1. 1.1 1.2 Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. 1.3 Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5ºC. Seetõttu on Lõuna-
tootmiseks, peamiselt teraviljad : nisu, oder, kaer, rukkis, · LOOMAKASVATUS Loomakasvatus on põllumajanduse haru, mis tegeleb põllumajandusloomade ja -lindudega ning sisaldab ka mesindust ja kalandust. · Põllumajanduse alla kuuluvad ka teised sektorid nt finantsmajandus, maaettevõtlus, töötervishoid ja tööohutus ning nõuetele vastavus. 3. KALANDUS Eestis on kalandus olnud alati oluliseks tegevusvaldkonnaks nii rannikualadel, sisevete kallastel kui ka neid teenindavates piirkondades. Eesti kalandussektor jaguneb põhiliselt kolmeks suuremaks valdkonnaks: kalapüük, kalakasvatus ja kala töötlemine ja turustamine. Kalapüük jaguneb püügipiirkondade alusel: püük Läänemerest (traal- ja rannapüük), püük sisevetest ja kaugpüük. Püük Läänemerest jaguneb traalpüügiks ja rannapüügiks. Enamik Eesti kalasaagist pärineb Läänemerest. Olulisel kohal on ka
aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm. Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad. Norra on mägise pinnamoega. Rannajoon on väga pikk ning seda liigestavad fjordid ning tuhanded saared ja saarestikud. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Maastik on ääretult vahelduv. Edelapoolsed tasandikud ja lainjad künkad loovutavad koha ümaratele mägedele, mida liigendavatest jõgedest ja
tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhjas on kliima jahe ja vihmane, sest mäed takistavad pilvede liikumist. Kliima on kaugemates põhjaosades parasvöötmeline. Lõunas on aga kliima kuiv ja soe, valdavalt lähistroopiline ja sekka ka mõjutusi Vahemerelt. 7 Keskmine temperatuur on 10ºC 20ºC. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 45ºC kõrgem. Portugali külmarekord on 12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades). SADEMED Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades
kulgeb tinglikult mööda 61. laiuskraadi. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Merel valitseb jahe kliima, ent merd läbiva Põhja-Atlandi hoovuse tõttu ta ei külmu. Norra meres on palju naftapuurauke. Kara Meri Piirneb läänes Novaja Zemljaga ja Franz Josephi maaga, idas Taimõri poolsaare ja Severnaja Zemljaga. Asub mandrilaval, sügavam vagumus on Franz Josephi maast idas. Merre suubuvad Ob ja Jenissei, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Meres on suvelgi jääd. Laptevite meri Piirneb läänest Taimõri poolsaarega ja Severnaja Zemljaga, idast Uus-Siberi saartega. Laptevite merre suubub Leena, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Jääd leidub meres suvelgi. Laptevite meri on nime saanud Dmitri ja Hariton Laptevi järgi. Ida- Siberi Meri Ida-Siberi meri on Põhja-Jäämere osa Uus-Siberi saartest Wrangeli saareni. Ida-Siberi merre suubuvad Indigirka ja Kolõma jõgi.
JA KUS SAAB TOOTA SÕLTUB GEOGRAAFILISEST ASUKOHAST MITTE INIMESTE ASUKOHAST. PUURAUK PEAB OLEMA LIGIKAUDU 3KM SÜGAV. LOODETE EHK TÕUSUMÕÕNA ENERGIA - KASUTADA SAAB AVAOOKEANI ÄÄRES, RANNIKUTE LÄHEDAL. SÜGAVUS 20-30M. VOOLUKIIRUS PEAKS OLEMA LIGIKAUDU 2,5M/S. ENERGIAHULK SARNANE TUULEGENERAATORIST SAADAVA ENERGIAHULGAGA EHK SEE ON VÄIKE JA TASUB END ALLES MITME AASTA PÄRAST ÄRA, SEST SEE VAJAB HOOLDAMIST JA PÜSTITAMINE ON KA KALLIS. TUULEENERGIA - KASUTADA SAAB RANNIKUALADEL KUS ON VÄHEMALT 6M/S MUIDU EI TASU SEDA SINNA PÜSTITADA. PÜSTITADA KÕRGEMATESSE KOHTADESSE VÕI RANNIKU ALADELE. EESTIS ON NEED PALDISKIS, VIRTSUS, SÕRVES JA KÕPUL. TOHUTULT SUURED TUUNEPARGID ON SAKSAMAAL, CALIFORNIAS, HOLLANDIS. PROBLEEMIKS ON VÄIKE ENERGIA HULK JA MÜRA, TUULEVAIKUSE PERIOODID. BIOENERGIA - PÕLETAMISENERGIA. KASUTATAKSE PUITU, LINA, LOOMASÕNNIKUT, PILLIROOGA, PRÜGIMÄGEDEST SAADAVAT METAANI JA ORGAANILISTE JÄÄTMETE PÕLETAMISEL, ÕLED.
