Robinson ei jõudnud kogu tööd seal ise teha ning talle soovitati minna Aafrikasse orje ostma. Robinson hakkaski merereisiks valmistuma. Teel Aafrikasse aga sattus Robinson meeskonnaga tormi kätte. Kõik peale Robinsoni hukkusid. Vesi kandis Robinsoni saarele, mis paistis olevat inimtühi. Robinson ei saanud aru, miks Jumal teda karistas. Olukorda kergendas see, et vesi tõi ranniku lähedale Robinsoni laeva, kus mees leidis palju kasulikke asju, mida ta parvega rannikule tõi. Robinson õppis valmistama tööriistu ja ta kodustas loomi. Ta rajas ka põllumaa, kust ta sai vilja leiva küpsetamiseks. Robinson toitus põhiliselt lihast. Ta küttis kitsi ja püüdis kilpkonnasid. Robinson elas saarel rahulikku elu, kuni inimsööjad hakkasid saarel oma püütud inimesi söömas käima. Robinsonil õnnestus üks neist inimestest päästa, ja kuna see kõik juhtus reedesel päeval, nimetas Robinson inimese Reedeks.
moraali väga alla. I Maroko kriis 1905: Sakamaa ei olnud valmis Maroko pärast Prantsusmaaga sõtta minema. Tegelikult ei olnud ka Prantsusmaa. 1906 aastal toimus konverents, kus otsustati, et Maroko iseseisvsus säilitati. Esimene selline kriis, mis näitas suure sõja puhkemist. II Maroko kriis 1911 Prantsusmaa okupeeris Casaplanca väitega, et läks oma rahvast kaitsma. Saksamaa kasutas seda ära ning saatis Maroko rannikule sõjalaevu, et avaldada prantslastele survet. Algasid Prantsuse-Saksa läbirääkimised. Sakamaa nõudis vastutasuks Kongot, millest tükikese ta ka sai. Marokost sai aga Prantsumaa protektoraat e. kaitsealune maa. Balkani sõjad 1912 1913: kes saab endale seal kandis rohkem Türgi Impeeriumi pärandit, keda kutsuti Euroopa haigeks meheks. I sõda: 1912 puhkes Serbia ja Bulgaaria sõda Türgi vastu ning Türgi purustati kähku ning järgmisel aastal sõlmiti Londonis vaherahu
James cook Ma sündisin 27. oktoobril Yorkshire, Martonis. Olin tuntud meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. Minu isa oli Yorkshire põllutööline. Lapsepõlve veetsin ma maapoisina. Minu perekond oli suhteliselt vaene ja ma olin harjunud elama ka kitsastes tingimustes. Nägin merd esimest korda umbes 15-aastasena, ehkki minu sünnikoht oli merest vaid kilomeetri kaugusel. Mul ei olnud juhendajaid, olin iseõppija. Mul olid head teadmised antronoomiast, topograafiast, hüdrograafiast ja navigatsioonist. Minu teadmised polnud väga põhjalikud, sest teoreetilist haridust mõnes mereväeakadeemias polnud ma kunagi saanud. Kuna vanemad vahetasid tihti elukohta pidin õppima erinevates koolides, seega minu haridus piirdus vaid mõne aastaga külakoolis. Osalesin Seitsmeaastases sõjas, mis toimus 1754- 1763. Selles sõjas täitsin ma ühe raske ja olulise missiooni- ma tungisin Prantsuse territooriumile ning vabastasin St. Lawrenci jõe Inglise laevastikule...
Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on kümneid kordi kallim reostuse likvideerimisest merel. Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini: umbes niipalju on hinnanguliselt hetkel voolanud naftat Mehhiko lahte. Nafta on kõrge hinna tõttu väga olulist rolli mängimas globaalse majanduse jaoks. Kõrge nafta hind sunnib rohkem investeerima alternatiivenergiasse . Kõrges naftahinnas on ka palju positiivset. Naftavarud paiknevad maailmas väga ebaühtlaselt
Aasia riikidest - eriti Pakistanist ja Bangladeshist. Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust naaberriikidega, ei tõuse Kreeka teiste seast kuigi esile. Kuna riigi territoorium on mägine, on paljud alad elamiseks kõlbmatud. Seega on suhteline tihedus osades paikades kõrgem. Kõige tihedamalt paikneb rahvastik Ateena ümbruses ning teistes linnades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuv Irákleio. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule, tihedam asustus on ka saartel. Vähe inimesi elab sisemaal, mägisematel aladel võib elada vähem kui 1-5 inimest ruutkilomeetri kohta. Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides, on keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat, naistel 82,8 aastat. Lindos Rhodose linn Liblikate org
Suured maadeavastused 15-17saj Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiin...
