Dalmaatsia rannik Antsla 2012 Dalmaatsia rannik On rannikutüüp , mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride pikitelje siht. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikitelje sihiga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared, mis on rannajoonega paralleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega , mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ja saares on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saartevahelised lahed sügavad. Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule. Tegemist on suhteliselt harva es...
kõrval on võimsad. Dalmaatsia rannik on lihtsalt võrratult kaunis paik suvepuhkuse veetmiseks. Kui Dalmaatsia rannikul Aadria maanteed pidi sadu meetreid merepinnast kõrgemal sõita, on autot juhtida üsna keeruline. Pidevalt näeb hingematvaid vaateid Aadria merele, pilgu võib heita Horvaatia saartele ja näha neid nagu maakaardilt. Seal on lubjakivist kaljud, saared ja poolsaared . Pindala 11 578 km, elanikke 962 600. Ühtekokku hõlmab piirkond 375 km rannikust. Idast piirab Dalmaatsia Dinaaride mäeahelik , keskmised kõrgused üle 1500 m . Samas on Dinaarid ka piiriks Bosnia- Hertsegoviinaga. Dalmaatsias on ka kaks suuremat tasandikku , mis moodustuvad jõgede Krka ja Neretva piirkonnas. Aastasadu on Dalmaatsia olnud tihedas läbikäimises ülemerenaabrite itaallastega. Dalmaatsia on Horvaatia külastatuim piirkond. Päikesepaistest ja soojadest Vahemere tuultest hellitatud Lõuna-Dalmaatsia kulgeb imekitsa ribana piki Aadria mere rannikut
Floating Wind Turbines University of Tartu 2012 Featured topics Basic layout of wind turbines About FWT Technology and advantages Initiatives Conclusion Introduction to how wind turbines work Electricity Kinetic Click to edit Master text styles Second level energy of the wind Third level is converted to Fourth level mehanical energy. Fifth level Main parts 1. Rotor blades 2. Shaft 3. Generator Introduction to how wind turbines work Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level ...
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnaka...
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö II rühm 1. Selgita territoriaalvete mõistet! (2p) on kaldariigi territooriumi osa. Majandusvöönd Algab territoriaalvete lõppemisega ning võib ulatuda 200meremiili kaugusele. Seal määrab kalapüügimahu ja kalaliikide püügi kaldariik 2. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Maailmad kalapüüdjad riigid on Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA,Indoneesia.Euroopa poolt kuuluvad esikümnesse ka Venemaa ja Norra. Siseveekogudest püüavad kõige rohkem Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Kalakaubanduse põhisuunad on: Rannikupüük – kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul Ookeanipüük – kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga. Need laevad võiv...
2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid. 1) Rannikupüük - Paadid . ( Peipsi ääres , Saaremaal , Arengumaades ) 2) Avamerepüük - Laevad , kalatööstus . 3) Kalakasvatus - Eestis , väga palju on Hiinas . ( Härjanurmes , vutiknurmes ) Forelli , lõhe . 4) Ookeanipüük - Laevastik. Maailmameri jaguneb : 1) Territoriaalveed - rannikust 12 meremiili , kuulub riigile ( maavarad ja kalad kuuluvad ) 2)Majandusvööd - 200 meremiili rannikust ( 370 km ) , rendiload välja rentida. 3) Avaookean - kuulub kõigile.
territooriumil, aastane juurdekasv, liigiliselt mitmekesised, puit läheb mööblitööstusele. Parasvöötme okasmets - ulatuslikul territooriumil, väikese juurdekasvuga aastas, suhteliselt hõredad ning vähe puuliike ja enamasti kasut. Tarbepuiduks. 3 kalanduse vormi ja iseloomustus? 1)Rannikupüük- kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad väikeste paatidega kala. Kala töötlevad ise või annavad väikestele tehastele ning ei kalasta rannikust kaugel. 2)Ookeanipüük- püütakse rannikust kaugel, püügile tuleb saata terve laevastik( baaslaevad, kalaluurelaevad, materjale-või toodangut ära vedavad laevad ) . 3)Kalakasvatus- kalanduse korraldus, kus püütavat kala kasvatatakse eelnevalt inimese rajutud basseinides. Tähtsamad kalastuspiirkonnad: Vaikse ookeani kalavarad. Loode-ja kirdeosa ja ka ookeani läänepoolsed saartevahelised alad. Riigid- Jaapan, USA, Tsiili, Peruu. Kes, mis on maailmamere peamised igapäevased reostajad
Suviti on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses. Talv on lühike, mai algusest augusti lõpuni. Talvel jääb temperatuur 25-30 kraadi vahele. Gibsoni kõrbe lähedastel aladel võib esineda paar korda aastas härmatis. Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on laskuvad õhuvoolud. Laiuskraadidel puhub kagupassaat,siis järelikult asub Suur Liivakõrb tuulealusel nõlval. Seega on tekkinud pidev kõrgrõhkkond ja väga kuiv kliima. Lisaks möödub rannikust Lääne- Austraalia külm hoovus, mis mõjutab samuti kuiva kliima teket. 3 VEESTIK Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on asetsevad laskuvad õhuvoolud. Kuna nendel laiuskraadidel puhub kagupassaat, asub Suur Liivakõrb tuulealusel nõlval. Seega on tekkinud pidev kõrgrõhkkond ja väga kuiv kliima. Lisaks möödub
Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme Avastati ,et tee Indiasse on vaba Dias hakkab tagasi sõitma Tagasi teel 1488 aasta mais silmas Hea Lootuse neeme 1488.aasta detsembris tagasi Lissabonis 1451 Itaalia 20. mai 1506 Hispaania Maadeavastaja ja kaupmees Ameerika avastaja Mõte otsida tee Indiasse lääne poolt sõites Kolumbus ootas 17-aastat,et kirjutada alla lepingule. Teele läks kolm karavelli ja teele läks umbes 90 meest Reis algas 1492.aastal 12.oktoobril nähti maad Avastas Kuuba ja Haiti
alasid, ja muudab need kasutuskõlbmatuks. Jõgedesse satub setteid, mis ummistavad põhjustades üleujutusi. Kalandus koosneb: Kalade ja muude veeorganismide püügist. Kalade ja muude veeorganismide kasvatusest. Inimesele meresaadused: söök, loomasööt, väetis, kosmeetika, suveniirid. 4 kalandusvormi: Hajali rannapüük – kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad kala väikeste paatidega. Kala töötlevad ise või annavad väikestele kalatehastele. Ei kalasta rannikust kaugel. Ida, Kaug – Aasia aga ka Norra. Kontsentreeritud rannapüük – kalandus koondub paljudest pisikestest hajali kaluriküladest vähestesse linnadesse, mis asuvad soodsates sadamakohtades ja on hästi ühendatud sisemaa turuga. Moodustab ühtse kompleksi – püük + töötlemine + müük. Lõuna – Ameerika lääneranniku riikides. Ookeanipüük – kala püütakse rannikuist kaugel. Püügile tuleb saata terve
São Paulo Info São Paulo on linn Brasiilias Asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel keskmiselt 795 m üle merepinna. Pindala: 1523 km² Elanikke: 11 037 600 (2009) São Paulo jaguneb 31 subprefektuuriks ja need omakorda linnaosadeks. Linn on tuntud sudu, suure kopteripargi ja paljude pilvelõhkujate poolest. São Paulo on tähtis majanduskeskus, seal asub ka Ladina-Ameerika suurim väärtpaberibörs Bovespa. Kõrgkoolid ja lennujaamad Terves São Paulos on kokku 578 erinevat ülikooli.
aastaks. Juba lähemal ajal, tuleks välja mõelda ja kasutusele võtta säästlikumad, puhtamad ja taastuvamad energiaallikad. Üks võimalus selleks on tuuleenergia. Aga, tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Tuulegeneratoreid, mis tuuleenergiat koguksid, saaks rajada rannikust veidi kaugemale merre, et need kedagi ei häiriks. Järgmine võimalus oleks kasutada päikeseenergiat, aga kuna Eestis on aasta jooksul päikest suhteliselt vähe, siis ei ole see kõige otstarbekam. Majade ja hoonete kütmiseks võiksid inimesed järjest rohkem hakata kasutama näiteks geotermaalenergiat või biomassienergiat, mis on taastuvad. Mina arvan, et Eestis oleks kõige õigem hakata kasutama rohkem tuuleenergiat(seda saab
Florida poolsaar Asukoht Florida on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel. Florida piirneb Georgia ja Alabama osariigiga. Kliima Florida päikeserannik meelitab igalt poolt maailmast kohale hulgaliselt turiste. Floridat iseloomustab ideaalne kliima - 25-35 kraadi läbi aasta. Niiske lähistroopiline taimkate ulatub rannikust kuni Apaltsi mäestikuni, mis on järsk piir eri loodusvööndite vahel. Suure sademehulga tõttu on siinsed jõed väga veerikkad. Taimestik Põhjapoolsetes piirkondades on levinud hikkori- ja pähklipuu; samas ning ka lõunapoolsematel aladel kasvavad igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. Väga levinud on siinsetes metsades liaanid, mis end teiste suuremate puude ümber väänavad
paremal ja veidi tagapool Briis- lokaalne tsirkulatsioon Merebriis hakkab tekkima paar tundi Briisi tekke põhjuseks enne keskpäeva Maapind soojeneb ja jahtub Merebriis vaibub umbes kella 21-ks kiiremini Soome lahel merebriisi max kiirus 6-9 Meri soojeneb ja jahtub m/s aeglasemalt Merebriis ulatub · Briisi tekkeks soodsaimad merel 10-15 km rannikust tingimused kevade lõpus ja suve sisemaal 15-20 km rannikust alguses temperatuuride erinevused kõige suuremad Maabriis · Maabriis tekib öösel, kui maapind jahtub kiiremini kui meri · Maabriis on tugevuselt nõrgem kui merebriis Lainetus · Väinameri on on Läänemere teistes osades tekkivale lainetusele · hästi suletud. · · Kitsad ja madalad väinad ei lase suuri laineid nõrgestamata läbi,
2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ebastabiilsed - Võidakse anda püügilubasid ka teistele riikidele vastavalt kvootidele - Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid müüa (Lõuna-Aafrika, osaliselt Argentiina) või rentida neid varasid teistele riikidele
orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. ·Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisestfütoplanktonist ning protistidest Kasutusala · Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta leiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm) · Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla Tänan kuulamast!