Seetõttu jätkus vanemal pronksiajal kivikirveste valmistamine. Noorem pronksiaeg. Uut tüüpi kinnismuistised: kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Ehitati kindlustatud asulaid Saaremaal ja P.Eesti rannikuvööndis. Kombestik: matmiskommetes leidis aset suur muutus: nüüd hakati ehitama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Sel ajal jagunes Eesti kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on mullakiht õhuke ja viljakas ning kergesti haritav. Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus(kitsed, lambad, veised) ja maaviljelus(nisu, oder, ka hirss, hernes,uba,lina).lisa andsid ka kalapüük ka küttimine. Arvatakse et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja eraomandus. See suurendas varanduslikku ebavõrdsust ja mõni jõukam talu võis teatud piirkonna üle domineerima hakata. Pronksitooret toodi skandinaaviast
Pronksesemed olid eestlaste jaoks veidi kallid ning siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid. 2. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele ? Neid ehitati kaitseks vaenlaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 3. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ? Neil olid erinevad looduslikud tingimused. Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu
Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes. Sloveenia kliima on väga muutlik. Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Viimasel ajal on üle kogu riigi tunda nende kolme erineva kliimatüübi vastastikmõju. See põhjustab ka globaalset kliimamuutust kogu riigis. Sloveenia temperatuuril on ööpäeva ja ka aasta vältel üsna suur amplituud. Suurimad temperatuuri erinevused on Kirde-Sloveenias, kus mandrilise kliima mõju on suurim. Temperatuuri amplituudile avaldab mõju ka meri. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 4 kraadi ja sisemaal 0 kraadi
settimiskohtadesse tekivad settelavad ja delta. 3) setete kuhjumine e akumulatsioon mõned jõeoru lõigud täituvad setetega. Sängivoolu mõju aluspinnale oleneb veehulgast, voolukiirusest ja setetest. Põhjaerosioon ülekaalus ülemjooksul, kulutab põhja. Küljeerosioon ülekaalus alamjooksul. Jõgi lookleb e meandreerub. Põrkeveerule kujuneb haudmik. Vanajõe looge soot Rannikuprotsessid Suurem osa maakera rahvastikust elab rannikualadel. Sealsed elanikud peavad arvestama looduslike protsessidega e tsunamidega, üleujutustega, maalihetega, tõusu ja mõõna e loodetega. Ajuvesi veetaseme tõus üle keskmise Paguvesi veetaseme alanemine keskmisest madalamale (mere poole). Rannikutel esinevad pinnavormid: 1) rannavallid 2) rannabarrid- vee all olev liivast või kruusast koosnev vall 3) pankrannikud Eristatakse järskrannikuid(Põhja-Eestis) ja
Õnneks piirduskeset öödEesti oludes väikesekatastroofi mõõtmeteni paisunudloodusõnnetusvaldavalt vaidvaralistekahjudega. Pärnus, 2005. aastajaanuaris Loodusõnnet us 8-12.jaanuarli 2005toimus katastroofilähedaneloodusõnnetuska Eestis. ÜleujutusedPärnu linnasja maakonnas, Haapsalu linnasja maakonnas ningsaartel. Samuti tuulemurd, hoonetekatustepurustused, elektrikatkestused ja muud tormikahjustusednii rannikualadel kui ka sisemaal (kuni Viljandini välja). Põhjus: Gudrun - "meri ajastuules üle". Haapsalu üleujutuspiir 9.jaanuar 2005 Ül e uj ut us e d Ee s t i Lääne r anni kul j a t or mi kahj us t us e d s i s e maal Reedel, 14. jaanuaril suundusEesti päästemeeskonna(EDRT) otsingu- japäästerühma vabatahtlikest liikmetest moodustatud10- liikmelineüksusPärnumaaleHäädemeestevalda, kusosaletakse
See põhjustab vetikate vohamist, mis varjab korallidele eluks vajaliku päikesevalguse. See on peamiseks probleemiks just Kariibi mere piirkonnas. Putukate ja umbrohu tõrjeks kasutatavad kemikaalid on veel lisamürkideks. Tähelepanuta ei saa jätta õli- ja tööstussaastust, mis on eriti suureks probleemiks Kesk-Idas. Samuti on oluline, et muda ja lahtine muld ei satuks kaldalähedastesse vetesse, sest see katab korallid ja lämmatab nad. Selle vastu on heaks kaitseks rannikualadel kasvavad mangroovisalud, kuna need filtreerivad muda enne merre jõudmist. Paraku on aga inimesed asunud neid kütteks ja asulate ehitamiseks maha raiuma ja seega võtavad ära hea loodusliku kaitsebarjääri. Ka kliima muutustel on korallidele otsene mõju. Näiteks CO2-e tõus atmosfääris põhjustab veepinna happesuse tõusu, mis omakorda takistab korallidel lubjakiviskelettide moodustumist. Sagedased on ka laevaankrute ja sukeldujate poolt tekitatud mehhaanilised kahjustused. Kõik eelpool
