kõrbema. 9. Mingil põhjusel juba rääsunud õli, millel on kibe, mõru või hapu kõrvalmaitse, ei tohi kasutada. 10. Rafineeritud õlid on kõrge kalorsusega toiduained, mis peale lipiidide teisi toitaineid ei sisalda. Füüsikalised omadused Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel - õli. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, ...) Keemilised omadused 1) Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape
on õlid.Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas). Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega.
Südamerohi Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel o Nitrotselluloos Püssirohi o Sulfaadid (H2SO4 estrid) H on asendunud CH-rühmaga o Fosfaadid (H3PO4 estrid) o H on asendunud CH-rühmaga o DNA, RNA (ATP) o Putukatõrjevahend o Fosfoon üks OH-rühm on asendatud CH-rühmaga o Sõjagaas sariin (0,2 mg/l surmav) 8. Rasva molekuli kuju ja koostis Rasv glütserooli (propaantriool) triester 9. Rasva nimetused ja valemid Nimetused: lõpp aat Valemid: tristearaat 10. Küllastunud ja küllastumata rasvhapped Küllastunud rasvhapped Küllastumata rasvhapped o Ainult üksiksidemed o Vähemalt 1 kaksikside o Korrapärane ehitus o Ebakorrapärane, cis-isomeeria o Tahked o Vedelad
Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel o Nitrotselluloos Püssirohi o Sulfaadid (H2SO4 estrid) H on asendunud CH-rühmaga o Fosfaadid (H3PO4 estrid) o H on asendunud CH-rühmaga o DNA, RNA (ATP) o Putukatõrjevahend o Fosfoon – üks OH-rühm on asendatud CH-rühmaga o Sõjagaas sariin (0,2 mg/l – surmav) 8. Rasva molekuli kuju ja koostis Rasv – glütserooli (propaantriool) triester 9. Rasva nimetused ja valemid Nimetused: lõpp –aat Valemid: tristearaat 10. Küllastunud ja küllastumata rasvhapped Küllastunud rasvhapped Küllastumata rasvhapped o Ainult üksiksidemed o Vähemalt 1 kaksikside o Korrapärane ehitus o Ebakorrapärane, cis-isomeeria o Tahked o Vedelad
valmistamisel. 4 LEIDUMINE JA SAAMINE Rasva leidub peaaegu kõikides taim- ja loomorganismides. Juur- ja puuviljades on rasva vähe, vaid mõni protsent. Päevalilleseemnetes on rasva ligikaudu neljandik, linaseemneis on ligi pool kuivainest. Rasvarikasteks toiduaineteks on või, margariin, pähklid, lihasaadused jm. Taimedes leidub rasva kõige enam seemnetes. Loomorganismis talletub rasv nahaaluses koes ning muudes organites. Rasvad on energiarikkad toidukomponendid. Nende energeetiline väärtus on üle kahe korra suurem kui valkudel ja süsivesikutel. Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Viimasel juhul seemned esmalt peenestatakse ja siis käsitletakse orgaanilise lahustiga(bensiin, eeter), mis lahustab seemnetest rasva välja
6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni ja pärsivad vereringet. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes- hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli. Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvadena eelista madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu, salatikastmed tee majoneesi ning koore asemel madala rasvasusega maitsestamata jogurtist, täispiim asenda madalama rasvasusega piimaga, juustudest ning jogurtitest vali samuti madalama rasvasusega tooted. Ole valvel ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted. 5 7
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
Puljongitele annavad maitse peamiselt ekstraktiivained. Puljongite maitsestamiseks võib kasutada erinevaid terapipraid 0,05 %, loorberilehti 0,03 % ning ürte 0,05 % puljongi massist Põhipuljongite valmistamisel ei kasutata soola, sest puljongid keedetakse tavaliselt kokku. Puljongid liigitatakse · Supipuljongid · Selged puljongid ehk konsomeed · Kontsentreeritud puljongid Puljongeid keedetakse korraga valmis suuremas koguses, jahutatakse kiiresti, pinnale kerkinud rasv eemaldatakse, säilitatakse lubatud aja piires jahutatult või külmutatult (väiksemate kogustena) ja kasutatakse siis vastavalt igapäevasele vajadusele. Aja säästmiseks võib puljongi valmistada ka erinevatest tööstuslikest valmispuljongitest (puljongipulbrid, puljongikuubikud, pastad ja fondid). Lihapuljongite keetmine Lihapuljongeid keedetakse veise-, vasika-, sea-, uluki-, linnulihast ja kontidest.
