Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rannikust" - 220 õppematerjali

thumbnail
15
odt

Venezuela

See hispaania päritoluga nimi tähendab meie keeles ,,väike Veneetsia". See riik sai nime vee peale ehitatud indiaanielamute järgi, mis meenutasid itaalia meresõitjale, Amerigo Vespuccile, Veneziat. (1) Venezuela riigikeeleks hispaania keel, riigis on elanikke 2 808 900, pealinnaks on Caracas, mis on ühtlasi Venezuela suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust . Linn koosneb viiest omavalitsusest, millest neli (Baruta, Chacao, el Hatillo ja Sucre) asuvad Miranda osariigis ja viies, Libertador, moodustab Liiduringkonna. Venezuela pindala on 912 050 km². Rahaühikuks on bolivar. Riigihümniks on Gloria al bravo pueblo. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Valitsevateks uskudeks on: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% (2, 3) Presidendiks on Huga Chavez sündis 28. juulil 1954...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Keskaja Suured Maadeavastajad

Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist teener Pietro. 5 Vasco Da Gama Portugali laevastikus oli palju vilunud kapteneid. Kõige rohkem paistis neist silma Vasco da Gama. 8. juulil 1497 asus neli laeva Vasco da Gama lipu all reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal tõkestasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Üheksakümmend kolm päeva sõitis laevastik keset Atlandi ookeani, et tormide piirkonnast mööda pääseda. Kui portugallased taas Aafrika rannikule lähenesid, nägid nad, et see oli järsult põhja poole pöördunud. Neeme taga, mida kroonis lauda meenutav lame mägi, voogasid India ookeani rohelised lained. Pöörduti põhja suunda. Valitses kuumus, Aafrika rannad olid tühjad. Kolkunud vaadipäradest ammutasid meremehed viimseid veetilku. Madrused hakkasid surema...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Norra - referaat

Fjordid 2. Kiltmaa 11 3. RAHVASTIK Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Selle peamisteks põhjusteks on elu paranemine ja immigrantide sisseränne. Keskmine rahvastiku tihedus on12 inimest/km. Samas paikneb rahvastik üsna ebaühtlaselt. Umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on Norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Umbes 1/2 rahvastikust elab idaosas, peamiselt Oslo fjordi ümbruses, umbes 80% rahvastikust paikneb mere lähedal. 73% rahvastikust elab linnades. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvaarvu kasv saavutas oma lae, 1% vahetult pärast II maailmasõda. 1970ndatel hakkas see aga taas langema ja see trend jätkus ka 1980ndatel. Alates 1995...

Geograafia
201 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju...

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvastik ja austus

10 suurima rahvaarvuga riiki: 1. Hiina 1.32 miljardit 2. India 1.12 miljardit 3. USA 301 miljonit 4. Indoneesia 234 miljonit 5. Brasiilia 190 miljonit 6. Pakistan 164 miljonit 7. Bangladesh 150 miljonit 8. Venemaa 141 miljonit 9. Nigeeria 135 miljonit 10. Jaapan 127 miljonit 152. Eesti 1.3 miljonit Rahvastiku paiknemine üle 50% elanikest elab kuni 200 km rannikust transport 15% maismaast on asustamata asutustihedus on maailma eri paikades väga erinev keskmine 40 in/km² LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ÜHISKONDLIKUD TEGURID...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Kalandus

Ida- ja Kagu- Aasias, arengumaades Avamerepüük ­ kala töödeldakse koheselt. Annab suurema osa kalatoodangust Ookeanipüük ­ suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad. USA, Jaapan, Venemaa jt. Kalapüük erinevatest veekogudest, maailmamerest Majandusvöönd Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala Ulatub kuni 200 meremiili (370km) rannikust Riik võib oma püügiõiguse rentida/ müüa teisele riigile 9/10 maailma kalavarust ja merealusest naftast asub madalas rannikuvööndis 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustavad 1/3 maailmamere pindalast Territoriaalveed Ainult kaldariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari jne. Kuni 12 miili (20km) ÜRO mereõiguste konventsioon jõustus 1994a., 60 riigi heaks kiitmisel...

