Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid. 1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral,
Söötmisõpetus Ingl.k. animal nutrition või animal feeding Söötmisõpetuse tähtsus: 1) määrab kindlaks põllumajandusloomade toitainete tarbe, see tähendab mitmete keemiliste ainete (nt. proteiin, rasv jne.) ja energia hulga, mida loomad sõltuvalt east, kehamassist ja tootmisülesandest vajavad 2) uurib tingimusi, mis tagavad söötade täieliku kasutamise loomorganismi poolt ja loomade toitainete tarbe kõige otstarbekama rahuldamise 3) praktiliseks ülesandeks on anda teaduslikult põhjendatud juhendid ja võtted, kuidas eri liiki põllumajandusloomi erinevate pidamisviiside puhul sööta. Uurimuste tulemusena töötab söötmisõpetus välja meetodid, mis võimaldavad söötmise abil
• Secura, Red lady, Romera – Hea ahjukartul Kasvatamine • Üle maailma • Parasvöötmes • Valgusnõudlik • Niiskuse suhtes nõudlik • Soojus Haigused ja kahjurputukad • Eestis 1965. a • Bakter; seen; viirushaigused Kasutamine • Toit- ja loomasööt • Tärklis; piiritus; siirup; • Ilutooted, erinevad näomaskid Toiteväärtus ja keemiline koostis • Vesi • Kuivaine • Ekstraktiivained • Toorproteiin • Rasv • Toorkiud • Tuhk Huvitavad faktid • 2009. aastal 329,5 miljonit tonni • 18.3 miljonit hektarit • Hiina, India, Venemaa Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Kartul • http://www.eestikartul.ee/sordid/ • http://www.agrotrade.ee/index.php?id=10570 • http:// naistekas.delfi.ee/ilumood/ilusnaine/neli-mood ust-kuidas-kartulitega-iluhooldust-teha?id=656 44634
Muinasaegsed toiduretseptid Eestlased tegid leiba aganatest ning sõid seda kalasoolveega. Saagivaestel aastatel, kui isegi aganaid ei jätkunud, leiba lisati paju, sammalt, peenestatud tammetõrusid, kanarbikku või sõnajalgu. Kuid ka selline leib oli kevadel haruldane. Kui sellist leiba polnud, inimestel tuli keeta suppi oblikast, karuohakast ja nõgesest, kuid vahel lisades sinna hernest, kaalikat ja muid köögivilju, mida neil parasjagu oli. Leiva kõrvale joodi hapupiima vee ja rukkijahuga, söödi räime, oblikasuppi või naerisuppi. Vahel joodi ka kaerakisselli (kaerakilet) piima või võiga. Värske piim või liha olid eestlaste laual väga harvaks nähtuseks. Mõned retseptid Kama: Kombineeritud kamajahu, mis on tehtud eelnevalt pruunistatud ja siis jahvatatud rukki-, kaera- ja odrasemmneetest. Tähtis on see, et sinna pandi ka hernest. Edasi tuleb see jahu segada piima või hapupiimaga. Herne- või oasupp: lih...
sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis on tuntud ja tunnustatud eesti erinevates piirkondades. Üldiselt valitses eesti peredes 20 saj-ni väga kindel toidukord. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise aega kulutada. Hommikusöögiks oli eelmise õhtu ülejäänud toit, kõrvale ka midagi kiiresti valmivat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikusöök oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või. Keedeti oa-, herne- või läätseleent. 19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga.
PUUVILL Karl Parts 9c Mis on puuvill? · Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvilla põõsa liikidelt. · Koosneb tselluloosist, veest ja ka vähesel määral muudest ainetest (rasv, proteiinid) · Kasvab troopilistel ja lähistroopilistel aladel · Kujult on ta spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Looduslik värv on valge või kreemikas. Kasutamine · Puuvilla kasutatakse suurel hulgal tekstiilitoodete valmistamiseks. Näiteks tehakse teksapükse, hommikumantleid, aluspesu, voodipesu, lõnga. · Lisaks rõivatööstusele kasutatakse ka kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu valmistamisel ja raamatute köitmisel. Ajalugu · Esimesed tõendid puuvilla kasutamisest pärineva Mehhiko haudadest ja need on u 7000a vanad. · Puuvilla hakati kasvatama u 6000a tagasi Indias, Egiptuses ja Hiinas. · Kuni 19.saj oli puuvill luksuskaup. Valmimine · Sel...
moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. 9 Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. 8) Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (ka põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest. koguenergia = (23,9 proteiinisisaldus (%) + 39,8 toorrasvasisaldus (%) + 20,1 toorkiusisaldus (%) + + 17,5 lämmastikuta ekstraktiivainete sisaldus (%) : 100
kehale kuju; varuaineline rasvkoest saavad energiat (talveunes olevad loomad); kaitseline halvad soojusjuhid, kaitseb siseorganeid välismõjutuste eest; bioregulatoorne - ...; ainevahetuslik endogeenne vesi (?); lahustid rasvhappes talletuvad hüdrofoobsed ühendid. 14. Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. (Nt metssiga tahke rasv, vedelad rasvadesinevad taimede ja loomade rakkudes.) 15. Millest koosnevad aminohapped? Aluseliste omadustega aminorühm, happeliste omadustega karboksüülrühm. 16. Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. 17. Millest koosnevad valgud? Valgud koosnevad aminohapetest. 18. Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 19. Mis põhjustavad denaturatsiooni? Temperatuuri tõus. 20. Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatiline kiirendavad
6)Jäävhammaste liigid Lõikehambad, silmahambad , purihambad. 7)Tähtsamad toitaineid lõhustavad ensüümid 8)Seedeprotsessis osalevad seede näärmed ja nende nõred magu- maonõre(sisaldab soolhapet)lima suu - sülg neel- lima(hõlbustab toidu liikumise) 12sõrmiksool - seedenõred 9)maksa ja kõhunäärme ülesanded Maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilgatesteks Kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid valke, süsivesikuid ja rasv lõhustavaid ensüüme. 10)Makrotitainete lõhustumissaadused vesi,valgud,süsivesikud,toidurasvad IV SELGITA 1.Kuidas on omavahel seotud toiduained ja toitained? Toitained ja toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustamisel hapniku kaasabil vabaneb energia 2.Millset oleneb ainevahetuse kiirus? 1)vanusest 2)keha temperatuurist 3)toitainete hulgast 4)ensüümide aktiivsusest 5)kehakaalust jne. 3
Ohutusnõuded köögitööl seadmetega Merilin Jürine 011K Tallinna Teeninduskool Toitu valmistades ja köögis liikudes tuleb olla rahulik, mitte joosta edasi-tagasi, siis hoiad ära kiirustades kaasnevaid õnnetusi Ei tohi puutuda sisselülitatud pliidiplaati, nii võib ennast kõrvetada ka potte või panne pliidilt maha tõmmates. Ahju käsitledes tuleb hoida ahi puhtana. Ahju jäänud rasv ja muud toiduained võivad tekitada tulekahju. Elektrivoolu all olevatele seadmetele, juhtmetele ja kontaktidele ei tohi sattuda vett. Märjaks saanud põrand kuivata kohe! Ettevaatust keeva veega, ka kuum aur põletab! Ära jäta sööki sisselülitatud pliidile omapäid Ära puhasta elektrilisi masinaid voolava vee all Kasuta kodumasinat ainult ettenähtud otstarbeks
2.2 Inimorganismi ehitus 1.Rakud ja koed · Sama talitlusega ja sarnase ehitusega moodustuvad koe (kude) · Organ ehk elu,koosneb mitmest koest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. · Koos töötavad ja ühtsed ülesannet täitvad organid,moodustuvad organsüsteemi e eludkonna ning organsüsteemid kokku moodustuvad organismi. · Inimesel (loomadel) on neli kude: · 1.Epiteel e kattekude,ta eraldab organismi väliskeskkonnast.Tema ülesanne on kaitsta keha väliskiirguse eest (UV-kiirgus).Eritab igasugused aineid (Nt:higi,rasv,vesi).Väljutavad jääkaineid.Naharakud sünteesitakse aineid. · 2.Sidekoe rakud asuvad hõredalt raku vaheaines. Ülesanne: organite sidumine. Sidekoe tüübid: kohev ehk elastne sidekude nahas, rasvkude nahas ja elundite vahel, luukude luudes, toes ja kaitse, kõhrkude kõhredes, toes ja kaitse. Veri ainete transport, lümf ainete transport. ·...
T, 18. oktoober 2011 Autor: Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja) Kas kloonida geneetiliselt muundatud lehma insuliini tootmiseks? Jah, sest: Eelised: · Lehmad kui imetajad toodavad insuliini, mis on inimese ensüümile sarnasem, kui see, mida saadakse bioreaktoris kasvatatavatest bakteritest; · Lehmade kasutamine on odavam võrreldes bakteritega, sest nad toodavad rohkem insuliini · piima on lihtne koguda; · ensüümi toodetakse ainult piimas, · ülejäänud loomas ei muutu midagi, seega peaks lehm olema täiesti terve; · ensüümi saab toota väga suurtes kogustes, sest selliseid lehmi saab kasvatada palju; · ensüümi saab lihtsalt piimast eraldada; · ensüümi tootmine on odav. Otsustav etapp on inimese geeni viimine lehma, sellest tuleb ka nimetus - transgeenne. Kasutatavat tehnikat nimetatakse geenitehnoloog...
