likvideerimise voimalusi. Bioloogiline okeanograafia on teadus resuspensioon -voolusangi pohjas olevad osakesed tommatakse mereelustikust. Tavaliselt tuntakse seda osa okeanograafiast holjuvasse olekusse,kui pohja lahedal on vee liikumise kiirus merebioloogiana. Laanemere uldandmed:Laiubkirde-edelasihis, kriitilisest vaartusest suurem. Inimtegevused, mis avaldavad 13 laius-ja20 pikkuskraadipiires;Pohja-lounasuunason ule1500 moju rannikule: Suvendustood (sh kaevandustood); km, laane-idasuunasumbes650;Pindala412000km. Kaadamistood; Kaide, lainemurdjate, muulide voi muude (1,5tuhandikkumaailmamerest);Maht 21600km. hudroehitiste ehitamine voi laiendamine; Rannale ehitamine, (1,5sajatuhandikkumaailmamerest), kusjuures vaiksem kui rannast pinnase voi kivide eemaldamine; Ukskoik, millisel viisil
Jules Verne 3. veebruar Viieteistkümneaastane kapten Dick Sand oli 15 aastane laevapoiss laeval nimega „Pilgrim“, aga traagilise sündmuse tõttu laeva õige kapten Kapten Hull hukkus ja uueks kapteniks oli sunnitud hakkama noor Dick Sand. Ta oli sunnitud seda tegema, sellepärast, et kellegil teisel polnud piisavaid kogemusi. Noor kapten tahtis jõuda Ameerika rannikule, et oma tähtsad reisijad maha panna. Ta oskas laeva asukohta ainult logi ja kompassi abil ligikaudselt määrata. Negoro kes oli alles üsna hiljuti tulnud laevale kokaks, hakkas kogemusteta kaptenit salaja takistama. Küll lõhkus ta ühe kahest kompassist ära, pani teise kompassi alla raua tüki ja millegi pärast katkes ka logi tugev köis. Nii, et jäädi ilma kõigest varustusest mis oleks aidanud navigeerida. Täna nendele vingepussidele sattus „Pilgrim“ Aafrikasse
RANNIKUPROTSESSID Mis on rannikuprotsessid? · Rannikuprotsessid toimuvad rannikul lainetuse ja vee tagajärjel. · Rannikuprotsessid hõlmavad: · setete kuhjumist · setete rännet · kulutust Mis tegurid kujundavad rannikuid? · Lainetus -> kulutab, kuhjab, purustab · Hoovused -> kannavad setteid ära · Tuul -> kuhjab · Merejää -> lõhub rannikut · Taimed, loomad -> takistavad setete ärakandumist, kinnistavad pinnast · Jõed -> kannavad rannikule setteid · Inimene -> süvendab, ohustab kogu süsteemi Tuule ja lainetuse tegevus Järskrannik · Järsult sügavneva merepõhjaga rannik · Lained jõuavad kaldale suure energiaga · Lained kulutavad, purustavad ja kannavad ära setteid · Kujunevad astangud ja pangad -> pankrannikud · Kulutusrannikutele iseloomulik õgvenemine Pankrannik Laugrannik · Lauge reljeefiga rannik · Ülekaalus lainte kuhjav tegevus · Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid
Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra, Kanada ja Karjala rannikule, samuti Laadoga järve rannikule. Pankrannikud võivad kujuneda Rahuliku lasumusega serrekivimite paljandumise korral. Eesti kõrgeim kuni 55 meetrit üle
Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. 9 sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi ookeani läände purjetades Islandile ja asustasid selle. 983.a. jõudis viiking Erik Punane Gröönimaa rannikule. Eriku poeg Leif jõudis umbes 1000 a. paiku välja Põhja-Ameerika rannikule. Seega viikingid olid Ameerika esmaavastajad. Viikingiretked on kirja pandud saagades (lugulaulud) Skandinaavias leiduvatel spetsiaalsetel ruunikividel.