LIHA EELTÖÖTLEMINE Värske liha tunnused: Lõhn suhteliselt nõrk, kuid meeldivalt värske; Liha pind niiske ja kergelt läikiv Värvus liigile omane Veiseliha tumedam punane, nooremal loomal suhteliselt heledam. Lihaskudede vahel olev rasv on kvaliteetsel lihal jaotunud ühtlaselt valgete täppide või triibukestena. Noorematel loomadel rasv ühtlaselt valge ja läikiv, väga vana veise rasv kollakas (vaakumis paistab liha tumedam) Sealiha veiselihast kahvatum, väga valkjat sealiha ei soovitata osta, sest kuumtöötlemisel tõmbub tugevasti kokku ja jääb tuim. Liha ebaharilikult tumeroosa (kas kult või väga vana siga) kuumtöötlemisel ebameeldiv lõhn. Hea sealiha on sõrmega vajutades tugev ning tekstuur on tihe. Lambaliha noore lamba liha tugevalt roosakas punane, rasva väga vähe ning olemasolev on alati puhasvalge. Vana
Liha ja lihasaadused (10.loeng) Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv · Liha INQ, KILE! Erinevate kudede valgusisaldus. Kude Valgusisaldus, % Lihased 18-20 Vereplasma 6,5-7,5 Munarebu 15 Munavalge 12 Piim 3,3 Taimede lehed 1-2 Teraviljad 10-16 Puuviljad 0,5-1,5 · Liha hind, tootmine KILE Söödavalgu konversioon Söödavalgu konversioon loomseks valguks
Toitumine RASVAD Transrasvadeks nimetatakse mono- või polüküllastumata rasvu, mis sisaldavad transisomeerseid rasvhappeid. Küllastumata rasva molekul sisaldab süsiniku aatomite vahel ühte või enamat kaksiksidet Transrasvad kujutavad endast rasvatüüpi, mis tekib tahkeks muudetud ehk hüdrogeenitud taimsetes rasvades. Vedela rasva hüdrogeenimiseks muudetakse rasvamolekuli ehitust, mistõttu rasv muutub tahkeks ning seda on parem -- ja odavam -- säilitada ja transportida. Hüdrogeenimise käigus aga kaotavad tervislikud taimerasvad oma head omadused ning muutuvad tervisele ohtlikumaks kui searasv või muud loomsed rasvad. Miks rasva peetakse pahaks? Rasvarikast sööki on peetud süüdlaseks kõiges - alates südame-veresoonkonna haigustest kuni jämesoole- ja rinnavähini. Paar dekaadi tagasi muutus rasv lausa kohutavaks mõisteks. Väsinud
RASVAD Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvad on ühed energiarikkamad toitained. 1 gramm rasva annab energiat ca 9 kcal, 1 gramm süsivesikuid 4 kcal ja 1 gramm valku samuti 4 kcal. Rasv on hädavajalik vitamiinide A, D, E ja K imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks. Taimsed rasvhapped on toatemperatuuril vedelad ning asendamatud. Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad. Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima. Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks, teisalt aga põhjustab veresoonte lupjumist
Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv. Taimeõlide tahkestamisel tekib teatud määral transhappeid, mille toimet peetakse lähedaseks küllastunud rasvhapetele. Margariinide valik meie toidupoodides on suur. Margariin on saadud taimeõli töötlemisel. Õlide töötlemisel, eriti osalisel hüdrogeenimisel muutub nende biokeemiline struktuur ja võivad tekkida transrasvhapped. Tõenduspõhiste uuringute põhjal kahjustavad viimased aga suurtes kogustes tarbimisel
moodustumisega. Nukleiinhapped on samuti fosforhappe estrid. Suur osa organismile vajalikust energiast saadakse glükoosi bioloogilisel oksüdeerumisel. Mõned fosforhapete estrid on väga mürgised. Neid kasutatakse taimekaitsevahendites parasiitide tõrjeks, samuti ei jäta nad kiire lagunemise tõttu kahjulikke jääkaineid. Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mille põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli (propaan 1,2,3triooli) triestrit karboksüülhapetega. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga nind paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Füüsikalised omadused Rasv on väga hüdrofoobne aine. Nad ei märgu veega ega lahustu vees. Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites: eetris, benseenis, veidi ka alkoholis. Puhas individuaalne rasv kristalliseerub ning tal on kindel sulamistemperatuur. Tavaliselt on siis tegemist segumaterjalidega
Loomne rasv (searasv) Searasva kasutame põhiliselt toidu tegemiseks .Normaalolekus on see tahke ja kuna see on stabiilne, siis on see eelistatuim rasv praadimiseks. Ta on hea D vitamiini allikas ja peale selle sisaldab see veel ka 40% küllastatud rasva, 48% monoküllastamata rasva ning umbes 12% polüküllastamata rasva, mis muidugi sõltub ka loomade toitumisest. Näiteks troopikas on searasv ka hea lauriinhappe allikas (sellel on immuunsust tõstev toime), sest sigu toidetakse seal kookospähklitega. Selle tervislikkusest on erinevaid arvamusi osad usuvad, et sealiha rohke tarbimine on
b) aluseline CH3COOC2H5+H2O NaOH> CH3COONa + C2H5OH Füüsikalised omadused: meeldiv lõhn, vedelikud, head lahustid, keemistemp madal, veest kergem Kasutamine: essentside valmistamine, lahustina, vaha Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete sega estrid. Tekkimine: Alkohol + Hape -> Rasv(ester) Rasvad hüdrolüüsivad nagu estrid nii aluselises kui happelises keskkonnas. Seedimiesl rasv laguneb sapi ja teiste ensüümide toimel glütseriiniks ja rasvhapeteks, mis oksüdeeruvad organismis. C3H5(OH)3 + 5O2 -> 3CO2 + 4H2O +energia Füüsikalised omadused: Vees ei lahustu, lahustuvad orgaanilistes lahustites, ei märgu, puhtal rasval kindel sulamis temperatuur, segurasvad pehmenevad.
