ajalehe ,,New York Herald'' reporter. Gidion Spiletti, kelle ülesandeks oli olnud jälgida sõjasündmusi Põhjariikide armees. Vangid otsustasid põgeneda maksku mis maksab. Põgenemiseks kasutasid nad aerostaati ja ühel tormisel ööl põgenesid 5 meest ja koer. Torm aga paisus orkaaniks. Õhupalli oli võimatu maapeale tuua. Neli neist viiest mehest, kes 20- ndal teele asusid heideti 24-dal tühjale rannikule üle kuue tuhande miili nende kodumaast eemal. See oli asustamatta saar. Hiigellaine oli paisanud inseneri merre. Tema koer kadus samuti. Alustati kaaslase otsinguid ja ta leiti elusana. Merehädalised olid sellel saarel neli aastat. Tänu Cyrus Smithi teadmistele said nad kõigepealt tule (kella klaasidest tegid läätse). Rajasid endale elamise, valmistasid savist nõusi, püssirohtu. Ehitasid veski, savipõletusahju jne. Saarel olles tundsid nad, et keegi
kunstialased õppetunnid ning andis talle pliiatseid, pabereid ja värve. Koch soovitas ka linna kuberneril Aleksandr Kaznatsejevil noorele andele tähelepanu pöörata. Kaznatsejev saatiski poisi õppima alguses Simferoopoli Gümnaasiumisse ja seejärel Peterburi Kunstide Akadeemiasse, kuhu ta saabus 28. august 1833. Aivazovski asus õppima professor Maksim Vorobjovi maalikunstiklassis. Aastal 1835 pälvis Aivazovski oma maastikumaalide "Vaade rannikule Peterburi lähistel" ja "Etüüd õhust mere kohal" hõbemedali ja ta määrati prantsuse maalikunstniku Philippe Tanneri abiliseks. Tanner keelas Aivazovskil iseseisvalt töötada, aga Aivazovski rikkus seda keeldu ja esitas kunstiakadeemia 1836. aasta sügisnäitusele viis maali. Aivazovski teosed said heatahtliku kriitika osaliseks, samas kui Tanneri töid kritiseeriti liigse maneerlikkuse pärast. Tanner kaebas Aivazovski
Hiina Ajalooliselt tihedamini asustatud alad on veekogude ääres. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Peamine rahvahulk on kogunenud rannikule. Seda näitab ka suurlinnade asukoht rannikul, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina jpm. Hiina naftavarud ei ole suured. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%.Hiina on küttepuidu toodangu poolest üks esimesi riike maailmas. Hiina vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringa...
Võrreldes rahvastiku tihedust Albaania (98,5 in/km²), Makedoonia (82,2 in/km²), Bulgaaria (65,2 in/km²) ja Türgiga (97 in/km²), ei tõuse Kreeka teiste seast kuigi esile, kuna riigi territooriumist on 80% mägine ning seetõttu on paljud alad elamiseks kõlbmatud. Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna Ateena ümbruses ning teistes linnades/linnapiirkondades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuval Irákleiol. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule ning tihedam asustus on ka saartel. Suhteliselt vähe inimesi elab sisemaal ning mägisematel aladel võib elada ruutkilomeetri kohta 1–5 inimest. Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides on keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat ja naistel 82,8 aastat. Kreeka on läbi teinud demograafilise ülemineku etapid ning ta liigitatakse kaasaegse rahvastiku tüübiga riikide hulka ehk siis on madal sündimus ja
Versailles ' leping
a. Lõppes rekonkista Hispaania ja Portugali väikeaadlikud järkasid maailma vallutamist TAGAJÄRJED: eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele, kaubanduskapitalismile; hävitati asteekide kultuuri ja Peruu inkade riik; Aafrika elanikke orjastati; Uue Maailma avastamisel muutus eurooplaste väljaränne massiliseks; maailmakaubanduse kujunemine; hindade revolutsioon; majanduse raskuspunkt läks Vahemerelt Atlandi rannikule. 3) Isikud: DIAZ esimese teadaoleva eurooplasena purjetas ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, MAGALHAES esimene reis ümber Maa, ületas esimesena Vaikse ookeani, VASCO DA GAMA esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas, COLUMBUS 12. okt, 1492 avastas Ameerika arvates, et jõudis Indiasse, HENRIQUE MERESÕITJA asutas maailma esimese meresõidukooli, AMERIGO VESPUCCI itaalia maadeuurija, kelle järgi sai nime Ameerika maailmajagu, WILLIAM JANSZOON esimene
Reostus ja eutrofeerumine Õppejõud Peeter Pall REOSTUS Joonis 1. Peamised reostusallikad Peamised reostused tulevad põllumajandusest, linnadest, tööstusest ja õhust, nendest reostusallikatest satub reostus jõgede kaudu merre, v.a õhureostus. Õhureostus võib veekogu hapestada. Keskkond hakkab reostuse tagajaärjel muutuma, mis ei ole sobilik teatud organismidele. Reostus, mis otseselt ei tapa, muudab koosluse struktuuri. Toksilised ained võivad kaua keskkonnas püsida. Leidub ka selliseid toksilisi ained, mis pika aja möödused bioloogilises ringes kahjutuks muutuvad. Mere reostuse allikad Allikas Osakaal % Äravool ja heide maalt 44 Emissioon õhu kaudu maalt 33 Laevandus ja lekked 12 Ookea...