1. järgu kapteniks. Ta abiellus venelannaga ja viimast korda elus viibis ta Taanis 1715. aastal. Peeter I saatis Beringi merele. Tsaar käskis Beringil leida tee Indiasse ning välja uurida, kas Aasia ja Ameerika on teineteisest väinaga lahutatud. Beringi kaaslaseks sai kogenud tüürimees Aleksei Tsirikov. Nad sooritasid kolm reisi koos. Kuulsuse tõi kolmas, Beringile viimseks jäänud reis. Kahel laeval seilates avastasid Bering ja Tsirikov Aleuudi saared ja jõudsid Põhja- Ameerika rannikule. Tagasiteel läksid nad lahku. Tsirikov jõudis tagasi Kamtsatkale, kuid saare juures, mis praegu Beringi nime kannab, peksis torm teise laeva pilbasteks. Kohusetruu komandör ei talunud nälga ja rasket talvitumist ning suri. Algul seisis tema haual lihtne rist. Hiljem püstitati saarele mälestussammas: laia näo ja õlgadeni ulatuva lokkis parukaga mehe pronksbüst kivialusel. On ka teine variant,kuidas Bering suri. Alaska rannikule tagasiteel avastas Aleuutide saared
· 1430. aastatel jõuti Assori saartele. · 1440. 1450. aastatel Rohelise Neeme saartele. · 1460. aastatel jõudsid portugallased paika, kus Aafrika rannik pöördub itta: Guinea lahte (Kullarannik). Vastutuulte ja hoovuste tõttu takerdusid otsingud cd 30 aastaks. Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli Aafrika, kuna nad lootsid sealt leida kulda. Peale Ceuta vallutamist lootsid nad pidurdada araabia piraate, kes tegid röövretki Portugali rannikule. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique, kes sai nimeks Meresõitja. Bartolomeu Diaz o Suvi 1486 dets. 1487 võttis ette mereretke Aafrika lõunatipuni ning nimetas selle Tormide Neemeks. Võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem. Jõudes Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni tegi Bartolomeu Diaz kindlaks, et sealtkaudu ümber Aafrika neeme on võimalik Indiasse jõuda. Vasco da Gama o 1498
ressursse ning turismitööstust. Üha kiiremini kasvav elanikkond toob endaga kaasa kiireid ja dramaatilisi maakasutuse muutuseid. Paljud organisatsioonid on seetõttu algatanud uurimisprogramme, et saada õigeaegseid ja kehtivaid ülevaateid maakasutuse muutustest rannikualadel. Uurimisprogrammide eesmärk on arendada ja rakendada GISi põhiseid metoodikaid ja analüüse, et modelleerida ja prognoosida rannikualade maakasutuse muutuseid ja selle tagajärgi, et vähendada negatiivset mõju rannikule ning säilitada selle ressursse. Andmed ja metoodika Täpsemaks uurimisalaks valiti Murrell Inlet, mis asub Lõuna-Carolina ja selle lähiümbruses, 85 miili kirde suunas Charlestonist. Asukoht on idast ümbritsetud Atlandi ookieniga ning läänes Waccamaw jõega. Asukoht hõlmab endas olulisemaid turisminduse resursse: ilus loodus, liivarannad, märgalad, metsad ja mitmekesine loomastik. Siinkohal ohustab aga asukohta äärmiselt suur veereostuse oht
Taavi Näks HISPAANIA KULTUUR . • HISPAANIA KULTUUR • Mõned faktid Hispaania kohta: • Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro • Suurimad Linnad • Madrid • Barcelona • Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED . • Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Pikkade sajanditega isesuguste inimrühmade kokkusulamisest kujunenud hispaanlased on romaani ehk ladina rahvas, kes ei erine füüsiliselt ega kultuuriliselt kuigi palju naabritest, portugallastest ja itaallastest. Samal ajal on hispaania kultuur väga eripalgeline. Seetõttu ongi Hispaania riik jagatud 17
21. oktoobril 1492 jõuti Bahama saarestikku, kus avastati San Salvador. Kolumbus uskus, et on Jaapanis ning avastas veel Kuuba ja Haiiti saare (viimase nimetas Espaolaks). Kolumbuse teine reis, 1493-1496 · Retkest võttis osa nüüd juba 17 laeva. Avastati hulk Väikeste Antillide saari ning Puerto Rico ja Jamaica. Viibiti ka Kuubal ja Haitil. Kolumbuse kolmas reis, 1498-1500 · Kolumbus avastas Trinidadi ja jõudis Lõuna-Ameerika rannikule Orinoco jõe suudme piirkonnas. Haiitil vangistati Kolumbus valesüüdistuse põhjal ning viidi Hispaaniasse. Kaotas võimude usalduse, kuna 1498. aastal jõudis Vasco da Gama Indiasse. Kolumbuse neljas reis, 1502-1504 · Jõudis seekord Kesk-Ameerika rannikule ning uuris Kariibi mere väiksemaid saari. Käis ka üle vaatamas hispaanlaste võimu alla alistatud Kuubat ja Haiitit.
