a Rahvasteliidu haldusesse, Saarimaa söekaevandused Prantsusmaa kasutusse. 2) Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. 3) Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. 4) Saksamaal kaotati sõjaväekohustus, piirangud. 5) Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi võitjatele maksma sõjakahjude eest reparatsioone. 1922 Saksamaa ja Venemaa sõlmisid Rapallo lepingu Versailles' süsteemi vastu. Antant'i riikidest olid rahulolematud Itaalia ja Jaapan, leidsid, et nende huvidega pole arvestatud. 1929 majanduskriis toob Saksamaal Hitleri võimule (1933), asub rahva toetusel revideerima Versailles' rahutingimusi: 1931/32 ei maksa reparatsioone enam 1935 Saarimaa rahvahääletus, liidetakse Saksamaaga; üldine sõjaväekohustus taastatakse, Inglise-Saksa mereväekokkulepe
100; 149;160-172) · NSVL- i välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, organisatsioon, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923- 24 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: · 1922.a. sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. · järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. · neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. · 1930.-1939.a., kui välisasjade rahvakomissaariks oli Maksim Litvinov, siis avalik
Maailma poliitika 1920ndatel Pingete säilimine USA territoorium jäi puutumata sõjas, inimesi suri vähe, majandus kasvas Vene tundis ennast kaotajana; kõik tundsid ennast kaotajatena 1922 saksa ja vene sõlmisid liidulepingu Genova konverents – tuldi kokku, et arutada mis edasi; saksat ja venet ei oodatud sinna;saksa ja vene jalutasid minema, sest tundsid et neid tõrjuti -> läksid Rapallosse ja tegid seal Rapallo lepingu Äärmusliikumised 1919 Komintern – venelased moodustasid; komparteisid ühendav. 1.12.24 – detsembrimäss, riigipöördekatse eestis 1922 fašism Itaalias B. Mussolini 1925 Locarno Reini pakt Briandi-Kelloggi pakt – kohustati loobuma sõjast, et ei tohi enam sõdu tulla Ülemaailmne majanduskriis (1929-33) Põllumaj tähtsaim – variseb kokku – ületoodang 29.10
· Versailles süsteem Uute rahvusriikide tunnustamine (oli ebaõiglane) Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest. · Rahvuspiire mitte arvestavad riigipiirid Sõjast sai kasu USA, kuna sellel territooriumil ei toimunud lahingutegevust ja Usa andis Antanti riikidele sõja pidamiseks laenu. Venemaa ja Saksamaa tõrjuti rahvusvahelisest suhtlusest välja. 1922 Rapallo leping Saksamaa tootis Venemaal edasi oma sõjatehnikat. I m.s järel ei toimunud kohest majanduse elavnemist. -> tööpuudus -> inflatsioon - raha väärtuse langus 1924 Dawes'i plaan Rahvusvahelised suhted I maailmasõja järel Miks oli äärmisliikumiste tugevnemine võimalik? Sõjajärgne pettumus, raske majanduslik olukord Millised äärmusliikumised tekkisid? fasistlik liikumine (Itaalia), kommunistlik liikumine (Saksamaa,
1) Nõukogude Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti iseseisvust. 2) Nähti ette sõjavangide vahetamine. 3) Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks. 4) Eesti sai osa Venemaa kullavarudest 5) Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. Teema 4 Pariisi rahukonverents. Rahvusvahelised suhted pärast I maaolmasõda. Õpik pt. 11, 12 Pariisi rahukonverents, Saksamaa ja Itaalia olukord pärast I maailmasõda, Rapallo leping, sõjajärgne majanduskriis, Komiterni tegevus, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand´i Kelloggi pakt. Pariisi rahukonverents: 1919-1920 Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide poolt tingimuste seadmine kaotajariikidele. Seal osalesid ainult võitjariigid. Versailles'i rahuleping määrati kindlaks Saksamaa kohustused Saksamaa oli sunnitud loovutama mitmesuguseid alasid. Määrati Saksa armee suurus 100tuhat meest