Maavärinad leiavad aset laamade äärealadel. Maavärinate oht on suur Californias, Mehhikos, Vahemere piirkonnas ja Türgist kuni Indiani. Kõige suurem maavärinate oht on Jaapanis, kuna seal põrkuvad üksteise vastu korraga neli laamat. Subduktsioonivöönditeks nimetakse alasid kus üks laama sukeldub teise alla, need on kohad kus toimuvad kõige tugevamad maavärinad. Kõige ohvrite rohkemad maavärinad on toimunud Hiinas. Kui maavärinad leiavad aset meredes, ookeanides või rannikualadel võib see põhjustada veemasside ümberpaigutamist ja tsunamisid. Maavärinate koldest lähtuvad mitmesugust tüüpi elastsuslained, on olemas piki-, risti ja pinnalained. Tähtsaim maavärinate registeerimise vahend on seismograaf, mis koosneb kuulikujulistest teraspendlitest, mis ripub maapinnaga kindlalt ühendatud raamistikul. Maavärina puhul maakoore kõikumisel teeb raamistik liikumised kaasa, aga pendel püsib paigal ja selle otsas asetsev peen nõel mis registeerib paberrulli
Tōhoku maavärina iseloom oli soodne väga tugeva tsunami tekkimiseks. Nagu 2004. aasta India ookeani maavärin, koosnes see hulgast tõugetest, mis toimusid kümmekonna minuti jooksul ning mille epitsentrid paiknesid enam-vähem ühes 400-500 kilomeetri pikkuses reas piki murranguvööndit. Osa tekkinud lainest oli suunatud otse Jaapani poole. Hiidlained, mis purustasid kõik oma teel piki enam kui 200 kilomeetrist rannikuriba, tabasid Tōhoku piirkonda üksnes paarkümmend minutit pärast maavärina peamisi tõukeid. Maale paiskuva veemassi paksus oli mitmetes paikades kuni kümme meetrit. Nõnda määratletud veekihi paksus on pinnalainete kõrguse analoog. Tsunami puhul ei ole sageli võimalik kasutada tavalisi pinnalaineid või tõusu-mõõnalaineid iseloomustavaid suurusi. Mitmeid tsunami omadusi, eriti selle kõige ohtlikumate aspektide kujunemist, saab siiski teatavates piirides iseloomustada lineaarse laineteooria abil (vt Tarmo Soomere artiklit „Märats...
Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikes...
Teisel kohal on judism (50%). 6.LINNASTUMINE Linnarahvastiku osatähtsuse muutus aastate lõikes: 1975 - 73.7% 2004 - 80.8% 2015 - 83.7% Hetkeseisuga elab üle 80% rahvast linnades, mis on väga kõrge protsent. Võrreldes eelnevate aastatega on linnastumine kasvanud ning kasvu prognoostakse ka edaspidiseks. Joonis 4. USA suurlinnad Suurema rahvaarvuga linnad: New York 8 274 527 inimest Los Angeles 3 834 340 inimest Chicago 2 836 658 inimest Kõik need linnad asuvad rannikualadel, tänu kaubandus- ja suhtlemissidemetele ning soodsamatele looduslikele tingimustele, et minevikus põlluharimisega ja karjakasvatusega tegeleda. KASUTATUD MATERJALID Rahvastik: http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid#Rahvastik Rahvaarv ja muud andmed: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/eg.html Rahvaarvu kasv: http://www.census.gov/population/international/ Riigi rahvastikupüramiid: http://www.census.gov/ipc/www/idb/ Rahvuslik koosseis: http://www
piirkondades o Tsüklon - kiiresti, ringi kujuliselt edasiliikuv madalrõhkkond o Tsükloni keskel on madalrõhkkond ning äärtes kõrgrõhkkond Kõrgrõhkkond ulatuslik ala, kus õhurõhkkond on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades o Antitsüklon kiiresti, ringi kujuliselt edasiliikuv kõrgrõhkkond Mere- ja maabriis on tuul, mis esineb mere, ookeani või suure järve rannikualadel. Veekogu kohal olev õhk soojeneb aeglasemalt kui rannikuala kohal paiknev õhk. Päeval merelt maale. Öösel maalt merele. Mussoonid on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Tekib seepärast, et maismaa ja merisoojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. (suvel: merelt maale. talvel: maalt merele) Isobaar on joon, mis ühendab samasuguse õhurõhuga kohtasid Isoterm on joon, mis ühenda samasuguse temperatuuriga kohtasid
Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal. Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast. Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas. Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel. Mere idarannikul sajab iga aasta keskmiselt 1400 mm sademeid ning on ainus piirkond Türgis, kus sademeid on terve aasta jooksul. Rannikualadel asuvad mäestikud hoiavad ära Vahemere mõjud Türgi sisemaale ning seetõttu on maal kontinentaalne kliima selgesti eristuvate aastaaegadega. Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused. Platoo talved on väga külmad. Mägistel ida-aladel võib temperatuur kohati langeda isegi -40 °C-ni ning lumikate püsib kuni 120 päeva aastas. Lääne-aladel on talvel keskmine temperatuur +1 °C. Suved on kuumad ja kuivad, keskmine temperatuur püsib +30 °C juures
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Portugal Referaat Mari-Liis Eha G1KR Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 2. Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 3. Saared . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. lk 3, 4 4. Pinnamood, loodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 4.1. Floora . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 4.2. Fauna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5...