HISPAANIA Muusikakultuur Kairo ja Jüri . Hispaania kultuur . HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad Linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Hispaania inimesed . Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat elu otsima Ameerikasse. alates 1950.aastaist hakati rändama Euroopa maadesse, eelkõige Saksamaale, Prantsusmaale ja Sveitsi. Nüüd on Hispaania aga hoopis siserännumaa. Pikkade sajanditega isesuguste inimrühmade kokkusulamisest kujunenud
Järskrannik, rannaastang Kuhjav tegevus ehk akumulatsioon Laugrannik, rannavallid (suur lainetus), barrid (mere põhi lainetab. Väikese lainetuse ühesuunaliste tuulte ja hoovuste mõjul) Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb eelkõige: Lainetuse tugevus Kivimite vastupidavus lainetusele Tektoonilised liikumised (maapinna tõus ja vajumine) Lisaks võivad veel eelnevale kaasa aidata mõned teised tegurid TEGUR MÕJU RANNIKULE Lainetus järskrannikutel kulutav tegevus, laugrannikutel kuhjav tegevus Hoovused paigutavad setteid ümber (transportiv tegevus) Tuul kuhjevormid rannikul: luited Merejää rannikule jõudes kulutav tegevus; kui meri on jäätunud - kaitsev funktsioon - lained ei saa mõjutada rannikut Taimed kinnistavad liivasid (rannakaitsefunktsioon) Loomad tallavad või lõhuvad taimejuuri Jõed toovad setteid (-> ilusad deltatasandikud)
Peale seda mida Pizzarro nägi läks ta isiklikult tagsi Hispaaniasse ,et kuningaga rääkida. Ta palus kolmandat võimalust minna Lõuna-Ameerikasse ning kuna Pizzarro oli sõja veteran ja tema lood olid piisavalt usutavad andis kuningas talle loa. Seekord võttis ta Panamasse kaasa oma neli venda Gonzalo, Hernando, Juan Pizarro ja Francisco Martín de Alcántara. Aastal 1532 kui Pizzarro ja Diego tagasi Põhja- Ameerika rannikule läksid olid neil kaasas 160 meest ja 37 hobust. Nad maandusid praegusele Equadori rannikule. Aastaks 1532 olid nad tagasi Tumbeses aga see ei olnud endine. See oli maatasa tehtud. Nimelt oli sealt üle käinud kodusõda November 1532. Pizarro käskis oma meestel minna sisemaale. Sealt ootas neid üks paraja suurusega linn Cajamarca. Nende õnneks oli seal keiser Atahualpa. Ning veelkord nende õnneks ei pidanud keiser neid ohuks. Keiser oli seal ,sest ta nautis oma võitu Huáscar üle. 16
1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Väga edukas oli Katariina välispoliitika. Põhjasõjas saavutatud võit nihutas Venemaa piirid Läänemere rannikule. Katariina II jätkas vallutuspoliitikat. Peamiseks vastaseks kujunes nüüd Türgi, kelle valdused eraldasid Venemaad Mustast merest. Kahesõjaga langes Venemaa kätte 2 mitteainult Krimmi poolsaar, vaid kogu Musta merepõhjarannik. Lisaks Musta Mere rannikule laienesid Venemaa piirid Poola arvel. Kodusõdades nõrgestatud Poola oli kergeks saagiks naabritele Venemaale, Preisimaale, Austrial, kes kolme jagamisega hävitasid kunagise
vallutamisest 1453. A. kuni luterliku reformatsiooni käivitumiseni 1517. a.) SUURED MAADEAVASTUSED varajasemad maadeavastused Hanno, Kartaago meresõitja, jõudis 5. Sajandil ekvaatori lähistele. Pytheas, Marseille rändur, rändas 4.sajandil eKr Skandinaaviasse. Norra viikingid asustasid 9.sajandil Islandi. Eirikr (erik) Punane rajas 982. Aastal esimese asunduse Gröönimaale. Leifr Eriksson jõudis teadaolevalt esimese eurooplasena 1000. Aasta paiku Kanada rannikule. Hiina meresõitjad võisid olla Ameerika avastanud juba I aastatuhande keskpaigas. Põhjused Suurem vajadus väärismetalli järele. Ülikkond tarbis üha rohkem idamiaiseid kaupu (vürtsid, siid, lõhnaained) Genova kaupmehed hakkasid kontakti otsima Pürenee poolsaare riikidega. Seoses rekonkista lõppemisega olid sõdimisest elatunud väikeaadlikud jäänud tegevuseta. Ameerika avastamine 1492. A
Reisikihk ja uued elamused on mind alati köitnud, nii otsustasin koostada referaadi meresõitjatest ja maadeuurijatest, kelle nimi on antud mõnele väinale, merele, mäele jne. Maadeavastajad on riskialtid ja eesmärgikindlad, seetõttu tahtsin teada rohkem nende elust, reisidest ja kohtadest, kus nad käisid. Ameerika 15 sajandi lõpus 16 sajandi algul jõudsid hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikule. Hispaanlastega kaasa olnud itaallasest maadeuurija Americo Vespucci uuris uut rannajoont üsna pikalt. Veidi hiljem sattus Brasiilia rannikule Portugali ekspeditsioon. Selle juht ei teadnud midagi hispaanlaste varasemast avastusest ja kuulutas uue maa Portugali valduseks. 1501 ühines Vespucci portugallaste järgmise Brasiilia ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nende ees on varem tundmatu manner ja nimetas selle Uueks Maailmaks.