las taimsed rasvad tu Linoolhape C17H31COOH Taimeõlid ma ta Linoleenhape C17H29COOH Linaõli Kasutamine Toidutööstuses: Inimorganismi normaalseks funktsioneerimiseks vajame nii küllastatud kui küllastamata rasvhappeid. Hügieenitarvete tööstuses: Detergentide põhikoostisosa. Näiteks: seep. Keemilised Omadused Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool seep. kui rasv + NaOH propaantriool + Nasool tahke seep kui rasv + KOH propaantriool + Ksool vedel seep Karboksüülhapete reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): 2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O Ohud tervisele
säilitatakse kuivas ja soojas ruumis. Vead ja tekke põhjused Viga: pooltootel puudul läige Põhjus: vormitud taigen seisis enne küpsemist liiga kaua Viga2: pooltoode liiga tume Põhjus: ahju temp. Kõrge Keedutaigen- Põhiretsept: Vesi Rasv Nisujahu Munamass Sool Suhkur Keedutaigna võib valmistada nii toorainetest kui ka küpsetus segudest Keedutaigna kobestajaks on küpsemisel tekkiv veeaur Ning tooted on seetõttu seest õõnsad. Keedutaigna valmistus: Vesi ja rasv kuumutatakse kuni rasv sulab.keevasse rasva segusse lisatakse korraga kogu jahu .jahu küpseb kuumutamisel ja tärklis kliisterdub.kui taigen eraldub poti küljest on keetmine küllaldane.munamass lisatakse veidi jahtunud keedulepidevalt segades kuni saadakse tihke taigen.munad parandavad taigna konsistensi. Küpsetustemperatuur 180-210 kraadi ja küpsetusaeg 20-40 minutit.auruga küpsetuskadu 40- 48%. Viga: pooltooted on laiali valgunud ja tühimikuta
(taine liha 20%, rasvases vähem). Valke leidub ka sidekoes: kelmetes, kõõlustes ja kõhres. Lihas leiduv rasva hulk on väga varieeruv, see oleneb liha liigist, rammususest ja jaotustükist. Rasv asetseb peamiselt siseelundite ümber ja naha all. Mineraalained paiknevad peamiselt tailihas ja lihamahlas. Üsna palju on kaaliumi, rauda ja fosforit (eriti
Rasvad 1. hüdrofoobsus- Puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid. aine (keha) ja vee vastastikmõju puudumine lipiidid- hüdrofoobsed ained rasvhape-rasva koostises olev üle kümne paarisarvulise süsiniku aatomiga monohape asendamatu rasvhape- rasvhape, mis on inimesele vajalik, kuid mida inimese organism ise ei sünteesi ja seega tuleb seda saada toidust asendatav rasvhape- rasvhape, mida organism on võimeline ise sünteesima küllastunud rasv küllastumata rasv transhape- rasv- on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke fosfolipiidid- sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel 2. Lipiidide funktsioonid: struktuurne, energeetiline varuaine, kaitsefunktsioon 3. Toidurasvad peaksid katma 2530% päevasest toiduenergiast. 4. Milliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks (selgita aine struktuurist lähtuvalt)? 5
Karboksüülhapete molekulidevahelised visiniksidemed on sedavõrd tugevad, et isegi aurus võib leida omavahel ühinenud molekule. Sel põhjusel on korboksüülhapped võrdlemisi kõrge keemistemperatuurida vedelad või tahked ained. Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks komponentideks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli triestrit karboksüül- hapetega. Laboratooriumis võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Füüsikalised omadused Uurides rasva molekuli ehitust, näeme, et rasv peab olema väga hüdrofoobne aine. Rasvad ei märgu veega, ega lahustu vees.
