Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
.. Loodus seevastu aga viib läbi pidevaid muudatusi nii ühes kui teises suunas, kuigi see võtab märkimisväärselt kauem aega. Siit lähtvalt võime üldistada, et loodusliku valiku eesmärk on kõige kohasemate isendite ellujäämisele kaasaaitamine, mis toimub läbi pideva muutumise... 4 Kas me oleme täheldanud, et mõnes piirkonnas inimesed on pika aja jooksul kasvanud keskmisest pikemaks? Et rassid segunevad? Et nende keel muutub? Kuidas seda küll nimetada? Loodusliku valiku peamised tööriistad võiksidki olla kohastumised: toome näiteid linnu ja loomariigist putukate kaitsevärv (osadel oksarao- või lehevärvi, osadel erksat ja linde hoiatavat tooni), lindude eripärad kellel head silmad kõrgusest saagi märkamiseks, kellel lestad kasvanud varvaste vahele, kellel nokk tugev ja vibratsioonikindel, kellel saba
järgnevatesse põlvkondadesse. Nt. muistendid, rahvalaulud, -tantsud jne on pärandatud edasi aastast aastasse, et hoida kultuuri ja omapärasust. 26. Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon? Inimkond hakkab ühtlustuma, sest geenivool inimpopulatsioonide vahel on vaba ja ulatuslik juba praegugi. Aja möödudes kujuneb välja praktiliselt sama rassi- ja rahvustunnusega inimtüüp. Mida aeg edasi, seda enam segunevad rassid omavahel, näiteks mustanahaline naine ja valge mees abielluvad ning tekib järglane, kelle nahavärv on midagi nende kahe vahelist. 27. Millistel põhjustel on inimkonna arvukus viimase 10 tuhande aasta jooksul järjest kiirenevalt kasvanud? Umbes 10-12 tuhat aastat tagasi hakkasid mõned soodsates geograafilistes tingimustes elutsevad inimpopulatsioonid kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. Umbes
Religioossete tunnete edastamiseks Osadel inimestel on ürgne vajadus teha kunsti Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj. Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas suured muudatused: Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel) Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism) Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale
Loosungiks sai antisemitism ja antikapitalism. Rõhutati väga selgelt juudivaenulikust Juutide kodanikuõiguste kasv. Samas juutidel läks 19. sajand üsna hästi. Nad said kodanikuõigused esmakordselt. Neid ei sunnitud oma linnaosades elama. Getod likvideeriti. Ainult Venemaal oli kodanikuõigused juutidel piiratud. Hakkas arenema ka juutide kirjandus ja muu kultuuriline tegevus. Rassiteooriad (olemus). Seotud pigem mustadega. Arenesid teaduslikud rassiteooriad- rassid on hierarhias ja kõik rassid ei ole võrdsed. Blumenbachi viie rassi skeem. Bulmenback oli esimene, kes rajas rassiteooria mingisuguse (1798). Ta tegeles kraniomeetriaga ehk koljudemõõtmisega. Ta lõi viie rassiskeemi- euroopa rass ehk kõrgeim rassitüüp kaukaaslane, pruun malaisia rass, kollane mongoola rass, must neegrirass ja punane ameerika rass. Robert Knox. Veel selgemini lõi Knox 1850 rassid hierarhiasse. The Races of Men. Ta argumenteeris, mis rassid kuuluvad hierarhiasse ja igal rassil on oma iseloom
milline osa keskkonnast. Ka ei tähenda kõrge pärilikkuse osakaal, et keskkonnal ei oleks mingit mõju antud joone kujundamisel või et see joon ei oleks seotud õppimisega. Nii näiteks on leksikaalne võimekus väga suuresti pärilik, samas on iga sõna sõnavaras õpitud. Pärilikkus tähendab sel juhul õppimisvõimet, mis aga ilma õppimiseks soodsa keskkonnata ei pruugi üldse avalduda (4). Pärilikkuse tähtsuse rõhutamine viib ka küsimuseni, kas ühed rassid on teistest intelligentsemad. Ameerika Ühendriikides tehtud IQ-testid näivad esmapilgul seda kinnitavat: neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Aga samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist (Eysenck, 1998) ning ka üldtulemuste erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli. Esiteks peab arvesse võtma keskkonna (elutingimused ja muude selliste) mõju. Teiseks on enamiku
Kui loodusliku valikuga kaasnevad jõud on liiga tugevad, siis võivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeniseerivad jõud. (=looduslik valik). Ja seda isegi siis, kui leiab aset mõningane ristumine (=inbriiding) võib lokaalselt eelistatumate genotüüpide nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Eeldades, et geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad kaasnevad spetsialiseerunud rassid. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamus oma elust on sessiilsed (=kinnitunud). Ja nemad peavad kohanema kõigi nende muutustega, mis keskkonnas toimub. Liikuvad ja liikumatud organismid kohanevad keskkonnaga erineval viisil. Loodete vahepeal olev taimestik peab oskama elama mitu tundi vee keskkonnas ja ka kuivas. (tõusu ja mõõna vahel.) Liikuvad, nt kalad saavad põgeneda, kui miski ei sobi
kaasaegsete religioossetesse harjumustesse kui ka kõlbelistesse hoiakutesse, leides neis ohtralt toorust ja kasvatamatust. Tema jumalate, usundite ja kultuste kriitika on tabav ja terav. [5:21] 3.1.2 Religioon ja jumalad Xenophanese õpetuse lähtepunktiks on julge jumalate kriitika, mis on taganud talle erikoha religiooni ajaloos. Xenophanes üritab tõestada, et jumalad on inimese väljamõeldis ja et nad on loodud inimese näo järgi. Erinevad rassid ja rahvused kujutavad jumalaid erinevalt, nii et need sarnanevad nende endiga. Millised on inimesed, sellised on ka nende jumalad. Ta leiab isegi, et "kui härgadel, hobustel või lõvidel olnuksid käed, nii et nad oleksid võinud maalida ja (kunsti-) teoseid luua nagu inimesed, siis oleksid hobused maalinud hobusesarnaseid jumalaid, ning oleksid andnud jumalaile säärase kuju, nagu see on neil endil". Ta näitab, et
ometi vastupidav katsumustele ja ükskõik millistele raskustele. Hitleril oli hästiarenenud poliitiline meel, mida toetasid osav demagoogia, kavalus ja oskus anda lubadusi, mida rahvale just parasjagu vaja oli. Teda on ka tituleeritud hullumeelseks maniakiks, masohhistiks, impotendiks, aga ka kavalaks ja küüniliseks poliitikuks. A.Hitleri tegevust tegevust peetakse satanistlikuks ohvritalituseks, kus ohvrialtarile toodi terved rahvad ja rassid. Just sellepärast sooritaski ta enesetapu Walpurgi ööl, tuues ennast ohvriks teispoolsusele. See , et Hitleri sündis Austria alamana, oli teine mõjuvam faktor, mis määras Hitleri tuleviku. See mõjustaski Hitleris mõõdutundeta saksa patriotismi arengut. Rahvuslike vaadete väljakujunemisele aitas kaasa ka see, et ta lõpetas kooli enne eksameid. Kuna ta ei saanud isegi keskharidust, arenes temast hilisema iseõppimise tulemusena enesekindel ja
Rahvastiku andmete 3. Rahvaarvu muutumine kujutamine kaardil 4. Maailma rahvaarvu kasv 3. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Linnastumine 5. Ränne ja selle põhjused 4. Rahvaarv ja selle muutumine 6. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku 5. Rahvastiku ränne paiknemisele 6. Rassid, keeled usundid 7. Maailma tihedalt ja hõredalt asustatud alad 8. Linnad 9. Looduse ja inimtegevuse geograafia Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes Avita 9. klassi õpik Koolibri 9. klassi õpik Eesti rahvastiku suurus ja paiknemine Rahvastik, esialgne asustus, rahvaloendused, rahvaarvu muutus, rahvastiku tihedusAsulastik, maa- ja linnarahvastik Haldusjaotus, linnalised- ja maa asulad, linnastumine, uued ja vanad linnad, külade tüübid (hajaküla, ahel-ja
Tavaliselt toimivad liikidevahelises isolatsioonis mõlemad mehhanismid kombineeritult. Liikide tekkimise erinevad viisid. Uute liikide tekkimine võib toimuda väga erinevalt. Järgnevalt peatume neljal põhilisel viisil. Allopatriline liigiteke. Populatsioonisisene diferentseerumine leiab aset siis, kui muutuvad elukeskkonna füüsikalised või biootilised faktorid. Tegemist on astmelise protsessiga. Populatsiooni alaosades akumuleeruvad erinevad mutatsioonid, tekivad rassid, mis on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Igale rassile on iseloomulik kindel alleelide muster. Samas võivad erinevatesse rassidesse kuuluvad isendid ristuda. Mida aeg edasi, seda enam alampopulatsioonid eristuvad, asustades erinevaid geograafilisi piirkondi. Põhimõtteliselt võib ka siis veel toimuda omavaheline ristumine. Kui aga populatsioonidevahelised geneetilised erinevused veelgi suurenevad,
Üldandmed Pindala: 2 780 400 km2 Maad: 2 736 690 km2 Vett: 43 710 km2 Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab demagoo...
Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Karl von Linné 1707-1778 biogeograafia looja. Takson · Charles Darwin 1809-1882 1858 evolutsiooni teooria Taksonid koos · Ökoloogilised kooslused Taimekooslus Loomakooslused Seenekooslused Mikroobikooslused · Uued kvalitatiivsed tunnused · Ökosüsteemid · Alfred Russel Wallace 1823-1913 · Wallace panus biogeograafiasse Kaugus ei ole elustiku erinevuse ainuke määraja
..1,7 mln. aastat. Perekonna Homo edasise evolutsiooni käsitluses kaotab stadiaalsuse kontseptsioon üha enam populaarsust, vähemalt bioloogilise taksonoomia mõttes (staadiumi mõistet kasutatakse nüüd peamiselt kultuurilis-sotsiaalse arengu kontekstis). Üha enam käsitatakse inimese fülogeneesi hargneva puuna, rohkete kõrvalharudega. Ülem-pleistotseenini (100...120 tuh. aastat tagasi) välja elasid H. erectuse mõned vormid. Selle liigi erinevad geograafilised rassid (alamliigid ?), mis asustasid Aafrikat, Aasiat ja Euroopat, ilmutasid erinevat hominisatsioonitaset. Neid vorme käsitavad mõned autorid ikka veel Pithecanthropuse eri liikidena (nt. V. P. Alekseev, 1980). Kesk-pleistotseenis (300...400 tuh. aastat tagasi) ilmusid Ida- ja Põhja-Aafrikasse nüüdisinimese liigi varaseimad vormid ("arhailine" H. sapiens e. H. s. praesapiens). Selle liigi euroopa rass divergeerus kesk-paleoliitikumis (ca 100 tuh. aastat tagasi) neandertali alamliigiks (H. s
Akultureerumine (kultuuriline assimileerumine) vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna ,,intiimsematesse" sotsiaalsetesse gruppidesse. Assimileerumine (struktuurne assimilatsioon) sisenemine ühiskonna domineeriva kogukonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine (kokkusulamine) esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Kõige lähedasem sulatusahju mudeli ideaalile. 11.5. Millised erinevad tõkkeid integreerumisel võib tekkida? Kolm suuremat tõket on ühiskonna eelarvamused, vähemuste diskrimineerimine ja ühiskonnas valitsev institutsiooniline rassism. Eelarvamus arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta. (Nii on nt etnilised, rassilised, religioossed ja teised sotsiaalsed kategooriad ühiskonnas sterotüpiseeritud).
gruppidesse. Assimileerumist, et eristada teda kultuurilisest assimilatsioonist, on nim ka sturktuurseks assimilatsiooniks. Assim tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja esmaste muude sidemete kaudu. Assimi ulatus ühiskonnas sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreledes domineeriva grupiga. Amalgeerumine ehk kokkusulamine on protsess, mis on kõige lähemal sulatusahju protsessile. Esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuure või rasse (segaabielud). 8. Integratsioonitõkked: eelarvamused, diskrimineerimine, rassism ja genotsiid (145 148). Eelarvamus tähendab sõna-sõnalt arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta (stereotüübid stereotüüp on kujutlus, kus üks karakteristikute kogum omistatakse tervele grupile). Kui eelarvamus on suhtumiste kogum, siis diskrimineerimine on inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika
135km pikk ja 90km sügav 5. Venelased kandsid suuri kaotusi 6. Tuleb vältida suurriikide omavahelist sõdimist enda riigi pinnal 9 Holokaust Mõiste holokaust tähendab süstemaatilist tagakiusamist ja massimõrvu, mida Natsi-Saksamaa saatis korda Euroopa juutide vastu Teise maailmasõja ajal Natside silmis elasid maailmas erinevad rassid, mis olid kas väiksema või suurema väärtusega. Kõige tipus oli põhjamaine, aaria rass (heledad juuksed, sinised silmad), keda kehastas saksa rahvas. Rasside segunemist abielu kaudu loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks, see viinuks nende arvates rahva mandumisele ja allakäigule Üldise heaolu kontseptsiooni aluseks oli rahva tervis, mille ohuteguriteks loeti pärilike haiguste ja puuetega inimesi ning ebaproduktiivseid elemente
rahvastiku tüüpi, kuna püramiid hakkab muutuma seenekujuliseks ja on näha, et demograafiline plahvatus on möödunud (Joonis 8). Sündimus hakkab vähenema. Kui vaadata Brasiilia rahvastikupüramiidi aastal 2050, siis on näha, et rahvastik on vananenud (Joonis 9). Sündimus on 2002 aastaga võrreldes palju vähenenud ning vanurite osatähtsus on väga suur. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane. Brasiilia rahvastik on väga kirev (Joonis 11). See hõlmab nii põliselanikke indiaanlasi, kellel on olnud vähe kokkupuuteid välismaailmaga, kui ka portugali kolonisaatorite ning 17. saj suhkrurkooistandustesse tööle toodud aafriklaste järglasi. Hilisemate sisserännanute hulgas on nii itaallasi kui ka jaapanlasi.
