Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Harilik mänd levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Miinimumtemperatuur kasvualal võib olla kuni 60°C, maksimum ulatuda aga kuni 40°C ja isegi rohkem. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Kasvab nii happelisel mullal, kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil....
Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks. Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii oo...
Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest, kus korraga võib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kaugel, on naftareostuse likvideerimine väga raske, sageli veel võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele...
aastani 798 600 tonnini. Brasiilias kalandus on ette võetud ettevõtete poolt, mis kasutavad küllaltki kaasaegset varustust. Samuti ka tuhanded iseseisvad kalamehed püüavad Brasiilia tohutult suures rannikus. Iseseisvad kalamehed kasutavad algelisi vahendeid ning kalapüügimeetodeid. Nad püüavad enda tarbeks ja lähedal asuvate marketite jaoks. Mõõkkala püütakse suurtes kogustes Paraíba ja Rio Grande do Norte rannikust , krevetid püütakse ja kuivatatakse Maranhão, Ceará, ja Bahia rannikul. Kalaressursid Amazonase jões ei ole ära kasutatud, välja arvatud kaubanduslike veeimetajate tööstuste poolt. Iga-aastane 12 kalapüük on nii tagasihoidlik, et seal on olnud traditsiooniliselt olnud skandaalne kartus Püha Nädala ajal, mis on ainuke aeg kui brasiillased söövad palju kala. Kalatoodete eksport hinnati $239.1 miljonit 2000. aastal...
Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb. Samuti olevat ta olnud üks esimesi insenere, kes sai hakkama vägitükiga--ta juhtis eemale Hylase jõe vood, et kuningas Kroisos ( Lüüdia kuningas) saaks selle ületada. Andmed Thalese kohta on väga napid. Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti kaudu maal; samuti püramiidide kõrgust nende varju pikkuse põhjal. Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Säilinud pärimuste kohaselt pidas Thales algaineks (oleva archeks) vett. See võib esmapilgul olla raskesti mõistetav. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt on vesi see substants, millest on tekkinud...
Sõjakäik siiski ei teostunud, Fulco ise käis küll vähemalt kahel korral Eestis, saavutamata mingit edu. Püüded Eestimaa vallutamiseks Taanis aga sellega ei lõppenud. XIII sajandi alguseks võis Taani konkureerida oma võimsuselt ja ulatuselt tolle aja mõjukaima, ehk küll juba nõrgenenud Saksa-Rooma riigiga. Taani käes oli suur osa Läänemere rannikust ja edasiseks sihiks sai valitsemine kogu Läänemere üle. 1206. aastal toimus taanlaste karistusretk Saaremaale. Nimelt olid saarlased 1203. aastal käinud edukal röövretkel Taani aladel. Taanlaste sõjakäik ei andnud aga loodetud tulemusi. 1219. aasta juulis jõudis Valdemar II oma laevastikuga Tallinna alla. Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas,...
Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse. Illustratsioon 12: Norra maakasutus 18 5.1 Looduslikud eeldused Norra asub parasvöötmes huvitavas kohas, lääne rannikust möödub soe Golfi hoovus, mis toob niiskust ja sademeid. Talved on soojad ja suved keskmiselt soojad. Temperatuurid talvel on keskmiselt 3-5 kraadi ja suvel 19-28 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa ulatub natuke üle 2000 ja vegetatsiooniperioodi pikkus varieerub 2 kuust 5 kuuni. Mullad on leetunud ja gleistunud, maaparandustöid suurel määral ei tehta kuna kliima on tasakaalukas. Laugematel aladel, kus on põllumajandusmaad rohkem võidakse teha mõningaid kuivendusi....
5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega kandub siia Põhja-Atlandi hoovuse kohalt eelnevalt soojenenud õhku, mis muudab kliima soojemaks, kui seda on muidu antud laiuskraadil. 6. Kõrgustikud tuulepealsetel nõlvadel rohkem sademeid, lumikate tekib varem ja on püsivam. 7. Läänemeri Läänemeri jaotab Eesti mereliseks ja mandriliseks kliimavaldkonnaks. Mere mõju võib ulatuda kuni 60 km; nt sademete hulk suureneb rannikust 30-60 km kaugusel, temperatuuri suur kõikumine algab 20 km. Õhumassid Õhumasside liikumine sõltub päikesekiirgusest ja aluspinnast. Õhu soojenedes tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk väheneb. Kujuneb välja madalrõhuala ehk õhumiinimum TSÜKLON. Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva ning kõrgema õhurõhuga servadest madalama rõhuga keskme suunas. Kõige sagedamini jõuavad Eestisse Atlandi ookeanilt pärit Islandi tsüklonid,...