Enamasti kestab pagi mõned minutid, millele järgneb vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ja seejärel taastuda. 8 Sage madal- ja kõrgrõhkkondade vaheldumine Eesti kohal põhjustab tuulist ilma ning muutlikku tuule suunda. Aasta jooksul on ülekaalus siiski edelatuuled, sagedased on ka lääne- ja lõunatuuled. Kõige tugevam on tuul sügis- ja talvekuudel, eriti novembris, detsembris ja jaanuaris, mil tuule keskmine kiirus rannikualadel ulatub 8 m/s ning sisemaal kuni 5 m/s. Kõige nõrgem on tuul suvel, mil keskmine tuule kiirus jääb rannikul alla 6 m/s, sisemaal aga 2-3 m/s vahemikku. Eesti keskmine tuulekiirus mandril on 3 m/s, rannikualadel aga 5.0-7.0 m/s. Suurim mõõdetud tuulekiirus pärineb Ruhnu saarelt, kus mõõdeti 48 m/s. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s. 2.4
Preisimaale. Joseph Jätkas valgustatud absolutismi reforme. Jättis seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Keelas Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. Pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele. Kehtestati 7 aastane koolikohustus. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust ! Kuidas olid sellega seotud viikingiretked ? skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik isiklikult vabad, elasid taluperedena mida juhtisid taluperemehed e. Bondid. Peres peeti orje. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Jagunesid viikingite salgad, hakkasid regulaarselt ründama Lääne-Euroopat. Siin nim. Skandinaavlasi normannideks. 13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungide tõttu
Selles eristuvad uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamiks neist paiknevad lääne ja põhja eestis ning saartel. Kindlustatud asulad ei olnud ainult pelgupaigaks vaid neis ka elati püsivalt. Suurem osa elanikest elas ikka avaasulates. Matmiskombed oli erinevad varasemast, kasutati kiviristkalmeid, mis olid maapealsed. Kasutati ka laevkalmeid. Eesti oli jag 2- ks: 1. rannikupiirkond ja sisemaa. Paepealsetel rannikualadel tegeldi karjakasvatus ja maaviljelus- viljakad mullad ja kerge harida. Küttimine ja kalapüük. Sise eesti oli hõredalt asustatud. Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega. 4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid. Hiljem Hakkasid leivima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatus kohad
Organismide mitmekesisuse 1. kontrolltöö küsimused protistide kohta kati 1-19 / hannela 20-36 / tormi 32-53 / hannes 50-75 / piret 75-100 / kontrollis alvar 1 Ränivetikate pantsri välimine pool on epitheeka. 2 Punavetikatel vibur puudub. 3 Punavetikad esinevad tüüpiliselt mere rannikualadel. 4 Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu. 5 Krüptomonaade on teada alla 300 liigi. 6 Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu. 7 Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad. 8 Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik klorofülli c esinemine. 9 Stramenopiilid on monofüleetiline rühm. 10 Fototroofsete stramenopiilide plastiidi katab neli membraani.