Boora Mis on Boora ja kuidas tekib? Boora (inglis. Bora) on külm mägedest laskuv puhanguline tuul, mis tekib külma õhu laskumisest soojale merele. Tekib piirkondades, kus kontinentaalse külmaga ala ja mere vahel on madal ranniku mäeahelik, mille taha koguneb külm õhk, mis laviinina voogab üle mäeaheliku, tekitades rannikumerel tugevaid tormipuhanguid. Boora puhub enamasti talvel, põhjustades rannikul järsu temperatuuri languse. Boora ulatub merele mõne kilomeetri kaugusele rannikust. Kuidas mõjutab inimesi? Boora võib tugeva tuule või külma tõttu lõhkuda puid, maju, elektriposte ja tuulikuid. Ära võivad jääda laeva- ja lennuliiklus või katkeda elekteriühendus. Eriti ohtlik on purjetamine, sest tuul võib alata järsku, rahulikul päeval selge ilmaga. Kus seda enamasti tekib? Seda tekib enamasti Aadria ja Musta mere rannikul: Bosnia ja Hertsegoviinas, Montenegros, Itaalias, Bulgaarias, Kreekas, Sloveenias, Türgis ja kõige sagedamalt Horv...
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö I rühm 1 Selgita majandusvete mõistet! (2p) Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikust- kalandus ja maavarude kaevandamine rannikuala loal, laevasõit vaba. 2 Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Riigid, kellel pole võimalust või tahtmist rannikult kala püüda, müüvad selle teistele riikidele. Argentiina, Okeaania riigid. 3 Millised on kalavarude vähenemise põhjused? (3p) a Ülepüük b Maavarude kaevandamine merepõhjast c Veereostus d Vee transpordi areng 4 Kas järgmised väited on tõesed või väärad? Paranda väärad väited õigeks. (2p) a Kõige metsasemad Euroopa riigid on Norra, Soome ja Rootsi. VALE, EESTI b Suurbritannia ja Türgi on metsavaesed riigid. VALE- IRAAN 5 Mida on kujutataud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Metsade tähtsus! (5p) 1 Metsalinnud on inimese toiduks ja sulgedest ...
1) Milliseid meetodeid kasutasid eurooplased Aafrika valitsemisel? Otsene valitsemine - selle korral määrati kohalikud ametisse suvaliselt, arvestamata seniseid traditsioone ja võimusuhteid. Kaudne valitsemine - kolonisaatorid säilitasid senised võimumehed ja piirdusid nende tegevuse juhtimise ja kontrollimisega. 2) Kuidas on Aafrikaga seotud David Livingstone? Ta oli esimene eurooplane, kes läbis Lõuna-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas muu hulgas Victoria joa. 3) Millist kunstivoolu esindasid: Ilja Repin - realism Johann Köler - nii romantismi kui ka realismi ilmingud Edouard Manet - impressionism Claude Monet - impressionism Vincent van Gogh - postimpressionism Paul Cézanne - postimpressionism Paul Gauguin - postimpressionism 4) Millise avastuse tegid: (milline tähtsus?) Charles Darwin - evolutsiooniteooria, mis tõestab, et inimene pärineb ahvist ja on
kalad suurima toiteväärtusega varud ülepüügi tõttu väiksed paljudes piirkondades on siseveekogud saastunud tööstuslikus püügis tähtsust ei oma oluline paljudes arengumaades oma tarbeks (näit. Hiina, India, Indoneesia) *rannikupiirkondadest (enamus tuleb sealt): -rannikupüük väikeste paatide või laevadega lühema perioodi jooksul toimub peamiselt territoriaalvetest - territoorium, mis kuulub sellele riigile, 3-12 meremiili rannikust. Teised loata siseneda ei tohi. Eestis 12 meremiili(aga ka majandusvetest ) püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades tööstuslikus püügis ei oma tähtsust suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias -avamerepüük toimub enamasti rannikuriigi majandusvetes - rannikuriigile kuuluv vee osa, kuni 200 meremiili, kus on eelisõigus (kalapüük, nafta ammutamine), seal on vaba transport 1 miil - 1.85km
Kliima: Liibüa kõrbes on üldiselt aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes. Erandiks on Vahemere rannik, kui see muidugi Liibüa kõrbe osa üldse on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb ka rannikust kaugemal, kuid harva. Ka esineb Liibüa kõrbes mõnikord suvel mussoonvihmu. Aga oaasides ja Niiluse orus, kus sademeid mõõdetakse, on keskmine sademete hulk reeglina 1 kuni 10 mm aastas. Väheste sademete ning tasase reljeefi tõttu on Liibüa kõrbes vähe jõgesid. Erandiks on jällegi Vahemere rannik. Seal asub mõne kilomeetri kaugusel rannikust madal astang. Kuna seal sajab talvel 50 kuni 150 mm vihma, suures osas paduvihma, leidub seal jõgesid, kus vihma ajal ka vett voolab