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi
toitained 1g rasva ca 9,3 kcal Päevas saame 3040 % energiat rasvadest Pruunis rasvkoes toimub aktiivne lõhustumine ja soojuse eraldumine Termoskaitseline soojusisolatsioon Lipiidid aitavad hoida keha temperatuuri Loomade rasvkude Imikute soojusregulatsioon Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja Kehavorme kujundab nahaalune rasvkude Lahusti Rasvas või talletuda hüdrofoobseid kehavõõraid aineid Rasvlahustuvad vitamiinid kehas Asendamatud rasvhapped Koehormoonide süntees Peame toiduga saama Linoolhape ja alfalinoneelhape Selleks on vaja seleeni, sest see eitab
* leidub looduses eeterlike ülidena taimedes (palderjan, sidrun, apelsin, piparmünt) * Meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained (nt. Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta, maitseta, lõhnata * veest kergemad * tema agregaatolek sõltub koostisesse kuuluva rasvhappe radikaalist * kui radikaalis esineb kaksiksidemeid, on rasv vedel * küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv tahke * Vedelad rasvad e rasvõlid nt: taimerasvad, hülge ning vaal rasvad * vees ei lahustu * lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol, atseton, bensiin) *kõrge toiteväärtus. *energiarikkad toitained * Rasvad räästuvad seismisel õhu käes, räästumise vältimiseks lisatakse antiosüdeerijaid (nt C vitamiin) * Tähtsaim omadus on hüdrolüüs!
Koduste vahenditega(k.a. spetsiaalsed vahendid) saab kustutada ainult väikest tulekahju NB! Kasuta kodus vahtkustutit! Nippe tule kustutamiseks Põlema süttinud riiete puhul heita pikali ja ,,rulluda" Paberi, puidu riide vms materjali puhul võib põleva eseme visata vanni/kraanikaussi ja valada vett peale Süttiva rasva puhul summutada leek nt.potikaanega Tulekustutite liigitus Vahtkustuti-puit, paber, tekstiil, õli, rasv, kumm Vesikustuti-puit, paber, tekstiil Pulberkustuti-enamik materjale, hiljem lahku ruumist, pulber kahjustab hingamisteid Tuletekk-tule summutamine Süsihappegaaskustuti-õli, plastmass, rasv, bensiin, juhtmed, elekter Käepärased tulekustutusvahendid Kõik vahendid mis on sobivad ja käepärast võtta Muld, oksad, liiv, riided Ole kindel, et on sobiv vahend tule kustutamiseks Hinda olukorda Suitsuandur
erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel rombikujuline), juustekasvu mõjutavad naissuguhormoonid klimakteeerilisel perioodil hakkavad juuksed hõrenema. ) Menopausis juuste väljalangemine jätkub; skeleti omapära ja rasva ladestumine (naistel ladestub rasv puusade/rindade piirkonda, meestel ei pea rasva olema). Psüühika ja käitumise omapära (retseporitega avaldatakse teatud piirkonnale mõju). Sugunäärmete eemaldamine, mitte väljakujunemine vm ei võimalda sekundaarsetel tunnustel välja areneda. (Kastraatlauljad- Farinelli testised eemaldatud enne suguküpseks saamist; haaremi valvurid eunuhhid? arenevad naiselikud tunnused rasv ladestub rindade, puusade piirkonda, hääl peenikeseks, habe ei kasva.)
Keha katavad soomused. Eristatakse pea-, kere- ja sabapiirkonda. Liigitatakse keha kuju, soomuste, uimede arvu, suu asetuse järgi ning kas on luu või kõhrkala. Samuti liigitatakse selle järgi, kas on merevee, magevee või siirdekalad. Elupaiga vee omadused määravad kala maitse. Liigitatakse ka selle järgi, kuidas söögiks valmistatakse (suuruse järgi ning rasvasuse järgi). Lahjadel kaladel on kogunenud peaaegu kogu rasv maksa, kalaliha vähese maitsega ja kuiv. Rasvasteks kaladeks on näiteks forell, lõhe, tuunikala. Rasvased kalad on tumedama lihaga ja tugevama maitsega, rasv jaguneb kehas ühtlaselt. Sisaldavad kergesti omastatavaid täisväärtuslikke valke, mis aga lagunevad kergesti. Valkusid (9-27%) omastab organism 2-3 korda paremini. Kalade liha võrreldes koduloomadega vesisevõitu(70-80% moodustab vesi). Kala sisaldab mineraalaineid, mikroelemente, rohkelt vitamiine.