Geograafia
182 allalaadimist
thumbnail
1
doc

8. klassi ajalugu

9) Millised linnad on olnud Jaapani keisri residentsiks? ­ Tokyo, Kyoto. 10) Mida kujutas endast kastikord? ­ inimesed oli seisuste järgi jagatud kastidesse. 11) Miks puhkesid Hiinas oopiumisõjad? ­ et teha lõpp oopiumi sisseveole Hiinasse. 12) Kes on misjonär? Kes oli Aafrika kuulsaim misjonär? Miks? - Usulevitaja, David Livingstone, I eurooplane, kes läbis L-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas Victoria joa. 13) Milliste avastustega on hakkama saanud järgmised teadlased? Mendelejev ­ koostas 1869. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest Rutherford ­ Pani aluse tuumaajastule, tänu sellele on võimalikuks saanud kiiritusravi, tuumajõujaamad jne. Freud ­ nätas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajastub unenägudes, aga võib põhjustada lausa haigusi....

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Vaalad

Teadlased on selgitanud, et esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Umbes 55-70 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm, arvatavasti kiskjalise eluviisiga ürgsõralised kaladest kihavad jõesuudmed kus oli toitu palju ja ohtu vähe. Esialgu toitusid nad madalas vees, hiljem hakkasid toiduotsinguil ikka julgemini rannikust esmalduma. Lõpuks kaotasid nad sootuks seose maismaaga. Uues elukeskkonnas muutus pika aja jooksul põhjalikult nende kehaehitus ja eluviis. Keha kaotas kõik selle mis takistas libisemist vees ­ karvakatte, tagajäsemed, kõrvalestad. Esijäsemed muutusid loibateks, sabast kujunes lai, lame horisontaalne sabauim. Kopsud muutusid elastseks ja mahukateks, võimaldades vee all viibida kuni 2 tundi. Naha alla kujunes paks rasvakiht, asendamaks soojust hoidvat karvakatet...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Platon

Igaüks teenib tervikut, tehes seda, mis on tema ülesandeks. Platon läheneb üksikisikule lähtudes tervikust, meie läheneme tervikule lähtudes üksikisikust. Platon uurib indiviidi tema olemuse kaudu, meie tema isikuvabaduste kaudu. Vanas eas polnud Platon oma utoopiavaimustust kaotanud, oma viimases teoses "Nomoi" ehk ,,Seadused" Ateena demokraatia jätkuvale lodevusele. Tema uueks ideaaliks on külakogukond, mis asub rannikust piisavalt kaugel, et olla vaba häirivatest võõrastest mõjudest. Hääleõiguslikke olgu 5040, sest see on kergesti jaguv arv. Nad valigu 360 hoolekandjat, kes korraldavad majandust ja annavad välja seadusi ja moodustavad 26 liikmest koosneva Öönõukogu, kes langetab otsustusi kõigis elutähtsates majandus ja kultuuriküsimustes. Kõiki ärgitatagu aktiivselt maad harima ning keerulisi finantsoperatsioone püütagu vältida. Vara pärimine olgu rangelt piiratud...

Filosoofia
180 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Norra - tutvustus

Peaaegu kõik seadused avaldatakse Kuninga nimel koos Norra Kuningriigi pitsatiga järgmises vormis: "Meie, nimi ..., teatame, et meile oli esitatud Stortingi otsus sellel teatud kuupäeval, milles on öeldud (järgneb otsus); selle tulemusel me kiitsime selle heaks ja kinnitasime ning käesolevaga kiidame heaks ja kinnitame juba seadusena isiklikult ja Kuningliku pitsati lisamisega". Peeter I saar on saar Lääne ­ Antarktikas, 450 km kaugusel Antarktika rannikust . Saare avastas 21. jaanuaril 1821 Fabian Gottlieb von Bellingshausen ja nimetas ta Vene keisri Peeter I järgi. Ola Olstad maandus saarele 2.veebruaril 1929 ning kuulutas selle Norra valduseks. 1.mail 1931 kinnitas Norra parlament saare kuulumist Norrale. Teine territoorium Antarktikas, mida Norra enda omaks peab, on Kuninganna Maudi maa. Rahvusvaheliselt kumbagi nõudlust ei tunnustata. Saare pindala on 243 (teistel andmetel 156) km...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Liibüa kõrb

Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes. Erandiks on Vahemere rannik, kui see muidugi Liibüa kõrbe osa üldse on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb ka rannikust kaugemal, kuid harva. Ka esineb Liibüa kõrbes mõnikord suvel mussoonvihmu. Aga oaasides ja Niiluse orus, kus sademeid mõõdetakse, on keskmine sademete hulk reeglina 1 kuni 10 mm aastas. Väheste sademete ning tasase reljeefi tõttu on Liibüa kõrbes vähe jõgesid. Erandiks on jällegi Vahemere rannik. Seal asub mõne kilomeetri kaugusel rannikust madal astang. Kuna seal sajab talvel 50 kuni 150 mm vihma, suures osas paduvihma, leidub seal jõgesid, kus vihma ajal ka vett voolab...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Hispaania

See maastikuosa lõpeb tasase rannikualaga, mis kannab nimetust Mara. Tegu on linnastunud alaga, mida ümbritsevad traditsioonilised maaviljeluspiirkonnad. LÄÄNE COSTA DEL SOL Lääne Costa del Soli moodustab 100 kilomeetrit rannikuala, mis saab alguse Malaga cityst ja ulatub läände kuni Cadiz provintsi piirini. See osa rannikust on kõrgelt arenenud - seda nii kinnisvararenduse kui ka infarstruktuuri seisukohalt. Antud piirkond meelitab ligi tähtsama osa Hispaania rahvusvahelisest turismindusest. Ühendus keerleb Malaga Rahvusvahelise Lennuvälja, mis asub linnast 8 kilomeetrit läänes, ning põhilise kiirtee N340 ümber. Costa del Soli keskosas asub oluliselt parendatud piirkondlik maantee, mis viib meid San Pedro de Alcantarast sisemaale, ajaloolisesse linna...

Turismi -ja hotelli...
44 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Mereannid

Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana- Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 20­50 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austripangad paiknevad sageli rannikust kaugemal madalikel. Peamiseks töönduslikuks liigiks on söödav auster Ostrea edulis. Avatud mantli ja lõpuste tõttu on austrid tundlikud vee puhtuse suhtes. Samas on auster ise väga tõhus merevee puhastaja: üks hiidauster võib ühe tunni jooksul filtreerida 5-16 liitrit merevett. Austri sugupool võib sama isendi piires pidevalt muutuda, suguküpseks saab ta kolmeaastaselt. Söödav auster paljuneb soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni miljon muna....

Kokandus
28 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust . 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid-Reisilennukid ja reisilaevad, kaubalaevad, siis kui nad asuvad rahvusvahelises..... Sõjalennukid ­ja laevad on alati oma lipu all igal pool. 5)Saatkonnad on selle riigi territoorium, milles nad asuvad. Saatkondadele on antud puutumatus vastavalt diplomaatilisele kokkuleppele....

Ühiskonnaõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ajaloo referaat

Portugali kuningas võttis nõuks saata Indiasse mereekspeditsiooni. Portugali laevastikus oli palju vilunud kapteneid. Lõpuks langes kuninga valik Vasco da Gamale. 8. juulil 1497 asus Lissaboni eeslinna sadamast teele väike eskaader. Neli laeva Vasco da Gama lipu all alustasid reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal peatasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Üheksakümmend kolm päeva sõitis eskaader keset Atlandi ookeani, et tormide piirkonnast mööda pääseda. Kui portugallased taas Aafrika rannikule lähenesid, nägid nad, et see oli järsult põhja poole pöördunud. Neeme taga, mida kroonis lauda meenutav lame mägi, voogasid India ookeani rohelised lained. Pöörduti põhja suunda. Valitses kuumus, Aafrika rannad olid tühjad. Kolkunud vaadipäradest ammutasid meremehed viimseid veetilku. Madrused hakkasid surema...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mida võiks nimetada Eesti loodusfilosoofiaks