Kalaliha omadused ja toiteväärtus Piia Ruus LS II Kala kasulikus Vähe süsivesikuid Madal kalorsus Kalas leiduv rasv on hästi omastatav Oomega-3 ravhape, Südamele kasulik. A, D, B2, B6, B12 vitamiinid Leidub väga vähe naatriumit Toores kala- vererõhk õigel kõrgusel Kõrge toiteväärtus! Kala koostis Vett: 50- 85% Valkku: 9- 27% Rasva: 0,3- 35% Mineraalained: 3% Süsivesikud: 0,5- 1% Vitamiinide hulk- toit ja elukeskkond Kõige rasvasem kala- angerjas, sisaldab 24,5 g rasva Tarbimine Eestis 2010. aastaseisuga tabis iga inimene 10,5 kg kala
Keskmine kaal 1,5- Keskmine kaal 10- Keskmine muna kaal 1,8kg 11g on 60-62g Kaal Palju vettt, valgud, Vutimuna valgud on Keskmise suurusega lipiidid, süsivesikud täisväärtuslikud. muna (rebu + Toiteväärtus ning vitamiinid Rohkesti munavalge, st mineraalaineid. Rasv munasisu) sisaldab ca on koondunud 7,5g valku, 6g rasvu, munarebusse. 0,6g süsivesikuid, 90 Peamiselt A ja B kcal energiat. rühma vitamiinid Keetmisaeg keskmiselt Keetmisaeg on Keetmisaeg keskmiselt 90 minutit. umbkaudselt 2-3 7-10 minutit
1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Rasvadel on organismis täita rida ülesandeid. Nad on organismi energeetiline varuaine, pea kõik
· Kaitske käsi! · Pliidiplaadi kriimustamise vältimiseks kasuta ainult lameda põhjaga potte ja panne, millel ei ole teravaid servi. · Vältige esemete kukkumist pliidiplaadile. Näiteks soolatopsi kukkumine pliidiplaadile võib põhjustada mõrade või pragude teket. Kuidas kasutada ahju? · Ahju tuleb pidevalt hoida puhtana! Ahju jäänud rasv või muud toiduained võivad põhjustada tulekahju. · Ettevaatust! Ahju juurdepääsetavad osad võivad töö käigus kuumeneda. · Veenduge, et ahju mittekasutamisel oleksid kõik juhtnupud väljalülitatud olekus (OFF) · Kui seadmetega tekib mingi rike, eemaldage seade elektrivõrgust! · Alati asetage rasva kogumisalus oma kohale, et kokku koguda grillimisel või lihaküpsetamisel tekkinud rasv. Suitsu ja
udara-koosneb näärmekoest(seotud piima produktsiooniga); sidekoelisest toestikust. 1l piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-400l verd. Piima tekkimine- algab sünnitusega. Piima väljutamine- vallandub hormoom oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise ja need omakorda mõjutavad teisi osi kuni lõpuks piim väljub nisade kaudu. 24)Lehmapiima keemiline koostis- vesi 87%, kuivaine 12%, rasv 4%, valk 3%, piimasuhkur e. laktoos 4% ja mineraalained 0.8%. oleneb tõust ja laktatsiooniperioodist. 25)Piimajõudlust mõjutavad tegurid- poegimisvahemik (periood ühest poegimisest teise poegimiseni, vahemik peaks olema vähemalt aasta) ja selle alaosade pikkus. Laktatsioonikõver- laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafik. Laktatsiooniperiood- lüpsiperioodiks nim. piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni
3. Ega koer koera ei salli. 4. Väikesed koerad hauguvad ikka rohkem kui suured. 5. Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed. 6. Kukk, koer ja kirikuhärra saavad suu eest süüa. 7. Hunt tahab kurjutamist, raha lugemist, saks palumist. 8. Õhta on kõik kassid hallid. 9. Mida armsam laps, seda valusam vits. 10.Vanapoisi armastus on nagu kassi kriimustus. 11. Kaks koera taplevad, kolmas saab kondi. 12. Ega koer tuult haugu. 13. Kes väljas kassike, see kodu koerake. 14. Lumi on ree rasv. 15. Kui kevade müristab hange peale, siis lumi tuleb lehe peale. 16. Kuri laps on vanema vits. 17. Lapsed on vaese varandus. 18. Virgad vanemad, viksid lapsed. 19. Kõrge puu püüab palju tuult. 20. Igal tuulel oma tuju. 21. Kuhu tuul külvab, sinna ta hange ajab. 22. Hommikul pühitakse hool välja, õhtul õnn. 23. Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu. 24. Tark elab aruga, rumal õnnega. 25. Ega varastatud asi õnne ei leia. 26. Õela õnn ei õitse. 27
SEEBID Lisa-Marie Nüüd 9a Seebid üldiselt Seebid on rasvhapete soolad Vanim pesemisvahend 2000 aastat tagasi Loomsetes ja taimsetest rasvadest Reageerimisel naatrium- või kaaliumhüroksiidi lahusega RASV + NaOH/CaOH SEEP + GLÜTSEROOL Seebi ajalugu Varaseim seebitaoline materjal 2800 eKr, Babülon Suuremates kogustes 18. saj lõpp Eesti seebikeetmise oskus sakslastelt Kasutati kõiki toiduks kõlbmatuid rasvu Seebi valmistamine e seebistamine Seep tekib õlide reageerimisel seebikiviga Seebistamisel kolm etappi: Seebistamine Väljasoolamine Puhtaks keetmine Seebimassile lisatakse täiendavalt aineid Nii hind kui ka kvaliteet sõltuvad peamiselt lisatud ainetest Glütseriinseep - läbipaistev Lisaained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth...