Benoit peateos on ,,Nähtud paremalt: Kaasaegsete ideede kriitiline antoloogia". Kesksel kohal on tema jaoks mõiste KULTUUR. Kultuur on praktiliste teadmiste, kunstilis-kujunduslike, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum, mis moodustab kultuuritraditsiooni. Kultuur tähendab ka järkjärgulist eemaldumist loodusest. Inimesele on kultuur loodusest esmasem, ajalugu tähtsam bioloogiast. INIMENE ON AJALOOLINE OLEVUS Kõik rassid pole võrdsed. Kõik ei peagi olema, kõik ei taha amerikaniseeruda. Inimõiguste ideoloogia rajaneb neljal usuartiklil: 1. usul inimkonna ühtsusesse ja selle ühtsuse moraalsel tähendusel; 2. usul "inimisiksuse eksisteerimisse", mis on sõltumatu iga konkreetse indiviidi tunnustest; 3. usul "inimloomusesse", mis annab põhjust "loodusõiguseks"; 4. lõpuks usul, et indiviidi tuleb eelistada orgaanilistele ja ajaloolistele ühiskondadele, nagu kultuurid, rahvad ja rahvused.
fossiilide uurija tõestanud, et elu evolutsioonilised juured on meres. Umbes 3,2 miljardit aastat oli kogu maakera koondunud merre. Aegamööda arenes seal juhuslikust segust üherakulisest vetikatest, bakteritest ja mitmest miljonist tiirust ümber päikese välja keeruline ja mitmekülgne toiduahel. Elu jäi merega seotuks umbes 245 miljonit aastat tagasi, kui atmosfäär muutus hapnikurikkamaks. 2. Euraasia jõed ja järved. PILET 14 1. Maailma rahvastik: rahvaarv, rassid, keeled, rahvastiku paiknemine ja asustustihedus. RAHVAARV (mln in) · Hiina 1261 TÄHTSAMAD KEELED, KUS RÄÄGITAKSE · India 1030 · mandariinihiina Hiina · USA 278 · hispaania Hispaania, Argentiina, Peruu, Tsiili, Boliivia, · Indoneesia · inglise Inglismaa, USA, Kanada, India, Austraalia, LAV, 228 · hindi India
Poliitilise kriisi süvenemine ja natside populaarsuse kasv. 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks Natside ideoloogia 1.Riigis tuleb teostada natsionaal-sotsialistlik revolutsioon: üks riik, üks rahvas, üks partei ja puhastada valitsemine sotsialistidest, kommunistidest, juutidest. 2. Rassiteooria. Aaria rass (germaanlased) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid (slaavlased). peavad neid teenima hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid) kuuluvad hävitamisele 3.Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles'i rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Natside diktatuuri kujunemine 1933 34 1933. a algus tulekahju Riigipäevahoones kompartei keelustamine. Arestid. Valitsus sai erakorralised volitused. Puhastus ametnikkonnas vallandati juudid ja ebalojaalsed isikud.