Kapten Granti lapsed Jules Verne Jules Verne sündis 1828. aastal Prantsuse sadamalinnas Nantes'es kus ta elas ka terve lapsepõlve. Juba lapsepõlves oli tal palju kokkupuuteid laevade, sadama ja merendusega. Ta käis laevareisidel Ameerikas, Euroopas ja Aafrikas. Sirgunud noormeheks hakkas Jules Verneuvi undma teaduslike saavutuste ja tehnika vastu. Pärast lütseumi lõpetamist kodulinnas sõitis Jules Pariisi, kus õppis õigusteadust. Siin elas ta üle 1848. a.revolutsiooni ning võttis osa Preisi-Prantsuse sõjast. Ta tunnistas Pariisi kommuuni ajaloolisi päevi. See kõik jättis Jules Verne mällu jälje ja ka tema teostes on tunda vabaduse armastust. Algul ei löönud ta kirjanikuna läbi, kuid jäi kindlaks ja pühendus kirjandusse. Lõpuks tuli tunnustus tema kolmekümne viiendal eluaastal hoopis uus, varem vähe viljeldud zanr- teaduslik- fantastilised seiklusjutud ehk r...
ATMOSFÄÄR Atmosfääri koostis- põhiliselt lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%. Ülejäänud gaasideks on süsihappegaas 0,03%, veeaur 0,5-4%, aerosool. Atmosfääri ehitus- Troposfäär(-6km)- leiavad aset peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved, sademed; õhk liigub, seguneb; kujuneb ilm, kliima. Stratosfäär(6-50km) – temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma ...
Magalhãesi lipulaev oli Trinidad. Alguses sõideti mööda Guadalquiviri alla. Jõe suudmes Sanlúcar de Barramedas oldi sunnitud üle 5 nädala peatuma, sest Hispaania võimukandjad üritasid takistada portugallasest kapteni reisi. Nii asuti edela suunas teele alles 20. septembril. Pärast varude täiendamist Kanaari ja Roheneeme saartel võttis ta suuna Brasiiliale. 20. novembril ületas ta ekvaatori ja jõudis 6. detsembril Lõuna-Ameerika rannikule. Edasi suunduti mööda rannikut lõuna poole, et leida väina, mis viiks Vürtsisaarteni. 10. jaanuaril 1520 jõudis ta La Plata lahte. Loodetud väin jäi sealt leidmata. 30. märtsil jõuti laheni, millele anti nimeks Puerto San Julián. 1. aprillil toimus kahel laeval mäss. Nälja, haiguste ja kurnatuse tõttu nõuti Hispaaniasse tagasi pöördumist. Magalhãesil õnnestus mäss maha suruda ja ta lasi Victoria ja Concepcióni kaptenid Luis de Mendoza ja Gaspare de Quesada hukata
Haldusreform. Valitsuse saamatus talurahvasõja mahasurumisel näitas, kui viletsas seisus on kohapealne valitsemine. Uue haldusseadusega(1775) suurendati kubermangude arvu kümmekonnalt 50-le. Igasse kubermangu loodi uued kohtu- ja politseiasutused, mis pidid avalikku korda tugevdama. Kubermangudes hakkasid koos käima aadlikogud. Omavalitsuse said ka Venemaa linnad. Katariina II laiendab Venemaa piire. Põhjasõjas saavutatud võit nihutas Venemaa piirid Läänemere rannikule. Katariina II ajal peetud sõjad jätkasid Venemaa vallutuspoliitikat. Peamiseks vastasek kujunes Türgi. Veel olulisem oli kontrolli kehtestamine seni Türgi võimu alla kuulunud Krimmi khaaniriigi üle. Nii laienesid Venemaa piirid Musta mere rannikuni. Lisaks Musta mere rannikule laienesid Venemaa piirid Poola arvel, kelle kolmeks jagamises Katariina II osales. Katariina II valitsusaja lõpuks oli Vene riigi koosseisu haaratud kogu tänapäeva Baltikum- Eesti, Läti ja Leedu.