TÖÖ PEALKIRI: Rasvasisalduse määramine TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on määrata piima ja rõõs koori rasvasisaldus.Meie määramasime Gerberi meetodiga.Meetodi põhimõte on järgmine:valgu hüdrolüüsitakse väävelhappega,rasv eraldatakse tsentrifuugimisel.Rasva eraldamise kiirendamiseks lisatakse isopentüülalkoholi.Tulem loetakse bütoromeetril skaalal. KATSE KÄIK.Butüromeetrisse mõõdetakse 10 ml väävelhapet, lisatakse pipetiga 5 ml vett ja 5 ml kohupiima.Pipeti ots hoiakse vastu butüromeetri seina 45°C nurga all.Seejärel lisatakse 1 ml isopentüülalkoholi.Butüromeetri kael puhastatakse, butüromeeter suletakse kuiva kummikorgiga ja loksutatakse butüromeetrit 2-3 kordaümber, et hape seguneks täielikult lahusega.Pärast valkude lahustamist asetatakse butüromeetrid 5 minutiks 65±2°C veevanni. Veevannist võetud butüromeetrid asetatakse tsentrifuugi pandrunitesse korgipoolne ots allapoole.Butüromeetrid peavad paiknema sümeetriliselt. Butüromeet...
2229kJ / 534kcal Pähkel sokolaadis Rasvad: 33g Valgud: 6,4g Süsivesikud: 6,4g Lisaained: Suhkur, metspähkel 35%, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, kakaovõi, glükoosisiirup, kakaomass, emulgaator (sojaletsitiin), taimne õli. Energeetiline väärtus: 2148kJ / 515kcal Puuviljamaitseline närimiskompvek Rasvad: 6,3g Valgud: 0g Süsivesikud: 87,8g Lisaained: Suhkur, glükoosisiirup, hüdrogeenitud taimne rasv, happesuse regulaator (sidrunhape), lõhna- ja maitseaine, emulgaator (sojaletsitiin), toiduvärv Energeetiline väärtus: 1736kJ / 410kcal Rasvad Valgud Süsivesik. Energ.v 2229kJ / 534kcal 33g 8,1g 97,7g 31,7g 2148kJ / 515kcal 6,4g 87,8g 6,3g 1736kJ / 410kcal 0g 53,8g 0g 1675kJ / 394kcal
Toitained - mis ja miks? 9. klass Mis on toitained? Toitained - toiduainete koostisosad kudede ülesehitamine ja uuendamine; energia saamine. Osalevad ainevahetuses. Jaotatakse mikro- ja makrotoitaineteks. Toitainete jaotamine Makrotoitained Mikrotoitained Vajame iga päev suuremas koguses: Vajame igapäevaselt väiksemates kogustes: energia tootmiseks; kasvamiseks. arenemiseks, kasvamiseks, paljunemiseks Rasvhapete allikas. Süsivesikud hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega; süsivesikuid vajatakse kõige rohkem; seedimisel on vajalikud kiudained; Head süsivesikud Halvad süsivesikud aeglaselt imenduvad ja vähese kiudainesisaldusega veresuhkrut aeglaselt tõstvad Rasvad Energiavarud; talletatakse kõhuõ...
elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldan ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustan, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%). Muudest koostisosadest on laktoos, soolad ja vadakuvalgud (albumiin ja globuliin) vees lahustunud olekus, kaseiin moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni. Lisaks põhilistele koostisosadele sisaldab piim veel hulgaliselt mitmesuguseid bioaktiivseid aineid (vitamiine, ensüüme jms). [3] 3 Piimast juustu toormena Juustu tehakse kõige enam lehmapiimast, kuid suhteliselt palju kasutatakse ka kitse-, pühvli- ja lambapiima. Piima peamised koostisosad on valk, rasv ja piimasuhkur ehk laktoos.