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
duste alusel, mis tähendab, et need erinevused on mesilaste peal näha. aastat). Värvus kõigub helehallist kuni mustani. Mesilasema munevus Tänapäeval saab rasse eristada ka geneetiliselt. Enamasti morfoloogiliste munemise kõrgperioodil on 1700…2000 muna ööpäevas. ja geneetiliste uurimuste tulemused ühtivad. Iseloomult on kraini mesilased rahulikud ja vagurad. Pere läbivaata- Eestis tuntumad rassid on: kohalik tumemesilane (Apis mellifera misel jäävad mesilased ja ema rahulikult mellifera), kraini mesilane (Apis mellifera carnica), itaalia mesilane (Apis kärgedele. Tarust väljavõetud kärgi kata- mellifera ligustica). Peale nende on levinumad rassid näiteks: A.m. anato- vad mesilased ühtlaselt. Kraini mesila- lica, A.m. macedonica, A.m. iberica, A.m. sicula, A.m. adami jt
Ideed või materiaalsed objektid liiguvad, aga kõigil on lähte- ja sihtpunkt ning seda õhutavad inimesed Loeng 10. Mitmekesisus, kultuur ja rass. Monogeism Ab uno sanguine Inimene üle maailma pärineb ühest allikast - Aadamast ja Eevast Algselt konservatiivne, piibliloogikale tuginev Võrreldes polügenistidega vähem rassistlik Toidab siiski unilineaarset evolutsionismi Polügenism Devrsitanism Eri rassid pärit eri liikidest Omas ajas progressiivne, kuivõrd tugines inimese tekkes muule kui piiblile Sisuliselt siiski äärmuslikku rassismi esindav Liikide olemus Carl Linne: Iga liik onn loodud muutumatuna aegade alguses. Essentsialism: igal asjade/olendite klassil on mingi essents loomus, mis on sõltumatu üksikindiviidide omadustest. Darwini teooria Liik on omavahel teatud määral erinevate indiviidide kollektsioon
on pärandatud edasi aastast aastasse, et need ei ununeks ega kaoks leidub veel inimesi, kes vanu traditsioone ja tavasid ning muud sellist edasi kannavad). 26. Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon? Inimkond hakkab ühtlustuma, sest geenivool inimpopulatsioonide vahel on vaba ja ulatuslik juba praegugi. Aja möödudes kujuneb välja praktiliselt sama rassi- ja rahvustunnusega inimtüüp. (Mida aeg edasi, seda enam segunevad rassid omavahel, näiteks mustanahaline naine ja valge mees sigivad ning tekib järglane, kelle nahavärv on midagi nende kahe vahelist). 27. Millistel põhjustel on inimkonna arvukus viimase 10 tuhande aasta jooksul järjest kiirenevalt kasvanud? Umbes 10-12 tuhat aastat tagasi hakkasid mõned soodsates geograafilistes tingimustes (Mesopotaamias, Lõuna-Hiinas, hiljem Kesk-Ameerikas ja Lääne-Aafrikas) elutsevad
Mongoliidide põhikoduks on Aasia . Valgete asualaks on pikemat aega olnud Euroopa. Must rass pärineb Aafrikast. 3 Rasside eristamine Rasside kehalised erinevused on enamasti huvi pakkunud vaid eriteadlastele. Küsimus nendevahelistest v a i m s e t e s t e r i n e v u s t e s t on aga märksa rohkem tähelepanu äratanud ning on ühe või teise lahenduse puhul ka tõsiseid tagajärgi kaasa toonud. Erinevad rassid elavad enamasti erinevates tingimustes, seetõttu on neil suured lahknevused kultuuris, hariduses ja teistel vaimuelualadel. Ilmselt kogu rasside eksisteerimise vältel on püütud ühtesid rasse teistest paremateks kuulutada. Tänapäevase rassismi teket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi JOSEPH ARTHUR DE GOBINEAU `ga ( 1816 - 1882), kes hakkas rassidele omistama kindlaid vaimseid omadusi. Sellistest arusaamadest lähtudes on püütud rasse õiguslikult määratleda ja nende
aasta vanustes kihtides. Neid nim australopiteekusteks ehk lõunaahvideks. § Ligikaudu 2,3-2,5 miljoni a eest elasid Aafrikas nn. osavad inimesed. Need oskasid valmistada lihtsamaid tööriistu. § Umbes 1,5 miljoni aasta eest elasid nn. püstised inimesed. Need oskasid kasutada tuld, elasid koobastes ja kandsid loomanahkadest rõivaid. § Arvatavasti 300 000 a eest tekkis Aafrikas pärisinimese ehk targa inimese liik (Homo sapiens), kellest pärinevad kõik praegu elavad rassid ja rahvad. Tema levimine teistele mandritele algas umbes 100 000 aasta eest.) § Ahvilaadsete eellaste arengut pärisinimeseni määrasid samuti evolutsioonitegurid. Pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik muutsid aja jooksul inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Nende tegurite koostoimel kujunesid inimlaste evolutsiooni peamised suunad: 1) püstine kehahoiak 29
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
Pärilikkuse põhimõistused Pärilikkus - Järglaste sarnasus vanematega - Tunnuste ülekanne vanematelt järglastele Päritavus - Pärilikkuse muutlikkuse määr - Geneetilise muutlikkuse suhtosa Pärandumine - Geneetilise info ülekanne - Sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisidest Kreatsionism - Loomisteooria – jumal - Intelligentse kavandamise teooria Tattoo geneetika Kõik tunnused on geneetilised, ka kriminaalsed Tabuteemad: 1. Rassid – see et rasse pole olemas on vale 2. Intelligentsus – milline IQ on sobilik 3. Vägivald 4. Seksuaalsus 6. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Geneetiline informatsioon kandub edasi nukleiinhappelt nukleiinhappele – ehk põlvkonnast põlvkonda Geneetiline info ei kandu valgult nukleeinhappele, sest valk on tunnus! Teatud tunnused ei kandu geneetiliselt üle nt kiilaspäisele mehele ei sünni tingimata kiilaspäine laps Geneetilise info ülekanne 1
2. Humanistlik 3. Isiksusejoonte teooria 4. Kognitiivne käitumine CARL GUSTAV JUNG Suuresti tuntud. Palju naisi, põgeneb eksootilistele reisidele nt Alžeeriasse. 2) Jungi sarnasusõpetus. Mille poolest kõik inimesed on üksteisega sarnased. 1. Esiteks inimmõistuse erinevad kihid. (ühine kõigil) a. Pindmised kihid on seotud grupiga, perekond, rahvus, rassid. Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga. 2. Õpetus arhetüüpidest – teatud ettevalmistamise süsteemid, mis on ühteaegu nii sümbolilised arusaamise ja käitumise skeemid. (~psüühhika kristallvõre, mis paneb meie mõistuse korrapärasesse süsteemi) (Arhetüüp – justkui anum, mida inimene täidab enda mõtete ja omadustega. Pindmistes kihtides arhetüübid- persoona, vari, paar Anima ja Animus, self (mina
nimetada õige terminiga "Quadroscopic", mille tulemuseks on ülimalt sügav tajumine. Putukaliste kuulmisvõimed on kõrgelt arenenud ning nad on võimelised eristama suures valikus helisagedusi ning seda rohkem kui Humanoidid. Kuna antennid on ühesuunalised, siis kuulavad Putukalised pead kergelt allapoole kallutades. MÄRKUS: Neil on osaline välisskelett (väline luukest). SERV 59.60, 61, 62, 63 ABR CB-7 PANT. BOLHN 28 AC (MULDOSV/PLUS) Paljud rassid, kaasaarvatud need, kellest juba on räägitud, peavad oma koduks Maa sisemust. Nad on järgmised: · Green People ehk Rohelised Inimesed Osa ellujääjatest, jäid ellu iidse K'ushui K'hotans-i osana või Roheliste Inimestena. · Caspan Jassan Paegans või Kuldne Rass Osa ellujääjatest, jäid ellu Maal Orient-i mäestiku sees. Nemad lõid Essenid. · The Eternals ehk Igavesed Osa ellujäänud inimesi Altair-ilt, keda on geneetiliselt muteeritud
lokaalsed jõud on väga tugevad, siis võivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeniseerivad jõud. Isegi siis kui leiab aset mõningane ristumine (inbreeding) võib lokaalselt eelistatumatel genotüüpide olla nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad lokaalsed spetsialiseerunud rassid. Mobiilsed ja sessiilsed liigid käituvad keskkonna muutusele erinevalt. Sessiilsed peavad olema äärmiselt paindlikud. Lokaalsed spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamuse oma elust on sessiilsed. Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab organismile võimaluse keskkonda endale sobivaks teha, kuid liikumatud organismid (sessiilsed) peavad ennast ise keskkonda sobitama. ÖKOTÜÜBID a.k.a ökoloogiline rass
valmistada kivist riistu. Sellest arenes välja mitmeid inimliike. Umbes 1,9 miljonit aastat tagasi ilmus pikakasvuline ja märksa suurema koljumahuga inimlane püstine inimene. 250 30 tuhat aastat tagasi asustasid Euroopat ja Kesk-Aasiat neandertali inimesed, kelle väljasuremise põhjuseks võib pidada arenenuma konkurendi teket umbes 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik tänapäevased rassid arukas inimene. 15
Näiteks ei moodusta valged anglosaksi päritolu protestandid USA-s arvulist enamust, kuid nende sotsiaalne staatus on kõrge. Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse kolmest tunnusest: 1) see grupp erineb nähtavalt domineerivast ehk põhigrupist, 2) nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi, 3) seda gruppi iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikkus sellest. 2.3 Rassid, rahvused ja usundid samastumise teguritena Tänapäeva ühiskonnas pole majanduslik jõukus identiteedi kujundamisel peamise tähtsusega, ent jätkuvalt on olulised religioon, rahvus ja mõnes ühiskonnas ka rass. Rahvus on ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus. Religioon on uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega. Samasse religiooni kuuluvad inimesed tunnevad üksteist ära usukombestiku järgi. Näiteks
Maailma mitmekultuurilisus. Rahvus, rass ja religioon on tänapäeval jätkuvalt keskse tähtsusega identiteedi kujundamisel. Samastumine ehk indentifitseerimine ehk identiteet võib toimida erinevatel alustel paikkond, rahvus, usutunnistus. Rassid Inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Põhirassid europiidid, mongoliidid, negriidid. Kõik rassid on seni teadaolevalt kujunenud homo sapiensist. Rassism on isikute või inimrühmade majanduslik, poliitiline või sotsiaalne diskrimineerimine rassilisel või etnilisel alusel. Rassism lähtub küsimusest: kas bioloogiline rass iseenesest tingib vaimsete omaduste eripära. Igasugune väide, et mingi inimgrupi välised tunnused (rahvuslikud, rassilised) võiksid määrata nende vaimseid võimeid, käitumistüüpi vms
mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arvu ja arvatava
Maailma mitmekultuurilisus. Riikide sotsiaal- majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Riikidevaheline koostöö. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Globaliseerumine kui protsess. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. 1. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Rahvus, rass ja religioon on tänapäeval jätkuvalt keskse tähtsusega identiteedi kujundamisel. 1. 1. Rassid - Inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Põhirassid: europiidid, mongoliidid, negriidid. Kõik rassid on seni teadaolevalt kujunenud homo sapiensist. Rassism on isikute või inimrühmade majanduslik, poliitiline või sotsiaalne diskrimineerimine rassilisel või etnilisel alusel. Rassism lähtub küsimusest: kas bioloogiline rass iseenesest tingib vaimsete omaduste eripära.
Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt. Põhimõtteliselt toimib pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju, küsimus on eelkõige selles, mil viisil see toimib. Võimalik, et arengukeskkond, mis sobib ühtedele, ei sobi teistele. Tänapäeval valitseb seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne (Eysenck, 1998). Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist (Eysenck, 1998) ning ka üldtulemuse erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli. Arvesse peab võtma keskkonna (elutingimuste jm) mõju. Enamiku teste on koostanud valged keskklassi esindavad psühholoogid ja nende antud ülesanded
arvestas ning mille kaudu euroopalikud eelarvamused ja bioloogilise determinismi teooriad vastastikku üksteist võimendasid. Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane (19. sajandi lõpul ei trooninud sellel kohal kõigi jaoks enam Jumal), sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Evolutsiooniõpetuse areng andis sellisele maailmavaatele ainult jõudu juurde. Kehaehitus, nii rassilise, soolise kui vanuselise dimorfismi ilmingud, oli oluline vahend indiviidide ja inimrühmade ühiskondlikkusse struktuuri paigutamisel. Evolutsiooniteooria (19. sajandil) pani rassimi oma aja teaduskonteksti inimene on ahvist arenenud, kusjuures mõned inimtüübid oleksid mööda Olemise Ahelat justkui rohkem liikunud.
Miks kolonialism 19.sajandil eriti kasvas/aktiveerus? 1) majanduslik huvi(kõige lihtsam seletus). Samas pole üldine seletus ja parim: haarati selliseid alasid, millel mingisugust majanduslikku väärtust pole.Lisaks tuli neid kaitsta ja neile kulus palju raha. 2)võidujooks võimu nimel, et ennetada territooriumite langemist teiste riikide kätte ja seeläbi kaotada oma positdsiooni. Panuse andis rahvslik liikumine. 3)sotsiaalne darwinism, mis nägi ette, et need rahvad ja rassid jäävad ellu, kes on tugevamad ja see toitis ühelt poolt rassismi. 4) nähti (Euroopa) oma missioonina maailmas tsivilisatsiooni levikut 5) demograafiline plahvatus: olukord tingis väljarändeid ja see tekitas ka huvi ja laiendas etc. 19.saj kahtlemata on Euroopa sajand vähemalt kuni I MS-ni välja, kui kogu maailma domineeris Euroopa. 19.saj tendentsiks oli Euroopa mõjuvõimu pidev kasv. Vb enne 18.saj lõppu Euroopa mõju polnud üldsegi nii suur Aasias ja Aafrikas + Austraalia.
Nad vanimad seniteadaolevad fossiilid. Tsüanobakterid suuremad enamustest teistest bakteritest. Neil paks raku kest, nad moodustavad suuri kihilisi struktuure, mida nimetatakse stromatoliitideks (võlvjad) või onkolliitideks (ümarad). 15. Kunstliku elu loomine Venter´i meeskond sünteesis bakteri Mycoplasma mycoides genoomi ja viisid selle genoomita rakku. Said looduslikust bakterist eristamatu bakteri M. mycoides. 16. Inimese evolutsioon: ränne ja rassid Tänapäevased neli inimpopulatsiooni e. -rassi evolutsioneerusid ühistest eellastest, kes olid heleda nahavärvusega. Evolutsioon: bakterid, arhed, eukarüoodid (seened, taimed, loomad sh inimene). Aafrikast-välja-hüpotees (vt 1PPT, 47slaid) 17. Inimese koostis: vesi, veri, geenid, rakud, bakterid Inimene: 90% bakterirakke, 10% eukarüoodi rakke. 20 000 struktuurgeeni, 1013 keharakku (ca 50 triljonit rakku) (keskmiselt 70
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, ...
liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni) · Takson - klassifitseerimisaste eluslooduses, põhiühik on liik · Liigist suuremad taksonid: perekond, Sugukond, Selts, Klass, Hõimkond, Riik · Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Ökoloogilised kooslused ühel alal enam vähem ühesugused liigid. · Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. · Uued kvalitatiivsed tunnused näiteks taime-, looma-, seene-, mikroobikooslused. · Ökosüsteemid erinevad troofilised tasemed koos. Biogeograafia jaotamine. · Taksonid, Ökoloogilised kooslused, Ökosüsteemid, Seosed (ökoloogia). · Biogeograafia, kui geograafiline distsipliin. · Biogeo jaotamine:
Tema ajumaht oli tänapäeva inimesest suurem. Olid esimesed, kes matsid oma surnuid haudadesse ja need kaeti ookermullaga (kollakas-oranzikas muld) ning panid kaasa hauapanuseid. Usk järgmisesse (hauatagusesse) ellu. Hoolitsesid ka oma haigete eest. * Homo Sapiens nüüdisinimene. Kujunes välja umbes 200'000 aastat tagasi Aafrikast. Esivanemat on nimetatud Aafrika Evaks. 50'000-70'000 aastat tagasi rändasid nad Aafrikast välja. Erinevatel mandritel kujunesid välja erinevad rassid. Muinasaja arengujärgud * Kiviaeg sai alguse siis, kui tekkis Homo Habilis siis kui hakati valmistama tööriistu. 3 miljonit aastat tagasi. -) Paleoliitikum noorim kiviaeg. Kestis 3 miljonit aastat 12'000 eKr. Kivikirves, oda. Tegeletti küttimise, koriluse ja ka kalapüügiga anastav majandamine. Rändav eluviis. -) Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Kestis 12'000 eKr 7'000 eKr. Lisandusid vibu ja nool. Kodustati koer
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
leiavad endas küllalt jõudu, et neid võtta ja piisavalt usinust, et neid üles harida. Loodus ei tunnista poliitilisi piire. Ta annab inimolenditele elu meie planeedil ja jälgib seejärel rahulikult jõudude vaba mängu. Kel ilmneb rohkem mehisust ja virkust, see saabki tema kõige armastatumaks lapsukeseks ja seejärel ta tunnistab tema õigust valitseda maa peal. Kui see või teine rahvas piirdub sisemise koloniseerimisega momendil, kui teised rassid levivad aina suurematele ja suurematele territooriumitele, on ta sunnitud kasutama enesepiiranguid siis, kui kõik ülejäänud rahvad veel jätkavad paljunemist. Selline moment saabub kindlasti ja seda rutem, mida väiksemaid avarusi omab antud rahvus. Kahjuks väga tihti just parimad rahvused või, täpsemalt öeldes, ainukesed tõeliselt kultuursed rassid, kes on kogu inimkonna progressi kandjad,
Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt. Põhimõtteliselt toimib pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju, küsimus on eelkõige selles, mil viisil see toimib. Võimalik, et arengukeskkond, mis sobib ühtedele, ei sobi teistele. Tänapäeval valitseb seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne (Eysenck, 1998). Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist (Eysenck, 1998) ning ka üldtulemuse erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli. Arvesse peab võtma keskkonna (elutingimuste jm) mõju. Enamiku teste on koostanud valged keskklassi esindavad psühholoogid ja nende antud ülesanded ei
· Henry Morselli variatsioon ja kasvamine · Emile Durkheim (1897) "Suicide" Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia. Mis on sotsioloogia? Ameerika sotsioloogi Alex Inkeles'i uurimus 1965 "Mis on sotsioloogia?" 24 õpiku põhjal Sotsioloogia olemus Isiksuse sotsialiseerumine Kultuur ja sotsiaalne struktuur Grupid ja grupeeringud Kastid, kihid ja klassid Rassid ja rahvastikuprobleemid Sotsiaalsed muutused Institutsioonid 1.2.Sotsiaalsed institutsioonid · Sotsiaalsed institutsioonid on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi. Perekond kui institutsioon reeglid abiellumise, lastesaamise kohta, vanemate eest hoolitsemine jms Haridus kui institutsioon kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad jms
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