maa metsastumisega jäi neile järjest vähem ruumi elupaikadeks ja rohkem loomi elutses veekogude läheduses, kus nad sõid ära noore metsa, mille tulemusena rannaaladele ei kasvanud suurt metsa. Loomadel oli suur osa taimeliikide kadumises ja ka uute liikide tekkimisel. Inimese saabudes siia maailma olid elamiseks vajalik elukeskkond tekkinud ja nad said tegeleda koriluse, jahipidamise ja kalapüügiga. Liikumiseks sobisid inimesele loomarajad. Kaugemale rannikust ei saanud minna, sest meri oli ees ja inimestel tuli asuda parematesse kohtadesse, kus oli metsa ja kus sai jahti pidada. Samuti leidus seal küllaldaselt puitu, mida inimene vajas kütteks. Kindlasti pidi rohttaimestik olema mitmekesine, sest inimene kasutab toiduks ja ka ravimiseks nii siis kui tänapäeval taimi. Kas loomad ja eriti suured rohusööjad elasid koos inimestega? Arvan, et kindlasti, sest inimene vajas loomi...

Filosoofia
63 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

Nii hakati otsima mereteed Indiasse. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad, seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Kullajanu ja soov pääseda ligi sealsetele vürtsidele ning luksuskaupadele ajasidki eurooplasi rasketele ja ohtlikele avastusretkedele. Indiasse viiva meretee otsinguga hakkasid esmalt tegelema portugallased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laevatüüp ­ kerge ja kiire kolmemastiline laevatüüp ­ karavell. 5. sajandil jõuti ka sellega lõpule, et Pürenee poolsaar vallutati islamiusuliste käest tagasi. Hispaania ja portugali rüütlid, kes olid põlvest põlve sõdinud muhameedlaste vastu, jäid nüüd tegevuseta ja olid meeleldi valmis osalema retkedel väljaspool Euroopat. 15...

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mälestused aitavad elada

Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees olnud, vanana aga ei õnnestunud tal enam kalapüük. Mees mõistis, et vanadus on võtnud talt palju, kuid ta ei suutnud leppida, et külarahvas ei näe tas enam seda sama head kalameest, kes ta oli omal ajal olnud. Talle meeldis meenutada neid ilusaid ja seiklusrohkeid aegu merel ning soovis kõigest väest end tõestada. Ning ta saavutas selle, omamoodi, kuid saavutas. Mälestused aitasid tal aga kaugel rannikust hakkama saada, raskustega toime tulla ning elusa, terve ja õnnelikuna tagasi tulla. Erich Maria Remarque sõjaromaanis ''Läänerindel muutusteta'' kohtame noormeest Dateringi, keda aitavad vaid mälestused rindel hakkama saamisega. Ainus millest ta unistab, on taas koju jõuda. Ta on mõtetega kevades, kus õunapuud õitsevad ja loodus tärkab ning uksel ootab teda kaunis naine. Miski pole tugevam, kui see ilus mälestus. See ongi põhjuseks, miks ta elus püsib ning selle eest võitleb...

Eesti keel
143 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kreeta - Mükeene

VHK GÜMNAASIUM XI KLASS KUNSTIAJALUGU KREETAMÜKEENE JA VANAKREEKA KULTUUR KREETA Geograafilised andmed: Kreeta saar asub peaaegu võrdsel kaugusel Euroopa, Aasia ja Aafrika rannikust . Saare pikkus 245 km idalääne suunal, laius 1256 km, pindala 8261 km2. Loodus: merest kerkivad teravad mäed; idalääne suunaline mäestik; põhjakallas on laugjam, mistõttu just seal on mitmeid sadamad ja linnad. Kliima varieerub mõõdukast troopiliseni, suved on kuumad ja kuivad; talv on suhteliselt pehme. Kasvatatakse põhiliselt oliive, apelsinipuid. * * * Meie teadmised KreetaMükeene kultuurist põhinevad suurel määral muistsete...

Kunstiajalugu
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun