paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas. Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast. Etruskid Muistne Itaalia polnud etniliselt ühtne. Seal elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Suuremat osa poolsaare kesk- ja lõunaosast asustasid arvatavasti II aastatuhandel põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud itaalikud. Kuid Itaalia loodeosas elanud etruskid olid muudest rahvastest keelelt sootuks erinevad. Nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas
lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, vaid harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakat ja kibuvitsa. Eestis võib rannikuniite kohata saartel ja laidudel ning mandri rannikualadel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Rannaniitude pindala on seetõttu viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-
Norra majandusareng (1814-1914): kalandus, laevandus ja metsatööstus 19.sajandil Norrast arenes ,,odava hinnaklassi" merenduse suurriik. Oluline arengutegur: elanike arv peaaegu kahekordistus (1815-1870), jõukamad emigreerusid USA´sse ja vaesemate ränne kalastajateks Põhja-Norrasse. Ka linnade ja saekaatriteasulate kiire kasv. 1870 15% elas linnas, 1910 29% . Rändamise tulemuseks ühiskonna radikaliseerumine. A) Kalastus Norras Kõikjal rannikualadel - heeringas (põhjas) ja tursk. Viiendik Norra eksporttuludest: soolaheeringa eksport Läänemere regiooni, kuivatatud tursk Vehemere piirkonda, kesk-Euroopasse, Rootsi, värske lõhe ja makrell SB´sse (jää sees). Tursa maksast kalamaksaõli eksport, kalakonservitehased 19.sajandi II poolel B)Metsatööstus Norra sisemaal Saeveskite jaoks ideaalne loodus: 18.sajandil palju ja eksport SB´sse , aga taandareng 1800-45.
" Looduses ei ole normi. Tegelikult sõna norm tuleks asendada keskmisega. Kagu-Eestis, Lõuna-Eestis algab suvi mai lõpus Mida lõunapool, seda rohkem suve. Tallinna ja Tartu vahe on 10 päeva. Tartus on suvi pikem. Talveperioodi keskmine kestvus. Erinevused on ligi kuu aega. Mida mandrilisem, seda kauem lumikate püsib. Ida-Eestis 150 päeva Aasta keskmine sademete hulk. Maailma suhtes on Eesti suhteliselt keskmine. 600-700 mm sajab Eestis keskmiselt. Märjamaal on rohkem sademeid (750 mm). Rannikualadel 600 mm juures. Mida lähemal läänerannikul, seda vähem sademeid. Fenoloogia uurib looduse aastaajalisi ehk sesooonseid nähtusi, nende arenemist ja imnemise ajalist reeglipärasust. Fenoloogial on palju allharusid. Neid kuupäevi kõrvutades saame täpsema ülevaate kliimast. Järsud ja äärmuslikud ilmanähtused · Tugevad tormid, mis enamasti kaasnevad võimsate tsüklonitega. Enamasti septembrist veebruari märtsini.
V vaid okkakujuliste okastega sordid; 'Ericoides'; 'Ohlendorffii'. Hiigel-elupuu ( Thuja plicáta Donn ex D. Don.) Plicata erakordne, silmapaistev. Kodumaal võib saavutada kõrguse kuni 60 m ja tüveläbimõõdu kuni 2...3 m. Võra noortel puudel koonusjas, , vanemas eas võib muutuda veidi laiuvaks. Tüve koor noortel puudel sile ja punakas, vanematel puudel pikirõmeline ja hallikaspruun. Tsoon V. 1853. Areaal: Hiigel-elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika, kasvades rannikualadel ja jõeorgudes alates Alaska lõunaosast kuni California põhjaosani. Kaljumäestikus tõuseb kuni 2100 m. kõrgusele üle merepinna. Moodustab segapuistuid koos teiste okaspuuliikidega (Picea glauca, P. sitchensis, P. engelmannii, Pseudotsuga menziesii, Pinus monticola jt.). Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: lapikud, lamedad, vanemad helepruunid, ümarad, kaetud soomustega. Pungad: väikesed, peidetud soomuste alla Okkad: soomusjad, keskmisel soomusel pealküljel piklik õlinääre
vegetatiivselt. Hiigel-elupuu ( Thuja plicáta Donn ex D. Don.) Plicata erakordne, silmapaistev. Kodumaal võib saavutada kõrguse kuni 60 m ja tüveläbimõõdu kuni 2...3 m. Võra noortel puudel koonusjas, , vanemas eas võib muutuda veidi laiuvaks. Tüve koor noortel puudel sile ja punakas, vanematel puudel pikirõmeline ja hallikaspruun. Tsoon V. 1853. Areaal: Hiigel-elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika, kasvades rannikualadel ja jõeorgudes alates Alaska lõunaosast kuni California põhjaosani. Kaljumäestikus tõuseb kuni 2100 m. kõrgusele üle merepinna. Moodustab segapuistuid koos teiste okaspuuliikidega (Picea glauca, P. sitchensis, P. engelmannii, Pseudotsuga menziesii, Pinus monticola jt.). Võrsed: lapikud, lamedad, vanemad helepruunid, ümarad, kaetud soomustega. Pungad: väikesed, peidetud soomuste alla Okkad: soomusjad, keskmisel soomusel pealküljel piklik õlinääre. Soomused pealt