SÖÖDARATSIOON NR 9 Emashõberebased paaritusperioodiks (jaanuar), kehamass 8kg. Karjas 1800 looma. Söödad kogus g kalorsus seed. Prot. seed. Rasv. süsiv. lahja veiseliha 8,4 10 1,59 0,30 lehma udar 12,8 21 1,34 1,58 0,05 veise vats, lahja 12,0 10 1,52 0,33 0,05 trahhea 11,6 10 1,00 0,50 0,23 tursapead 13,3 10 1,84 0,12 0,15
Ära on vaja tunda struktuuri järgi valk, sahhariid, rasv (milline rasv on tahke, milline vedel) Valk-kaksikside C ja O vahel. Sahhariid- H-C-OH Rasvad-rasvade agregaatolek (vedel või tahke) sõltub nende koostises olevate küllastumata rasvhappejääkide hulgast. Mis on ensüüm? Seleta, milline on ensüümi toimemehhanism? Mis iseloomustab biokatalüüsi? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust Glükoosi (substraadi) seostumine heksokinaasi aktiivtsentrisse kutsub esile muudatuse ensüümi molekuli konformatsioonis.
on näljahäda ja ainevahetus aeglustub, päevane soovitatav kalorihulk on 1200 kcal. Söö korraga vähe ja tervislikult, et korrastada vere suhkru sisaldust ja hoiduda söömissööstudest. Tsilli ja must pipar kiirendavad ainevahetust. Organismi veepuudus pidurdab samuti ainevahetust, see madaldab kehatemperatuuri ja organism asub talletama rasva, et seda uuesti tõsta. Millal rasv põleb Et rasv põleks peab treeningu intensiivsus olema 60-75%. Organism saab rasvu kasutada energiaallikana, vaid siis, kui organismis ei ole hapniku puudust. Kõige paremini hävitab rasvu mõõduka tempoga treening, mille ajal saab vabalt jutustada, ilma et hakkaks hingeldama. Süsivesikute varud peavad olema tühjad. Kui kõht on treeningut täis ei kasuta organism energiaallikana rasvu vaid süsivesikuid, sest neid on lihtsam lõhustada kui rasvu. Treeningu ajal
Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvad kuuluvad ka põhitoitiainete hulka. Rasvu leidub peaagu igas rakus. Rasv on väga energiarikas toitaine. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvad jagunevad loomseteks ja taimseteks rasvadeks. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped .Rasva leidub vähe puu- ja juurviljades, kõigest
On teatud, et liigne toitainete tarbimine (eriti valgud) varajases lapsepõlves provotseerib rasvakoe liigse arendamist ja võib tekkida tõsine alimentaarne ülekaalulisus. Patogeneetilisest seisukohast ülikaalulisus tekib kroonilise erengeetilise disbalanssi tõttu. Energobalanssi peale mõjuvad bioloogilised faktorid, selles hulgas ka geneetiline ja käitumisfaktorid. ( .., .) 1 adipotsüüt (< lad adeps 'rasv' + kr kytos 'õõs; anum'), rasvakoe rakk, millesse ladestub rasv ja mis seetõttu toimib organismi energiareservina. Adipotsüüdid tekivad diferentseerumata fibroblastidest. (biomedicum.ut.ee) Esmase ülekaalulisuse patogeneesis mängivad rolli hormonaalsed kõrvalekaldumised: tolerantsuse rikkumine glükoosi vastu, dislipidemia, vee ja soola vahetuse rikkumine. Endokriinsetel häirimistel on üldiselt adaptatsiooniline iseloom. ( .., ..) Võib tekkida neerupealiste disfunktsioon koos nende aktiivsuse ümberpaigutamise
dünamiidiks. Dünamiidi leiutamine - Alfred Nobel. Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Lahustub orgaanilistes lahustites. Maksimaalselt nitreeritud saadust nimetatakse püroksüliiniks ja sellest tehakse püssirohtu ning lõhkeaineid. o Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli (propaan-1,2,3-triooli) triestrit KHtega (tegelikult rasvhapetega, kuid termin ei ole väga täpselt piiritletud). Looduslike rasvade KH jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Võivad olla küllastunud või küllastumata. o Rasvade füüsikalised omadused Rasvad ei märgu veega ega lahustu vees. -> on hüdrofoobsed. Lahustuvad orgaanilistes lahustites: eetris, bensiinis, veidi ka alkoholis.
