poolt on kogu rehabilitatsioonisüsteem üles ehitatud selleks, et soodustada vigastatu iseseisvat toimetulekut, täisväärtusliku elu elamist, puudujääkide kompenseerimist, teiselt poolt aga ,,sunnime" teda igal aastal tõendama oma tervisekahjustuse olemasolu. Teenistusülesannete täitmisel saadud vigastused on tihtipeale rasked ja kestvad. Määratav töövõimetuse protsent enamasti siiski ajas ei muutu ning muutused võivad olla ka vigastustest tingitud hilisemate tüsistuste tõttu raskema töövõimetusprotsendi poole. Kui püsivalt töövõimetuks jäänud isik saab kätte vaid osa oma hüvitistest, ei suuda ta sellega kõiki oma võimalikult iseseisvaks toimetulekuks vajalikke muudatusi teha. Seega tekitab tänane kehtiv õiguskord olukorra, kus isiku elus hakkamasaamine on pidurdatud ning ta peab ootama oma toimetulekut soodustavaid võimalusi aastaid. Paragrahvi 2 punktiga 2 lisatakse KVTSi §-le 206 uus lõige, mille kohaselt arvestatakse
Selline lahendus tuleneb põhiliselt ökonoomsuse printsiibist. Juhul, kui karistuse kohaldamise momendil kehtib juba uus kriminalseadus, mis vähendab või hoopis kõrvaldab karistuse antud teo eest, siis ei ole raske karistuse kohaldamine üldpreventsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalik. Isikud, keda see karistus peaks mõjutama loobumaks kuriteo toimepanemisest, teavad üldreeglina, et neid ähvardab sama teo toime panemise korral juba uus kergem karistus. Seega ei ole võimalik raskema karistusega aidata kaasa üldpreventsioonile. Ning kui uus seadus dekriminaliseerib mainitud teo, siis see tähendab, et kas ühiskond ei ole enam üldse huvitatud antud tegude ärahoidmisest, või et ei peeta vajalikuks kasutada antud tegude ärahoidmiseks kriminaalkaristusi. 14. Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip Selleks, et vältida õiguskaitseasutuste ülekoormatust, on vajalik, et õiguskaitseasutuste lahendid oleksid võimalikult kergelt ja täpselt ette ennustatavad
PAREM VEEKINNIPIDAMIS- VÄIKSEM SAAK KAHJURID VÕIME ROHKEM VIHMAUSSE TAIMEHAIGUSED PAREM EROSIOONI KAITSE SOBIVAD KASVUKOHAD KEVADINE MULLAHARIMINE Kevadine mullaharimine teraviljadel Kergema lõimisega Keskmise lõimisega Raskema lõimisega Üldine veevaru Väike Keskmine Suur Omastatav veevaru Väike Suur Keskmine Harimisaja algus 1 2 valikuliselt Harimisaja kestus lühike suhteliselt pikk lühike-keskmine
maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; laamtektoonika, kurrutus 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla · Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. · Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; laamtektoonika, kurrutus 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla · Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. · Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
jätkata võitlust meeletu ebaõiglusega ja maksta kätte isa mõrva eest või alla anda ning endalt elu võtta. Hamletit arvatavasti häiriski kõige enam see, et tapja jätkuvalt troonil istus ning mitte niivõrd see, et tema valitsejaks ei saanud. Kõnes ta kirjeldab, kui lihtne oleks antud olukorras sooritada enesetapp, mis tema jaoks võrdus ebaõiglusele järeleandmist ning isa mälestuse rüvetamist. Hamlet oma iseloomu ning põhimõtetega valis loomulikult raskema tee ehk siis edasi elada ja võidelda ning isa tapmise eest tasuda. Miks Hamlet hukkus? 1. Hamlet hukkus, kuna ta läks kergeusklikult Laertesega võitlema ning ei osanud isegi aimata kuninga ja Laertese tegelikke kavatsusi. 2. Kui ta võttis vastu otsuse minna Laertesega võitlema, oleks ta pidanud vähemalt mõõgad enne üle kontrollima, sest Laertese mõõka oleks prints saanud eristada ausast võitlusvahendist seda ainult väga lähedalt uurides. 3
pulex, kes moodustavad olulise osa kalade toidus. Liikide arv: Eestis võiks olla 20 liiki Kirjandus: http://www.kalapeedia.ee/1842 Selts: Kümnejalalised Decapoda. Neil on liikumiseks viis paari jäsemeid. Alamselts: Ujuvähilised Need on mõne sentimeetri pikkused, väga õhukeste kehakatete ja pikkade jäsemetega vähid, kes elavad avavees hõljuvas olekus. Tuntumad nendest on karneelid ja krevetid. Alamselts: Ronivähid Ronivähid on raskema kehaga, paksema koorikuga ja enamasti suuremad, veekogude põhjas liikuvad liigid. Tuntuim nendest on jõevähk Astacus astacus. Emaste tagakeha on laiem kui isastel ning neil puuduvad torujad sugujalad. Sigima hakkavad jõevähid sügisel. Isasvähk kleebib läbi sugujalgade pressitud massist moodustatud vorstikujulise spermatofoori emase tagakeha alaküljele. Emasvähk kinnitab samasse ka munad. Seega on viljastumine väline, areng otsene. Kevadel kooruvad noored vähikesed elavad mõnda
samuti magnetilisi, elektrilisi ja termilisi omadusi. Masinsorteerimise tehnoloogiatest on enam levinud: Sõelumine: sõelumisega jagatakse tahked materjalid sõelpinna aukude vastava suurusega osadeks. Tavaliselt kasutatakse trummelsõelu (joon. 2.29). Sõeluda saab vaid kuiva materjali. Setitamine: uputamis- ja hõljutamissorteerimine põhineb sorteeritava materjali tiheduse erinevusel setitamisseadmes oleva vedeliku tihedusest kergem materjal tõuseb pinnale ja raskem vajub põhja, kusjuures raskema fraktsiooni täiendavaks sorteerimiseks võib kasutada sõela Ballistiline sorteerimine: tahke materjal paisatakse rootoriga õhku. Raskemad tükid alluvad kõige vähem vastupuhuva õhuvoo takistusele ja lendavad kõige kaugemal asuvasse konteinerisse, kergemad aga puhutakse lähemal asuvasse konteinerisse. Magnetiline sorteerimine: magnetseparaatoriga jaotatakse tahke materjal vastavalt materjali magnetilistele omadustele.