Merevee omadused: 1) temp. veekogude paari meetri paksune pinnakiht on palju soojem kui sügavamate kihtide vesi 2) soolsus merede ja ookeanide sarnasus on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus on 35%. Väike veeringe vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe merest aurustunud vesi kantakse pilvedega maismaakohale ja seal sajab see maha. Mõju rannikule: inimene - ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivarand. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus on kulutav tegevus. Pangaks nim. järsakut, mis on kujunenud monoliitsetesse alguspõhjakivimitesse. Pankrannaks nim. vastavat rannalõiku. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajonne sirgemaks muutumine ehk õgvenemine
.............................................5 Viitse Admiral Franz Hipper.................................................................................5 Admiral Hipper sündis 1863. aastal, ta astus kadetina Saksa mereväkke 18-aastaselt. Admiral Hipper sai kurikuulsaks I maailmasõja alguses, kui ta määrati 1912. aastal Avamerelaevastiku luureüksuste ülemaks. Ta tegi oma lahingristlejatega mitmeid reide nii Põhjamerele kui Briti rannikule. Admiral Hipper määrati 1918. aastal Avamerelaevastiku ülemaks. Sama aasta lõpuks ta lõpetas tegevteenistuse. Admiral Franz von Hipper suri 1932. aastal...........................................................................5 Brittide Suur Laevastik.......................................................................................................5 Admiral John Jellicoe .......................................................................
Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania pealinn on Madrid. Riigi pindala on 504,8 tuh km². Nende rahvaarv on 46,1 milj elanikku (2011). Hispaania kuningas on Juan Carlos I. Nende rahaühik on nagu meilgi euro. Hispaania lipp 4 Rahvastik Hispaanias paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse. 20.sajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtesse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat elu otsima Ameerikasse. Alates 1950. aastaist hakati rändama Euroopa maadesse, eelkõige Saksamaale, Prantsusmaale ja Sveitsi. Nüüd on Hispaania aga hoopis siserännumaa.
+20°C ekvaatori poolt ja +10°C pooluse poolt. Parasvööd polaarjoonte ja pöörijoonte vahel Mereline Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Suvel varjavad seal sajupilved tihti päikese. Talvel pehmendab veeaur ilma. Selline kliima on näiteks Lääne-Euroopas. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad
laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega. Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased. Just Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht teis viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit.
Norra Kongeriket Norge Pindala: 324 000 km² Rahvaarv: 4 400 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 19 maakonda (fylke`t) Pealinn: Oslo Rahaühik: Kroon Linnastumine: 76% Sündimus: 13 Suremus: 10 Keskmine eluiga: 78 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 Eksportkaubad naftatooted, kemikaalid, metallid, puit Norrale on iseloomulik suur põhja-lõuna-suunaline ulatus: põhjapoolseima (Knivskjelloden) ja lõunapoolseima (Lindesnes) punkti vahe on 1752 km, laius 6,3 km (Narviki kohal) kuni 4630 km. Põhiseadus kehtestati 1814. aastal, mille järgi on riigipea kuningas, kes omakorda nimetab ametisse ...
Hüdrosfäär maa vesikest, mis moodustub maailmamerest ja sisevetest ( ka põhjavesi! liustikud! ) Veeringe vee ringkäik oleku muutudes. Mõjutavad tegurid : 1. Sademed. - osa ookeanist aurunud sademetest sajab sinna tagasi, osa kandub maismaa kohale - mida kaugemale mandri kohale liigub niiske mereline õhk seda suuremale alale kujuneb mereline kliima - kui õhumasside liikumist takistavad mäed, siis sajab suurem osa niiskusest mägisele rannikule maha - maailmamerelt aurub rohkem vett kui maismaalt, sest aurumine ei vähene vee defitsiidi tõttu, maailmamere pindala on 2.4 korda suurem kui maismaa oma 2. Auramine. - toimub kogu aeg maa- ja veepinnalt, natuke ka liustikelt - sõltub pinnase omadusest, taimestikust, maa ja õhu niiskusest, tuule kiirusest, temperatuurist - auramine on suurem seal, kus maa on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maa lähedal 3. Jõgede äravool.
Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8. saj alguses sai alguse Kreeklaste kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Tuhanded Kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu musta mere rannikule. Huvi teiste maade järele põhjustas riigis ka vajaduse väheleiduva metalli-raua järele. Väljarännet süvendas ka põlluharimiseks sobiva maa nappus. Kolonisatsioon edendas kaubavahetust, mis tekitas vajaduse luua kindel väärtusmõõt. Nii hakkasidki kreeklased lüüdlaste eeskujul müntima hõberahasid. · Tähtsamad polised: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. · Alates 8. saj eKr hakati olümpias iga 4 aasta tagant korraldama suuri usu- ja
Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad linnad: Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikue, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat elu otsima Ameerikasse. alates 1950.aastaist hakati rändama Euroopa maadesse, eelkõige Saksamaale, Prantsusmaale ja Sveitsi. Nüüd on Hispaania aga hoopis siserännumaa. Pikkade sajanditega isesuguste inimrühmade kokkusulamisest kujunenud hispaanlased on romaani ehk ladina rahvas, kes ei erine füüsiliselt ega kultuuriliselt kuigi palju naabritest,
inimtegevus, Maismaal on valdav, kulumisprotsess, Meres on kuhjumisprotsess. 11. Ranniku tänapäevane mõiste: Rannik on maismaa ja ja suure veekogu kokkupuuteala, kus vee lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiifilised pinnavormid. 12. Sirgel rannikul puuduvad suured muutused suures plaanis. Õgvendunud rannik: Kaarekujuline rand ja lauge rand 13. Riiasrannik: Kiilukujulised lahed, Kohad, kus mäeahelikud jõuavad risti rannikule. Nimi Hispaania Ria'. Limaanrannik: Jõgede suudmete üleujutamine. 14. Kui naaberabajate vahe ületab abaja suudme laiuse vähem kui 10 korda on tegu lahelise rannikuga. Looklev rannik on lahtede järjestikuline paiknevus. 15. Põhiline projektsioon on püstsilindriline projektsioon. Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti. Põhjasuunas mõõtkava suureneb. Üle 70 laiuskraadi ei kasutata mercaatorit
Rahvusvahelised kriisid · 1905 I Maroko kriis · Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. · Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega · Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumisega 1908 Bosnia kriis · 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia · Venemaa ja Serbia olid selle vastu · Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 II Maroko kriis · Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos · Saksamaa saatis Maroko Rannikule oma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. · Tänu Suurbrtiannia sekkumisele, kriis lahendati · Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vasttasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda · Itaalia vallutas liibüa · Esimene sõda kus kasutatakse lennuki pommitamist Balkani sõjad I Balkani sõda Ühelpool: Türgi Teisel pool: 1. Serbia 2. Bulgaaria 3. Montenegro 4. Kreeka Türgi kaotas ja väga suure osa oma maast II Balkani sõda Ühelpool:
3. Märts Nikolai II langes troonilt. Ametisse tuli ajutine valitsus. Seda juhtis vürst Lvov. 06.04.1917.a. Sõtta astus USA Nov/Detsember Combrai lahing, esimene tangi lahing. (osales 476 tanki). Idarinne Suvi 1917.a. Venemaa alustas suur pealetungi. Seda üritati teha edelarindel. Venevägede juht Lavr Kornilov Juuli 1917.a. Sakslased haarasid ohjad. 03.09.1917.a. Sakslased vallutasid Riia. 29. September Sakslased jõudsid Saaremaa loode rannikule. Oktoobri algus Sakslased vallutasid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa. Juuli 1917.a. Suur rahvuslaste ülestõus. Bolsevikud pidid minema põranda alla. August 1917.a. Kindral Kornilov üritas teha riigipööret. Kommunistide maine hakkas tõusma. 24.-26. Oktoober 1917.a. OKTOOBRI REVOLUTSIOON (6-8. November) 6. November Kommunistid hakkasid hõivama võtmepositsioone pealinnas. 7. November - vallutati Talvepalee. 8