maagid, nafta). Apalatside paleosoikum struktuurides leidub antratsiiti, naftat, maagaasi ja rauamaaki. Ülemjärve ääres asuvad USA rauamaagimaardlad. Mehhiko lahe rannikumadaliku settekivimeis leidub naftat ja maagaasi. Maakide poolest rikas on ka Alaska (kuld, plaatina, tina). Energialiik USA energiamajanduse põhialuseks on nafta ja maagaas, mida kõige rohkem toodetakse Kesk-Edelas, Californias, Kanseses ja New Mexicos. Naftatöötlemistehased koonduvad Mehhiko lahe rannikule, Kesk-Atlandi rannikule ja Californiasse. Kivisütt kaevandatakse Apalatsi basseinis ja Kesk-Kirdes. 4/5 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades, millest võimsamad asuvad Ohio ja Tennessee jõgikonnas söekaevanduse lähistes. Hüdroelektrijaamu on rajatud kõige enam Columbia, Colorado ja Tennessee jõele ning Niagara joale. Käiku on lastud rida tuumaelektrijaamu. Transport 1964 oli USA-s raudteid 345 000 km, maanteid u 5,8 milj km. Teevõrk on kõige tihedam
5 Rahvastiku püramiid 1991. aasta ja 2009. aasta rahvastiku püramiidi erinevused. 6 Migratsioon Kreeka rännete nähtus on seotud nende psüühikaga. põhjuseks ei olnud ainult kõva pinnas, millel nad elasid, vaid ka poliitiline ebastabiilsus, mis sundis kreeklasi väga varaselt otsima eluvõimalust uutes piirkondades. Alates 1100 eKr viisi paljud rändelained kreeklasi Egeuse mere rannikule, Vahemere ümbrusesse ja hiljem ka uutele kontinentidele. Algusaastatel Esimesed kreeklaste suuremad ränded toimusid 1100-1000 a. eKr need olid tingitud doriaanlaste ümberasustamisega Kreeka Mükeenes. Kolonistid asustasid uued linnad Väikses-Aasias, Egeuse mere idarannikul. Need kolooniad õitsesid ja hiljem said neist elavaimad linnad Kreekas nagu Smyrna. Nende kolooniate traagiline lõpp tuli aastal 1922, kui Kemal Ataturki juhtimise all tuli Türgi sõjavägi ja võitis Kreeka
22 mai 1498. a - Vasco Da Gama jõudis Indiasse. Ameerika avastamine. Christoph Kolumbus - Itaalia meresõitja, kes avastas meretee Ameerikasse. 3 august 1492a. - Kolumbus asus 3 laevaga teele: · Santa Maria · Pinta · Nina(teise n-i peal peab see õõ kriips olema. XD) Konkistadoor - Hispaania ja Portugali seikluste otsija. Mehhiko vallutamine. Hernan Cortes - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Mehhiko. Aprill 1519a. - Cortes jõudis 600 mehega Mehhiko rannikule. Montezuma II - Asteekide valitseja. August 1521a. - Hispaanlased vallutasid Tenochtitlani. 1526 - 1697a. - Yucatani poolsaare vallutamine. Peruu vallutamine. Francisco Pizarro - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Peruu. 1527 - Pizarro alustas Peruu vallutamist 200 mehega. Atahuallpa - Inkade isehakanud valitseja. Inkad asutasid vastupanu 40 aastat. Eldorado - müütiline kullalinn. 12.10.1492a. Kolumbus jõudis Ameerikasse. Esimesel reisil avastati Kuuba ja Haiiti.
poeg abiellub. Peagi on pulmad käes ning varsti ka läbi. Tooni ootab last ning tema elab nüüd Tuisu peres. Talvel, lähevad mõned külamehed jääle hülgekütile. Esimene kord kui mindi jala saadi kätte mõned hülgenahad ning tagasi jõuti elusatena ja tervetena. Kui aga mindi veel hiljem paadiga, siis nii hästi enam ei läinud. Ilm oli külm ning järsku tõusnud tuul jättis mehed jääpangale ning ära uppus Peetri ja Leena poeg Villem. Õnneks pääsesid Läti rannikule ülejäänud mehed- Kustas, Lui ning Tursa Simmu. Kustas ning Simmu said peagi koju, kuid Lui sai tugevasti külmetada ning jäi veel Läti haiglasse ravile. Lui jõuab küll lõpuks koju, kuid ta tervis oli rikutud, tema hing ei pidanud vastu ning peagi ta suri. Kogu pere oli väga suures kurbuses, Tooni aga oli nüüd lesk. Kustas aga on läinud Võrke tallu elama ning abistab seda pere. Vahepeal on mehed ette võtnud uue hülgepüügi retke
ega heli vaikiks, kulgedes edasi põrgates ettejuhtuvatelt pindadelt ideaalselt edasi, nagu valgus peegelpinnalt (vaadeldes valgust kiirena, nagu geomeetrilises optikas, mitte lainetusena). Ükski keeris ei aeglustuks, lained uhuksil rannale meeletult kaugele (eeldades, et meil oleks rand, ja maakera pole ühtlane kera, mis oleks veega kaetud, sest vesi on kergem, kui pinnas), ainsaks takistuseks gravitatsioon, kuid arvestades, et avamerel on lainte energia väga suur ja see ei saaks kuidagi rannikule jõudes hääbuda, peataks pelgalt gravitatsioon lained väga kaugel. Samas poleks vaja atmosfääri sisenevatele kosmoselaevadele kuumatõkkeid, sest õhu hõõrdumist poleks, olgugi, et see kosmoselaev peaks olema ehitatud ilma ühegi mutri, poldi ja klambrita. Üks väheseid võimalusi oleks neetimine, mis peaks olema teostatud veel siis, kui hõõre eksisteeris. Kui hõõrde jõudu poleks ei oleks ma saanud ka seda
Arvatakse, et tähtsaimad linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros asutati umbes 3000 a eKr. Nendest kõige tuntub on tillukesel saarel asuv Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (nt Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid mis suutis pikka aega iseseisvana püsida. Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros. KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid, esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule. Kõike kuulsam oli Kartaago, millest räägib hiljem Hanna. Kolooniaid rajati umbes 1100 eKr. Foiniikialased olid maailmas ühed esimesd kolooniate allutajad. Nende eesmärgiks ei olnud uutele aladele paikseks jäämine, vaid tsivilisatsiooni levitamine ja ankrupaikade hankimine (Foeniikiast Hispaaniasse, kust sai hõbedat ja tina). Näiteks levitasid nad oma tähestikku, millest saadud tähestikke kasutvad inimesed tämapäeval peaaegu igalpool.