Mulla olulisemad füüsikalised omadused on näiteks mehaaniline koostis (lõimis, kivide sisaldus), struktuursus, lasuvustihedus, poorsus jpt. Mehaaniline koostis ehk lõimis- liivadest kuni savini. l, sl, ls, s. Liivasemaid muldi on parem harida, kui muldi, mis on savised. Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks
ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. 26 Toetuva kapillaarvee tõus ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: liivades kuni 0,5 m saviliivades 1...1,5 m keskm. liivsavides 2,5...3 m rasketes liivsavides 3...3,5 m rasketes savides 4...6 m Kapillaarvee liikumise kiirust ja kapillaarvöötme tüsedust tuleb arvestada: a) maaparandustöödel drenaazsüsteemide projekteerimisel ja b) agronoomidel taimede veega
- Andres uskus, et Pearu ei tulnud andekspalumise eesmärgil sinna, vaid tegelikult tahtis lihtsalt näha kuidas Mari ja Andres elavad - tuli kevad ja Pearu hakkas taas naabriga tüli kiskuma, juhtus nii, et Pearu oli oma hobuse ja vankriga sõitnud keset Eespere rukkipõldu ja magas selles, kutsuti Oru eit, kes mehe koju pidi vedama, mehe vabanduseks oli aga see, et tema olevat purjus olnud ja magama jäänud ning hobune oma teed läinud, mindi jälle kohtusse, kus Andres võitis ja Pearu sai raskema karistuse - Hiljem mindi kõrtsi asju klaarima, Pearu ei mäletanud, kuidas rukkipõllule saanud oli, Andres väitis teadvat, kuid tahtis oma tarkuse eest raha, Pearu oli nõus 30 rubla maksma, kui Andres talle vastu oma ausad sõnad annab, millega Pearu võiks teha mida soovib, Andres sosistas Pearule tõe kõrva, see ärritas naabrit, sest tema oli tahtnud et kõik kuuleks, peeti kõrtsikohut kus kohtunikuks oli kõrtsmik, Andres teatas, et tema Pearu raha ei tahagi, jätku
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. 3 Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges
§34. Impulssmomendi jäävuse seadus. See on 4 jäävuse seadus klassikalises mehaanikas. Esimesed kolm olid massi, energia ja im-pulsi jäävuse seadus. Impulsimomendi jäävuse seadus kehtib pöör-levate kehade süs.. Kui välisjõudusid ei mõju või nende summaarne moment on 0, siis saame d(I)dt=0, see tähendab, et impulsi mom. ei muutu ajas I=const. Suletud kehade süsteemi on impulsi mom-ent on jääv. Näiteid: 1) raskema massiga keha hakkab liikuma kiire-mini kaldpinnal 2) pöörleval alusel inimene hakkab pöörlema pare-male ja tema käes olev ratas aga vasakule. Impulsimoment on suu-natud üles. §35. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus. See on Newtoni II seadus pöördliikumisel. Selle saamiseks lähtumegi Newtoni seadu-sest kujul d(mv)=F dt. i-nda ainepunkti jaoks kirjutatuna saame: Fi = d(mivi)dt. Millega võrduks
väiksem, kui metsata alal. b) Paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure veemahutavusega. Ka samblarinne on suure veesidumisvõimega. Seega ka suure sademetehulga või lumesulavee korral seotakse oluline osa veest kas kõdukihis või samblarindes. c) Üldjuhul sõltub pindmine äravool kõige rohkem mulla lõimisest ja maapinna kaldest, raskema lõimisega ja suurema kaldega aladel on äravool suurem. Sama mullatüübi puhul on metsamuld poorsem ja paljude juurekäikudega ning seetõttu ka suurema veemahutavusvõimega, mistõttu sulamis- ja sademeteveed imbuvad kergemini mulda ja põhjavette, hiljem saavad puud seda vett kasutada oma elutegevuseks. Mets takistab mullaerosiooni. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla
Kui konventsiooniosalisel on talle teadaoleva informatsiooni põhjal piisavalt alust uskuda, et isiku puhul aastastest naistest (st 1,5 miljonit), kuid ainult 0,3% vähemalt 60-aastastest naistest2. Kõigist naistest, keda on jälitatud, oli viiendik (21%) kogenud kauem kui kaks aastat kestnud jälitamist. Mittepartnerist isiku toime pandud vvjuhtumid- (22%) oli kogenud alates 15. ea füüs vv muu isiku jälitamisohvreid (23%) oli kõige raskema jälitamisjuhtumi tõttu pidanud muutma oma telnumbrit või e- kui oma partneri poolt. 67% naistest, kes oli kogenud muu isiku kui partneri füüs vv, märkis, et vv oli aadressi. mees ja 7% märkis, et nad on kogenud nii mehe kui ka naise füüs vv. Seks vv kohta märkis 97% naistest, (74%) ei teatatud politseile isegi siis, kui juhtum oli raskeim, mida vastaja küsitluses märkis