Enamus sööke sisaldab rasvu, niiet juba toitudes tarbime me hulgaliselt rasvu, kes vähem, kes rohkem. Kuid mis need rasvad siiski on, kuidas neid liigitatakse ja kuidas mina nendega seotud olen? Rasvad on glütsereeni ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul on rasv vedel - õli. Kuna rasvu leidub kõigis taimsetes ja loomsetes organismides liigitatakse neid ka vastavalt taimsed ja loomsed rasvad. Juur ja puuviljad sisaldavad vähe rasvu. Taimseid rasvu saadakse taimedest sealse õli kuumalt väljapressimise teel või orgaaniliste lahustite abiga väljalahustamise tulemusena. Loomseid rasvu saadakse tapetud loomade ja kalade rasvkoest sealt auru või keeva veega kõrgendatud rõhul väljasulatamise teel.
inimestel peale ühekordset tarbimist Südame-veresoonkonna haigused ● Kõrgvererõhutõbi - vererõhk normaliseerub mitme nädala jooksul pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist ● Südame rütmihäired – võib esineda ka tervetel inimestel peale ühekordset tarbimist ● Südamelihase kahjustuse e kardiomüopaatia teke Maksahaigused ● Alkoholmaks e rasvmaks– maksrakkudesse koguneb rasv Maksahaigused ● Alkoholmaks e rasvmaks– maksrakkudesse koguneb rasv ● Alkoholhepatiit - rasvmaksale on lisandunud maksarakkude põletik ehk hepatiit Maksahaigused ● Alkoholmaks e rasvmaks– maksrakkudesse koguneb rasv ● Alkoholhepatiit - rasvmaksale on lisandunud maksarakkude põletik ehk hepatiit ● Alkoholtsirroosi - püsivad pöördumatud muutused maksakoes, maksarakkude hävimine ja maksa sidekoestumine
Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr 2.2 ja 1.3 Töö pealkiri KAROTENOID IDE IDENTIFITSEE RIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE, LIPIIDIDE REAKTSIOONI D Üliõpilane Õpperühm ...
8. Missuguseid rasvaslahustuvaid vitamiine leidub võis toitumise seisukohast olulistes kogustes? · A- vitamiin 5 11 mg/kg · E-vitamiin 22 40 · D-vitamiin 0,008 0,016 · K-vitamiin 0,08 0,16 9. Kirjelda lühidalt faasimuutust, mis toimub koore kokkulöömisel võiks? Koore puhul on tegemist rasvakuulikeste ja vee emulsioon (rasv/vesi). Koore kokkulöömisel võiks viiakse läbi faasimuutus nii, pihustatud oleks vesi ja pidevaks faasiks rasv (vesi/rasv) 10. Missugust kahte võimasina tüüpi kasutatakse või valmistamiseks koore kokkulöömise meetodil ja kummaga neist toodetakse maailmas enam võid? Kasutakse · Pidevat või · tsüklilise tegevusega võimasinat Kuna või tootmine pidevatoimelises masinas on intensiivsem, tootlikum, eelistatakse tänapäeval just seda. 11. Missugusest kolmest põhisõlmest koosneb pidevtoimeline võimasin? Nende sõlmede ülesanded?
Sellepärast on õige söötade energiat nimetada toitefaktoriks, mitte toitaineks. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5% kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Toitainete lõhustamisel ja oksüdatsioonil loomakehas vabanenud energia leiab organismi poolt kasutamist peamiselt peamiselt soojusenergiana, teatud kogus muutub mehhaaniliseks ja väga väike osa elektri- ja kiirgusenergiaks. Energia mõõtühikuid on mitmeid (dzaul, kalor, kilovatt-tund jt
· Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikas. · Munakoor kaetud pealt poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikula - , mis on tähtis koore tugevuse kujunemisel. Läbi kutiikula aurustub säilitamisel vett ja haudumise ajal toimub gaasivahetus Kogumuna keemiline koostis: Vesi 74,6% süsivesikud 1,2% Valk( proteiin) 12,1% tuhk8 mineraalained) 0,9% Rasv 11,1% Munakollase keemiline koostis. Rasv 32,9% tuhk 1,7% Vesi 24,8% süsivesikud 0,2% Valk 16,45 A;D;E vitamiinid Munavalge keemiline koostis Vesi 88,1% tuhk 0,6% Valk 10,1% rasv 0,00% Süsivesikud 1,2% b-rühma vitamiinid NB! Protsente ei pea arvuliselt pähe jätma!
