tähtsus1 energeetiline tähtsus( 1g lipiidi lõhustamisel saame 2x 17,6 kilo jauli) 2. kaitse ül (kaitseb vigastuste eest , rasv hoiab soojust, lipiidid toimivad kui lahustid ) vee tagavara Valgud on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust , vesinikust , hapnikust ja lämmastikust, valgu molekul koosneb 20 aminohappest. Aminohape on 3 osaline ( aminohapprühm lämmastikuga seotud osa, karboksüülrühm, radikaal. Valgu molekul moodustab : 1aminohappe karboksüülhappe ja teise aminohappe. Mitu erinevat struktuuri: valgustruktuur, primaarstruktuur, aminohappeline järjestus, sekundaar e testjärku struktuur
3BeO·Al2O3·6SiO2, mille erimiks on Cr3+ lisanditest roheline kalliskivi smaragd. · Magneesiumi leidub merevees ja dolomiidis CaCO3·MgCO3. · Kaltsium esineb samuti põhiliselt CaCO3-na kui lubjakivi, kaltsiit ja kriit. Tuntumad ühendid: Leelismetallid: NaCl-keedusool, kasutatakse toidulisandina Na2CO3-pesusooda, kasutatakse pesu pesemisel, klaasi ja paberi tootmisel NaHCO3-söögisooda, kasutatakse Küpsetamisel, laguneb: 2NaHCO3 =t° Na2CO3 + H2O + CO2 NaOH-seebikivi, NaOH + rasv = seep Leelismuldmetallid: CaO - kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi, kasutatakse gaaside või vedelike kuivatamiseks Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (lubjapiim, lubjavesi), kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel: tema segu liiva ja veega lubimört on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse müüride ladumisel ja seinte ning lagede krohvimisel, põldude lupjamiseks (happeliste muldade neutraliseerimiseks), viljapuutüvede valgendamiseks
Transhapped Linda Maria Pärn Elsbet Alasoo 11.a Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on küllastumata rasvhapped. Toidurasvad, mille koostises on küllastunud rasvhapped. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Erineva rasvasisaldusega piimatooted Margariinid Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv. Margariin Valik poodides on suur. Saadud taimeõli töötlemisel. Õlide töötlemisel või hüdrogeenimisel muutub nende biokeemiline struktuur ja võivad tekkida transrasvhapped. Tarbimisel suurtes kogustes põhjustab veresoonte sisekesta, põhjustades südame- veresoonte haigusi. Margariin Vana tootmistehnoloogia korral sisaldas palju transrasvu. Alates aastast 1990 on valmistamisviisi muudetud. Praegu toodetavates margariinides Rama on küllastatud rasvade kogus tootes 0,5 % või
(7800g) Lihased 1456 kcal (161g) Kokku: 72445 kcal = ca 1500 km jooks Toitainete energia sisaldus · Valgud · Valke kasutatakse energiatootmiseks kõige vähem (5-10%) · Valkudel on teisi olulisemaid ülesandeid nagu immuunsüsteem, lihaste kontraktsioon, hormoonid, kollageen sidekudedes, kõik ensüümid jpm. Toitainete energia sisaldus · Rasvade energiatihedus on 2x suurem - ühe grammi kohta rohkem energiat (ATP) Rasv 1g = 9 kcal Süsiv 1g = 4 kcal · Rasvas talletatud energia võtab 2 X vähem ruumi · Inimene talletab ülejääva ehk varuenergia rasvana rasvarakkudes Rakkude valuuta · Organismis on tööpanuse ehk energia ajutiseks kandjaks ja vahendajaks AdenosiinTri(P)fosfaat ATP = ATP AdenosiinTri(P)fosfaat 3 2 1 ATP ADENOSIIN + P+ P+ ATP=ADP + Pi + ENERGIA ADENOSIIN + P+ P+
Sellisel juhul on valgu katta 10...15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3. Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline: 1. küllastatud rasvhapped 2
..15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3 Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad
mahlaseks, omandab meeldiva maitse ja lõhna. Röstimine- toimub kuival pannil, küpsetuspaberil või selleks mõeldud seadmes- rösteris. Toiduaine puutub kokku kuuma pinnaga. Küpsetamine- on toiduaine töötlemine ahjus. Temperatuur ja kestvus sõltub toiduainetest. Küpsetada võib ka fooliumis või küpsetuskotis. Küpsetamisel toiduaine mass väheneb. Friteerimine- toimub vastavas seadmes. Rasva võetakse sedasi, et toiduaine ujub rasvas. Rasv kuumutatakse 180 kraadini ja sellesse asetatakse või lastakse metallkorviga praetav toiduaine. Peale kuldkollase kooriku omandamist nõrutatakse toiduaine liigsest rasvast. Sedasi praetakse kartuleid (friikartuleid) köögivilju ja kalataignas, pirukaid. Liha ja kala kuumtöötlemisel toimuvad muudatused: 1. Väheneb liha ja kala kaal 2. Pehmenevad (kollageen muutub gluteeniks) 3
toiduga asetatakse keevaveenõusse ja hoitakse nii kaua kuni toit valmib. 9. Praadimine väheses rasvas Rasva 5-10% preatava toiduaine kogusest. Toiduaine pruunistatakse esmalt ühelt ja seejärel teiselt poolt , milleks kulub aega 5-10 min. 10. Praadimine rohkes rasvas Rasva kogus peab pannil olema umbes 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 11. Friipraadimine Friipraadimine toimub vastavas seadmes. Rasva võetakse nii palju, et praetav toiduaine selles vabalt ujuks. Rasv kuumutatakse 180c ja sellesse asetatakse metallkorviga praetav toiduaine. 12. Röstimine Toimub kuival panni pinnal või selleks mõeldud seadmes - rösteris. 13. Grillimine On toiduainete töötlemine erinevates grillimisseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardas. Temperatuur grillimisel on 200 - 300c. 14. Küpsetamine On toiduainete töötlemine ahjus. Küpsetamise temperatuur ja kestvus oleneb toiduainest. Ahju kuumust kontrollitakse termomeetriga. Toiduaineid võib küpsetada ka
Linna- pääsuke Hall vares Peoleo Künnivares rästas Varblane Hakk Piirpääsuke Harakas Tihane tuvi tangud, pihlakaseemned, Mage rasv, kaerahelbed, päevalille- päevalilleseemned seemned, pihlakamarjad, saiapuru *Kuidas saavad inimesed aidata lindudel söögivaene ( ka külm) talv üle elada Teha toidulaua, ripitada pargis rasvased pallid koos seemnetega, ehitada varjud(majakesed) Milliseid linde võib kohata linnas Aastaläbi ainult talvel Ainult suvel Siidisaba, leevike Pääsuke, küünivares, kuldnokk Tihane, varblane Kirjandus- http://www
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