Küppers jt 2015, Visscher jt 2015, Blume-Peytavi jt 2016, Mahadevi jt 2016). Mähkmedermatiidi leevendamisel on oluline valida tooted, mis aitaksid kaasa paranemisprotsessile ning ei mõjuks ärritavalt (Adam 2008, Heimall jt 2012, Atherton jt 2015, Shobhana 2015, Tüzün jt 2015, Blume-Peytavi jt 2016). Tõhusad tooted sisaldavad tsinki, kummelit, Mg 2%, hüdrokortisooni, hennat või aloe verat. Kerge astmega mähkmedermatiidi korral võib kasutada leevendamiseks tsinksalvi ning raskema astme korral hüdrokortisooni. Seeninfektsiooni korral tuleb kasutada seenevastaseid vahendeid nagu klotrimasool või nüstatiin (Visscher 2009, Panahi jt 2011, Bonifaz jt 2012, Keshavarz jt 2014, Tüzün jt 2015, Nourbakhsh jt 2016). Käesoleva lõputöö autorid väidavad oma töökogemuse põhjal, et Eestis kasutatakse mähkmedermatiidi leevendamiseks peamiselt tsinksalvi ja seenifektsiooni korral klotrimasooli, kuid teisi aineid sisaldavad kreemid ning
meelsasti sellega, mis emotsionaalselt meeldiv tundub. Tegevus on suuresti teiste poolt suunatud. Kuskil 7ea paiku toimub rõhuasetuse muutus, II süsteemile: laps järjest enam tegutseb iseenda seesmise suunatuse järgi, otsmikusagara roll käitumise suunamisel. See ka iga, mil toimuvad esimesed arusaamad metatunnetusest, oskused küll suhteliselt algelised. VAA puhul ei toimu rõhuasetuse muutus antud vanuses, raskema VAA puhul jääbki keskkond domineerivaks ning inimene ei ole suuteline ise oma tegevust suunama. Töövõime kõikumine VAA puhul: kord suudetakse keerulisemate toimingutega toime tulla, teine kord ei taluta ka väiksemat pingutust, ei ole stabiilne. 3. Tunnetusprotsesside erisused üldiste õpiraskuste korral. Taju iseärasused. ***Uuritud eelkõige nägemistaju seisukohast. Nägemistaju kaudu saame suurema osa informatsioonist välikeskkonnast
tulid hauale venda taga nutma ning nad muutusid paplipuudeks. 14.pilet THESEUS Theseus oli ateenlaste suur kangelane, tema isa oli Ateena kuningas Aigeus. Aigeus läks enne lapse sündi Ateenasse, kuid jättis ühte koopasse mõõga ning paar jalatseid, et poiss saaks sealt need kätte ning, et isa ta ära tunneks. Kui poiss oli juba suureks kasvanud, võttis ta koopast asjad ning siirdus isa otsima. Kuigi merd mööda oli lihtsam tee, valis T raskema retke, sest ta tahtis suur kangelane olla nagu Herakles, kes oli tema nõbu. Teekond oli pikk ja raske, ent T tappis kõik röövlid. Tappis Proksrustese, Skironi, Sinise jt. Ateenasse jõudes oli T juba suur kangelane, kuna oli hävitanud kurjategijad. Kuningas, kes ei aimanud, et T tema poeg on, kutsus ta peole. Aigeus oli T peale tegelikult kade ning tahtis teda ära mürgitada (tegelikult soovis seda Medeia, kes oli teada saanud, kes kangelane on ja tahtis ise kuningale
Võin areneda kopsupõletik, maksa nekroos. Sekundaarsed peremehed (veis, koer, kass): Sekundaarsetel peremeestel iseloomulikuks haigusnähuks on pruritus (sügelemine). Veistel tekib tugev sügelemine (”mad itch”), koertel ja kassidel esineb haigus sporaadiliselt pärast otsest või kaudset kontakti haigete sigadega. Veistel on domineerivaks kliiniliseks tunnuseks üksikute kehapiirkondade (külgede ja tagajäsemete) intensiivne sügelus ja loomad võivad muutuda raevukateks. Haiguse raskema kulu korral tekivad kesknärvisüsteemi kahjustused, millele järgneb surm. Koerad muutuvad raevukaks, neil esineb tugev sügelemine, paralüüsid tekivad lõua- ja farünksi piirkonnas, mille tagajärjel tekib tugev salivatsioon. Haigusnähud sarnanevad marutaudile. Dif.diagnoos: veised – marutaud, BSE (hullulehmatõbi); sead - Sigade Tescheni tõbi, Sigade katk, Sigade gripp, SRRS, Sigade parvoviroos, Söödamürgistus.