Moskvast. 1920-ndatel aastatel oli NSVL-i välispoliitikale iseloomulik kahepalgelisus. Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. Reaalpoliitikas aga sooviti lülitada NSVL rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega. 1922. aastal sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted ka Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapaniga. Saksamaa, Leedu , Afganistani ja Iraaniga sõlmiti neutraliteedi ja mittekallaletungi lepingud. Aastatel 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissariks oli M.Litvinov, taotles avalik välispoliitika
Milano, Napoli, Torino). 85% Itaalia elanikest on Rooma katoliku usku, 1% on protestandid, 14% on mitteusklikke ja ateiste. Ajalugu Juunis 1914 oli Itaalias barrikaadivõitlus. I maailmasõtta astus Itaalia ekspansionistlikku suurkodanluse survel 23.05.1915 Atandi poolel. Caporetto lahingus okt. 1917 said Itaalia väed austerlastelt hävitavalt lüüa., aga liitlaste võit tagasi riigi territooriumi suurenemise. Saint-Germaini rahu 10.09.1919 ja Rapallo lepingu 12.11.1920 alusel liideti itaaliaga Lõuna-Tirool, Gorizia, Istria ja Trieste. Pürast esimest maailmasõda: 1918-1919 osalesid nad ka Nõukogude Venemaa vastases interventsioonis ning saatsid anastuslikel eesmärkidel vägesid Albaaniasse ja Türgisse. Valitsuse välispoliitiliste taotluste läbikukkumine teravndas sisepoliitiliat olukorda. 1919-1920 sagenesid tööliste ja talupoegade väljaastumised, töölised moodustasid vabrikute ja tehasenõukogusid. 1919 asutati fasistlik partei
Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) Ungari ja Türgi: Kaotasid suured territooriumid võitjariikidele Pariisi rahukonverentsil sõmitud lepingutes oli väga palju ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekkis probleeme juurde, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani. 3. Rapallo leping (Saksamaa ja Venemaa leping Versailles' süsteemi vastu, et koostööd teha omavahel) 16.aprillil 1922 Itaalias, eeslinnas nimega Rapallos, Venemaa ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõmitud rahvusvaheline leping, millega loobuti sõjakahjude nõudmisest, taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. Leping nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal, sest Saksamaa aladel oli see keelatud.
rahvakultuur rikastus ja kaaasajastus, jõudis uuele kvaliteedi tasemele uued rahvamajad regulaarsed üldlaulupeod spordi- ja noorteorganisatsioonid 105. 106. 16. Rahvusvahelised suhted 1920.aastatel. Fašistliku Itaalia riigi kujunemine ja areng. 107. Probleemid. Genova konverents. Rapallo leping. Reparatsioonide probleem. Locarno konverents. Briand-Kelloggi pakt. 108. Diktatuuride tekke põhjused. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid. Fašistliku diktatuuri kujunemine Itaalias, totalitaarse riigi tunnuste avaldumine Itaalias. 109. 110. Probleemid Uued riigipiirid kehtestati arvestamata rahvaste soove – rahulolematus Versaille`i süsteemiga, riikidevahelised piirikonfliktid
koht, kuhu kapitali paigutati. Riike huvitas, kas Nõukogude-Venemaa maksaks tagasi Tsaari- Venemaa võlad ja kas Venemaal olnud asutused, mis olid lääneriikide inimeste omanduses, kompenseeritaks. Nõukogude-Venemaa vastus oli kindel ei, sest nemad ei pidavat Tsaari-Venemaa võlgu tasuma. Saksamaa ja Nõukogude-Venemaa leidsid seal üksteist, sest mõlemad olid kõrvale jäetud. Nad sõlmisid omavahel Rapallo lepingu: kahe riigi vahel seati sisse diplomaatilised sidemed ja lepiti kokku, et Venemaa koolitab Saksamaale sõjalendureid ja tankiohvitsere, sest neid väeosasid ei tohtinud Saksamaal olla. Saksamaa pakkus omalt poolt Venemaale abi sõjatööstuse arnedamiseks, sest Venemaa sai osta tööpinke osta, mida tehastesse paigutada. Lääneriigid ei teinud selle lepingu peale midagi. Venemaa teatas, et ta ei soovi Saksamaalt reparatsioone, Saksamaa aga teatas, et tema
liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. 3) Rapallo konverents 1921 päevakorras oli Nõukogude Venemaa küsimus. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid, sellest oli saanud kommunistlik riik (45% elanikkonnast 16 hävitati). Nõukogude Venemaa ja Saksamaa sõlmivad koostöölepingu. 1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda
15. juuni Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse sügis luuakse Eestimaa Kommunistlik Partei (tegutseb Kominterni alluvuses) Eesti osales esmakordselt oma võistkonnaga Amsterdami olümpiamängudel -------------------------------------------------------------------------------- 1921 Eesti Vabariik saab Antaadilt tunnustuse de jure Eesti Vabariik võetakse Rahvasteliitu -------------------------------------------------------------------------------- 1922 16. aprill Rapallo leping Nõukogude Vene ja Saksamaa vahel (taastatakse diplomaatilised suhted) aprill Genova konverents (rahvusvahelist elu ja kaubandust korraldavad küsimused I ms. järel) oktoober Itaalias tuleb võimule Benito Mussolini Josif Satlin (Dzhugasvili) sai kommunistliku partei peasekretäriks 30 detsember moodustakse Nõukogude Liit -------------------------------------------------------------------------------- 1923
NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: · 1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. · Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt. · Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt
Ajaloo eksami kordamisküsimused 1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939. Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega,...
majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 8 - 1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. - Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt. - Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga.
1919-1920 Pariisi rahukonverents Rahvasteliit 1921-22- Versailles- Washingtoni süsteem. Washingtoni konverents. Vähendati laevastike donaaže 1922- Genova konverents( majandus ja finantsküsimustes, osalesid kõik suurriigid, euroopa riigid. Kutsuti ka Venemaa ja Saksamaa) Rapallo pakt (saksamaa hakab venemaaga koostööd tegema, sõjatehnikat tehakse Venemaal jne) 1923- rahvusvahelisi suhteid mõjutab Ruhri kriis. Appi tulid USA pankur Dawes ja rahvasteliit. 1924 tugevdati saksa marka, pikendati reparatsioonimaksete graafikuid, läks käiku Dawesi plaan. 1925- Locarno konverents- esimene konverents, kus ei tehat
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes sajanditeks Habsburgide pärusvaldus1). Teine mõjukas suguvõsa Saksamaal on olnud Wittelsbachid, kes 12. sajandist on valitsenud Baierit. Ida-Saksamaal Brandenburgis ja Preisimaal valitses Hohenzollerni dünastia. Keiser Maximili...
11. märts 1938 - Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria Anschluss Müncheni konverents toimus 29. septembril 1938. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid liitlased ära hoida sõja puhkemise. See oli lääneriikide lepituspoliitika. Nõukogude Liidu reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: - 1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. - Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt. - Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga:
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
Stalini võimu kindlustumisel kujunes see aga NSV Liidu ametlikuks välispoliitiliseks ideoloogiaks. Peale ebaõnnestunud sõda Poolaga ning kommunistliku revolutsiooni läbikukkumist Saksamaal oli NSV Liit rahvusvahelises poliitikas selgelt isolatsioonis. Seetõttu hakati looma suhteid teiste isolatsioonis olevate riikidega, kellena eelkõige tuli arvesse I maailmasõja kaotanud Saksamaa. 1922 sõlmitigi Weimari vabariigiga Rapallo leping, mis tõi kaasa sõjalise ja majandusliku koostöö. Saksa ohvitsere hakati salaja NSV Liidus koolitama, Versailles' rahuga olid Saksamaale pandud karmid piirangud armee osas. Väljaspool Euroopat üritasid bolsevikud viia läbi proletaarset revolutsiooni Hiinas, ent esialgu ebaõnnestunult. NSV Liit jäi välja ka Rahvasteliidust. NSV LIIT 1930-1939 Sisepoliitika: Stalinist oli kujunenud NSV Liidu absoluutne valitseja, kelle kontrolli all oli