2) Tume ajajärk [1100-800a eKr] Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel Olümpia, algavad olümpiamängud (I toimub 776 eKr) Tekivad linnriigid (polised) [nt: Ateena, Sparta, Teeba] Tekivad Kreeka kolooniad, algab koloniseerimine Itaalias Napoli, Lõuna-Prantsusmaal Marseilles Türgi (Väike-Aasia) Jõuavad Musta mere rannikule Kreeka teaduse sünd, filosoofia Thales (filosoof) 4) Klassikaline periood [500-338(323) eKr] Tekib demokraatia (sünnikoht on Ateena) 5) Hellenismi ajajärk Kreeka tsivilisatsiooni langus (323-30 eKr) Aleksander Suur (336-323 eKr) Koinee kreeka keel, mis sai maailmas valitsevaks keeleks Hellas Kreeka hellen - kreeklane
ääres asuvad Hudsoni maakond New Jerseys ja Hudsoni linn New Yorgi osariigis. Viimane reis Eesmärk: leida Loodeväil Järgmised kuud veetis uurides ja kaardistades Hudsoni lahe kaldaid, aga edasipääsu Aasiasse seal ei olnud. Laev jäi lahe lõunasopis jäässe kinni ja meeskond läks kaldale talvituma Kevadel soovis Hudson uuringuid jätkata, aga meeskond hakkas mässama Hudsoni, tema poeg John ja veel 6 meeskonnaliiget jäeti rannikule Neile jäeti püssirohtu ja -kuule, mõned odad, raudpott, toitu ja riideesemeid Mahajäetuid ei nähtud enam iialgi ja nende saatus on teadmata. Loodeväli (mittekasutatav) meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja-Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu Henry Huds oni kaart Kasutatud andmed ■ http://et.wikipedia.org/wiki/Henry _Hudson
· Kolmandal reisil (1498) avastas Venezuela ranniku Orinoco jõe suudme. Tekkid esmakordselt põgus kahtlus: Võib-olla on see uus manner. · Ka neljas reis (1502-1504) ei toonud oodatud kulda ja Kolumbuse merereisid olid kokkuvõtteks Hispaaniale pettumuseks. (Kolumbus suri vaesuses) 4. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija, kes käis kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga. Jõudis 15. saj. lõpus 16. saj. alguses Brasiilia rannikule. Uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal ühines Vespucci portugallaste ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nad on leidnud uue mandri. Kirjas Firenzesse nimetas ta seda Uueks Maailmaks. Hiljem hakkas sakslane Martin Waldseemüller Lõuna Ameerika idaosa nimetama A.Vespucci järgi Ameerikaks. See nimi laienes kogu maailmajaole. 5. VASCO DA GAMA MEREREIS 1497.a juulis asus Vasco da Gama juhtimisel Lissabonist teele neljast laevast koosnev ekspaditsioon. 5
2017. aasta troopilised tsüklonid 2017 Atlandi Orkaanihooaeg oli üks katastroofilisemaid hooaegu 17 troopilist tormi ja 10 orkaani Kõige intensiivsemad orkaanid olid Irma, Harvey ja Maria Havannas olid tänavad üleujutatud pärast 5.kategooria orkaani Irmat Foto: Havanna pärast orkaan Irmat Eestit mõjutanud orkaan Ophelia Ophelia oli 3. kategooria orkaan Jõudis Iirimaa rannikule Mõjutas ka Eestit Foto: Rakvere Foto: Troopiliste tsüklonite rajad Atlandi ookeanil Kokkuvõte Eestis orkaane tekkida ei saa, kuid nad võivad meid mõjutada osaliselt. Tänan kuulamast!
Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei j...
ASEND • Skäärrannik on vägagi iseloomulik Rootsile • Rootsis liigestavad idarannikut tugevasti skäärid ja väikesed lahed. • Skäärrannikut on väga hästi näha Rootsi pealinna Stockholmi sõites. Suurematel saartel ka elatakse. SKÄÄRRANNIKUD ROOTSIS SKÄÄRRANNIKU KIRJELDUS • Rannajoon on käänuline • Koosneb väiksematest ja suurematest kaljusaarekestest, rannanõlv on madal • Kulutus- ja laugrannik • Lisaks on skäärrannik iseloomulik Soome, Kanada ja Norra rannikule. Leidub ka Karjala ning Laadoga järve rannikul. TRANSPORT • Sinna saab laevaga või muude veetransportidega. • Lisaks võib külastada Rootsi ja Soome vahel olevat Ahvenamaad. • Lähim lennujaam asub Stockholmis või Helsingis Pildil Ahvenamaa RIASRANNIK HISPAANIAS ASEND • Asub Hispaania loodeosas, Galicia piirkonnas • Tuntum linn Vigo RIASRANNIK HISPAANIAS RIASRANNIKU KIRJELDUS • Rannajoon käänuline
Aenease lühike ümberjutustus. Pärast Trooja hukkumist on teel Itaaliasse tabanud Aenease laevastikku troojalastele vaenuliku Iuno saadetud torm, mis paiskab laevariismed koos Aeneasega Aafrika rannikule, Kartaago lähedusse. Kartaagot valitseb kuninganna Dido, kes Aenease koos tema kaaslastega külalislahkelt vastu võtab. Nende auks korraldatud peol jutustab Aeneas Dido palvel Trooja hävimisest, oma põgenemisest põlevast linnast, isa Anchisese surmast ja sellele järgnenud sündmustest. Dido armub sangarisse, kuid Aeneas, kellele saatuse poolt on määratud rajada uus riik Itaalia pinnal, peab Jupiteri käsul Kartaagost lahkuma. Nähes lahkuvaid laevu surmab Dido enda meeleheites
elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile,Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Mõnede ajaloolaste arvates tegelesid viikingiretkedega (eriti 11. 12 sajandil) ka Eestlased eeskätt saarlased Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12
25 tonni naftat või masuuti. Igal aastal sattub merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Oluline hulk naftat ja õli satub merre kanalisatsioonist ja jõgede reostumise tagajärjel. Suuremaid tankeriõnnetusi Naftatankeri Torrey Canyon katastroof toimus 1967. aasta märtsis Lands Endi lähistel Suurbritannias, tekitades esimese tõeliselt laialiulatusliku reostuse. Merre ning lähedalasuvatele laidudele ja rannikule voolas 106 000 tonni naftat. Hukkus tuhandeid kohaliku populatsiooni tirke ja alke, Prantsuse saarestiku Sept põhjalunnide populatsioon suri praktiliselt välja Tankeri Amoco Cadiz katastroof Prantsusmaal asuval Bretagne´i rannikul 1978. aastal oli selle aja suurim Lääne-Euroopas toimunud tankeriõnnetus. Mootoririkke tagajärjel paiskus tanker vastu Bretagne´i kaljusid puruks. Hukkus tuhandeid rändlinde, turismimajandus ja austrikasvatus kannatasid suuri kahjusid.