Tallinnas moodustus projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS ja Tartus AS Kobras. 24)Millised on maa-ala veega toitumise tüübid? Eristatakse järgmisi veega toitumise tüüpe : 1.Sademeline toitumine, mille korral maa-ala saab vett ainult sademetest. Niisugune toitumisviis esineb küngastel, veelahkmetel ja rabades. 2.Valgveega toitumisel saab maa-ala lisaks sademete veele veel kõrgematelt aladelt pealevalguvat vett. Sel viisil toituvad sulglohud, raskema pinnasega pikkade nõlvade jalamid. 3.Tulvaveega toitumisel saab maa-ala suurvee ajal üleujutusvett. Sel viisil toituvad ning jõe- ja järveluhad. 3.Surveta põhjaveega toitumisel asub põhjavesi maapinnale nii lähedal, et kapillaarvööde ulatub aktiivsesse mullakihti. Selline olukord esineb tavaliselt madalikel ja nõlvajalamitel, kus aluspõhi laseb halvasti vett läbi ja viimase väikese langu tõttu on põhjavesi väheliikuv. 4
paplipuudeks. 14.pilet THESEUS Theseus oli ateenlaste suur kangelane, tema isa oli Ateena kuningas Aigeus. Aigeus läks enne lapse sündi Ateenasse, kuid jättis ühte koopasse mõõga ning paar jalatseid, et poiss saaks sealt need kätte ning, et isa ta ära tunneks. Kui poiss oli juba suureks kasvanud, võttis ta koopast asjad ning siirdus isa otsima. Kuigi merd mööda oli lihtsam tee, valis T raskema retke, sest ta tahtis suur kangelane olla nagu Herakles, kes oli tema nõbu. Teekond oli pikk ja raske, ent T tappis kõik röövlid. Tappis Proksrustese, Skironi, Sinise jt. Ateenasse jõudes oli T juba suur kangelane, kuna oli hävitanud kurjategijad. Kuningas, kes ei aimanud, et T tema poeg on, kutsus ta peole. Aigeus oli T peale tegelikult kade ning tahtis teda ära mürgitada (tegelikult soovis seda Medeia, kes oli teada saanud, kes
Üldiselt pöördub pendli võnkesiht laiuskraadil j ühe tunniga nurga a võrra, kusjuures 42 a = 15°2'30'' sin(j). Pendel töötab seda paremini, mida pikem on pendli käik (suurem võnkeamplituud), sest siis suureneb pöördenurgale vastav nihe piki ringjoont. Pikema pendli käigu saamiseks peab pendel ise olema võimalikult pikk. Samuti saab paremaid tulemusi raskema pendliga, sest siis segavad pendli liikumist vähem võimalikud õhuliikumised ja pendli kinnitustraadis tekkida võivad võnkumised. Maa pöörlemist demonstreerivaid pendleid nimetatakse Foucault' pendleiks sellise katse esmakorraldaja prantsuse füüsiku Jean-Bernard-Leon Foucault auks. 43 60. Võnkumiste summutamine: summutav jõud Võnkumine toimub summutavate jõudude toimel
tükeldamisel ja suurte pindade töötlemisel. joon. 80 Käelabakaitse joon. 81 Meisli teritamine joon. 82 Raiumisel sõltub lukksepa töö tootlikkus raiumise iseloomust ja kohast, vasaralöögi tugevusest ja raiumise tempost. Randmest hoovõtuga raiumisel tehakse keskmiselt 40...50 lööki minutis, raskema töö korral ja õlast hoovõtu puhul langeb raiumise tempo 30...35 löögini minutis. Metalliraiumise tööriistad on meisel, ristmeisel ja soonemeisel (joon. 80). Meisel on lihtne tööriist, mille tööosa kujutab kiilu. Meisel koosneb kolmest osast: tööosa, keha ja pea. Kiilukujulise tööriista mõju töödeldavale metallile muutub sõltuvalt kiilu asendist ja selle alusele rakendatud jõu mõjumise suunast. Teine vajalik tööriist raiumisel on vasar
Seisti valiku ees kas minna lihtsama vastupanu teed ja võtta oskussõnu üle rahvusvahelisest pagasist või luua oma, eesti keelele tuginev terminisüsteem. Esimene, lihtsam viis tähendas - ja tähendab praegugi - eesti keele struktuuri kahjustavat võõrsõnade invasiooni, teine - raskem, aga ohutum - nõudis oma keele põhjalikku tundmist, head intuitsiooni, leidlikkust ning pidevat valmisolekut ületada vastasseise. Karlson ja Veski valisid teise, raskema tee. 5.1. Oskussõnade lähteallikad Kuidas jõuti sobiva sõnani? Seadused ei tekkinud tühjale kohale. Eeskujuks võeti vene ja skskeelsed seadused. Vaja oli leida nende mõistetele eesti vaste. Sõnu või tüvesid on saadud murretest, üldkeelest ja soome keelest. Veski ütles: tema veendumuse kohaselt peitub kõik keele arenguks vajalik keeles endas. 5.2. Sõnaloome viisid ja võtted TULETAMINE (jõustama > jõustuma) LIITSÕNAMOODUSTUS (kaasomand > jõustuma) TULETAMINE
allelopaatilisi mõjusid ja samuti vähendada umbrohtumust - varane külv vähendab teravilja negatiivset järelmõju; soodsam on see kui kõrrekoorimine teha varem ning külv hiljem kui ainult varasem künd. Varasemat kündi eelistada ainult juhul kui kõrrekoorimist ei ole võimalik teha saagikuse koefitsendid erineva lõimisega mineraalmuldadel. Rukis ja kaer eelistavad kergema lõimisega muldi, talinisu ja oder eelistavad raskema lõimisega muldi! Parimad odrapinnad on Kesk- Eestis, Saaremaa ja Hiiumaa ei sobi odra ja rukki kasvatamiseks. Hiiumaal saab kasvatada heina, st rajada loomapidamistalusid, sama kehtib ka Peipsi äärsete maade kohta. Nisu kasvatuspiirkond on väiksem kui odral Põlva, Järvamaa jne. Kartulikasvatus ei sobi Hiiumaal ja Läänemaal. Külvikord ja keskkonnakaitse - mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näiteks pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral raps)
Inglise park _ looduslähedane pargistiil, juhuslikkuse võlu, korralikult pügatud muru Argitektuur: Saint pauli katedraal Pilet 12 1. Romaani kunst Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur. Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Varem määrasid mungad kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilme, raiusid välja kapiteelid ja muud skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Raskema mulla- ja transporditöö aitas ära teha lihtrahvas. XI sajandil hakkasid tekkima noored linnad ja need vajasid eelkõige ehitusmeitreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks.