3 Pinnamood Kuuba pinnamood on enamasti tasane ja mägisem piirkond jääb riigi kagu osasse. Suurim mäestik on Sierra Maestra, kus asub Kuuba kõrgeim punkt Pico Turquino ja see mägi asub merepinnast 2005 m kõrgusel. Ülejäänud märkimisväärsed mäestikud on Sierra Cristal, mis asub samuti kagu osas, Escambray mäed saare keskel ja Sierra del Rosario loode osas. Kuuba ranniku moodustavad valge liivaga rannad ja mangroov. Kuuba rannikualadel asuvad ka sood, millest suurim on Zapata soo, pindalaga 4500 km2. Pinnamoe mõju majandustegevusele Tänu Kuuba ilusatele randadele ning loodusparkidele, käib Kuubas puhkamas palju turiste. Kuuba suurim sissetuleku allikas pärast 1996. aastat ongi olnud turism. Kohe turismi järel, saab Kuuba raha suhkruroo kasvatamise ja sellest suhkru tegemise eest. Suhkruroo kasvatamiseks on vajalikud eeldused olemas tänu tasasele maale, kus on hea kasvatada roogu ning ka kliimal. Maavarad
Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu võtta ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping. Sellega toodi Eestisse 25 000[viide?] Nõukogude Liidu sõdurit ja nende käsutusse anti mitmeid territooriume peamiselt Eesti rannikualadel. Eesti siseellu väed siiski ei sekkunud ja Eesti säilitas vormiliselt oma iseseisvuse. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest ehkki Eesti oli neutraalne, ründasid tema territooriumil paiknevatest baasidest Soomet Nõukogude väed. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus NSVL Eestiga suhteid aga pingestama, süüdistades teda baasidelepingu rikkumises. 16. juunil esitas ta ultimaatumi, nõudes kümnete
1. Kui vana on ja kus asub vanim teadaolev asulakoht Eestis? 2p 1967 avastati Pulli asukoht (IX aastatuhande algusest eKr) 2. Millised allikad muinasaja kohta on meieni jõudnud? Kas kirjalikud või esemelised? Too näiteid. 3p Kirjalikud materjalid praktiliselt puuduvad Kust saame infot: tööristad, relvad, ehted jne. Saame teadmisi ka peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asukohad, linnused. Kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad.) Nt: KundaLämmasmäe asula, 11. sajandi Saksamaal vermitud münt muutus kaela ehteks. 3. Nimeta kolm peamist muinasaja perioodi 3p Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 4. Miks kasvab alates varauusajast hüppeliselt kirjalike allikate arv? 1p Sest et leiutati trükikunsti, võim bürokratiseerus, levis kirjaoskus. 5. Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde? 2p Esiteks, see oli hästi toidumiseks ( kalapüüd...
Egiptusemaal. Seega on looded mingil moel ka looduslikud protsessid, mitte ainult antropogeensed. · Suurenenud biomass, mis võib omakorda põhjustada suuremat hapnikutarvet ning seega hapnikupuudust piiratud vees. `merejärvedes' ja Läänemeres. · Muudatused liigilises koosseisus alates ränivetikatest kuni flagellaatideni, kui N:Si suhe suureneb Põhjamere, Saksamaa rannikualadel. 4 · Toksilisus näiteks dinoflagellaat Gyrodinium aureolum põhjustas kalade suremise 1980 aastal Loch Fyne's; mõned dinoflagellaadid pole seotud eutrofeerumisega. Eutrofeerumise mõju Läänemerele: · suurenenud primaarproduktsioon · sagenenud vee õitsengud · suurenenud klorofülli a sisaldus · suurenenud orgaanilise aine sadenemine põhja
rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda. Eestis on aastaajad nihkunud seega toetab soojenemise hüpoteesi 17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga nõus? Maailmas võib olla ka palju muid tegureid mis seda mõjutanud on 18. Kus on maapinnani jõudev päikesekiirguse hulk Eestis kõige suurem, kus kõige väiksem? Miks? Kõige suurem on Eestis päikesekiirguse hulk rannikualadel ja saartel. Kõige väiksem kõrgustikel. See on tingitud laiuskraadidest. 19. Kuidas mõjutab Eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid? Eesti kõrgustikud tekitavad sademeid, äikesevihmasid ja lumikatet sest kõrgustike ületav õhumass tõuseb kõrgele mille käigus õhk jahtub ning tekib vihmapilv. Nõgudesse ja orgudesse valgub külm õhk mis jääb sinna püsima põhjustades jahtumist. 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale
ümberlükkamiseks. tõene/väär Laamtektoonika seisukohalt on maailmamere põhi litosfääri kõige vastupidavam osa. tõene/väär Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, sest ta on õhem tõene/väär Moondekivimid tekivad ainult tardkivimite moondumisel · Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) A. Lõuna-Ameerika läänerannikul San Francisco B. Põhja-Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas Los Angeles E. Islandil · Joonisel kujutatud piirkonnale on iseloomulik: A. vulkaaniliste saarte teke B. tugevad maavärinad C. kurdmäestike teke D. uue maakoore teke · Joonisel on kujutatud laamade kokkupõrkeala. Vali loetelust õiged vastused A. Taoline olukord on iseloomulik ookeanide keskosale B. Sellises piirkonnas tekivad kurdmäestikud C