Deepwater Horizon oli Naftaplatvorm, mis uppus 22. aprillil 2010 Mehhiko lahte Louisiana ranniku lähistel, põhjustades ulatusliku keskkonnakatastroof (2010. aasta Mehhiko lahe naftareostus). 2.Millisele frmale kuulus platvorm? Naftaplatvormi ehitas Hyundai Heavy Industries Lõuna-Koreas. Ehitustööd algasid 1998. aasta detsembris ja platvorm anti tellijale üle 23. veebruaril 2001. Platvormi omanik oli Transocean Ltd ja see oli katastroof toimumise ajal liisitud BP-le. Kui kaugel rannikust see asus? Deepwater Horizon oli 112 m pikk, 78 m lai ja 97,4 m kõrge ning ulatus 41,5 m sügavusele merre » ja asub umbes 80 km rannikust. 3.Kui kaua(mitu piieva) kestis naftaleke ? Tuli kestis üle 35 tunni ja naftaleke kestis 152 päeva Kui palju lekkis naftat oopiievas? Augusti alguseks oli lekkinud nafta kogus teadlaste hinnangul kasvanud 5 miljoni barrelini. Ööpäevas lekkis umbes 5000 barrelit (umbes 700 tonni) 4.Kui suur oli naftalaik veepinnal?(Võrdle Eesti pindalaga)
Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiumaakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Harilik mänd levinud Euroopas ja Aasias, Hispaania ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Kasvab nii happelisel mullal, kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja leviala ulatub 1000...1200 m kõrguseni. Oma areaali lõunaosas,
Kaotati seisused ja nende eesõigused, anti õigused lihtrahvale, kehtestati üldine sõjaväekohustus. 9) Millised linnad on olnud Jaapani keisri residentsiks? Tokyo, Kyoto. 10) Mida kujutas endast kastikord? inimesed oli seisuste järgi jagatud kastidesse. 11) Miks puhkesid Hiinas oopiumisõjad? et teha lõpp oopiumi sisseveole Hiinasse. 12) Kes on misjonär? Kes oli Aafrika kuulsaim misjonär? Miks? - Usulevitaja, David Livingstone, I eurooplane, kes läbis L-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas Victoria joa. 13) Milliste avastustega on hakkama saanud järgmised teadlased? Mendelejev koostas 1869. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest Rutherford Pani aluse tuumaajastule, tänu sellele on võimalikuks saanud kiiritusravi, tuumajõujaamad jne. Freud nätas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajastub unenägudes, aga võib põhjustada lausa haigusi.
TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks. Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii oo...
0.7%. Sündimus 1.76 last naise kohta. Lõuna riik - arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus,vaene elanikkond, tööpuudus.Austraalia paikneb kõrbelises ja poolkõrbelises kliimavöötmes, põhja pool on ka troopilist kliimat. Suurem osa Autraaliast on kontinetaalne: temperatuurid kerkivad päeva jooksul kõrgele, ning langevad öösiti kiiresti. Kliima on kuiv ja sademeid väga vähe. Suvekuudel ulatuvad põjaossa troopilised tormid. Rannikust eemal on enamik maast põllumajanduseks liiga kuiv. Idaranniku lähedal kasvatatakse suhkruroogu, lõuna- ja lääneosas nisu ja viinamarju; viimaseid tarbib edukas veinitööstus. Liha ja villa saamiseks kasvatatakse tohutul hulgal veiseid ja lammbaid - mõlemad on tähtsad eksportartiklid. Rahvuslik koosseis peegeldab sisserännet. Ummbes 91% rahvastikust on Eurooplased, 6% Aasia päritolu, ning 2.2% on pärismaalased. 85% on briti või iiri päritolu
Põhjustab vee ja tuuleerosioon, tööstus ja põllumajandusresostus, valed põllumajandusvõtted • Mulla erosioon- pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel • Mulla sooldumine-vees lahustuvate soolade kogunemine mulla pealmistesse kihtidesse ja pinnale • Vesiviljelus- inimestele vajalike veeorganismide kasvamine looduslikes või tehislikes veekogudes • Territoriaalmeri- 12 meremiili rannikust ehk umbes 22km • Majandusvöönd- 200 meremiili ehk 370km. Rannikuriigil on seal alas õigus uurida, katsuda, kaitsta ja majandada • Mere reostumine ja kalavarude vähenemine- tankeriõnnetuste tõttu on merre sattunud tonne naftatooteid või naftat. Rannikute ääres olevad tööstusettevõtted reostavad samuti merevett. Prügi ning radioaktiivsed jäätmed.
lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas - 24ºC. • Lääneranniku temperatuuri mõjutab soe Lääne-Grööni hoovus ja idaosa külm IdaGrööni hoovus. Gröönimaa loodus • Põhja ja Ida- Gröönimaa rahvuspark (97200 km2)- mis on maailma suurim Gröönimaa loodus • Kõrgeim mäetipp Gumbjorn Fjeld – 3694 m Gröönimaa • Saare kaldajoone pikkus on 44 000 km ning enamus rannikust on liigendatud fjordidega Maavarad • Naftat • Kulda • Hõbedat • Vaske • rauda • Tsinki • Plaatinat • Uraani • Nioobiumi • Tantaali • Molübdeeni • Tsirkooniumi • Berülliumi • ütriumi Taimestik Saare lõunaosas • Kanarbik • Mustikas • Kukemari • samblikud Gröönimaa loodus • 500 taimeliiki • 700 seeneliiki umbes 60 linnuliik • meredes leidub 6 hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad
Babüloonlastelt. On spekuleeritud, mis ütlustest ja tegevustest kuuluvad Thalesele ja mis on talle omistatud hiljem, kuid sellegipoolest on hilisemad pidanud Thalest oma eeskujuks. Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Andmed Thalese kohta on väga napid. Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti kaudu maal; samuti püramiidide kõrgust nende varju pikkuse põhjal. Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Thalesest teatakse liiga vähe, et tema ideid rahuldavalt rekonstrueerida, kuid tema järeltulijad, kellest teatakse palju enam, on suure tõenäosusega saanud mõjutusi just Thaleselt.
.................lk5 Imelised pääsemised...................................................................................lk6 Kokkuvõte.............................................................................................lk7 Sissejuhatus Minu selle aasta uurimustöö teemaks on Jaapan. Selle teema valis just sellepärast, et tegu on väga aktuaalse teemaga. Viimastel nädalatel oleme kuulnud väga palju Jaapanis toimunud tugeva maavärina kohta, mis asus mõne kilomeetri kaugusel rannikust, mis omakorda tekitas tohutu hiidlaine. Hiidlaine kihutas kuni 700 km/h ranniku poole ja pühkis ära kõik, mis teepeale jäi. Tahan anda täpsemat ülevaadet sellest, miks selline katastroof tekkis ja miks oli nii palju hukkunuid. Jaapani maavärin oli üks tugevamaid, kui see ei ole ainuke suur probleem, sellele järgnev vajab tõsist tegevusplaani ja tohutuid finantse. 1 Miks maavärin tekib?
oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega kandub siia Põhja-Atlandi hoovuse kohalt eelnevalt soojenenud õhku, mis muudab kliima soojemaks, kui seda on muidu antud laiuskraadil. 6. Kõrgustikud tuulepealsetel nõlvadel rohkem sademeid, lumikate tekib varem ja on püsivam. 7. Läänemeri Läänemeri jaotab Eesti mereliseks ja mandriliseks kliimavaldkonnaks. Mere mõju võib ulatuda kuni 60 km; nt sademete hulk suureneb rannikust 30-60 km kaugusel, temperatuuri suur kõikumine algab 20 km. Õhumassid Õhumasside liikumine sõltub päikesekiirgusest ja aluspinnast. Õhu soojenedes tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk väheneb. Kujuneb välja madalrõhuala ehk õhumiinimum TSÜKLON. Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva ning kõrgema õhurõhuga servadest madalama rõhuga keskme suunas. Kõige sagedamini jõuavad Eestisse Atlandi ookeanilt pärit Islandi tsüklonid,
aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa- pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Harilik mänd levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Miinimumtemperatuur kasvualal võib olla kuni 60°C, maksimum ulatuda aga kuni 40°C ja isegi rohkem. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Kasvab nii happelisel mullal, kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil.
Lähestikku kasvavate puude juured põimuvad tihedalt omavahel läbi, pakkudes üksteisele tugeva kaitse tuulte vastu. Seemned satuvad harva viljakale pinnasele, sest maapind on kaetud okaste ja lehtedega; ainult tulekahjud ja üleujutused loovad neile soodsad tingimused. Pahkjate moodustiste all on uinunud pungad, mis vajadusel võrseid ajama hakkavad. Ranniksekvoia kasvab uduses ja niiskes kliimas, kitsal umbes 750 kilomeetri pikkusel ribal 30...65 kilomeetri kaugusel Vaikse ookeani rannikust, California keskosast kuni Oregoni piirini. Vahetu ookeani rannik on puu jaoks liiga liivane, tuuline ja soolane. Suurem osa levialast jääb merepinnast kõrgusele 30...750 meetrit, kuid harvemini kasvab ranniksekvoia ka meretasapinnal või kuni 920 meetri kõrgusel. Eelistatav kasvuala on mägedes, eriti aga nendevahelistes sügavates orgudes, kus tänu sagedasele udule võib leida kõige kõrgemaid ja vanemaid sekvoiasid.