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
Neuroosid 9 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © erinevad normist sellepoolest, et energia jaotus on ebanormaalne. Liiga palju energiat on seotud mitteteadvuse tormiliste protsesside ja kaitsetega nende teadvusse murdmise eest ning ego käsutusse on jäänud liiga vähe teiseste protsesside läbiviimiseks. Raskema patoloogia korral nagu psühhoosid, murrab mitteteadvus barjääri läbi, esmased protsessid ujutavad teadvuse üle ning kogu psüühika hakkab funktsioneerima nende ebaloogiliste printsiipide kohaselt. Kaob piir reaalsuse ja alateadlike soovide ning hirmude vahel, segi läheb sise- ja välismaailm. Psüühika strukturaalne mudel on Freudi lõplik (esitatud teoses Das Ich und das Es, 1923. a.), lihvitum psüühika ehituse teooria. Freud pidas vajalikuks jaotada isiksuse osad
Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, tunneb häälik-tähelist õppeülesannete esitus. vastavust, loeb õpitud Trükitähtede (nii suurte kui väikeste) tundma õppimine. teksti enam-vähem Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest ladusalt, lausehaaval sõnade moodustamine. üksiku peatusega raskema sõna ees oma kõnetempos Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi või sellest aeglasemalt; (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, mõistab häälega või oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu endamisi (vaikse häälega juhitakse). Lugemistehniliselt raskete sõnade ja või huuli liigutades) sõnaühendite lugema õppimine
Paanide vuugid kinnitatakse omavahel kuumaõhukeevitusega. Vuugi laius on ~40cm Vuukide kõlblikkuses veendumuseks võetakse proovitükke ja katsetatakse neid. Vuugi tõmbetugevus peab olema suurem kui katusekattematerjalil. Lamekatuse soojustus materjalideks sobivad EPS Mineraalvill Keramsiitkruus Vahtklaas Et taluda pealkäimist kui ka lumekoormust peab soojustusel olema piisav survetugevus 25 kN/m2. Soojustus tuleb kinnitada katuse aluskonstruktsiooni või katta raskema materjaliga, mis väldiks soojustuse liikumahakkamist tuule või mõnu muu koormuse mõjul Soojustuse kinnitamiseks võib kasutada mehhaanilist kinnitamist spetsiaalsete tüüblitega ja liimimist. Tüüblitega kinnitusel peab olema tagatud õhu ja aurutõkkekihi hermeetilisus. Katusekatte alus Nõuded: Peab andma katusekattele vajaliku toe lumest, tuulest ja liiklusest põhjustatud koormuse talumiseks. Kalle peab vastama katusekatte kaldele Peab olema jäik ja sileda pinnaga
IV SUUSALAAGRI KODUKORD V ÜHEPÄEVA SUUSAMATK I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus. Suusatamise õpetamisel tuleb järgida põhimõtet, et mindaks kergemalt raskemale, tuntult tundmatule. Suusa tunnetamist alustatakse kõige lihtsamatest paigalpööretest, liikumist astesammust lamedal tõusul (sarnane käimisele). Harjutused raskenevad liigutuste keerukamaks muutumisel ja liikumiskiiruse suurenemisel. Kuni lihtsam ja kergem element pole omandatud, ei ole õige keerukama ja raskema õpetamisele asuda. Õpetusrea mõne astme vahelejätmine võib negatiivselt mõjuda hilisemate elementide omandamisele. 1.2. Jõukohasus. Õpetaja peab oma õpilaste võimekust hästi tundma: kui vanad nad on, mida on varem õpitud ja omandatud. Lähtudes sellest ja õpilaste individuaalsetest võimetest ning õppeprogrammist, peab õpetaja püüdma valida ja järjestada õppematerjali loogilisse, jõukohasesse ritta. 1.3. Süstemaatilisus
o Motivatsioon sõltub keskkonnast ja õpetamisest. Jõukohasel tegevusel motivatsioon ei kao. Kaob kui lapselt oodatakse enamat, milleks ta võimeline on. o Emotsioonid kui õppimine käib üle jõu tekivad emotsioonide probleemid Häiritud on õppimisprotsess tervikuna. Probleemid ilmnevad eelkõige kokkupuutes uuega. Lapsed saavad hakkama õppides eritingimustes. Kognitiivsed probleemid Puudutavad ka intellektipuudega lapsi, väljenduvad seal raskemalt. Raskema intellektipuude korral peab arendama taju. Kergema intellektipuudega avalduvad raskused reeglina koolis. o Tähelepanu: lapsed ei suuda keskenduda olulisele, uued stiimulid tõmbavad tähelepanu; vähene püsivus eelkõige pingutust nõudvates olukordades, ei saa planeerida sama pikkasid õppimistegevusi kui teiste laste jaoks Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 18