Fifth level Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus (umbes 76%) Umbes 2% järgib mingit muud usundit 19% peab end ateistiks Segovia katedraal Suurimad linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Toodang Oliiviõli Lambad Autod Vein Jalatsid Masinad Puuviljad Rahvastik Paikneb väga ebaühtlaselt Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse Oli väljarännumaa, nüüd hoopis sisserännumaa Kliima Vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne Pürenee poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: Niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved) Kõrgeimad mäed Teide - 3718 m Mulhacen - 3478 m Aneto - 3404 m Torre Cerredo - 2648 m
ja 8440.[1] Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid. 2.2 Keeled 57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). 3.1 Kanada ajalugu 6 Kanada põlisasukateks on inuitid ja indiaanlased (atabaskid, algonkinid, irokeesid jpt). Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva Newfoundlandi rannikule viikingid 1000. aasta paiku, kelle avastatud Vinland, Markland ja Helluland asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal. 1497 maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto (John Cabot) Newfoundlandis või Nova Scotias, ning kuulutas maa Newfoundlandina Inglise krooni omandiks. 1534 jõudsid prantsuse maadeuurijad Jacques Cartier ja Samuel de Champlain Saint Lawrence'i lahe kaldale. Püsivat asustust sinna ei tekkinud, kuid 16. sajandil väitsid
Kliimamuutused tulevad palju järsemad Inimtegevuse tõttu ootavad sel sajandil mitmeid maakera kliimat mõjutavaid süsteeme ees järsud muutused, väidab värske uuring. nimkonda ei tohiks uimastada näilise turvatundega, et kliimamuutused toimuvad järkjärguliselt hoiatab rahvusvahelise teadlasmeeskonna koostatud analüüs ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences. Suurbritannia East Anglia professor Tim Lenton, artikli esimene autor, ütles, et inimtegevuse poolt tekitatud kliimamuutuse mitmed tegurid jõuavad sel sajandil kriitilise piirini. ,,Kõige suuremas ohus on Arktika merejää ning Gröönimaa liustikud," märkis ta BBCle. Rohkem kui poolesajast teadlasest koosnev rühm on veendunud, et alanud kliimamuutused on alles paljude dramaatiliste muutuste avalöök, kui üleilmne kliima soojenemine peaks jätkuma. Mitmed maakera kliimamustreid mõjutavad süsteemid võivad ühtäkki kokku kukkuda, kui maakera keskmised temperatuurid järsult ...
Kogus merekaarte Portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz Avastas Hea Lootuse neeme Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Tähtsamad maadeavastused 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult Ameerika Kasutaud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/m aadeavastused_reformatsioon_karoliinekorol. htm http://www.russiablog.org/gold.jpg http://web.zone.ee/loodusop3/kartul.jpg http://miksike.ee/docs/referaadid2006/keskae gsed_maadeavastajad_evelinviks.jpg http://www.amersol.edu.pe/class11/_11dreyd e/8th/humanities/00169a35.jpeg
MERE KULUTAV MÕJU RANNIKULE Töö teostaja: Eesmärk: Saada aru protsessidest mis toimub rannas mere tegevusel tagajärjel ja kuidas see mõjutab randa. Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1] Antud joonisel (joonis 1) on näidatud kuidas toimub liiva ümberpaigutamine lainetuse mõjul laugrannikul. [1] [2] Joonis 1 Laugrannik [1] VAATLUSE TULEMUS Peipsi randa mõjutab enamasti ainult tugevad tuuled, mille mõjul toimub setete ümberpaigutamine ühe...
Vahemere rannik Pilt 1. Dalmaatsiarannik Aadria mere idarannik. Seal asub dalmaatsiarannik- paralleelselt rannikuga kulgevad piklikud saared. Rannik on liigestatud, saartevahelised lahed on sügavad. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Murdlainetus on vaid kõige välimiste saarteni, saarte vahel ei esine murdlainetust. Tegemist on kulutusrannikuga. Pil t 2. Laguunrannik Aadria mere põhjarannik. Seal asub laguun- looduslik veekogu, mis on osaliselt või täielikult maasäärega põhiveekogust eraldatud. Laguun asub mandrilaval ja seega on ta madal. Laguunis murdlainetust ei esine. Selline rannikutüüp on tekkinud, sest meri kuhjab setteid, tekitades maasääre. ...