3)mida madalam keha temperatuur, seda aeglasem AV. 4)mida suurem toitainete hulk, seda kiirem AV. Kuidas organism mõjutab ainevahetuse kiirust?(lk.90-91) 1)energiavahetuse abil; 2)ensüümide kaudu. toiduaine toitaine Liha Valgud peamsielt Kartul Süsivesikud(tärklis) Herned Valgud, süsivesikud Pekk Rasv enamuses Pähklid Rasv,valgud,süsivesikud Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hamamste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. SEEDIMINE: SUUS: 1)toimub toidu peenestamine; 2)toidu segamine; 3)niisutamine; 4)kvaliteedi hindamine; 5)algab süsiveskikute hindamine. MAOS: 1)valkude seedimine; 2)bakterite hävitamine; 3)mahuti 1-3,5 l. 12SÕRMIKSOOLES: 1)valgud, rasvad, süsivesikud seonduvad; 2)imendumine.
Asendamatute rasvhapete tähtsus: olulised rekumembraanide norm talitluseks; pärsivad trombide teket; vähendavad vere kolesterooli sisaldust; tugev immuunsussüsteemi. Keha vajab rasvu, et saada asendamatuid rasvhappeid ning rasvlahustuvaid vitamiine. Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast 20-25%. Põhilised rasvaallikad ja nende üldiseloomustus. Rasvaallikateks on katte- ja määrderasvad, toide valmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Toiduõlid rafineeritud õlis on vähem rasvhappeid. Kolesterool inimorganismis ja toiduainetes. K kuulub rasvalaadsete ühendite hulka. Organismis on umbes 140 g kolesterooli, millest u 10% veres, ülejäänud rakumembraanides ja närvilõpmetes. Toiduga saadakse u 20-30% kolesterooli, ülejäänud sünteesib organism ise. Päevas ei tohiks saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kolesterooli vajalikkus: rakumembraanide ehituseks, mitmete hormoonide, sapphappe valmistamiseks jne.
1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus ei kao, küllastumata rasvhapete puhul muutub lahus värvusetuks. CH 3(CH 2)nCH=CH(CH 2)mCOOH + Br2 CH 3(CH 2)nCHBr-CHBr(CH 2)mCOOH Töö käik Kolme kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust: rasvhape (stearhape), taimne rasv (oliiviõli), ja loomne rasv (searasv). Lisati tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutati. Tulemus Stearhapet sisaldavas katseklaasis jäi püsima broomile iseloomulik pruunikas värvus, seega stearhape on küllastunud rasvhape. Oliiviõli ja searasva puhul muutus lahus värvusetuks sisaldavad küllastumata rasvhappeid. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test
Vähivastane toime Teadlased on leidnud, et kollane puuviljaekstrakt võib tappa vähirakud. Fütokemikaalid, karotenoidid ja polüfenool, mis on vähivastase toimega. Kilohind 14,64 eurot (229 krooni). Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta:Granadill sisaldab mõõdukalt P, K ja C- vitamiini. › Energia 406 kJ (97 kcal) › Süsivesikud 23,38 g › Suhkrud 11,20 g › Kiudaineid 10,4 g › Rasv 0,70 g › Valk 2,20 g PEPINO Pepino ehk melon-maavits ehk pirnmelon on pärit Peruust. Vili võib olla nii kera- kui ka munakujuline. Õhukese sinisetriibulise koore all on kollane, mahlane ja pehme viljaliha, mis maitseb kui pirni ja meloni segu. Seda sobib segada värsketesse salatitesse ja magustoitudesse. http://www.youtube.com/watch?v=T_QjEs47xr0 Kilohind 13,68 eurot (214 krooni). Vitamiin C , Kaltsium Raud PAPAIA
Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeensed ühendid, millele on omane estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu enamasti vees ja vesilahustes, mis on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmadest ja pikkadest süsivesinikradikaalidest. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähesel määral ka polaarsetes solventides. Lipiidide esinevad rakumembraani koostises, ning neil on energeetiline-, kaitse-, ja regulatoorne funktsioon. Vastavalt molekui ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse neid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõimest lähtudes jagatakse lipiide seebistuvates ja mit...