Jahust valmistati putru ja karaskit. Toidulauale andsid tublisti lisa kalapüük ja küttimine. Kui koduloomad haigustesse surid ja vili ikaldus, saadi vähemalt veekodudest kalu ning laantest metsloomi. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena. Rannikualadel ja saartel hakati asulaid piirama paekividest laotud taraga ja palkidest kaitseseinadega. Tuntuim pronksiaja kindlustatud asula oli Asva asula Saaremaal, mis pärineb 8.6. sajandist e. Kr. Selle järgi nimetatakse ka kogu kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamise fakt näitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. Arheoloogilised leiud viitavad, et selliseks varaks võisid olla loomakarjad ja pronks
vaskussid sünnivad läbipaistvas munakestas, mille nad kohe puruks rebivad. Vastsündinud vaskusside pikkus on kuni 10 cm. Vaskuss talub ka vangistust ning harjub inimesega. Vangistuses võib ta eluiga ulatuda 20… 30 (50) eluaastani. Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla . Eestile iseloomulikud roomajate liigid Kõige arvukamad Eesti roomajad on arusisalik ja harilik rästik. Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel. Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Täpsed andmed Eesti roomajate arvukuse kohta puuduvad. Kus Eesti roomajad elavad? Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses.
integreerimisel, avaldab see ka suurt survet loodusvaradele ja keskkonnale. veevarude majandamine, saastatus jäätmed rannikualade seisukorra halvenemine ja mulla erosioon, maa küllastumine. Lisaks suureneb järjest surve ökosüsteemidele: vee-ja elektritarbimine ületab sageli tootmis- ja tarnevõimet, tahkete jäätmete kogumine ja käitlemine on ebapiisav linnastumine, ehitus rannikualadel ja loodusliku maastiku ümberkujundamine avaldavad tõsist mõju Vahemere piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele. Nendele probleemidele lisandub mulla sooldumine rannikualadel, eelkõige Itaalias, samas kui intensiivne põllumajandustootmine annab panuse mulla erosiooni kiirenemisse. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangul põhjustas turism 2000. aastal 7 % Vahemere kogureostusest. Türgis puudub veepuhastus ligikaudu 90 % tehastest ja 80 %turismirajatistest
lähemas tulevikus soodus. Töötuse määr on järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud. Põllumajanduses on hõivatud väike hulk inimesi, kuna ainult 15% rahvastikust elab maal. (Linnast käivad vähesed maale tööle). Põllumajandusliku tootmise vormid on ekstensiivsed teraviljatalud ning rantsod. Sisemaal on põllumajandus spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Oluliseimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetakse ka kaera, otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana ning on maailma suurim villa tootja. Austraalia linnad Suurimad linnad on Sydney(3 502 301), Melbourne(3 160 171), Brisbane(1 508 161),
Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi) 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Karstiala, karrid, kanjon (Eestis pole). 20. Kosmogeensed pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Kraatrid (Kaali, Ilumetsa) on tekkinud meteooride kokkupõrkel Maaga. 21. Mere- ja suurjärvetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Estuaar on mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa. Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on
sajandeid. Aja jooksu on välja kujunenud omalaadne, teistest kergesti eristatav ja oma riiki esindav mitmekesine kulinaarne traditsioon. See stiil viitab asteekide ja maiade tsivilisatsioonile. Aluseks on selle rahva ligipääs suurele valikule toiduainetele Enne Hispaania vallutajate saabumist olid praeguse Mehhiko aladel põhitoiduaineteks mais, avokaado, oad, kartul, tomat, tsillipiprad ja kõrvits, puuviljadest papaia, ananass ja mango. Tõhusamat kehakinnitust pakkusid kalkun ja part, rannikualadel kala ja mereannid. Asteegid andsid ühisesse toidukultuuri jumalate roaks kutsutava kakao ja shokolaadi.. Alates 1519 aastast hakkasid Hispaania konkistadoorid Vanast Maailmast sisse tooma suuri sarvilisi kariloomi, kanu, sigu, riisi, nisu, kaneeli, nelki, musat pipart, apelsine, virsikuid ja aprikoose. Varsti võtsid Mehhiko elanikud vastu need uuendused, mis ei muutnud radikaalselt nende kulinaarseid traditsioone, vaid täiendasid ja arendasid neid
Suurte korallriffide moodustumine vältab miljoneid aastaid. Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad, pinsettkalad jt. Papagoikalad näksivad oma teravate hammastega korallipolüüpe ja vetikaid. Avamerel ujuvad noolhaugid ehk barrakuudad. Need on söödavad kalad, seetõttu püütakse neid massiliselt. Saarte rannikualadel elutseb mitmeid kilpkonnaliike. Nende hoolimatu väljatõrjumise tulemusena on mõned neist, näiteks rohekilpkonn, väljasuremise äärel. Nende kilpkonnade kilbid on kõrges hinnas, seda eriti Jaapanis, kus neist prilliraame valmistatakse. LINNUD Mitmel saarel võib kohata üliharuldasi linnuliike. Jamaical elutseb neid üle 250 liigi, millest 25 on endeemid ehk esinevad vaid siin.