.....................................................................................6 2 Maroko lambahautis Koostis: 500 g lamba kaelaliha õli küüslauk 2 tl paprikapulbrit 2 suurt paprikat 2 purki purustatud tomateid 1 sl hakitud peterselli sool pipar suhkur Valmistamine : Toiduained: -Lamba kaelaliha on liha mis on saadud lamba kaelalt. Lamba liha on väga toitaine rikkas jamaitsev. See ei sisalda endas nii palju rasva nagu sealiha. -Õli on rasv aine milles praetakse toite . - Küüslauk sisaldab süsivesikuid, C-vitamiini, eeterlike õlisid ja fütontsiide. -Paprikaid on väga erinevaid värve. See on köögivili , mis sisaldab endas palju c-vitamiini . -Petersell sisaldab rohkesti C-vitamiini,200-300mg%. -Must pipar on maailma populaarseim ja levinuim maitseaine, mida kutsutakse ka "maitseainete kuningaks". Kasutatakse liha-, kala-, taime- ja munatoitudes. Hea lauamaitseaine. Sobib kasutada ka salatite ja magustoitude maitsestamiseks
2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru reg,aminoh sisal kontroll,hormoonide lag, kahjulike ainete ja vanade punaliblede lag
ALUSNAHA EHITUS JA ÜLESANDED Alusnahk ehk subkuutis (tela subcutanea) asub pärisnaha all ning koosneb kohevast sidekoest ning rasvkoest. Sidekoelised vahemikud jaotavad rasvkoe väikesteks kambrikesteks. ,,Peopesades ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustuvate patjadena." (Nienstedt, W. jt. 2001: 96-97; Silm, H. (toim.). 2006: 15). Kambrikestes asuva rasvkoe paksus erineb piirkonniti ning sooti. Naistel koguneb rasv rohkem üle keha ühtlaselt, meestel rohkem aga kõhupiirkonnas. Paksemat rasvkude sellegi poolest kohtab enamasti rinnal, kõhul ja tuharatel, vähem aga seljal ja jäsemetel. Kõhnematel inimestel on nahaaluskude u 2-10 mm paksune, paksematel aga isegi kümnekonna sentimeetrine. Naissool võivad rasvarakud kasvada nii suureks, et nahk muutub muhklikuks. Sellist nähtust nimetatakse kosmeetiliseks tselluliidiks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16).
Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes Varuainena Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendudnud fosfaatrühmaga Kuuluvad rakumembraani koostisse Fosfolipiidid- Hüdrofiilne pea,hüdrofoobne saba glükolipiidid Tsüklilised lipiidid ehk steroidid- on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid
võrgustiku ümber südame · Töötab automaatselt, ei allu inimese tahtele · Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega, eriti vastupidav, väsimatu 3. TUGIKUDE · Moodustab eri elunditele tugistruktuure · Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude) algvormiks embrüonaalne sidekude · Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole (erandiks rasvkude rasv akumuleerub rakku) · Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud). 3.1 SIDEKUDE · Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid 1.(kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal 2.(fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed) · Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. Vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab selliselt rakke kiududega.
PAHTLID 1.1 Vetonit Siloite- kipsplaadi vuugipahtel Vetonit Siloite on spetsiaalne pahtel kipsplaatseinte vuukide pahteldamiseks kuivades ruumides.Niisketes oludes mitte kasutada. Siloite sobib ka lauspahteldamiseks, samuti värvitud pindadel. Sideaine: polümeerne liim. Veega segamisel saadakse valmis pahtel. Värvus valge. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Värvitud pindade pahteldamisel tuleb värv eelnevalt liivapaberiga matistada ja seejärel tolmust puhastada. Vetonite Siloite sobib ka mineraalsete pindade pahteldamiseks (nt. krohvitud pinnad) . Segamisel kasutatakse puhast toatemperatuuril olevat vett. Veekulu u. 8-9 l/25 kg kuivsegule. Segatakse trelli otsa kinnitatud vispliga kaks korda: esimene segamine(u. 2-3 min.) viiakse läbi vähema veega, segul lastakse seista 10-15 minutit, teine kord segatakse (u.2-3 min
Piim (28.10.03., 9. loeng) · Piim on imetaja piimanäärme spetsiaalne sekreet oma järglase toitmiseks. Piim on vastsündinule ainsaks toiduaineks. Seega peab ta sisaldama kõiki vajalikke toitaineid piisaval määral. Piima koostis oleneb järglase kasvukiirusest ja kasvu tingimustest: Põhitoitainete sisaldus (g/100g) erinevate imetajate piimas Imetaja kuivaine rasv valk laktoos min.ained Happesus, oTh Veis 12,5 3,8 3,3 4,7 0,7 17 Kits 13,3 4,3 4,2 4,5 0,85 17 Põhjapõder 36,7 22, 10,3 2,5 1,4 5 Hobune 10,7 1,8 2,1 6,4 0,4 6,5 Küülik 30,5 10,5 15, 2 2,5 5 Inimene 12,5 4,4 1,0 6,9 0,2
Köögiseadmete õpetus Ohutusnõuded Töötades köögis seadmetega peab kindlasti järgima nende ohutusnõudeid. Tuleb jälgida kasutusjuhendit. Libastumiste ja kukkumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vesi, rasv või muu vedelik koheselt puhastada või märgistada ära mingi sildiga. Samuti peab kandma kinnise nina ja kinnitatud kannaga ning mittelibiseva tallaga tööjalanõusid. Mittekorras elektriseadmed tuleb vooluvõrgust välja lülitada ja tuleb panna vastav silt, et inimesed seda ei kasutaks, ja teatada sellest töö juhile. Raskusete tõstmisel peab jälgima, et see ei oleks füüsiliselt liiga koormav kuna see võib tulevikus püsivaid vigastusi tekitada.
sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastnsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv. Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), [sarvsoomus]ed ja nahanäärmed. Vaid vaalalistel, veelise eluviisiga vaalad ja delfiinid on nahk karvutu. Skelett Koljut iseloomustab suhteliselt suur ajukolju, mis on tingitud aju suuremast mahust. Koljuluud kasvavad kokku hilja. Lihaskond Imetajate lihaskond on liigutuste mitmekesisuse tõttu väga diferentseeritud.
Kodutöö Köögiseadmete õpetus Töötades köögis seadmetega peab kindlasti järgima nende ohutusnõudeid. Tuleb jälgida kasutusjuhendit. Libastumiste ja kukkumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vesi, rasv või muu vedelik koheselt puhastada või märgistada ära mingi sildiga. Samuti peab kandma kinnise nina ja kinnitatud kannaga ning mittelibiseva tallaga tööjalanõusid. Mittekorras elektriseadmed tuleb vooluvõrgust välja lülitada ja tuleb panna vastav silt, et inimesed seda ei kasutaks, ja teatada sellest töö juhile. Raskusete tõstmisel peab jälgima, et see ei oleks füüsiliselt liiga koormav kuna see võib tulevikus püsivaid vigastusi tekitada.
Ohutusnõuded toitlustuse erialal töötavale inimesle Ats Saag K112 Tartu Kutsehariduskeskus 1.Kokana lubatakse töötada isikuil, kes on 18 aastat vanad, teinud läbi kutsealase ettevalmistuse. .2. Lubatud on teha ainult seda tööd, mis on ülesandeks antud ja mille ohutud töövõtted on hästi teada. 3. Tehnoloogiaseadmetega (hakklihamasinad, lõikurid, elektri- ja gaasipliidid, keedukatlad jm.) tohivad töötada need töötajad, kes on omandanud seadmete hooldamise ja neil töötamise miinimumnõuded 4. Tehnoloogiaseadmeid tohivad parandada vaid vastava ettevalmistusega töötajad. 5. Köögipersonal peab kandma ettenähtud sanitaarriietust ja vajadusel ettenähtud isikukaitsevahendeid. 6. Küüned peavad olema lühikeseks lõigatud, juuksed peakattega kaetud. 7. Keelatud on lubada töökohale võõraid, kõrvalisi isikuid. Sealviibimine võib olla lubatud vaid sanitaarrõivastuse kandjail.8. Ei ole lubatud kasuta...
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island.
· Keemilise koostise järgi · Orgaaniline mustus · Pinnale kinnistuv mustus · Koostis mustus · Veeslahustuv mustus KEEMILISE KOOSTISEGA MUSTUS Mineraalne mustus-liiv, pori, paberitükid, kilejäätmed, vedelikud, puidukillud jmt ORGAANILINE MUSTUS Mikroorganismid, bakterid, mikroseened, rasvained, veri jmt PINNALE KINNISTUV MUSTUS Lahtine mustus-praht, liiv, tolm, veepiisad, lumelörts jmt kuiv või märg lahtine mustus. Kinnitunud mustus-pori, rasv vmt, mis on küll pinnal kinni, kuid ei ole tunginud pinna sisse. Sööbinud mustus-võib reageerida pinnakattematerjaliga, veesätted, lubi, rooste, katlakivi, vaha, muud erineva koostisega plekid. MUSTUSE ESINEMISVORMID 1. Praht on käsitsi eemaldatav mustus nagu paberitükid ja kuivanud taimelehed. 2. Lahtine mustus 3. Plekid on väikesel pindalal (alla 4dm2) kuivanud või veidi niiske mustus, mis on kinnistunud · Veeslahustuvad (mahlaplekid) · Rasvaplekid (sõrmejäljed)
LIPIIDID -kõik rasvad, õlid, vahad, D-vitamiin(tekib nahas), sugu- ja neerupealiste hormoonid, steroidid Tähtsus loomade näitel, kellel on lipiidide varu:hüljes, pruunkaru talveune ajal Fosfolipiidide leidub rakumembraanide koostises. kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. -aitavad vältida keha liigset jahtumist -kaitseb siseorganeid -neerude ümber -tahke rasv / õli -kolesterooli sisaldab toit, rasv + sool – kleepub veresoonte seintele (veresoonte lupjumine – asteroskleroos) VALGUD -valkude töös seisneb elu -valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid -kahe aminohappe(monomeeride) vahele moodustub kovalentne side on peptiitside, mis on äärmiselt tugev -valkude omadused sõltuvad: monomeeride järjestusest aminohapete hulgast Struktuur -esmane (primaarne)struktuur o-o-o-o -teisene (sekundaarne) struktuur
Tervislik toitumine Uurimustöö Koostanud: Tairi Viru Tervislik toitumine Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Toidu peamiseks koostisosadeks on: Vesi, valk, rasv, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained. Sellel kuidas me sööme, on oluline mõju sellele, kuidas me jaksame. Toiduga saab reguleerida oma energiataset, süüa tervislikke vahepalasid, vältides kiirtoite, kartulikrõpse, kohukesi ja gaseeritud magusjooke. Õige toitumine on tõeline päästerõngas ka väga paljude haiguste korral. Teaduslikult on tõestatud, et isegi vähi tekkel ei ole geneetilisel eelsoodumusel