Ent tekkida võib doominoefekt ehk puruneda võib mitu konteinerit järjest. Paratamatus on, et mürgid ükskord vette jõuavad, aga kui see juhtub jupikaupa, on kontsentratsioon madal, palju mürke jääb pidama põhjasettes ning ülejäänu jõuab meri neutraliseerida, sest Läänemere vesi vahetub pealmistes kihtides 25 aasta jooksul. Konteinerite mürgine sisu on eriti ohtlik Eestile. Hoovused kannavad Soome lahte sattunud ained suure tõenäosusega just Eesti rannikule, nagu seda on tõestanud viimaste aastate arvukad õlireostused. Samamoodi tulevad torupanekuga üles pööratud setted üsna kähku Eesti randa, see tõenäosus 8090 protsenti. Toruehitusega kaasneb paratamatult ka merepõhjas olevate küngaste õhkimine ja toru aluse toestamine ning need tööd paiskavad üles suurel hulgal põhjasetteid. See on suhteliselt kindel, et pealmised, puhtad setted, pestakse segamini alumistega ja reostunud setete ülespaiskumine on päris ulatuslik.
põhjal (arvatavasti u 800 a eKr). Kangelaslood pandi kirja. Ilmus mitu kangelaseepost (8.saj lõpus), mille seast tähtsaimad "Ilias" ja "Odüsseia" (Homerose eeposed) on säilinud. 8. saj alguses kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 10 000 kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu Musta mere rannikule. Ks põhjus oli kindlasti metalli (raua) vajadus, mida kodumaal polnud. Kuid massilise rände tõi esile põlluharimiseks sobiva maa nappus. Peagi said kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kolonisatsioon omakorda elavdas kaubavahetust nii välismaaga kui ka kolooniate endi vahel. Tekkis vajadus ja loodi kindel väärtusmõõt: münditi hõberaha (7.saj lõpp eKr). Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid. Tähtsamad:
kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kaubandus oli tähtis eluala. Sõitsid ümber Aafrika. Suur võim oli kaupmeestel. Rajasid kolooniaid Põhja aafrika rannikule ja ka Hispaaniasse. Tähtsamad jumalad- Baala ja Moolok. Ohverdati esmasünd poegasid. Foniiklased andsid maailmale tähestiku. Heebralased Tähtis ajalooallikas oli piibel(algselt heebra ja aramea keeles, aga 3 saj e Kr. Nad on päri Mesopotaamiast (Muusi linnast). Heebralaste esiisadeks peetakse Jakobi 12 poega. Kui Kaanani maa sattus Egiptuse võimu alla (17-16s eKr) rändas osa iisrealasi Egiptusesse. 1250 e Kr rändasid Iisrealased tagasi Kaanoni maale
liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla langesid Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Viikingite laastamistöö Lääne-Euroopas sai eriti laia ulatuse, sest sõideti mööda jõgesid sisemaale. Samuti langes 846 aastal normanide alla Pariis, mille eest maksti hiljem suur lunaraha, seda lausa kaks korda. Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Mõistes, et ei saada jagu normannidest, hakkasid Frangi riigi valitsejad otsima lepitusi üksikute viikingipealikutega, läänistades neile maid. Selle tulemusena tekkis Normandia hertsogkond. Lõpuks, kui oldi ka
Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40. ja 65. laiuskraadi vahel, nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Parasvöötmes eristatakse merelist ja mandrilist kliimat. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Seal on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lume asemel sajab rohkem lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, sest niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40
suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimestik Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad ja suur soolataluvus. Atacama kõrbes on palju kaktuseid ja eri liiki kõrbelilli. Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal. Inimtegevus 16.-18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu seoses hõbeda Hispaaniasse vedamisega. Atacamas on palju vanu kaevandusi ,sest kõrbest on leitud väärtuslikke mineraale. Atacama on ideaalne astronoomiliste vaatluste jaoks,sest kuivuse tõttu puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrbes filmiti ka viimast James Bondi filmi 007: Veidi lohutust. Keskonna probleemid Kõrbe peale tung savannidele ! Vee puudus ! Ülekarjatamine ! Põllumuldade väljakurnamine ! Puude ja põõsaste
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped
Uurimisobjektiks oli Aafrika Henrique soosis suuri uurimisretki kulla otsimiseks Sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse 14861487 Bartolomeu Diaz leidis meretee Indiasse Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma Esimesel reisil Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti Teisel reisilVäikesed Antillid,Puerto Rico ja Jamaica Kolmandal reisil Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping Indiasse viiva idapoolse meretee avastamine 1497 1498 Vasco da Gama ekspeditsioon Alustas retke nelja laevaga , tuli tagasi kahe laevaga Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol Brasiilia avastamine ja Uue Maailma nimesaamine Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped
1. Mis mõjutab merevee omadusi? -mere pinnale langev päikese kiirguse hulk -soolsus -soolsus -veetemperatuur -vee ringlemine 2. Mitu % päikesekiirgust neeldub merevees ja kui palju peegeldub? -merevees neeldub 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 3. Kuidas toimud soojuse ümberpaigutumine veega? -neeldumine lõppeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine, mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Mis on suurim 35-40% soolsuse korral ning kõige väiksem 5-15% juures. Mida soolasem on vesi seda rohkem on liike. 6. Iseloomusta kulutus rannikut, langrannikuid ning selgita, kuidas mõjutab lainetus rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumi...