2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid. 1) Rannikupüük - Paadid . ( Peipsi ääres , Saaremaal , Arengumaades ) 2) Avamerepüük - Laevad , kalatööstus . 3) Kalakasvatus - Eestis , väga palju on Hiinas . ( Härjanurmes , vutiknurmes ) Forelli , lõhe . 4) Ookeanipüük - Laevastik. Maailmameri jaguneb : 1) Territoriaalveed - rannikust 12 meremiili , kuulub riigile ( maavarad ja kalad kuuluvad ) 2)Majandusvööd - 200 meremiili rannikust ( 370 km ) , rendiload välja rentida. 3) Avaookean - kuulub kõigile....
Ipanema on Rio de Janeiro linna lõunaosas Atlandi ookeani rannikul asuv linnaosa ning eelkõige tuntud seal asuva supelranna poolest. Supelrannas orienteerutakse vetelpäästetornide (Posto) järgi. Ranna läänepiiril asuvad mäed Dois Irmãos ('Kaks Venda'). Ipanema on asutatud 1894. aastal ja on tänapäeval üks linna kallemaid piirkondi. Avenida Vieira Soutol asuvate elamute ruutmeetrihind on Brasiilia kalleim. São Paulo asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel ning on Brasiilia ja kogu Lõuna- Ameerika suurim linn. Koos eeslinnadega elab seal ligi 20 miljonit inimest. Erinevat päritolu immigrantide tõttu on linn multikultuurne, suuremad etnilised rühmad on portugali, itaalia, saksa, hispaania, aafrika, liibanoni ja jaapani päritolu. Linn on tuntud sudu, suure helikopteripargi ja paljude pilvelõhkujate poolest. Iguaçu juga asub Brasiilia ja Argentina piiril. See on 2,7 kilomeetri pikkune, 82 meetrit kõrge...
Kreeka rannik on kokku umbes 16,000km pikk, millest pool moodustavad tuhanded saared. Rannikut iseloomustavad rannad, mis on mitu kilomeetrit pikad, liivarannad, lahed, koopad, mida ümbritsevad järsud mäenõlvad, tume liiv, mis on iseloomulik vulkaanilisele pinnasele ja puhas ning läbipaistev vesi. 2006 aastal Kreekal on 404 randa ja 5 sadamat, mis asuvad allpoolt merepiiri. Enamus Kreeka rannikust on vabalt ligipääsetav, kus saab nautida erinevaid veespordialasid. Saared on Kreeka peamine morfoloogiline joon ja osa riigi tsivilisatsioonist ja traditsioonist. Kreekas on umbes 6,000 saart, mis asetsevad Eugese ja joonia meres. Tõeliselt unikaalne on, et vaid 227 nendest saartest on asustatud.ülekõige on Kreeka mägine riik, milles on üle 300 künka või mäe. Suur osa saari Eugese meres on tegelikult mäetipud, mis ulatuvad veest välja...
Asend lk 3 2. Pinnamood lk 4 3. Kliima lk 5 4. Veestik lk 6 5. Mullastik lk 7 6. Taimestik lk 8 7. Loomastik lk 11 8. Inimtegevus lk 15 9. Kasutatud kirjandus lk 16 2 1.Asend 1.1 Mandri kaart (12) 1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18) Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaid saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4) 1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18) 1.4 Kaugus minu kodukohast:...
aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme Avastati ,et tee Indiasse on vaba Dias hakkab tagasi sõitma Tagasi teel 1488 aasta mais silmas Hea Lootuse neeme 1488.aasta detsembris tagasi Lissabonis 1451 Itaalia 20. mai 1506 Hispaania Maadeavastaja ja kaupmees Ameerika avastaja Mõte otsida tee Indiasse lääne poolt sõites Kolumbus ootas 17-aastat,et kirjutada alla lepingule. Teele läks kolm karavelli ja teele läks umbes 90 meest Reis algas 1492.aastal 12.oktoobril nähti maad Avastas Kuuba ja Haiti...
Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 2050 isendit, kogumikes või ka 6 üksikult. Suuremad austripangad paiknevad sageli rannikust kaugemal madalikel. Peamiseks töönduslikuks liigiks on söödav auster Ostrea edulis. Avatud mantli ja lõpuste tõttu on austrid tundlikud vee puhtuse suhtes. Samas on auster ise väga tõhus merevee puhastaja: üks hiidauster võib ühe tunni jooksul filtreerida 5-16 liitrit merevett. Austri sugupool võib sama isendi piires pidevalt muutuda, suguküpseks saab ta kolme aastaselt. Söödav auster paljuneb soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni miljon muna....
Maakerget esineb tänapäeval Loode-Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik). Paekalda puhul esinev järsakrannikut klinti. Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline....
Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 2050 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austripangad paiknevad sageli rannikust kaugemal madalikel. Peamiseks töönduslikuks liigiks on söödav auster Ostrea edulis. Avatud mantli ja lõpuste tõttu on austrid tundlikud vee puhtuse suhtes. Samas on auster ise väga tõhus merevee puhastaja: üks hiidauster võib ühe tunni jooksul filtreerida 5-16 liitrit merevett. Austri sugupool võib sama isendi piires pidevalt muutuda, suguküpseks saab ta kolmeaastaselt. Söödav auster paljuneb soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni miljon muna....
Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi organisme. mõned võivad kasvada 60 m pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kilo, kuna saavad sünteesida 20-30m sügavusel veeall, siis võivad tihnikud ulatuda km.-ide kaugusele rannikust . värvus tuleneb fukoksantiinist (pigmendi nim) lisaks sisaldavad klorofülle ja joodi. NT: põisadru ( hiina ja jaapan kasutavad lehtadrut köögiviljana) 5.PUNAVETIKAD- kasvavad kuni 200m sügavusel kokku umbes 5000 liiki selles umbes 150 maismaal ja magevees. Enamik hulkraksed, värvuselt punased, sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjutavaid punaseid pigmente- mis aitab fotosünteesida nõrgas valguses...
Tsunamit võivad tekitada veel mere äärsete kaljude varingud või asteroidid. Sõna tsunami tuleb jaapani keelest ja tähendab lainet. Kõige rohkem esineb tsunamisid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kõige tihemini põhjustavad tsunami veealused maavärinad. Kõige tihedamini tekitavad veealuse maavärina laamade kokkupõrked, kus ookeaniline laam libiseb mandrilise laama alla. Tekib veealune maavärin, mis tekitab lained. Need lained sööstavad kiirusel 800 km/h ja võivad liikuda väga kaugele. Lainepikkus on tsunamil 200 km , tavalisel lainel 100 meetrit. Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni meeter üle merepinna. Need on ainult tohutute veemasside tipud. Kui tsunami jõuab madalamasse vette, tema hoog raugeb umbes 80 kilomeetrile/h, lainepikkus väheneb 20 kilomeetrile, aga kõrgus kasvab. Olevevalt ranniku...
Poolus oli kõrvaline, samas kui minu plaanis oli see põhiline." Tegelikult polnud see üldse tõsi, seda oli isegi kuulutatud "The Times-is". Tema plaanist teadsid enne retke vaid tema vend ja laeva komandör, Thorvald Nilsen. Oma meeskonda teavitas ta plaanide muutmisest alles olles kaugel Maroko rannikust . Tema edu üheks põhjuseks sai olema karastunud veokoerte kasutus, samas kui ta teadis, et Scotti veavad tema mootorsaanid alt. Retk Antartikasse: Sõit läks lahti Kristiaaniast 9. augustil 1910, 8 nädalat pärast Scott´i Terra Nova ekspeditsiooni algust. Pardal olid 97 Gröönimaa koera, talvetelk ja moona kaheks aastaks. Hiljem võeti veel Madeirast vett ja muud lisamoona. Kui ta alles 9. septembril oma...
8.Linnastumine 93% kogurahvastikust elab linnas (2008) Suurema rahvaarvuga linnad on : Caracas 2 097 400 Maracaibo- 1 891 800 Bolivar- 1 592 100 Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust . Linn koosneb viiest omavalitsusest, millest neli (Baruta, Chacao, el Hatillo ja Sucre) asuvad Miranda osariigis ja viies, Libertador, moodustab Liiduringkonna.. 9. Tööjõud Tööealise elanikkonna rakendatus majanduses: Põllumjanduslikus tootmises 13,00 % Tööstuses 23,00 % Teeninduses 64,00 % Töötute osakaal riigis on 10,90 % 10. Rahvastikupoliitika Kuna Venezuelas on sündimus üsna kõrge, siis arvan et seal antakse lapsehooldustasu neile...