kookoshelbed 20 141,1 1,12 12,4 5,98 5,2 4,7 mesi 10 33 0,03 0 8,88 0 0,51 Riis keedetud 150 183 3,3 0,45 40,8 3,3 1,2 mugulsibul 20 6,2 0,24 0,04 1,2 6,6 0,24 porgand 20 7,4 0,12 0,16 1,54 7,2 0 Juust keskmine rasv. 10 33,2 2,8 2,4 0 90 0 konservhernes 150 109,5 6,6 0,6 18,9 30 7,35 kokku 2156,17 144,92 57,15 264,42 776,645 63,86
6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele. See aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Kokkuvõte Orgaanilised ained on biomolekulid, mis mängivad erinevaid rolle organismi süsteemis. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline ülesanne. Lipiidid on õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiidid on
Lihased Bioloogia Peeter Rüütel EV111 25.03 Lihased · Lihas ehk muskel on enamiku loomade kokkutõmbumis- võimeliste lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Organismi lihastikku nimetatakse lihaskonnaks ehk muskulatuuriks. Lihased · Lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). · Lihased koosnevad u 73% veest · Teadusharu, mis uurib lihaseid, nimetatakse müoloogiaks. Lihaste tüübid 1)Südamelihased 2)Skeletilihased ehk vöötlihased 3)Silelihased Südamelihased · Töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased Asuvad siseelundite seintes (veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Inimese skeletilihased
6.1. Jäätise liigid Eestis toodetavad jäätised võib tinglikult jaotada kahte gruppi: piima ja piimatoodete ning puuvilja- ja marjamahlade baasil valmistatud jäätised. Jäätise liigitamine rasvasisalduse põhjal on toodud tabelites 1 ja 2. Külmutatud desserte, sh jäätist võib liigitada ka kalestatud ja pehmetoodeteks. Tabel 1. Jäätiste liigid ja koostis [Olkonen, 1971] Jäätise liik rasv (%) suhkur (%) kuivaine (%) energiasisaldus (kcal/kg) Piimajäätis 3,5 15,5 29 1390 Koorejäätis 10 14 34 1915 Plombiir 15 15 40 2420 Puuvilja-marja jäätis - 27 30 1230
Süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium ja fosfor moodustavad taime- ja loomaorganismist põhiosa (98,5%). Keemilise koostise andmed näitavad, palju toitaineid sööt sisaldab. Nende andmete põhjal on võimalik teataval määral otsustada sööda toiteväärtuse üle. Kõige enam vajab organism hapniku kõrval vett. Vee roll on osaleda lahustaja ning transpordivahendina organismis. Lisas lihtsustab see veel loomal ka sööda mälumist. Kui organismis on rasv või pool valkude kogusest lammutatud, jääb organism ellu. Kui organism kaotab 1/10 oma veekogusest, tähendab see organismi surma. Loomorganismi veesisaldus veise kehas on 55-65%, vastsündinud vasika kehas 75-80% ning nuumatud looma kehas 50%. Veerikkaid söötasi nimetatakse mahlakateks söötadeks, milleks on juurviljad, silod, haljasrohud ja kartulid. Vähe vett on terades, seemnetes, heintes, põhkudes ja kalajahus. 1 kg sööda kuivaine
pühades paikades. Tiibetis tarvitati aga jaki rasvast tehtud nn võid. Anglosakside kuningas Alfred Suur kasutas nn 4-tunnist küünlakella. Sellel olid jooned, mis aja möödumist näitasid. Hiljem leiutati ka 24-tunnise põlemisajaga küünlad, mis töötasid sama põhimõttega. Küünla kasutamine muutus Keskaja Euroopas väga populaarseks. Põhiline materjal mida kasutati oli lehma- ja lambarasv. 1415. aastaks kasutati sellest tehtud küünlaid isegi tänavavalgustuseks. Kuna nende loomade rasv sisaldab glütseriini siis selle põlemisel tekib ebameeldiv lõhn. Seetõttu põletati kirikutes ja kuninglikel üritustel siiski mesilasvaha. 1750. aastatel kasutati spermatseeti, õli, mis on saadud vaalalt. Sellest tehtud küünlad osutusid aga suhteliselt kalliks ning 1800. aastaks avastati palju soodsam alternatiiv rapsi seemnetest saadud õli. Saadud küünlad tootsid vähem suitsu ning selgemat leeki. 1834. aastal leiutas Joseph Morgan masina, mis suutis ühe tunni jooksul 1 500
SOOJUSNÄHTUSED KÖÖGIS Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis. Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need laine...