Varem lopsaka metsa ja viljaka mullaga saare asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku hulluseni hõimud sõdisid pidevalt omavahel, püstitasid kuulsaid kivikujusid, võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega. Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid saarel maha kõik puud, püstitamaks muuhulgas rannikule suuri puukujusid; seeläbi viis nende tegevus ökoloogilise katastroofini ja tsivilisatsiooni hukuni. Mitmed uuringud on näidanud, et saarel oli varem mets, kus võis leida ohtralt pöösaid, sõnajalgu ja kõrrelisi heintaimi. Katastroof viis väljasuremisele Tsiili veinipalmi, mis oli üks domineerivaim puu Lihavõttesaarel ja Toromiro puu, mis hävis täielikult 20. sajandil. Saar on ilmekas näide tsivilisatsiooni laastavast toimest keskkonnale. Saare
Referaat Kolumbuse merereisid Laura Raid VII klass Kehtna PK Kolumbuse merereisid Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Kolumbus sündis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud ini...
Võtmeliigid Eesti näitel Sisukord: Mida võtmeliik tähendab ?; Võtmeliikide olulisus; Võtmeliikide näited; Võtmeliikidest üldiselt. Möödunud sajandi lõpukümnenditel hakati rääkima looduses elavatest võtmeliikidest. Täpsemalt sellistest liikidest, kes ei pruugi olla väga arvukad ja silmatorkavad, kuid kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilimiseks. 1. Võtmeliik on liik kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilimiseks. Erinevaid kooslusi võib võrrelda reisilennukitega ja liike reisijatega. See, kui palju ja missuguseid inimesi lendab ühes või teises lennukis, sõltub mitmest asjaolust. Kui aga võtta lendavalt lennukilt võtmeinimesed ehk piloodid, on katastroof vältimatu. 2. Seega võtmeliigid on justkui piloodid. 3. Ning võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. 4. Oluline võtmeliik- Kobras Koprad on ühed huvita...
Severini hülgas futurism ning leidis enda jaoks neo-klassitsismi. See on traditsioone elustav suund. Samuti on teda veel huvitanud kubist ning divisionism. Tema tähtsamateks teosteks on: 1) Harlekin-Familie -1922-1923 2) Commedia dell'Arte -1958 3) Armored Train in Action-1915 4) Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf- 1912 5) Sea=Dancer-1914- 1913. lõpupoole, lahkus ta Pariisist ja Roomast. Ta sõitis Anzio rannikule, tervise tõttu. See oli pärast kohalejõudmist, et ta ellu on vaja merd. See maal võrdsustas inimesi loodusega. Vastavalt Severinimõtetele oli ta arvamusel et, inimesed ja vesi on lahutamatud .Sellel pildil tantsu liikumine ja tantsija kostüüm on võrreldes mere liikumisele. Sea=dancer Armored Train Blue Dancers Still Life Gun in Action Kasutatud allikad: 1) http://images.google.ee/images?
Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Atacama kõrbes on palju kaktuseid ja eri liiki kõrbelilli. Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal. 6. Kõrbe keskel, kus on oaas, paikneb vana San Pedro de Atacama küla. 16.-18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu seoses hõbeda ja muu väärtusliku Hispaaniasse vedamisega. 19. sajandil pärast Hispaania koloniaalimpeeriumi lagunemist ja Lõuna-Ameerika riikide iseseisvumist jagasid kõrbe omavahel Boliivia, Peruu ja Tsiili. Riigipiiride tõmbamine tekitas tülisid, kuna kõrbest leiti väärtuslikke mineraale. Atacama kõrb on ideaalne koht astronoomiliste vaatluste sooritamiseks. Kuna seal on nii kuiv, siis puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge
Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist. Eestist on päikesest natuke kaugemal kui näiteks Aafrika, seetõttu on Eesti kliima külmem kui lõunamaariikides. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Atlandi ookeani põhjaosa temperatuuri mõjutab tugevalt püsivate tuulte tekitatud Põhja-Atlandi hoovus, mis toob ekvaatori lähedalt Põhja-Euroopa rannikule sooja vett. Nii on kogu Põhja-Euroopas talvine temperatuur tunduvalt kõrgem kui samal laiuskraadil Aasias ja Ameerikas. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem on juuli. Lääne ja Põhja-Eestis on keskmine temperatuur 16,5 kraadi, aga Ida-Eestis on 17 kraadi. Kõige külmem kuu aastas on Eestis veebruar, mil keskmine õhutemperatuur ulatub kõige merelisemas piirkonnas, Vilsandi saarel, -3,5 kraadini
soolataluvus. Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Atacama kõrbes on palju kaktuseid, eri liiki kõrbelilli ja palju muidki taimi. Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal. 5. Inimtegevus Kõrbe keskel, kus on oaas, paikneb vana San Pedro de Atacama küla, mille kiriku ehitasid 1577. aastal hispaanlased. 16.-18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu seoses hõbeda ja muu väärtusliku Hispaaniasse vedamisega. 19. sajandil pärast Hispaania koloniaalimpeeriumi lagunemist ja Lõuna-Ameerika riikide iseseisvumist jagasid kõrbe omavahel Boliivia, Peruu ja Tsiili. Riigipiiride tõmbamine tekitas tülisid, kuna kõrbest leiti väärtuslikke mineraale. Atacama kõrb on ideaalne koht astronoomiliste vaatluste sooritamiseks. Kuna seal on nii kuiv, siis puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrb on ka suurematest
1. Millistest Euroopa maadest sisserännanud rajasid Ameerika Ühendriigid? Kes kuhu tuli? Esimesteks eurooplasteks olid hisplaanlased, kes jõudsid Florida rannikule 16. saj algul. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased ja hollandlased. Inglise puritaanid asutasid tänapäeva Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid- Uus-Inglismaa. Katoliiklased koloniseerisid daranniku keskosas Marylandi ning PRANTSUSE hugenotid rajasid oma koloonia -Carolina- idaranniku lõunaossa. Tänapäeva Põhja-Ameerika suurima linna NY asutasid küll hollandlased kuid hiljem vallutasid selle inglased. 2
17.Bartolomeu Diaz purjetas esimesena ümber aafrika lõunatipu. 18.Vasco de Gama oli esimese eurooplasena kes jõudis mereteed pidi Indiasse. 19.Kolumbus oli teel indiasse kui jõudis Ameerikasse. 20.Amerigo Vespucci oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuestmandrist - Ameerikast. 21.Fernao de Magalhaes purjetas esimese kaptenina ümber maailma aga ei jõudnud tagasi. 22.Willem Janszoon, Hollandi meremehed jõudsid esimesena austraalia rannikule. 23.Austraalia koloniseerimist alustas James Cook. 24.Eurooplased tõid Ameerikast vanasse maailma kaasa kartulit, tomatit, maisi, tubakat, kalkunid ja süüfilise. 25.Loode ja kirde väli kujutasid endast …………………… 26.Maadeavastused tõid kaasa kaubateede muutused, Hispaania ja Portugali kaubandusmonopolid. 27.Hispaania ja Portugali konkurentideks muutusid inglismaa,Holland ja Prantsusmaa 28.Hindade revolutsioon kujutas endast kulla ja hõbeda väärtuse langemist
Järved Veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus maailmamerega Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast. 1000 looduslikku ja 200 tehis. Arv on muutuv: - kasvavad kinni - rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised
Aastane õhutemperatuuri miinimum ja maksimum on kuu võrra hiljem (vastavalt põhjapoolkeral veebruaris ja augustis, lõunapoolkeral vastupidi) kui mandrilise kliimaga piirkondades. Selle põhjuseks on vee suur soojusmahtuvus. Talv on pehme, sest vesi jahtub aeglaselt ja õhku eraldatakse suve jooksul saadud soojust. Suvi on jahe ja vihmane, sest talve jooksul jahtunud vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Jahedamat õhku kandub ka ookeanidelt rannikule. Iseloomulik on suur sademete hulk ja õhuniiskus. 4. JUTUSTA ühest õhkkonna kihist Stratosfäär paikneb troposfääri kohal u 50-55 km kõrgusele, mille alaosa on külm, ülaosas tõuseb temp. koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka stratosfääri temp. osoonikihil on väga oluline toime, see neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke
Vanausulised Eestis Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule Mustvee ja Kallaste kandis 17. sajandi lõpus. Peale Eestimaa liitmist Venemaaga ning sõjasadama ehitamise lõpetamist Paldiskisse jäid nende järglased elama Tallinna piirkonda. 1807. aastal ehitati Tallinnasse vanausuliste palvemaja. 18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster, mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Aastast 1740. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest Kükital, andmeid on veel
lumel ja samblikud mis kasvavad moone võib kesta kuni kümme aastat Neil maapinna ja kivipragudes kuna sinna on veres külmumis -vastane aine. tuiskab talvel lumi ,mis kaitseb külma eest. 2.Tundrad Kanarpik ,samblikud kääbuspõõsad Põhjapõdrad suvel liiguvad Põhja-Jäämere kasvavad maad ligi tihetate padjandite tuulisele rannikule,kus on vähem verd ja puhmikutena, et hoida soojust ja imevaid sääski ja sügisel tagasi karm talv õhukese talvevaiba all üle lagetundrast metsatundrasse kus lumikate elada. õhem ja samblike kergem kätte saada. 3.Okasmetsad Kuusk kitsa vahaga kaetud okkad Karu talvekuudel kui on raske toitu
Hüdrosfääri kordamine Mõisted Maailmameri katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved Tõus ja mõõn maailmamere looded, mille tõttu on meretase keskmisest kõrgem või madalam. Loodeid tekitavad kuu ja päikese gravitatsioonid. Kõige tugevamad looded esinevad ookeanide rannikutel. Self ehk mandrilava on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Rannik randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik koosneb luidetest, ajurannast, rannavallidest, pagurannast ja leetseljakutest. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga. Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Maasä...
· Jõed jäävad veevaeseks või kuivavad täielikult, talvisel ajal võivad külmema kliimaga kohtades läbi külmuda · Jõevee vähenemisel väheneb vee hulk, mida saab kasutada põllumajanduses- põuaperioodid · Suurematel jõgedel võib jõevee taseme languse tagajärjel jõgi muutuda ajutiselt laevade jaoks liiga madalaks Üleujutuste võimalikud põhjused: · Mererannikutel- tingitud merevee ootamatust tõusust rannikule puhuvate tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Kui madalas rannikupiirkonnas paikneb lisaks suure ja veerohke jõe suue, põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul. · Tugevad vihmad · Kiire lume/jää sulamine · Väikestel jõgedel soodustavad üleujutusi linnad, kuna linnade asfalteeritud tänavatelt ja platsidelt ning katustelt voolab vesi kiiresti jõkke põhjustades seega kiire jõevee tõusu.
2000. 5 TOITUMINE Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püüavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad. 6 SIGIMINE Sigimise aeg on veebruarist märtsini. Emased tulevad kõigepealt rannikule või rannaäärsetele laidudele sünnitama ning alles pärast seda algavad uued pulmad. Isased tulevad kaldale, et saada parim paaritumispositsioon. Võitlusi on vähe ning vanemad isased saavad parimad kohad automaatselt endale. Tiinusperiood kestab hüljestel 11 ja pool kuud, mille hulka kuulub kolmekuuline ooteperiood enne kui viljastatud muna oma kohale laskub. Pojad sünnivad umbes 15 kilo raskustena ning
Esimene kes ületas Vaikse ookeani Esimene ekspeditsioon 25-aastaselt 1506.aastal purjetas Vürtsisaatele. 1511.aastal osales Malakka linna vallutamises. 1513.aastal vallandati riigiteenistusest. Hakkas pakkuma teeneid Hispaania kuningale 1519.aastal alustas teed Vürtsisaareteni jõudmiseks 10.augustil 1519 Sevillast Viie laevaga ja 234 mehega Sanlúcar de Barramedas peatuti viis nädalat. Uuesti teele 20.septembril 20.november ületas ekvaatori. 6.jaanuaril jõudis Lõuna-Ameerika rannikule 10.jaanuaril La Palta lahes. Seitsme kuuline talvepeatus 21.oktoobril 1520 jõudis Neitsi neemele 28.novembril jõudis Vaiksesse ookeani. Arvas,et jõuab Vürtsisaarele ühe kuuga aga kulus kolm. 6.märtsil 1521 jõuti Mariaani saarteni 27.aprilli lahingus Lapu-Lapu saarel sai Magalhaes surma. 6.septembril 1522 jõudis laev tagasi Hispaaniasse. http://et.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A3o_de_Magalh%C3%A3es http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucci http://et.wikipedia
Veebruaris-märtsis ronivad emased viigrid hingamisaugu kaudu jääle ning kaevavad endale lume sisse koopa. Selles veedab poeg oma kaks esimest elukuud. Lumekoobas pakub hüljestele küll varjupaika, ometigi leiavad jääkarud neid mõnikord ka lume alt üles. Ohustatud hülged Ainsate hüljestena elavad troopilistes vetes munkhülged. Kolmest munkhhülge liigist kaks on hävimisohus, kusjuures üks neist on vist välja surnud. Need hülged on tundlikud inimmõjule, eriti siis, kui nad rannikule poegima tulevad. Oma osa nende hävimisel on kalastamisel ja veereostusel. Havai munkhüljeste arvuks hinnatakse 1000 isendit, Vahemeres elab umbes 500 sealset munkhüljest (Monachus monachus) ning kariibi munkhüljest (Monahus tropicalis) nähti viimati 1952. aastal. Hülgeid kütitakse põhiliselt karusnaha ja rasva, vähem liha saamiseks.
Ühel päikesepaistelisel päeval nägi ta metsaga kaetud künklikku maad. Islandlaste jutustuse järgi oli teada, et Gröönimaal pole metsa, seepärast pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele. Seetõttu huvitas neid Björni nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Bjarni laeva ning sõitis aastal 1000 koos kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudisid nad kivisele paljale rannikule, mis nimetati Kiviseks maaks, Hellulandiks. Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland.
Washingtoni osariigi pitsat Washingtoni osariigi lipp Pindala: 184 824 km² Elanikke: 6 468 424 (2007) Pealinn: Olympia [Elanikke: 42 514 (2000)] Suurim linn: Seattle [Elanikke: 594 210 (2007)] Ameerika Ühendriikide osariik 1889. aastast Washingtoni osariigist Kuigi eurooplased jõudsid Washingtoni rannikule juba 1543, rajati esimene asula alles 1811. Washingtonist sai USA osariik 1889. aastal. Washington on osariik USA loodeosas Vaikse ookeani ääres. Osariigi loodeosa liigestab Juan de Fuca väinast sügavale maismaasse lõikuv sopiline ja saarterohke Puget Soundi laht. Põhja-lõuna-sihilised Kaskaadid (Rainier 4392 m) jaotavad osariigi territooriumi niiskeks lääne- ning suuremaks ja kuivemaks idaosaks. Puget Soundist osariigi lõunapiirini
Kreeka rahvaarvu, muudab rahvastiku soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ja ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Suureneb ka tööjõud. ASUSTUS Pealinn- Ateena Suuremad linnad- Ateena, Thessaloniki, Patras, Iraklio Rahvastiku paiknemine riigi piires- Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna Ateena ümbruses ning teistes linnades/linnapiirkondades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuv Irákleio. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule, tihedam asustus on ka saartel ja seda kõike vanast ajast. ASUSTUS Linnastumisega kaasnevad probleemid- Kui tööstused kolivad linnadesse, siis see tekitab palju transpordiummikuid. Tekib saaste.Linnades on palju kodutuid. Linnadesse tulevad maalt tööta jäänud inimesed. Rahvastikutihedus Linnas elavate inimeste osakaal ja linnastumine on 78% sellepärast, et enamus inimesi elab kas rannikul või saartel. KASUTATUD ALLIKAD https://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka https://et.wikipedia
Ta lausus: "Must on tähtis värv, võibolla kõige tähtsam." Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust. Valgusel on algusest peale ka vari. Ka ei halvustanud Renoir oma eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´. Vastupidi, nende pärandit on tema töödes näha. 1901. a kunstnikul 60. eluaastat ning tema kuulsus oli kandunud üle maailma, aga ta ise vaevles liigesereuma käes. Renoir kolis soojemale LõunaPrantsusmaa rannikule. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega. LõunaPrantsusmaal süvenes Renoir värviskaala veelgi, see uhkeldas rikaste, mahlakate toonidega. Tema viimast maalimishooaega nimetatakse sestap punaseks perioodiks. Samal ajal tegeles ta ka skulptuuriga, juhendades abilist savi voolimisel, kuna ta enda käed enam piisavalt ei liikunud. Elu viimasel, 1919
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained j...
VANA-KREEKA EHITUSKUNST Kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt pikema aja vältel. 12. e.Kr tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse dooria, Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule joonia hõimud. 11. - 8. sajandil e.Kr. oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane. Oluliseks uuenduseks oli raua lai kasutuselevõtt. Tekkisid eraldiseisvad linnriigid, mis omavahel võistlesid, vahel ka sõdisid. Ühtset Kreeka riiki ei tekkinudki, ometigi tundsid kreeklased ennast ühtse rahvana. Kreeklaste usund oli polüteistlik oli mitmeid jumalusi. Jumalaid kujutati nii välimuselt kui käitumiselt inimesesarnasena.
Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud
valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eesktt huvi Mississippi keskjooksust luna, kagu ja edela poole jvad maa-alad. Seal klasid helt poolt Aafrika pritoluga meloodiad ja rtmid, teisest kljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rnnanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakmmend ht puritaani (isadpalverndurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal M ayflow er saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu linud. Oma rangeid usuphimtteid ja kombestikku jrgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid vlja llitatud kik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud- koraalid. Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, klades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu, plvest plve. Sel moel muutus
Teisel Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. Kolmandal Venezuela rannikul. Portugallsed taipasid ohtu, mis nende kaubandushuvidele Kolumbuse avastustest tuleb. Paavst Aleksander 6 Borgia vahedusel sõlmiti 1494. Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele 1497. asus Vasco da Gama, kes jõudis 1498. Indiasse. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased 15. saj lõpp 16 algul. Amerigo Vespucci järgi sai Ameerika oma nime. 20. septembril 1519 sõitis Hispaanisast välja viis laeva, mida juhtis Fernao de Magalhaes ja 1522 septembris jõuti tagasi esimeselt ümbermaailmareisilt. Läänetee Indiasse oli küll avastatud, kuid seda kasutusele võtta polnud toonastes tingimustes otstarbekas. 16 saj. teisel poolel ja 17. sajandil hakkasid maadeavastused üha suuremat osa etendama. Portugallased
Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal
On öeldud et inimesena oli Renoir teiste kunstnike seas pisut veider "lind" ja et tal polnud kunagi kunstniku temperamenti. Teda kutsuti maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ka kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude. 1901. aastaks oli kunstniku kuulsus kandunud üle maailma. Ta oli selleks ajaks 60- aastane , ning teda piinas liigesereuma. Renoir kolis soojemale maale, Lõuna- Prantsusmaa rannikule Cagnes-sur-Mer´i, kaasa võttis ta oma naise Aline ja kolm poega - Pierre, Claude ja Jean. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Tänu sitkusele ja õigele toidule ning austerlasest doktorile kunstnik olukorda arvestades tuli ta eluga enam-vähem toime. Ta suutis parematel päevadel ateljees pisut käia, kuid paranemine oli vaevaline. Renoir pööras valu energiaks, ning loovus sai tema elutingimuseks. Ta valuline karjäär jätkus veel 19 aastat
1. Asend. Geograafilised olud. Ajaloo perioodid, lühiiseloomustus. Kreeka kolonisatsioon Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on väga mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia ...
Eraldusid jõukad pered ja suguvõsad, kes elasid väikestes linnustes (Iru, Peedu, Rõuge jt.). Käsitöö ja kaubitsemine oli koondumas kesksetesse, liiklusoludelt soodsatesse asulatesse ja sadamakohtadesse, kuhu rajati suuri hästi kindlustatud linnuseid (Tallinn, Tartu, Otepää, Varbola, Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist käisid ka eestlased sõjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel (Rootsi pealinnas Sigtunas). Töö-, tarbe- ja majapidamisriistadeks olid peamiselt kivi-, raud-, puit- ja rantkirved, luust noole- ja harpuuniotsad, mõõgad, nooled, sirbid, savinõud, niinest vakad, käsikivid, konksadrad jpm. Muistsete soome-ugri hõimude kultuurile olid omased kujutlused úamaanist ehk nõiast, kes võis oma erakordse hingejõuga mõjutada (nõiduda)
Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ; Lõuna-Aafrikas veld Rohtlates valitsev kliima: · Asub parasvöötme kliimaga aladel; valitsevad parasvöötme õhumassid, õhumassid 4 aastaaega · Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. mandriline Sademete hulk on parasvöötme rohtlates tavaliselt 300 600 mm/a. · Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. · Suved on palavad ja põuased. Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. Rohtlates valitsev kliima: · Kirjelda kliimatingimusi rohtlas! · Võrdle kliimadiagramme , leia sarnasused ja erinevused! MULLAD · Rohtlates on viljakad mustmullad. MIKS? TAIMESTIK · Rohtlas kasvavad kuivalembesed ja lühikese kasvuajaga rohttaimed; · Puude kasvuks ei jätku rohtlas piisavalt sademeid
Suurem osa Skandinaavia elanikkonnast tegeles rahumeelse maaharimisega. Meresõitmisega hakkasid endale elatist teenima vaid need inimesed, kes elasid ranniku vahetus läheduses, kus olid maade puudus, ja kus maad olid väheviljakad. Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingid Islandile, Gröönimaale ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmele poole oma asulaid ning sulandusid kohaliku elanikkonnaga. Ida suunas mööda jõgesid seilanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nii kutsutakse viikingeid vanavene kroonikates. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist osa Kiievi-Vene riigi tekkimisel. Viikingite osatähtsus vähenes 11. 12. sajandil. Põhjused: 1. ristiusu levik 2. viikingite ühiskonna nõrk poliitiline organiseeritus 3
Suur osa Keltidest elab lõuna Britannias, mille rühma nimi on Brythons, nii et Rooma okupatsiooni piirasid Keldid SuurBritannias, mis on umbes tänapäeva Inglismaa valdkonnas.(1pilt)(Hadrianukseni müür. See on vana müür mis ehitati Põhja-Inglismaale alates jõest Tyne kuni Solway Firthi piirini Suurbritannias.) Keldid säilitasid rahu Walesis, Sotimaal, Iirimaal ja lõuna-, lääne- Suurbritannias(Cornwallis ja Devonis). Roomlase ehitasid m üüri põhja-inglismaa ranikult rannikule, et takistada Põhja -Keltide sissetungi Rooma Britanniasse. Üks neist müüridest on ehitatud Põhja-inglismaale Rooma keisri Hadrianuse poolt. Ehitamine v õttis 6 aastat aega, alates 122 e.kr kuni 128 e.kr ja see oli 120km pikk. Romlased jäid veel kolmeks sajaks aastaks Britanniase ja ehitasid palju teid ja linnu. Mõned Rooma maised jäänused on säilinud Britannias tänapäeni. Kui Roomlased lõpuks jäid 410 e.kr oli Britanniasse uuesti tungitud,
Christoph Kolumbus oli üks neist meestest, keda motiveeris meresõiduks soov leida läänepoolne meretee Indiasse. 3. augustil 1492. aastal startisid kolm laeva Palose sadamast ning 61 päeva pärast randusid nad Bahama saarestikus. Selle reisi käigus avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, mille käigus avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico, Jamaica ja Venezuela. Nime sai Ameerika aga Amerigo Vespucci järgi, kes jõudis Brasiilia rannikule ning uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal reisis Vespucci uuesti Ameerikasse teades, et tegu oma seniavastamata mandriga. Ihaldatud idapoolse meretee Indiasse leidis 1498. aastal portugallane Vasco da Gama. Peale seda hakkasid portugallased suunduma Indoneesiasse. Indiast ning Indoneesiast saadud vürtside tõttu teeniti tohuteid kasumeid. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. Esimese ümbermaailmareisi tegi portugali aadlik Fernando de Magallanes, kes seega tõestas,
suurtesse kõrbedesse. Nt VOLGA jõgi. Esinevad ajutise vooluga jõed -vadid. VEEREŽIIM Nimetatakse vooluhulga muutumist aasta jooksul. Vahemeremaad – suurvesi talvel, sest sajab palju vihma. Lähisekvatoriaalsed- kõrgveed suvel. ÜLEUJUTUSED Põhjused: 1. Mererannikul on üleujutused tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. 2. Intensiivsed vihmasajud. 3. Kiire lume sulamine, temperatuuri äkktõus. 4. Linnade kasv – vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke. 5. Jõgede paisutamine, kanalite ja tammide rajamine. Rikub jõgede loomulikku veerežiimi. 6. Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine valgalal muudab veerežiimi ja suurendab üleujutuste riski. 7. Metsade ulatuslik
• JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB VEESEISU. Tº MÕJUTAB JÄÄTUMIST, MIS KAITSEB RANDA TORMIDE EEST. RÜSIJÄÄ LÕHUB RANDA. • HOOVUSED – KANNAVAD SETTEID EDASI. KUHJAVAD MAASÄÄRI. • AVATUS – OOKEANILE, MERELE AVATUD RANNIKUID MÕJUTAVAD LAINETUS, HOOVUSED, TÕUS JA MÕÕN ROHKEM. • MAAKOORE LIIKUMINE – AEGLANE TÕUSULIIKUMINE SUURENDAB MAISMAAD, RANNIKULE TEKIVAD UUED SAARED, POOLSAARED, VESI MADALDUB. • TAIMKATE – KINNISTAB PINNAST, VÄHENDAB LAINETUSE MÕJU. • INIMTEGEVUS – SADAMAEHITISED, SÜVENDAMINE MUUDAVAD LAINETUSE MÕJU JA SETETE LIIKUMIST. RANNIKUTÜÜBID JÄRSKRANNIK • SUUR SÜGAVUSTE JA KÕRGUSTE VAHE • LAINETUSE KULUTAV TEGEVUS • ESINEB MÄGISTEL RANNIKUALADEL • LAINETUS KULUTAB RANNAASTANGU JALAMIL KOOPAID FJORDRANNIK
purjetades Islandi saarele. Saar oli elamiseks igati sobiv ja nii hakkas sinna peagi Norrast massiliselt inimesi välja rändama. Järgmisel sajandil, kui Island oli juba kindlalt asustatud purjetas viiking Erik Punane veel kaugemale läände ja jõudis 983. aastal Gröönima lõunarannikule. Sealsed rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks. Ja Erik kutsus Islandilt kohale teisigi asukaid. Eriku poeg Leif purjetas aga veel edasi ja jõudis umbes 1000 aastal Põhja-Ameerika rannikule. Norralased jäid sinna talvituma ja vahetasid kohalike indiaanlastega kaupu. Omavahelised tülid ja indiaanlaste kallaletungid sundisid viikingeid siiski tagasi pöörduma. Gröönimaal seevastu püsis norralaste asustus veel sajandeid. Kasutatud kirjandus: http://cd7.e2bn.net/e2bn/leas/c99/schools/cd7/website/Vikings.htm, Vikipeedia.ee õpik M. Kõiv ; P.Raudkivi `Keskaeg I osa´ AS BIT 2004 a Koostas: Amanda Emilie Koppel Pärnu Vanalinna Põhikool 7c klass 2012 veebruar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