esineb katkendliku, kuni 15 cm tüseduse helehalli kihina. B-horisont tihenemata või väheste pruunide nõrgliiva pesadega, üleminek lähtekivimiks aeglane (BC-horisont sage). Mullareaktsioon on happeline (pHKCl 3,5-5,5), küllastusaste madal (kuni 25%). Veereziim: mulla ülakiht perioodiliselt kuiv. Puurinne: valitseb mänd; kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või II rindes; kui mullas esineb sügavamal raskema lõimisega kihte, võivad kuused saavutada ka I rinde kõrguse. Boniteet I III. Põõsarinne: puudub või on liigivaene: kadakas, vaarikas, pihlakas. Puhmarinne: hästi arenenud: pohl (D), mustikas, kanarbik. Rohurinne: suhteliselt hõre, sagedasemad liigid on: palu-härghein, võnk-kastevars, karvane piiphein, leseleht, kilpjalg, metskastik, maikelluke. KARVANE PIIPHEIN Luzula pilosa; ladinakeelse nime tõlkimisel saame: luceo
Inimene peab selle ise leiutama või välja mõtlema. Selleks „suurimaks võimalikuks hädaks“ on fakt, et teostades piiramatult oma vabadusi, takistab inimene teistel oma vabadusi teostamast ning vastupidi. Siit ka probleem: ilma kodanliku ühiskonnata ei saa keegi oma vabadusi teostada. 7) Inimene vajab valitsejat, sest talle on omane enda vabaduse ning tahte ületähtsustamine, seega on enda vabaduse piiramine võimatu ülesanne. Samas on tegemist kõige raskema ülesandega, sest juht peab olema õiglane ja inimene – sellist kombinatsiooni inimeste seas aga ei leidu, kuna ükski inimene ei suuda end ise sunnile allutada. Seega vajaks iga valitseja omakorda valitsejat. See ülesanne laheneb aga iseenesest ühiskonna arengu tulemusel – kui inimestel on olemas õige ettekujutus õiglusest, kogemus ning arusaam oma vabast tahtest loobumise vajalikkusest -, kui inimesed hakkavad ise ennast valitsema ehk teisisõnu suudavad
2. Halduskorras karistatud isiku aasta jooksul vähemalt teistkordne samalaadne haldusõiguste rikkumine 3. Haldusõiguste rikkumine ametisiku poolt Kahe või enama haldusõiguse rikkumise eest määratakse ühele isikule halduskaristus iga rikkumise eest eraldi. Kui isik on samaaegselt toime pannud mitu samalaadilist haldusõiguse rikkumist, siis karistus nende eest määratakse sanktsiooni piires, mis on kehtestatud neist kõige raskema haldusõiguse rikkumise eest. Võib küll määrata haldusõiguse rikkumise eest kergema karistuse kui seadus ette näeb, arvestades õigusrikkumise asjaolusid ja süüdlase isikut, kuid otsuses peavad olema märgitud vastavad motiivid. Halduskaristuse võib reeglina määrata mitte hiljem kui 2 kuu jooksul selle avastamise päevast alates. Jätkuva haldusõiguse rikkumise korral aga mitte hiljem kui 2 kuu jooksul selle avastamise päevast alates. Ühelgi juhul aga ei või
Näiteks võib tuua kiirguskatarakte, -dermatiiti, steriilsust etc. Tagajärg on erinev kui kiiritatud rakk on eluvõimeline, kuid muteeritud. Sellesse gruppi jäävad pärilikud kahjustused ja vähi teke. Kui keharakud on eksponeeritud kiirgusele, siis vähitekke tõenäosus suureneb doosi kasvades, kuid toime ilmnemine ei ole seotud kindla lävidoosiga. Ka ei sõltu vähi raskus kiirgusdoosi suurusest. 1Gy suurusest doosist põhjustatud vähk ei ole raskema kuluga kui 0.1 Gy suurusest doosist põhjustatu, kuid vähitekke tõenäosus kasvab doosi suurenedes. Sellised tagajärjed on stohhastilised. Kui kiirguse toimel kahjustuvad sugurakud, võivad kahjustuse tagajärjed ilmneda alles järglaskonnas. Ka pärilike tagajärgede tekke lävidoos puudub ja nende raskus ei sõltu doosi suurusest, kuid nende tekke tõenäosus sõltub. Arvamus, et stohhastiliste tagajärgede jaoks ei ole olemas lävidoosi, põhineb kaasatud molekulaarsetel mehhanismidel.