LIPIIDID 1. Lipiidid struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8.
umb 3 sek. - Kreatiin-Fosfaat KP kehas oleva hapnikuga toodetav ATP energia, jätkub umbes 10 sek - Edasi läheb ATP tootmine anaeroobse glükolüüsi toimel rakkudes oleva glükoosi arvelt umb 1 min, tekib piimhape mis on valus - Atp tootmine aeroobse hingamise abil peale 1 min = energeetiline pidevus (ühelt teisele süsteemile üleminekut) - Energia allikad - Glükoos - Rasv - Valgud (treeningu puhul valke ei lagundata) koormus En allikas Energia tootmine Vastupidavus koormus üle Enamalt rasv aeroobne 60 min Koormus 8-60 Rasv ja glükoos pooleks Valdavalt aeroobne 2-8 min Glükoos Aeroobne ja anaeroobne Koormus 45 sek kuni 2 min Glükoos Valdavalt anaeroobne
· Inimtegevus Okasmetsades happeline, leetunud Rohtlates ei uhuta välja huumust. Piisavalt niiskust ja soojust. Vihmametsades vesi uhub välja sügavamates kihtidesse. Valge kiht huumuse all- ained kogunenud sinna leetumise kiht, okasmetsamuld Kalandus Kalandus - majandus haru mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi ja kasvatamisega Kalanduse saadused · Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual.( rahvaarvu suurenemine) · Kalaliha rasv sisaldab küllastama rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente ( A&D vitamiin) · ¼ kaladest tehakse : kalajahu-ja õli (kasutatakse loomasöödaks) · Veeimetajate rasva kasutatakse keemia-farmaatsiatööstuses, vetikatest zelatiini, väetisi. Mereorganismidest-> ravimeid Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide arv väheneb, isendite arv suureneb) Püügimahult esikohal on Hiina, Peruu, järgnevad Jaapan, Usa, Indoneesia
energiat 4kcal/g . Vajalik immuunsüsteemile ja ajule. Aeglased süsivesikute allikad Pika keetmisajaga pastatooted, keedetud kartul, All Bran Flakes (kliihelbed), puuviljad, piim ja piimatooted, eelaurutatud riis, kaerahelbed, tume leib, oad ja herned, marjad. Kiired süsivesiku allikad Kiirnuudlid, kartulipuder, hele näkileib, dekstroositabletid, kiirkeeduriis, ahjukatul, energiajook, sai, maisihelbed. Rasv on kõige energiarikkam toitaine, sisaldades energiat 9kcal/g. Keha vajab rasva nii energiaallikana, elundite teostamiseks kui ka elutähtsate protsesside toimimiseks. Vajalik ka toidu seedimiseks, sest see kergendab toidu lõhustumist ja teiste toitainete transporti kudedes. Küllastumata ja polüküllastumata rasvadel on küllastatud rasva ees veel järgmised eelised: nad sisaldavad elutähtsaid rasvhappeid mõjuvad hästi südamele ja veresoontele, kuna langetavad kolesterooli tase
KUIDAS TÕLGENDAT PROBLEEMI · Ülekaalisust mõjutab arvuti taga istumine ja televisiooni liigne vaatamine; · juba väga varases eas rasvumist, mis on ohtlik; · mõjutab füüsilist ja vaimset tervist. ARVAMUS PROBLEEMIST · Olulisel kohal pere, koolitervisehoid; · toitumine ja liikumine; · televisioon ja arvuti osaliselt asendada mängude ja spordiga; · stressist ülekaaluliseks, sest stressi korral suureneb stressihormooni tootmine, mistõttu rasv ladestub just vöökohal. KOKKUVÕTE · Passiivne eluviis aktiivseks; · eluviiside muutmine; · ülekaalulisusest stress kiusamine, erinevuse tunne suurem stress, psühholoogiline trauma rasvumine haigused; · Oluline on arendada koolitervishoiuteenuse kvaliteeti, tervist edendavat ja haiguste ennetamise tegevussuunda, et seeläbi toetada laste ja noorte KASUTATUD KIRJANDUS · Garmy, P., Eva KC., Nyberg P., Jakobsson, U. (2014). Overweight and
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