Piirimuudatuste tulemused. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit ● Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõja ärahoidmine. Rahvasteliidu hoone Genfis. Rahvasteliidu nõrkus: ● Puudus jõud oma otsuste elluviimiseks ● USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks ● Kaotajariike ei võetud algselt Rahvasteliitu. 1922 Rapallo leping ● SM ja Nõukogude Venemaa koostööleping. Rahulolematud võitjariigid ● võitjariikidest olid rahulolematud Itaalia ja Jaapan 1923.a. Ruhri kriis ● Saksamaa ei suutnud maksta reparatsioonimakseid ● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna Komitern ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. ● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon. ● Keeruline olukord Euroopas aitas sellele kaasa. Komiterni riigipöördekatsed
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
madruste ülestõus. 17'-21' sõjakommunismi läbikukkumine: tootmisvahendite natsionaliseerimine ja majanduse keskne planeerimine viib majanduskriisini. See sunnib Leninit alustama uut majanduspoliitikat (NEP 1921) Sisuks oli tagasipöördumine kapitalistlike majandusvormide juurde (riigikapitalism): talupoegade naturaalmaksud, vabakaubandus siseriigis, eraettevõtluse ja väliskapitali lubamine. Väliskaubandus, suurtööstus ja suurehitused (just nii on kirjas) endiselt riigiomandiks. 1922 Rapallo lepinguga de iure tunnustused UK-lt, Itaalialt ja Prantsusmaalt. Kom-partei diktatuur kindlustatakse 1921 parteisiseste oppositsioonigruppide keelustamisega. Ametiühingute tasalülitamine. 1922 Tšekaa korraldatakse ümber Riiklikuks Poliitiliseks Valitsuseks, mille peasekretäriks saab Stalin. Ülesanne tal puhastada partei opositsionääridest ja määrata ametisse usaldusväärsed. Revolutsionäärid asendatakse funktsionääridega.
Probleemiks oli Prantsusmaa: nt Ruhri okupatsioon (1923). I võit: USA senat ei ratifitseeri Versailles' rahulepingut, vaid sõlmib eraldi rahulepingu Saksamaaga (1921). Tõrjutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu omavaheline lähenemine. Poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste kontaktide loomine. Versailles' lepingu piirangutest möödahiilimine (nt Saksa lendurite koolitamine Nõukogude Liidus). 1922a sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel Rapallo leping (Rathenau): diplomaatilised suhted, kaubavahetuse soodustamine.1926a Berliini leping: suhete süvendamine Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel jätkub, mh vastastikune neutraliteet. Saksamaa välisminister Stresemann (1923-29). Taotleb Saksa suveräänsuse ja välispoliitilise staatuse taastamist ja garanteerimist 1920'te aastate II poolel. Sakslaste eesmärgiks on Saksamaa suurriigi staatuse taastamine Versailles' lepingu revideerimise kaudu. Uued kokkulepped:
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matuse...
võlgnevustest ja nõuetest. Seadsid sisse diplomaatilised suhted ja panid aluse kahepoolsetele tihedatele majandussuhetele. Kauplemine Sm-ga moodustas edaspidistel aastatel u 1/3 Vm kaubandusest, nii sisse- kui välisveost. Sm suurt osa Vm transpordisüsteemi taastamisel on raske üle hinnata. Teaduslik-tehniline ja sõjatehniline koostöö olid ka väga olulised. Sm-le oli peale pandud suuri piiranguid militaaria arendamisel. Tänu Rapallo lepingule sai Sm võimaluse oma sõjatööstust rajada NL Vm arvel, selle pinnal töötavad sõjatehased valmistasid relvastust ka Sm jaoks, seda katsetati Vm-l, mitmed saksa relvaliikide ohvitserid, tankistid, said esmase väljaõppe NL Vm-l, Vm sai osa ka mitte vaid rahalisest panusest, aga ka sai enda kasutusse Saksa sõjatehnikat, relvastust. See areng tegi demokr lääneriikidele kõige rohkem muret. Lääneriigid hakkasid mõtlema ka enamluse tunnustamise peale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