Konstatinoopoli ja Dardanell. Milline riik oli Antandis juhtpositsiooil ja milliste eesmärkidega? Prantsusmaa, kes soovis vähendada saksamaa mõjuvõimu euroopas ja tagasi saada elsassi ja lotringit Mida tähendab ,,kahuripaatide diplomaatia", kes, kuidas ja miks seda kasutas? Sellega nõudsid Ühendriigid, et Ladina-Ameerikas toimuvad sagedased riigipöörded ei tooks kaasa usa valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. Vastasel korral saabub mängureegleid rikkunud riigi rannikule dessantvägi Jutusta I maailmasõja algamise põhjustest. Olid teravnenud suhted suurvõimude vahel. Esiteks alahinnati ohtu, teiseks sõda romantiseeriti, kolmandaks puudusid rahuvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid ja neljandaks oli kõrgemal kohal sõjaline mõtlemine diplomaatia ees Miks romantiseeris enamik eurooplasi sõda? Arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Mis oli I maailmasõja ajendiks, miks ja millal see sündmus toimus? Austria-Ungari
Kus on lainete purustav mõju e. murrutus kõige suurem? Merre ulatuvatel poolsaartel ja neemedel Kus on Eestis lainete mõjul tekkinud järsakud? Osmussaarel, Rannamõisas, Väike-Pakri saarel Kuidas tekivad maasääred? Tuuled puhuvad piki randa ja panevad vee ühes suunas liikuma, kusjuures setted kanduvad kaugele merre. Fjordirannik - kõrge kaljune rannik, mis on liigestatud kitsaste, sügavate ja kaugele maismaasse ulatuvate lahtede poolt. (Skandinaavias) Skäärrannik - sellisele rannikule on iseloomulikud rohked kõvadest kivimitest koosnevad saared ja saarekesed ning väinad ja lahed. Moreen - kivimaterjal, mis jääb maha, kui liustik sulab Näita mandriliustike kaardil Gröönimaa, Antarktis Kus on tuul tähtsaim pinnamoe kujundaja? Kus taimestik on hõre või puudub hoopis Kuidas tekivad seenkaljud ? Kui kõvemad kivimid on pehmete peal, tuul kulutab pehmet kivi kiiremini Kuidas tekitab inimene tehispinnavorme? Rajab põlde (maismaad on laiendatud merepõhja arvel nt
James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Martoni külas, Yorkshire's põllutöölise pojana. Lapsepõlves vahetas tema perekond tihti elukohta ja Cook pidi õppima erinevates koolides. 18 aastaselt osales ta oma esimesel merereisil, olles õpipoiss laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega, juba seal näitas ta erilist andekust laevadega navigeerimisel. 1755. aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke. Ta saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule. Sõites piki Newfoundlandi rannikut omandas ta navigeerimis oskused, mis talle tulevases elus kuulsust tõid. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile, mis sõidaks Tahitile, et jälgida ja üles märkida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel. Need vaatlused aitaksid teadlastel välja arvutada Maa ja Päikese vahelise kauguse. Ta sai laeva nimega Endeavour ja asus 25. augustil 1768 Plymouthi sadamast teele, pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast
British Petroleum (BP) on Mehhiko lahes asunud nii naftalaike merepinnal kui ka lekkivat naftat töötlema kemikaaliga Corexit 9500. USA keskkonnaagentuur on viidanud selle kemikaali toksilisusele, puudulikele toksilisuse andmetele ülisuures koguses kasutamise korral ja nõudnud paremate alternatiivide kasutamist, kuid BP ignoreerib ettekirjutusi. Juba on kasutatud üle 2500 kuupmeetri Corexit 9500. Miks kasutab BP neid kemikaale – see loogika on lihtne. Kui nafta jõuab rannikule, on selle mõju selgelt määratav. Aga kui nii kemikaali reostus kui ka naftareostus jääb avamerele ja merepõhja, pole kahjud selgelt määratletavad, kuigi tegelikud mõjud võivad olla kordades suuremad. Kui naftaleket töödelda, ei pruugi osa naftast pinnale tõusta, vaid settib merepõhja või kandub edasi süvahoovustega.Hiigelsuur katastroof on Mehhiko lahes juba juhtunud – 1979. aastal plahvatas naftaotsingute käigus puurkaev Ixtoc I
Tallinna Tehnika Ülikolli Kuressaare Kolledz Tallinna Vanalinn Maila Rumessen 2013 1. Tekkelugu, ajalugu Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutusele võtuga Toompea künkale linnuse. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt
teguritest, mida kajastab jõe veereziim, milles saab eristada suur- ja madalvett ning juhuslikke tulvasid. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Suvise madalvee tingib sademetehulga vähenemine ning auramise suurenemine. Talvise madalvee tingib pindmise toitumise lakkamine, ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi. *Üleujutused mererannikutel on tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Jõgedel võivad veetõusu põhjused olla intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid. Võidakse rajada ka veehoidlaid, mille abil on võimalik parandada ka veevarustust. *Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb kolmeks: 1) kulutus ehk erosioon 2) setete transport 3) setete kuhjamine ehk akumulatsioon.Uhtumine esineb perioodiliste
8 Neli armeed Soome piiril Suurim 7.armee: 12-14 kütidiviisi Soomusvägede korpus Tuhat tanki Armee pidi andma pealöögi Leningradi suunalt Vallutama Karjala Kannase ja edasi Helsingi 7.armee tegevust pidi toetama 8.armee 8.armee andis abilöögi Laadoga järve põhjast Rünnati Karjala Kannase kaitsjaid seljatagant 9 9.armee ülesanne: Tungida läbi Kesk-Soome Botnia lahe rannikule Katkestada Soome ühendusteed Rootsiga Seda lööki pidi toetama 14.armee 14.armee pidi Põhja-Armee rannikul ära lõikama Petsamo sadama Soome ühendusteed välismaaga 10 Nõukogude Liidu arvamus: Soomet rünnates ei kesta sõda üle 2-3 nädala Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939 30.novembri hommikul Tungiti terve Nõukogude Liidu-Soome vabariigi piiri ulatuses Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja
mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Troopilised tsüklonid · Tekivad ookeani kohal 5...25 laiuskraadi vahemikus kui vee temperatuur tõuseb > +26 oC · Õhukeeris, mille keskmes on õhurõhk väga madal tuuled puhuvad keskme suunas tõusvad õhuvoolud tekitavad võimsaid äikesepilvi keskmes olevas silmas on vaikne, ilus ilm läbimõõt mitu korda väiksem võrreldes parasvöötme tsüklonitega rannikule jõudes tekitavad tõusulaine Troopilised tsüklonid Kategoori Tuule kiirus Tormilaine Kahjustused a km/h kõrgus m (m/s) 1 119-154 (33- 1-2 Minimaalsed 42) 2 155-178 (43- 2-3 Keskmised 49)
Teine reis: • Ekspeditsioonile asuti 1493. aastal. • 3. novembril 1493 avastati Dominica ja Guadeloupe, hiljem veel mitu Väikeste Antillide saart, 19. novembril jõudsid laevad Puerto Ricole. Seejärel naasis Kolumbus Haitile, mis jäigi tema põhibaasiks. • 5. mai 1494 avastati Jamaica Kolmas reis: • 1498–1500 Kolumbus jõudis Trinidadile ja Lõuna-Ameerika põhjarannikule. Neljas reis: • 1502–1504 jõudis Kesk-Ameerika rannikule, kuid leidmata läbipääsu läände, pöördus tagasi Hispaaniasse, kuhu jõudis 7. novembril 1504. Amerigo Vespucci 9. märts 1454 Firenze – 22. veebruar 1512 Sevilla Itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja Taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud Tema järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu Aastatel 1497–1504 tegi Hispaania krooni teenistuses olles mitu
*barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaaomanikud *deemos rahvas *metoigid Ateenas elav vaba kodanik, kes polnud sündinud seal *faalanks kaheksast viirust koosnev sõdurite rivi *makedoonia faalanks - 8-24 viirust koosnev sõdurite rivi
Maadeavastused eeldused miks mindi maad avastama oli sellepärast, et olid uut tüüpi laevad, kompass, astrolaab ja kogemused, põhjusteks oli aga see, et luksuskaubad olid kallid, taheti leida uusi mereteid, kullajanu. Christophr Kolumbus tahtis sõita Indiasse Lääne kaudu. Startis 3.august 1492 laevaga ,,Santa Maria" Esimese reisiga avastati: Bahama saared (Hiina), Kuuba (Jaapan), Haiti( väike Hispaania). Uskus, et jõuti Hiina rannikule. Toodi kaasa väheke kulda ja mõned pärismaalased. Siis järgmine reis avastas ta Puerto Rico, Jamaica, Väikesed Antillid. Karl Suur Pippini poeg, vallutaja, ristiusu levitaja, riigijuht, kultuuritoetaja. Riigi kuningas, Aquino Thomas keskaja filosoof, püüdis piibli abil mõista jumalat. Leonardo Da Vinci maalija, kuulsaim teos ,,Mona Lisa" Kolumbus mees, kes avastas Ameerika Martin Luther võttis vastu reformatsiooni
Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide mäestik; kõrgeim tipp Belgias 694 m merepinnast). Kliima on mereline, sademeid 900...1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis)
juulil 1497. 15.juulil märgati Kanaari saari. Järgmisel päeval kaotasid tihedas udus liikunud laevad üksteist silmist, kuid jätkasid teekonda Roheneemesaarte poole, kus oli kokkulepitud kohtumispaik. Eraldi purjetanud laevad hakkasid koonduma Roheneemesaarte juurde 22. juuli paiku, lõplikult saabus kogu laevastik 26.juuliks. · 1.novembril pandi tähele maismaale viitavaid märke. Maa ilmus nähtavale 4.novembril ja laevad lähenesid rannikule. 7.novembril heitis laevastik ankru praeguses Saint Helena lahes. Seal parandati laevu, võeti pardale puid, värsket vett. · Laevad olid purjetanud maad nägemata 3.augustist 4.novembrini, seega 90 päeva. Selle ajaga oleks enamikul laevadel lõppenud toidu- ja veevarud. Skorbuut oleks surmanud või kahjustanud paljusid meremehi, kes viibisid nii pikka aega maismaast eemal ega saanud värsket toitu. Kaasaegsete tekstid vaikivad niisugustest hädadest
tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Inimene vihmametsas. · Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigusetekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. · Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõigede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. · Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. · Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot,banaane, maapähklit jt. kultuure. · Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. · Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi.
Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 € = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide mäestik; kõrgeim tipp Belgias 694 m merepinnast). Kliima on mereline, sademeid 900...1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis)
Põhjused: a) eelindustriaalsed tootmisvormid + vt 1p; b) ebasoodsad kliimaolud; c) palju rahvast (rahvaarv kasvab väga kiiresti); d) haritava maa hulk väheneb. Tööstuses ülekaalus hankiv tööstus (mäetööstus maavarade kaevandamine). Töötlevas tööstuses esikohal kerge- ja toiduainetetööstus. · tootmise ebaratsionaalne paigutus Suur sõltuvus looduslikest tingimustest ja loodusvarade paigutusest ebaühtlane areng. Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule, kuna lihtsam eksportida. METSAMAJANDUS METSATÖÖSTUS Metsade istutamine Raie Sordiaretus Töötlemine Metsade hooldus Puidutooted + paber ja tselluloos Metsade kaitse METSAKLASTER = Metsamajandus + metsatööstus + äriteenused Liigilise koosseisu järgi jaotatakse puud: 1) VÄÄRISPUUD
· 1500 hõivasid Kreeta, mugandasid kreeta kultuuri tekkis uus kultuur · Lossid labürinditaolised, kükloopsete müüridega kaitstud; üksteisega sõjajalal olevate riikide keskused · Trooja sõda, Herakles, Iason, "Ilias" ja "Odüsseia" Tähtsus: Alus Kreeka jumalate panteonile, Euroopa tsivilisatsiooni algus Doorlaste sissetung 1100, ahhailased põgenevad III Tume ajajärk 1100-800 eKr · Lossid, kiri ja kultuur unustati · Osa kreeklasi lahkus Väike-Aasia rannikule · Raua kasutuselevõtt IV Arhailine periood 800-500 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus: · Elanikkonna kasv linnade teke (polised e linnrigid oma kaitsel ja valitsusel põhinev ühiskond) · Kihistumine: ülemkiht, lihtrahvas · Kolonisatsioon Mustal merel ja Vahemerel(Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa), kaubandus tihenes raha · Vaimne tegevus: alfabeet(foiniikia tähestikust), Homerose eeposed · Kunst: 1
sügis ja talv. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Põhjapool on ülekaalus maismaa (55%), lõunapool ookean (98%). Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonna instituut Merili Sulg LOODUS KUI ISEENDA REOSTAJA Referaat Juhendaja Merle Öpik Tartu 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................3 2. Bioloogiline saastatus...............................................................................................4 2.1 Sahara tolmu saaste...........................................................................................4 2.2 Sinivetikate saaste............................................................................................4 3. Keemiline saastatus..................................................................................................4 3.1 Vulkaanilin...
Vasco da Gama jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult täiesti uus maailmajagu Ameerika Hernàn Cortès maabus 1529. aasta aprillis Mehhiko rannikul ja vallutas Mehhiko Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule Reformatsioon Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal ( kiriklik ja ilmalik võim, kiriku maavaldused jm.) 31. oktoobril 1517 tõukas Martin Lutherit välja astuma indulgentskirjade müük. Ta kinnitas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mille põhiseisukohad olid: paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukute eksimatuse eitamine. Võim on vaid
Saksamaa sekkus aga sinna kriisi ning nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi. Keegi veel siis sõda ei tahtnud. Lõpuks 1905 aastal alanud kriis lõppes 1906 konverentsiga, kus säilitati Maroko iseseisvus. 2) Teine Maroko kriis 1911 hakkas Maroko ülestõus, millele Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna okupeerimisega tuues ettekäändeks oma alamate kaitsmise. Saksamaa saatis vastuseks Prantsusmaa tegevusele Maroko rannikule oma suurtükipaadi. Inglismaa lubas Prantsusmaad sõjas toetada mis peale Saksamaa tõmbas tagasi. Saksamaa sai väikse osa Prantsusmaa kongost, aga seal olid peamiselt ainult sood ja padrikud. Balkani sõda: Konfliktikoldeks kujunes Balkani saar. Austria-Ungari ja Venemaa püüdsid laiendada oma mõjusfääre Balkanil. Sõja ajendiks oli Itaalia-Türgi sõda. Nähes Türgi nõrkust, tahtis Balkan seda ära kasutada ja haarata endale alasid.Venemaa toetas balkani riike kuna ka tema tahtis
Sunniidid( ei tunnista, nende meelest oli selleks väimees) ja suiidid ( tunnistavad järglaseks Abubakri). VIIKINGITE RETKED 9. 11.sajandil Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks. Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus Retkede peasuunad/viikingite rajatud riigid väljaspool Skandinaaviat. Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. Avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia Vana-Vene riik riigi teke: *normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Ristiusu vastuvõtmise tähtsus *tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu
lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sõita. Kapten ostis ära Crusoe käest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust müüa, aga poiss oli ise nõus kapteniga minema. Brasiiliasse jõudes lõi Crusoe tubakaistanduse, mis hakkas väga hästi sisse tooma. Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud käia merel sõitmas. Lõpuks tuli sobiv võimalus ja Crusoe tegi kõik lepingud ja testamendi oma istanduse kohta. 1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika rannikule. Kuid ka seekord tabas neid õnnetus ja nad olid 12 päeva orkaani meelevallas. Kõik need 12 päeva triivisid nad sihitult avamerel. Kui nad olid umbes selgeks teinud, kus nad on, võeti suund Inglismaa poole. Ühel varahommikul karjus madrus üle laeva: Maa!. Nii, kui jõuti välja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu.
iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabeedi loomine(foiniikia tähestiku põhjal) 800eKr.*alguse sai kr kolonisatsioon, mis hõlmas vahemerd ja musta merd3)tuli kasutusele mõiste hellenid e kreeklased,ülejäänud olid barbarid, kes rääkisid arusaamatut keelt
Lõhkamistega kaasneb aga oht, et viga saavad elavhõbedat sisaldavad konteinerid. Muidugi on paratamatus, et mürgid ükskord vette jõuavad, aga kui see juhtub jupikaupa, on kontsentratsioon madal, palju mürke jääb pidama põhjasettes ning ülejäänu jõuab meri neutraliseerida, sest Läänemere vesi vahetub pealmistes kihtides 25 aasta jooksul. Konteinerite mürgine sisu on eriti ohtlik Eestile. Hoovused kannavad Soome lahte sattunud ained suure tõenäosusega just Eesti rannikule, nagu seda on tõestanud viimaste aastate arvukad õlireostused. Samamoodi tulevad torupanekuga ülespööratud setted üsna kähku Eesti randa. Toruehitusega kaasneb paratamatult ka merepõhjas olevate küngaste õhkimine ja toru aluse toestamine ning need tööd paiskavad üles suurel hulgal põhjasetteid. Pealmised, puhtad setted, pestakse segamini alumistega ja reostunud setete ülespaiskumine on päris ulatuslik. Valmis toru