elanikku, Pori 76 000 elanikku. Kuna Soome on suhteliselt suure pindalaga maa ,esineb selle põhja ja lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke
Kõrguste vahemikke, mille piirides temperatuur ühesuunaliselt kas kasvab või kahaneb, nimetatakse täpsustava eesliitega konkretiseeritult sfäärideks (troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär). Temperatuuri käigu käänupunktide piirkondi nimetatakse samuti vastava eesliitega täpsustatult pausideks (tropopaus, stratopaus, mesopaus). Pausivööndites on võrreldes kõrgemal ja madalamal oleva õhuga kas temperatuuri miinimum või maksimum. 9.) Selgita miks rannikualadel puhuvad päeval tuuled merelt maale ja öösel vastupidi? (briisid) (4p) Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel. Päeval soojeneb maismaa kohal õhk tunduvalt rohkem kui merel ja tõuseb üles. Selle üles tõusnud õhu asemele tuleb merelt külmem õhk, seega puhub tuul päeval merelt maismaale. Öösel on nähtus vastupidine. Maismaa jahtub merest kiiremini ja tema kohal asuv õhk muutub mere kohal asuvast õhust külmemaks
juuli keskpaigas.Ülejäänud skandinaavia kliima erineb Norra omast. Maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida-Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu valitseb seal suhteliselt kontinentaalne kliima. Põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000mm vahele. Sademeterohkemad kuud on juuli ja august. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti vägagi tugevad. 5 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Norra on suuruselt kolmas nafta ja gaasieksportija maailmas. 2006.aasta eelarves hinnati
Hangelinnu menüüst võib leida mitmesuguseid seemneid, rohtu, pungi ja putukaid. Suvel kannavad õhuvoolud lendputukate parved isegi ebakülalislahkesse Arktikasse. Sealsetel lumeväljadel putukad külmuvad ning lõpetavad oma teekonna. Pesitsevatele hangelindudele on nad otsekui taevast alla sadanud toit, kuna kiiresti kasvavad linnupojad ei söö peale putukate tegelikult midagi. Hangelindude talvised parved keerlevad põldudel ning rannikualadel, hankides toiduks teri ja seemneid.Maikuus, pesitsusaja hakul muutub isaste hangelindude kuub musta-valgekirjuks. Hangelindude mängimine näeb välja niiviisi, et isaslind eemaldub emasest, seejärel pöörab ringi ning jookseb tema juurde. See rituaal kordub mitu korda. Isaslindude laul on kiire ning trillereist tulvil, meenutades pisut lõokese lõõritamist. Emaslind ehitab kuivanuist rohukõrtest ja lehtedest ning samblast pesa, mille vooderdab õrnema rohu, karva, sulgede või villaga
(kõrvadest, nukkidest), vorstist ja kuivatatud loomalihast. Seda serveeritakse riisiga, garneeringuks on veidi rohelist ning lõigutud apelsinid. Seda restoranides tavaliselt ei pakuta, kuid nendes mõnedes , mis seda teevad, pakutakse seda tavaliselt kolmapäeviti ja laupäeviti. Selle söömisel peab olema alguses veidi ettevaatlik, et kõht selle ,,raske" toiduga harjuks. Isegi brasiillased ise söövad seda säästlikult. Sellega koos soovitatakse proovida brasiilia firmajooki caipirinhat. Rannikualadel saab suurepäraseid sööke mereandidest. Brasiilia snäkid, mida kutsutakse lanches'iteks on väga erinevad; õlis praetud kanapallid coxinha, täistopitud pirukad empadinha ja pastel. Teine tavaline snäkk on misto quente , pressitud ja röstitud juustu-singi võisai. Pão-de-quejo jahust ja juustust tehtud rull on samuti populaarne ning seda nauditakse tavaliselt koos tassi värske brasiilia kohviga. Kohvi ja tee
Eesti Loomastik Albert Pehk Tartu Kunstigümnaasium 9.A klass 2012.a Eestis on kokku üle 15 000 loomaliigi, põhiline osa neist putukad. Imetajaid on kokku 64. Neist 3 ondatra, kährikkoer ja ameerika naarits on Eestisse sisse toodud ja kaks kobras ning euroopa hirv on reintrodutseeritud (taas tutvustatud, sisse juhatatud). Linde on Eestis registreeritud 329, kellest pesitseb siin 222 liiki, läbi rändab või talvitub 38 liiki, ülejaanud on eksikülalised. Eesti vetest on leitud 65 liiki kalu. Kahepaikseid on kokku 11 liiki. Roomajaid on 5 liiki. Eesti aladel on teada ligi 15 000 liiki putukaid ning üle 3500 liigi muid selgrootuid Imetajad ...elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne. Avamaad eelistavad elupaigana hal...