objektiks kannatanud, siis altkäemaksu puhul on kõigi osalejate teod karistatavad ja kannatanuks on ühiskond. Seega on koosseisu kohaselt vajalik vähemalt kahe isiku osavõtt ja mõlema puhul õigusvastast käitumist. 1.1. Altkäemaksu koosseisu osalised Kui tegu ei saa realiseerida ainuisikuliselt, siis koosseisu võib täita ka vaid üks isik. Eriosa § 294 lg 2 p 3 näeb ette, et altkäemaksu võtmise grupi poolt, mis toob enesega kaasa raskema karistuse. Vahenduse, andmise või selle lubamine on karistatav seadusandja poolt ainuisikulise tegevusena, mis ometi ei välista § 58 lg 10 kohaldamist, so raskendava asjaoluna grupi poolt teo toimepanemise arvestamist. Ometi kõrgenda see normi üldosas märgitud karistuse määra. 1.1.1. Altkäemaksu võtja, saaja – ametiisik Altkäemaksu reguleerivate Karistusseadustiku paragrahvide 294, 296 ja 29850 koosseisu
(ravisüsteem, peresüsteem, vanemad, sotsiaalne võrgustik) kaitsefaktorid: isiklikud (bioloogilised, psühholoogilised), kontekstuaalsed (ravisüsteem, peresüsteem, vanemad, sotsiaalne võrgustik). Lapse arengut mõjutavad riskifaktorid: Häired võivad olla nii enne sündi kui pärast. Nt enneaegsetel lastel on suurem soodumus häireteks. Ka teatud haigused võivad kaasa aidata arenguhäire tekkimisele. Nt ka raskema temperamendiga lapsed on vastuvõtlikuma häiretele. Pereprotsessidest on leitud, et väärkohtlemine muudab lapsed rohkem haavatumateks; kui vanemad ei täida on vanema rolli, neil puudub normaalne lähedane suhe lastega, see tõstab käitumis ja emotsionaalsete probleemide tekkimist. Samuti igasugused kaotused, lahutused, väärkohtlemine, vanemliku hoole puudulikkus. 41
(esialgu võib osutada näpuga, klassi ees kaardikepiga jne.). Toimingu sooritamine materialiseeritult võib olla vajalik erisuguse aja jooksul. Kuid niipea, kui õpilane suudab täita ülesande materialiseerimisvahendite abita, tuleb üle minna järgmisele etapile. Vastasel korral võib lapse oskuste areng pidurduda. Reaalselt on siiski tegemist nn. üleminekuetapiga, kus kergema keelematerjali puhul sooritatakse ülesanne verbaalselt, raskema materjali korral aga kasutatakse abivahendeid. Toimingu harjutamine väliskõnele tuginedes. Ülesanne sooritatakse küll peast, kuid hargnenult. Operatsioonide tulemus fikseeritakse verbaalselt. Väga ilmekas näide on algaja lugeja "vaikne lugemine". Isegi kui puudub hääl, on suuliigutused täiesti jälgitavad. Häälimine on märgatav (ja ühtlasi vajalik) ka kirjutamisel. Katsed on
Nagu praegu, nii seisti ka siis valiku ees. Kas minna lihtsama vastupanu teed ja võtta oskussõnu üle rahvusvahelisest pagasist või luua oma, eesti keelele tuginev terminisüsteem. Esimene, lihtsam viis tähendas - ja tähendab praegugi - eesti keele struktuuri kahjustavat võõrsõnade invasiooni, teine - raskem, aga ohutum - nõudis oma keele põhjalikku tundmist, head intuitsiooni, leidlikkust ning pidevat valmisolekut ületada vastasseise. Karlson ja Veski valisid teise, raskema tee". Ilmselt on just see nn raskema tee valik ratsionaalne tee ka tänapäevase eesti õiguskeele kujundamisel. R. Narits. Jurisprudents ja keel. – Õiguskeel. Käsitleti loengus ka. Tolleaegsed seisukohad (J. Uluots): a) Seadustik peab olema loetav igale keskmisele kodanikule; b) Tekst tuleb sõnastada selgelt, vältides võõrsõnu ja keelelisi uuendusi, mis pole küllaldaselt juurdunud; c) Sõnavara peab olema täpne ning andma küsimustele vastused;
Mets tuule kiirus on üle 20 m/s, võivad üksikud puud Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on vähendab pindmist vee äravoolu. Üldjuhul sõltub tormi käes murduda või paisatakse ümber koos kaetud lumega, metsa all aga pindmine äravool kõige rohkem mulla lõimisest ja juurtega. Tuule kiirusel üle 25 m/s võivad lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. maapinna kaldest. Raskema lõimisega ja suurema kahjustused olla ulatuslikud. 5.3 Mets ja vesi kaldega aladel on äravool suurem. Nähtust, mil puu tormi käes tüvest murdub, Vee tähtsus Mets takistab erosiooni. Seoses pindmise nimetatakse tormimurruks. Taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%
Omakorda 1210. aastal saabus Otepääle Novgorodi vürst Mstislav Mstislavits ja tema vend Pihkva vürst Vladimir. Nad ristisid ja rahuldusid 19,5kg hõbedat lunarahaga. Paar kuud enne Ümera lahingut oli ebaõnnestunud osa Turaida liivlaste ja kuralaste katse Riiat piirata. Liivlaste vastuhaku esialgseks ajendiks oli Autine latgalite tüli Võnnu mõõgavendadega, kes võtsid ära esimeste põldusid, niite ja meemetsi. Liivlasi karistati raskema kümnise pealepanemisega ning 2 aastat hiljem rajati liivlaste kontrollimiseks Turaida kivilinnuse. Ümera lahingu järel laienes sõda ka teistesse Eesti maakondadesse. 1210-1211 tegid riialased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse (Põhja-Pärnu). Viljandi linnus alistus 1211. aastal, kuid Sakala maakonnas jätkusid rüüsteretked. Sõjakäik Turaidasse, milles osalesid nii maitsi kui ka meritsi kohale