Taimtoidulised imetajad: lemmingid, uruhiired, põhjapõdrad (karibuud, porod), polaarjänesed ja oravad. Lihatoidulised imetajad: polaarrebased, hundid, jääkaru. Linnud: pistrikud, kaurid, metstildrid, tutkad, hangelinnud, tiirud, mitut liiki kajakaid ja hanesid. Putukad: sääsed, kärbsed, koid, ritsikad, kimalased. Tundrates elavad inimesed Inimesi elab tundras vähe. Asulad on tavaliselt väikesed ja koondunud jõgede äärde või rannikule, kus liiklemine on hõlpsam. Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Põlluharimisega ei ole võimalik tundras tegelda. Teede ja elamute ehitamist raskendab igikelts. Majad ehitatakse sageli vaiadele, et vältida igikeltsa sulamist ning majade vajumist. Viimasel ajal on tundrasse tekkinud uusi
üleüldse võimalik ... Lisaks poliitilistele, majanduslikele ja julgeolekualastele raskustele on riik silmitsi põgeneva elanikkonnaga. Ainuüksi Jeemenisse siirdus eelmisel aastal üle 50 000 paadipõgeniku. Kui levivad kuulujutud, et röövlid viiakse vangipõlve pidama kuhugi lääneriiki ja garanteeritakse neile eluks vajalik, muutub piraatlus üheks migratsioonivahendiks. Mis takistaks neil sõita kaaperdatud laevaga mõne migratsiooni sihtriigi rannikule? Väidetavalt on ainuüksi 2009. aasta jooksul 130 piraatluses kahtlustatavat Keenia võimudele üle antud. Keenia ei pruugi olla ideaalne sihtkoht piraadile, kuid meeleheitest ja lootusetusest väljapääsemiseks piisab. Üle 1,5 miljoni põgeniku ootab Somaalia naaberriikides oma saatust. Kindel on see, et Euroopas ei oota neid keegi. Miks me ei tea ühegi kinnipeetud piraadi nime, vanust, elukohta ja nende eneste kommentaarid ja intervjuud puuduvad sootuks
Kuld (tonnides) 1,345 1,333 1,513 1,540 Uraan (tuhat 397 397 381 369 tonni) Ajalugu. Esimesed inimesed (indiaanlased) asusid Kanadasse elama umbes 40 000-25 000 aastat tagasi. Algeline hõre asustus kujunes välja umbe 8000 aastat e. Kr., kui lõppes jääaeg. Lõunapoolsetele metsaaladele asunud elanikud tegelesid peamiselt küttimise ja kalastusega. II aastatuhandel e. Kr. asusid Kanadasse elama eskimode eelkäijad. 11. sajandil p. Kr. jõudsid Kanada rannikule viikingid, kelle retkedest on küll üpris vähe teada. 1497. aastal avastas Giovanni Gaboto Cape Bretoni saare. Aastatel 1534-1536 tegeles prantsuse maadeuurija Jacques Cartia St. Lawrence'i jõe piirkonna uurimisega ja nimetas need alad Uus-Prantsusmaa nime all oma isamaa valdusteks. 1663. aastal sai piirkond kroonikoloonia staatuse, 1791. aastal jagati koloonia Ülem-Kanada ja Alam-Kanada provintsideks, kusjuures mõlemad provintsid said iseseisva valitsuse. 1840. aastal
kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu saab kasutada vaid mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike.
Millist stiili eelistati? Miks? Lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Levisid joonia ja korintose stiil, mis olid toretsevad ja rikkalikud. 6. Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast. Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Pharose tuletorn, Rhodode koloss, Zeusi kuju 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuri asutust? Kavandas Aleksander Suur ise, Egiptusesesse Vahemere rannikule. Aleksandria raamatukogu. 8. Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Võitluste raev ja piin, kehakeel elav, tihti erootiline. 10. Jutusta ''Laokooni'' süzee. Kujutab laokooni nimelise preestri ja tema poegade tapmist mdude poolt. Jumalaid vihastas, et Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse puuhobuse eest.
elatusallikaks. Seal otsitakse paatidega lahesoppidest väärtuslikumat 4 materjali. Seal on veekogud kattunud paksu prügikihiga ning enamus ökosüsteemist on hävinenud. Paljud kohalikud väidavad, et veekogud on ujumiseks kõlblikud, kuid tegelikult see nii ei ole.(6) Prügi ookeanis häirib kalureid ja lõhub meresõidukeid. Palju sellest prahist jõuab ka arengumaade rannikule. Mõnes Hawaii saare rannas on kolmemeetrine prügikiht. Seda tuntakse, kui ,,Plastic Beach" (Plastiku rand). Teises randades aga on plastmassliiva väikesi terakesi rohkem, kui looduslikku liiva. Ja seda koristada on pea võimatu. Mereelukate kaudu jõuavad mürkained toiduahelasse. Ja kuna kõik mis satud ookeanisse, jõuab lõpuks ringiga tagasi inimeste toidulauale. (5) Probleemi lahendamine Suurim vaidlus käib prügisaare vabanemise ümber. Tänu sellele ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