hispaanlased on avastanud hoopis uue mandri. Uus manner sai tema järgi nimeks Ameerika. Tegelik meretee Indiasse Meretee Indiasse avastas Vasco da Gama 20. mai 1498. Austraalia avastamine XVII sajandil hakati otsima müstilist lõunamandrit. Esimesena Austraalia rannikul Willem Janszoon 1606. aastal. Avastatud territoorium ei pakkunud huvi. 1770. jõudis Austraalia rannikule James Cook. 1788. kujunes esimene asundus Austraalias. Maadeavastuste positiivsed mõjud Euroopale Varauusaja alguses tunti 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks tunti 4/5. Õpiti tundma uusi taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse: Kartul Tomat Mais Tubakas Kalkun Maadeavastuste negatiivne mõju Euroopale Mitme uue haiguse kaasatoomine
(Antarktikas 10-15 kraadi külmem kui Arktikas) Mere soolsust mõjutavad:sademete hulga ja auramise vahekord,jõgede suubumine,ühendus ookeaniga. Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu-elustikku; see on suurem 35-40 promillise soolsuse korral ja väiksem 5-15 promillise soolsuse korral. (Ntks Läänemere elustiku liigiline vaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega, eriti lahtedes) Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga-kujunevad kulutusrannad Pankrannik- murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID (Kuhjav tegevus laugrannikutel) ; Tekivad kuhjerannad Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest · Lisajõgedest · Põhjaveest
Saj., reisis mööda maismaad Kesk- Aasias, Indias, Hiinas ja Malaisias. Ibn-Battuta elas 14. Saj., palverändurina käis Põhja- Aafrikas, Kesk-Aasias, Indias ja Indoneesias, koostas reisikirjeldusi. Afanassi Nikitin elas 15. Saj., reisis Indiasse, koostas reisikirjelduse. Cristoph Kolumbus jõudis 1492. aastal Lääne-India saarestikku, avastas Ameerika. Vasco da Gama purjetas aastatel 1497-1498 ümber Aafrika Indiasse. Amerigo Vespucci jõudis aastatel 1497-1502 L- Ameerika rannikule, temast tuli ka Ameerika nimi. F. Magalhäes sooritas aastatel 1519-1522 esimese ümbermaailmareisi. Obel Tasman uuris aastate 1642-1644 Vaikse o. saari ja Tasmaaniat. James Cook sooritas aastatel 1768-1778 3 ümber- maailmareisi, uuris Vaikse o. saari, kaardistas Austraalia. Krusesten, Lisjanski Eestlased, kordasid aastatel 1803- 1806 Magalhäesi teekonda, peatusid ka Jaapa-ni s. Küsüli s. Hawail. Bellinghausen, Lazarev Eestlased, jõudsid aastatel
(lõunapool) ja Liibüaks (läänepool). Egiptlaste esimesed kauba-ja sõjaretked naaberaladele leidsid aset ca 3000 a eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed märkmed ja kaardid erinevate maa-alade ja riikide kohta. Egiptuse põhiline transporditee oli Niiluse jõgi. Foiniikia meremehed olid arvatavasti antiikaja kuulsamaid meremehed. Nemad jõudsidki esimesena Suurbritanniasse ja Kanaaridele. Foiniiklased rajasid hulgaliselt ka kolooniad, alguses Küprosele ning hiljem mujale Vahemere rannikule: tänapäeva Tuneesia, Alzeeria, Maroko ja Lõuna-Hispaania. Foiniiklaste kuulsaim rajatud koloonia oli Kartaago (815 eKr). Foiniiklaste põhiline tegevusala oli kaubandus, rohked kolooniad ning mereteed aitasid sellele kaasa. Hanno oli kõige kuulsam Kartaago väejuht, kes uuris 480 a eKr Aafrika looderannikut. See näitab, et kartaagolased ei piirdunud ainult Vahemere ääre uurimisega. Foiniiklaste kõige silmapaistvam kultuurisaavutus oli maailma kõige esimese tähestiku leiutamine 2
Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Tume ajajärk u 1100-800 eKr Homerose ajajärk (eepos) · Omanäoline ja kõrgtasemeline minoiline tsivilatsioon linaarkiri! · Lossid hüljatud, kiri ununenud, rahvas rändab Väike-Aasia rannikule peaaegu tsivilisatsioonieelne aeg. · Tähtsamaks keskuseks - Knossos, kreeklased domineerisid Egeuse merel. · Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast ei toonud kaasa ühiskonna · 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