1. 1.Punavetikate vibur 2. 2.Punavetikad esinevad tüüpiliselt 4. mere rannikualadel. 3. 3.Punavetikad on tüüpiliselt 4. Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu 5. Krüptomonaade on teada all 300 liigi 6. Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu 7. Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad 8. Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik 9. Stramenopiilid on monofüleetiline rühm 10. Stramenopiilide rühmal puuduvad tüüpiliselt 11
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse küttimine; püsipõllundus, rändkarjakasvatus, juhtiva koha saavutas globaliseerumine kalastamine loomakasvatus, käsitöö, kaubandus vabrikutööstus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okea...
esindatud, kindlaid sellesse aega kuuluvaid kinnismuistiseid teatakse vähe. Vanemasse pronksiaega kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Äksist, Tahulast, Pähklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Käeslast, Tõstamaalt, Karksist, Helmest ja Lellest ning õõskirves Järve- külast. Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg ja arheoloogilises aineses taas hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel. Muutused toimusid ka matmisviisis -- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest
Litosfäär koosneb suurtest laamadest, litosfääri all asub astenosfäär, astenosfäär ei jagune laamadeks. Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoosne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht. See on üks tähtsamaid magmaliste protsesside allikaid Maal. Maakoor on tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa. 21. Vulkaanilist tegevust esineb: A. Lõuna-Ameerika läänerannikul B.Põhja- Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas. 22. Maavärinate mõõtmise skaalad: Charles F. Richteri skaala- maavärinate võimsust hinnatakse magnituudi ehk uuritava maavärina ja niinimetatud standardse maavärina tekitatud võnkumise amplituudi suhte logaritmi kaudu. Giuseppe Mercalli skaala- teadlaste lemmik, 1902.a käibel olev 12-palline skaala ei mööda maavärinaid seismograafide abil, vaid selle järgi, kuidas inimesed maavärinaid tunnetavad. Esimene seismoskoob- valmistas aastal 132 m.a.j
Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Kuna Soome on suhteliselt suure pindalaga maa ,esineb selle põhja ja lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke.
*Sademed. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda ulatuslikumal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Nendes kohtades, kus õhumasside liikumist merelt maismaale takistavad kõrged mäed, sajab suurem osa niiskusest maha mägistel rannikualadel. Maismaalt aurunud niiskusest langeb osa sademetena maha maismaa kohal, vähesel hulgal jõuab ka ookeanide kohale. *Auramine. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad
Euraasias, Jenissei jõest idas on kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke. Seal levib igikelts ka okasmetsade vööndis. Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised. Selles vööndiosas tumetaigat peaaegu ei esinegi, ülekaalus on heletaiga. Tasasematel aladel on sealsed heletaigametsad tugevasti soostunud, sest igikelts ei lase veel pinnasesse imbuda. Väga omapärased on Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikualadel kasvavad okasmetsad. Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline. Tänu rohketele sademetele ja soojale talvele on need metsad hästi tihedad ja võimsad. Rannikumetsad koosnevad peamiselt kuuse ja nulu ameerika liikidest, ebatsuugast ja puukujulisest kadakast, mida Ameerikas kutsutakse punaseks seedriks. Mets on tihe ja kõrge, alusmets rohkete põõsastega, kuid ilma rohttaimestikuta. Allpool tulevad pildid Ameerika mandril kasvavatest okaspuudest, mida
võimaldavad veel sageli vahetuda. Iga, mis tahes tingimuse muutumine tähendab kogu ökosüsteemi häirimist. Õnneks on korallrahudel üsna head regeneratsioonivõimed. VAHETU OHT Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis. Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning toob endaga kaasa hulgaliselt soovimatuid kõrvaltagajärgi. Näiteks Sri Lankal põhjustas korallilubja kaevandamine suurt kahju. Rannikualadel, kus korallrahud on kaitseta, puudub peaaegu igasugune lainetevastane tõke, mis on hävitanud hulgaliselt randu ja isegi mitme linna tänavaid. Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine. Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