dumine, eriti kui samas mittevajalik asi raiskab ruumi Kulunud rehvidega ei tasu pikka matka ette võtta. niigi ülekoormatud reisikotis. Lõpuks määritakse hoolikalt kõik liigendid ja trossaja- Pikale matkale on parem minna kahest-kolmest sama mid. tüüpi mootorrattast koosneva rühmaga. Siis võib vähem Tööriistad ja varuosad. Tööriistadest peavad varuosi kaasa vedada ja raskema rikke puhul saab teine kõigepealt kaasas olema need, mis on kaasa antud tehase sõita kaugemale abi otsima. poolt. Tuleb tingimata veenduda, kas nad on töökorras. Niisiis, te otsustasite minna matkale. Millest alata ette- Kättesaadavalt tuleks paigutada kruvikeeraja ja küünla- valmistusi? võti, sest neid läheb tihti vaja. Põhitööriistadele tuleks Sõiduki ettevalmistamine
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
koomilises valguses (ettevaatust sellega!) Keerulisema, paljusid inimesi puudutava juhtumi puhul on vajalik ka konflikti tekkepõhjuste väljauurimine (konflikti põhjus, osalejad, kas konfliktil on kalduvus paisuda jne.), erinevate osapoolte ärakuulamine ja nendega sobiva lahenduse otsimine, lähtudes erinevatest vajadustest. Mõelda tuleks ka seda, mil määral asja avalikustada (juhul kui on tegemist süüdlasega, raskema süüga jne.). Seega on vajalik info kogumine, kuulamine, lahenduste otsimine. Kiiruga tehtud lahendus pole sellisel juhul parim lahendus. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 128 Konflikt Lähtudes konflikti arenguastmetest on kasulik aidata inimene astmetest tagasi üles (vt. Joon. 32 ). Pikaajaliste konfliktide puhul on osapooled
(3) Hädaolukorra regionaalse osa koostamisel läbitakse käesoleva määruse §-s 4 nimetatud riskianalüüsi analüütilise osa koostamise etapid. (4) Hädaolukorra riskianalüüsi regionaalse osa esitab pädev asutus arvamuse avaldamiseks regionaalsele kriisikomisjonile. (5) Hädaolukorra seaduse § 6 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määratud pädev asutus koostab riskianalüüsi arvestades regionaalseid osasid, toob eraldi välja kõige raskema hädaolukorra määratluse ning analüüsitud kõige tõenäolisemad ja raskemate tagajärgedega ohud. (6) Kohaliku omavalitsuse tasandi kajastamise vajaduse riskianalüüsis otsustab pädev asutus. § 3. Riskianalüüsi töörühm (1) Riskianalüüsi koostamisse kaasab pädev asutus muud asutused ja isikud, kellel on riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet, moodustades vajadusel töörühma.
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
23. Andrese arupidamised iseenda ja jumalaga (XXXII, XXXIX ptk.) Viimaks ei olnud Andresel enam peaegu midagi, mis oleks temale rõõmu valmistanud. Aastate jooksul olid tal tekkinud põldudele pikad kiviaiad ja suured kivivared. Andres tundis, et tema ülekeev jõud ja tööihk lööb kahanema, kuna aga kivikari põllul alles nõnda tihedalt seisab. Kraavide kaevamine oli juba peaaegu seisku jäänud. Aga sood solisesid alles sügisel ja kevadel ning keset suvegi raskema vihmaga. Andrese jõud kahaneb, aga mätastel ja võserikul näib ta aina hoogu võtvat. Vargamäel näis nüüd kõike vilja, heina, loomi, riistu, raha rikkalikumalt olevat kui varemalt, aga kel oli sest kasu? Oli sellest kellelgi kergem? Võis siin keegi hinge tagasi tõmmata? Võis seda teha Andres isegi oma valutavate ja kangestunud liikmetega? Elas ta tänapäev lahedamalt kui viisteist, kakskümmend aastat tagasi? Seda ei uskunud Andres ise ega uskunud teisedki.
10) Süüteo toimepanemine grupi poolt 11) Süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine 317. Millal kohaldatakse liitkaristusi? Vastus: Kui isik paneb toime mitmes eri paragrahvis sätestatud kuriteod ja teda ei ole nende eest varem karistatud, mõistetakse karistus iga kuriteo eest eraldi ning seejärel liitkaristus kas karistusi liites või ühte neist suurendades, lugedes kergema raskemaga kaetuks, ületamata seejuures raskema paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. Kui peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist tuvastatakse, et süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega mõistetud karistusele eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt või täielikult. Seejuures ei tohi liitkaristus olla väiksem eelmise otsusega mõistetud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada kolmekümmet aastat. Juhul kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