Galapagose saared Galapagose saared on Coloni saarestikus asuvad ning Ecuadorile kuuluvad vulkaanilised saared. Need asuvad umbes 1000 kilomeetri kaugusel Lõuna-Ameerika rannikust, Vaikses ookeanis. Saarestik koosneb 16 suuremast saarest ja hulgast väiksematest saartest. 1535. aastal avastas saared Fray Tomas de Berlanga ning saarte looduse uurimisele pani aluse Charles Darwin, kes 1835. aastal sealset loomastiku uuris. Alates 1934. aastast kuuluvad saared looduskaitse
plahvatuse etapp). 10 suurima rahvaarvuga riiki: 1. Hiina 1.32 miljardit 2. India 1.12 miljardit 3. USA 301 miljonit 4. Indoneesia 234 miljonit 5. Brasiilia 190 miljonit 6. Pakistan 164 miljonit 7. Bangladesh 150 miljonit 8. Venemaa 141 miljonit 9. Nigeeria 135 miljonit 10. Jaapan 127 miljonit 152. Eesti 1.3 miljonit Rahvastiku paiknemine üle 50% elanikest elab kuni 200 km rannikust transport 15% maismaast on asustamata asutustihedus on maailma eri paikades väga erinev keskmine 40 in/km² LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ÜHISKONDLIKUD TEGURID
uskuda, toime tulla, saavutada. Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees olnud, vanana aga ei õnnestunud tal enam kalapüük. Mees mõistis, et vanadus on võtnud talt palju, kuid ta ei suutnud leppida, et külarahvas ei näe tas enam seda sama head kalameest, kes ta oli omal ajal olnud. Talle meeldis meenutada neid ilusaid ja seiklusrohkeid aegu merel ning soovis kõigest väest end tõestada. Ning ta saavutas selle, omamoodi, kuid saavutas. Mälestused aitasid tal aga kaugel rannikust hakkama saada, raskustega toime tulla ning elusa, terve ja õnnelikuna tagasi tulla. Erich Maria Remarque sõjaromaanis ''Läänerindel muutusteta'' kohtame noormeest Dateringi, keda aitavad vaid mälestused rindel hakkama saamisega. Ainus millest ta unistab, on taas koju jõuda. Ta on mõtetega kevades, kus õunapuud õitsevad ja loodus tärkab ning uksel ootab teda kaunis naine. Miski pole tugevam, kui see ilus mälestus. See ongi põhjuseks, miks ta elus püsib ning selle eest võitleb
praktiliselt puuduvad. UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Kõrbe idaosas Suure astangu jalami lähedal sajab aastas 80-100mm. Atlandi ookeani rannikul külma Benguela hoovuse tõttu kõigest 5-10mm aastas. Kõrbe keskosas on samuti kuiv, sajab ligikaudu 50mm aastas. Namibi kõrbes on märgatav, et sisemaal sajab tunduvalt rohkem kui rannikul, see on tingitud külmast Benguela hoovusest, mis möödub rannikust. See-eest esineb rannikualadel tihti udu, sest merelt tulev niiske õhk ja maismaa kohalt tulev kuiv õhk saavad seal kokku. SADEMETE HULK NAMIBI KÕRBE LINNADES KÕRBE TÜÜP Namibi kõrbe lõunaosa on luideterohke liivakõrb, kus jõed imbuvad maapinda. Põhjaosa on valdavalt kivikõrb, mis on kaetud jämedama kivimmaterjaliga, kuigi kohati on sealgi liivakõrbe. NAMIBI KÕRBE LÕUNAOSA
Üks barrel võrdub 159 liitriga. Joonis : Toornafta destillatsioon. Ajalugu Naftat tunti juba enne ajaarvamise algust. Hiinas osati sellest juba siis petrooleumi saada, mida kasutati lambiõlina, ravimina ja sõjapidamises. Esimene tänapäevane puurtorn lasti käiku 1855. Aastal USA-s Pennsylvanias. Esimene sõiduauto, mis tarbis kütisena bensiini oli Ford. Peamised naftaleiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes · Libra naftamaarsla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla Joonis : Maailma naftavarud 2009. aasta seisuga. Kokkuvõte Nafta on olulisim mittetaastuv tooraine maailmas. Kui nafta puurimist ei vähendata, siis on meie naftamaardlad prognoosi kohaselt 2050. aastaks tühjaks pumbatud. Alates 1980. aastast on naftat pumbatud maaseest välja rohkem, kui leitakse uusi maardlaid. Kasutatud kirjandus · http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maail mas
Tuumaenergia suur kasutus Osatähtsus kasutamisel: Prantsusmaal (78%) , Leedu (70%) , Slovakkia ja Belgia (55%), Rootsi (50%) Tootjad: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Nafta, maagaasi ja kivisöe leiukohad märkida kaardil! Nafta lk 70; maagaas lk71; kivisüsi lk73 Pmst, kõik mis on Pärsia lahes..või sellised rohkem rannikuäärsed alad on nafta Maagaas on peamiselt siis Põhjamere kandis, Kariibimere kandis (USA) Kivisüsi on siis rohkem see mis paikneb rannikust kaugemal.. (umbes midagi nii, kergem mäletada ehk)
kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses. Talv on lühike, mai algusest augusti lõpuni. Talvel jääb temperatuur 25 ja 30 kraadi vahele. Gibsoni kõrbe lähedastel aladel võib esineda paar korda aastas härmatis. Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on asetsevad laskuvad õhuvoolud. Kuna nendel laiuskraadidel puhub kagupassaat, asub Suur Liivakõrb tuulealusel nõlval. Seega on tekkinud pidev kõrgrõhkkond ja väga kuiv kliima. Lisaks möödub rannikust Lääne-Austraalia külm hoovus, mis mõjutab samuti kuiva kliima teket. 4. Kõrbe tüübid Suure Liivakõrbe peamine tüüp on liivakõrb ehk erg, millel kulgevad mööda maastikku piklikud luited. Lõunaosas esineb ka kivikõrbesid. 5. Taimestik ja loomastik Suur Liivakõrbe taimed on peamiselt roht- ja põõsastaimed, kuid seal esineb ka üksikuid õistaimi. 1) Üks tavaline rohttaim kannab inglise keeles nime feather-top spinifex (lad. k. Triodia schinzii)
Karstijärved on enamasti ajutised ja asuvad põhja-eestis lubjakivide avamusalal. Nähtavad välja ja sissevoolud neil enamasti puuduvad (porkuni) Meteoriidijärv- ümar , valliga ümbritsetud ( Kaali ) Tehisjärved narva vh , paunküla vh karksi paisjärv Looduslik paisjärv ( ülemiste ) tekkis um 8000 at kunagise läänemere rannikualale luitaheliku taha . maa kerke tagajärjel on rannikust kaugele jäänud ja ohustab nüüd Tallinnast kõrgemal asudes linna Järvesid ei ole Pandivere kõrgustikul , sest see on karstiala ja vesi liigub mööda lõhesid maa sisse PÕHJAVESI Pinnavesi pindmine vettpidavate kihtide peal lasuv vesi( surveta mage) Põhjavesi vettpidavate kihtide vahel lasuv vesi ( surveline , sügavuse suurenedes soolsus kasvab ) Vett kandvad kihid lõhedega lubjakivi, liivakivi , kruus , liiv , moreen
aasta 14. augustil .Tasman purjetas kõigepealt Mauritsiusele, kuhu ta jõudis 5. septembril. 8. oktroobil purjetasid nad saarelt edasi lõunasse ja seejärel süüd-süüdosti. 6. novembriks olid nad jõudnud lõunalaiusele 49º4', kus jäid tormi tõttu toppama. 24. novembril 1642. aastal märkasid nad väga kõrget kallast. See oli Tasmaania saar, mida Tasman pidas seda osaks Uus-Meremaast ja nimetas selle Van Diemeni maaks edalarannik. Millist osa rannikust hollandi meremehed tol päeval nägid, pole kerge määratleda, sest ekspeditsioonil osalenud meeste kaardid erinevad üksteisest märgatavalt. 2. detsembril läks meeskond Van Diemeni maal kaldale. Olles maal olnud 2 päeva, liiguti edasi. 4. detsembril möödusid nad saarest, millele anti Van Diemeni tütre auks nimeks Maria saar. 5.-13. detsembrini 1642 ületas ekspeditsioon mere, mis eraldab Tasmaaniat ja Austraaliat Uus-Meremaast. 13. detsembri keskpaigaks jõudis Tasman
fossiilseid kütuse (kivisüsi, nafta, maagaas) varusid kokku ligi kaks korda. Seniajani pole aga see määratu ressurss inimestele kättesaadav, kuna metaanhüdraat laguneb kergesti, kui see oma keskkonnast välja viia, see tõttu pole leitud ka ühtegi sobivat tehnoloogiat metaanhüdraadi kaevandamiseks. Kõige rohkem on uurinud metaanhüdraadi kaevandamise võimalusi jaapanlased, sest neil endal puuduvad looduslikud kütused. Jaapani teadlased alustasid katsepuurimisi 60 kilomeetri kaugusel rannikust 950 meetri sügavuses ookeanis. Nii suured sügavused on tehniliselt tõsine väljakutse olemasolevale tehnoloogiale, sest senised puurimised nafta- ja gaasiväljadel pole kunagi nii kaugele ulatunud. Energiarikas metaanhüdraat võib osutada inimkonnale ka ohtlikuks. Metaan on kütusena küll üsna kasulik, kuid samas on ta väga tõhus kasvuhoonegaas. Metaan on 10 korda ohtlikum kui süsihappegaas ning suurte koguste metaani paiskumine õhku võib viia katastroofilistele tagajärgedele
kalad harilikult hajali ning kalapüük on kulukas 6. Mis on akvakultuur? Mis on sumbad? Sumbad- eriti palju kasutatakse Norras; kalakasvatus võrkude sees Akvakultuur ehk vesiviljelus on üldjuhul kasulike veeorganismide, nii mageveeliste kui ka mereveeliste, kasvatamine vesikeskkonnas. Sump on suur hõredasilmalisest võrgust kott, mis on kinnitatud veekogu põhja ankurdatud ujuvale raamile 7. Kui kaugele rannikust ulatuvad territoriaalveed ja majandusvööndi veed? Territoriaalveed ulatuvad rannikust kuni 22km´ni.Majandusvööndi veed ulatuvad kuni 370km´ni rannikust. 8. Mida tohib /ei tohi teha rahvusvahelistes vetes? Kõigil on õigus vabaks laevasõiduks, lendudeks selle kohal, kalapüügiks, allveekaablite ja torujuhtmete paigaldamiseks ning teadusuuringuteks. 9. Miks ja kuidas on tekkinud tänapäevane piraatlus India ookeanis Somaalia ranniku lähedal?
Tippu viib 1400 m pikkune köisraudtee. Ipanema on Rio de Janeiro linna lõunaosas Atlandi ookeani rannikul asuv linnaosa ning eelkõige tuntud seal asuva supelranna poolest. Supelrannas orienteerutakse vetelpäästetornide (Posto) järgi. Ranna läänepiiril asuvad mäed Dois Irmãos ('Kaks Venda'). Ipanema on asutatud 1894. aastal ja on tänapäeval üks linna kallemaid piirkondi. Avenida Vieira Soutol asuvate elamute ruutmeetrihind on Brasiilia kalleim. São Paulo asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel ning on Brasiilia ja kogu Lõuna- Ameerika suurim linn. Koos eeslinnadega elab seal ligi 20 miljonit inimest. Erinevat päritolu immigrantide tõttu on linn multikultuurne, suuremad etnilised rühmad on portugali, itaalia, saksa, hispaania, aafrika, liibanoni ja jaapani päritolu. Linn on tuntud sudu, suure helikopteripargi ja paljude pilvelõhkujate poolest. Iguaçu juga asub Brasiilia ja Argentina piiril. See on 2,7 kilomeetri pikkune, 82 meetrit kõrge
Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi organisme. mõned võivad kasvada 60 m pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kilo, kuna saavad sünteesida 20-30m sügavusel veeall, siis võivad tihnikud ulatuda km.-ide kaugusele rannikust. värvus tuleneb fukoksantiinist (pigmendi nim) lisaks sisaldavad klorofülle ja joodi. NT: põisadru ( hiina ja jaapan kasutavad lehtadrut köögiviljana) 5.PUNAVETIKAD- kasvavad kuni 200m sügavusel kokku umbes 5000 liiki selles umbes 150 maismaal ja magevees. Enamik hulkraksed, värvuselt punased, sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjutavaid punaseid pigmente- mis aitab fotosünteesida nõrgas valguses
Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 2050 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austripangad paiknevad sageli rannikust kaugemal madalikel. Peamiseks töönduslikuks liigiks on söödav auster Ostrea edulis. Avatud mantli ja lõpuste tõttu on austrid tundlikud vee puhtuse suhtes. Samas on auster ise väga tõhus merevee puhastaja: üks hiidauster võib ühe tunni jooksul filtreerida 5-16 liitrit merevett. Austri sugupool võib sama isendi piires pidevalt muutuda, suguküpseks saab ta kolmeaastaselt. Söödav auster paljuneb soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni miljon muna.
päikesevarjutused tekivad tsükliliselt umbes 19 aasta tagant. Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb. Samuti olevat ta olnud üks esimesi insenere, kes sai hakkama vägitükiga--ta juhtis eemale Hylase jõe vood, et kuningas Kroisos ( Lüüdia kuningas) saaks selle ületada. Andmed Thalese kohta on väga napid. Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti kaudu maal; samuti püramiidide kõrgust nende varju pikkuse põhjal. Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Säilinud pärimuste kohaselt pidas Thales algaineks (oleva archeks) vett. See võib esmapilgul olla raskesti mõistetav. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt on vesi see
Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas):Saudi Araabia 10,37, Venemaa 10,26, Ameerika Ühendriigid 8,69, Iraan 4,09, Mehhiko 3,83 Nafta tootmine ja kasutamine Naftat toodetakse eranditult puuraukude kaudu Naftat kasutatakse tootmiseks: § Õlid (mootoriõli,vaseliin) § Kütus (bensiin,petrooleum) § Lahusti §
1507 - 1519-1522 – Magalhaes purjetas ümber maailma Hiina leiutised ja oskused Kompass, paber, püssirohi, trükikunst, siid, portselan Mille poolest oli India kuulus Vürtside poolest. Euroopas arvati et see on muinasjutuliselt rikas maa. Miks mindi maadeavastusretkele Enamasti sooviti leida uut teed Aasiasse, et ei peaks Aasia vürtse ostma araablaste käest Miks tegid maadeavastustega algust Hispaanlased ja Portugalased Nad olid harjunud purjetama rannikust kaugemal avamerel. Neil oli ka selleks eriline laevatüüp karavell. Kuidas ja millal asustati Ameerika Esmalt läksid sinna konkistadoorid et leida kulda. Hiljem ka näiteks paljud iirlased kuna Iirimaal oli põud ning siis loodeti saada parema elu peale. Maadeavastuste tagajärjed eurooplastele Uute rikkustega kauplemine oli väga tasukas, seetõttu rajati Uue Maailmaga kaubeldes teenitud rahaga euroopasse palju manufaktuure. Tagajärjed ameerika põliselanikele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