Veelise eluviisiga imetajatel on nahaalune rasvakiht energiavaruks ja aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile voolujoonelise kehakuju. Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. · Lihtlipiidid ehk rasvad - on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes. · Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid rakumembraani koostises esineva fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.). · Steroidid molekul on tsükliline. Kõige tuntum steriod kolesterool. Esineb kõikides loomarakkudes.
süstib insuliini, aga ei söö 4. tavalisest suurem füüsiline koormus, 5. rohke alkoholi tarvitamine 6. Haigestumine. 16.Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. Rasvade ainevahetuses osalevad glütseriin ja rasvhapped. Rasvhapped: - Küllastatud rasvhapped –saadakse toiduga ja organism sünteesib ka ise. On võimalik süsivesikutest sünteesida (lipogenees). - Küllastamata rasvhapped- organismis ei sünteesita. Peame saama toiduga. 17.Kuidas jaguneb rasv organismis? - Depoorasv e.varurasv– paiknebspetsiaalserasvkoenakõhuõõne elunditeümber, lihastevahel, nahaaluseskoes - Struktuurrasv e.rakurasv– kuulubehitusmaterjalina kõikide kudede jarakkude koostisse 18.Rasva ülesanded organismis Organism saab rasva: • toidu koostisesse kuuluvatestrasvadest • sünteesides rasva süsivesikutest -lipogenees Miks on vaja rasva? • Depoorasv kuulub pidevaltuuendamisele
mandel röstitud 177 40 106 6 100 puhastatud mandel 118 10 106 6 100 röstitud pistaatsia pähkel 212 50 106 6 100 Allikas: 1982 LIHA, KALA JA KANAMUNADE KÜLMTÖÖTLEMISKADU PROTSENTIDES Tabel 3 Lihaliik/jaotustükk Eemaldatavad osad Kaalukadu % veisepraad luu, rasv, kõõlused, kelmed 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused, kelmed 40 veiseselja esiosa luu, rasv, kõõlused 35 seasingitükk luu, rasv, kõõlused 35 sealaba luu, rasv, kõõlused 35 pehmeliha kelmed, kõõlused 5 maks kelmed 3
Kõhnumine Mitteparanevad haavad Kuidas saab vähist hoiduda ? www.toitumine.ee :,,Toidu komponendid, mis soodustavad vähkkasvajate tekke riski: liigne rasv; aflatoksiinid ja teised hallitusseente toksiinid; benspüreen suitsutatud liha- ja kalatoodetes ning kõrgel temperatuuril kuivatatud toiduainetes; polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, mis tekivad rasvade ja õlide kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Seepärast ei ole soovitatav grillida rasvast liha sütel, kuna sulanud rasv kukub lõkkesse ja kõrgel temperatuuril tekivad kantserogeensed ühendid; nitrosoamiinid, mis võivad tekkida nitraatidest ja amiinidest (liha soolvesi sisaldab tavaliselt nitraate või nitriteid; suitsutamisel võivad tekkida kalas; juustu valmistamisel võidakse lisada nitriteid jne); akrüülamiid, mis võib tekkida süsivesikute kuumutamisel kõrgel temperatuuril, näiteks kartulikrõpsude ja helveste valmistamisel; pestitsiidid, insektitsiidid jt. saasteained." Kasutatud allikad:
puhastamise meetodi): valik): Lahtine mustus (liiv, praht, vesi, tolm, Orgaaniline mustus veri, uriin, mikroobid karvad, tuhk jt.) Mineraalne mustus liiv, pori, setted Pinnale kinnitunud, kuid pinda Vees lahustuvuse järgi: mittesööbinud mustus (kuivanud pori, rasv, Vees lahustuv mustus lahjad nõgi) puuviljamahlad, värske veri, vees Pinda sööbinud mustus (veesetted lubi, lahustuvad värvid rooste, katlakivi, vaha, plekid) Vees lahustumatu mustus värvid, rasv - vajavad puhastusainet
Helekollast värvi, maitselt mahe ja kergelt võine. Sobib hästi neile, kes eelistavad mahedamaid juustusid, pole väga suured juustu gurmaanid, aga samas tahaks ikkagi natukene maiustada või võileiva peale panna. Samuti sobib juust igasugustesse küpsetistesse. Veinidest ma soovitaksin siia juurde kerget valget veini. Koostis: pastöriseeritud lehmapiim, piimhappebakterid, loomne laap, säilitusaine E251, värvaine E160b Toiteväärtus 100g kohta: energia 1527kJ/354kcal, valk 23g, rasv 30g, süsivesikud 0g, sool 2,1g, kaltsium 750mg Milner Vermeer, aasta 2012 maailmameistri juust - 2012 aastal valiti see juust 2504 erineva juustu seast maailma parimaks juustuks. Ameerika Ühendriikides toimuval World Cheese Championship võistlusel, mis toimus siis 29dat korda. 22 nädalase laagerdusperioodiga küps juust, millele on täidlane maitse. Sellel juustul on madalam rasva ja soolasisaldus. Kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