võimsaid riike nt Etioopia. Teine põhjus oli kindlasti poliitiline killustatus – peamiselt olid riigid väikesed ning neid lõhestas pidev rivaliteet. Seega puudus Aafrika riikide ühtne vastupanu ning Euroopa riigis mängisid nende poliitilistele huvidele ja värbasid endale aafriklastest liitlasi, et korraldada sõjakäike suuremate kohalike riikide vastu. Nt Ghana sisealade ashantide konföderatsiooni vastu kaasati vallutusse rannikualadel elutsevaid rahvaid, kelle ajaloolised vaenlased ashantid olid. Samuti oli aafriklastel piiratud ettekujutus suveräniteedist. Vastupanu, mida aafrikalsed osutasid, on üritatud seostada hilisema vabadusliikumisega, aga tollased valitsejad kaitsesid väga kitsaste ringkondade huvisid ja läksid tihtipeale kokkulepetele eurooplasega. Lisaks oli Euroopa riikidel pikajaline ettevalmistus, sest neil oli sajandite pikkune kogemus koloniseerimisega
Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit 24. septembril sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kusagilt leida, oli Eesti sunnitud nõudmised vastu võtma ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping. Sellega toodi Eestisse 25 000[21] Nõukogude Liidu sõjaväelast ja nende käsutusse anti mitmeid territooriume, peamiselt Eesti rannikualadel. Eesti siseellu väed esialgu siiski ei sekkunud ja Eesti säilitas vormiliselt oma iseseisvuse. Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile algas oktoobris baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ehk Umsiedlung, mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni. Suuri vastuolusid Eestis tekitas Soome Talvesõda, sest ehkki Eesti oli neutraalne, ründasid tema territooriumil paiknevatest baasidest Soomet Nõukogude väed. Eesti valitsus püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940
katab üks või mitu rõhtsat kiviplaati. Dolmeneid leidub palju Põhja-Kaukaasias Musta mere rannikul. Kromlehhe ehk kiviringe võib leida Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Neist tuntuim on Stonehenge ( u 2100-2000 e.m.a., moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring). Eestis esindavad kivikultuuri väikeselohulised kultusekivid, mida ohtralt leidub eelkõige Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadel. EGEUSE KULTUUR Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse vahetu läheduses, Egeuse mere saartel ja rannikutel tärkama omapärane kultuur, millel oli mitu keskust: 1) Kreeta saar, kus arenenud kultuur nimetati legendaarse kuninga MINOSE järgi minoiliseks. 2) Pelopennose poolsaarel Mükeene linn Egeuse e. Kreeta-Mükeene kultuuri kestus oli ligi 2000 aastat, kuni kreeklased selle välja tõrjusid ( 12 saj. e.m.a.)
Arvestades sektoris hõivatud isikute rohkust, püütavaid kalakoguseid, sektori laienemise perspektiivi ja selle majandusliku tähtsust on oluline omada pidevat ülevaadet harrastuskalapüügis toimuvast. Harrastuspüügialaseid uuringuid võib praegustes tingimustes pidada kalavaru majandamise aspektist lähtuvalt vältimatuteks tegevusteks. 5. Rannakalandus ja kalapüük siseveekogudest 5.1. Sissejuhatus Kalandus on oluline elu- ja tegevusala rannikualadel, sisevetel ja neid teenindavates piirkondades, mis on kujunenud eelkõige tänu soodsatele looduslikele tingimustele. Eestil on pikk rannajoon (3794 km) ja siseveekogude rohkus, kalavaru olemasolu, püügipiirkondadele on lähedased lossimiskohad. Säilinud on traditsioonid ja piirkondlik teadmusbaas. Eesti rannakalandusega seotud piirkonnad võib jagada kaheks: mereäärsed (Liivi laht, Väinameri ja Soome laht) ja siseveekogude äärsed (Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
maetute kõrgele sotsiaalsele positsioonile. Kristlike külakalmistute teke Kuigi panustega matused kirikaedades osutavad, et vähemalt paikkonniti maeti kohalike eliitperekondade liikmeid Eestis peale ristiusustamist kirikaedadesse, saab 13. sajandil alguse ka tava matta surnuid kristliku iseloomuga külakalmistutele. Teatud määral on neid teada kõikjalt Eestist, eriti rohkesti aga maa lõunapoolmikust. Osa neist, eriti saartel ja rannikualadel, olid ilmselt rajatud kunagiste väikeste kabelite ümbrusesse, kus maa oli samuti pühitsetud. Lõuna- Eestis, kust külakalmistuid on teada eriti rohkesti, pole enamik neist aga ilmselt kunagi ümbritsenud kabelit. Külakalmistuid uurinud arheoloog Heiki Valgu arvates võib Eestis ja Lätis levinud külakalmistute kui legaalsete matmispaikade teket ning pikaaegset kasutamist seletada paavsti poolt siinsetele vastristitutele juba vabadusvõitluse käigus tehtud järeleandmistega
väliskeskkonna temperatuur ja selle muutumine näiteks toitumist ja sigimisaega. Taimedel on külma või kuuma perioodi üleelamiseks puhkeperiood, nt paljudel neist säilivad vaid maa-alused osad või seemned. Pilt ja alltekst: Jääkaru elab vaid arktilistel aladel. Organisme mõjutab õhu liikumine Õhu liikumine mõjutab taimi rohkem kui loomi, sest taimed ei saa loomade kombel tuule eest varju minna. Taim kasvab kindlas kasvukohas ja sellest sõltub ka tema välimus. Näiteks on rannikualadel kasvavad männid tuulte ühesuunalise mõju tõttu tugevasti kaldu, madala kasvuga ja üsna jändrikud. Sisemaal on tuuled nõrgemad ning männid pikad, sirged ja sihvakad. --- 87 Valgust vajavad elutegevuseks kõik taimed ja paljud loomad Taimed vajavad elutegevuseks valgust. Osa taimeliike saab kasvada vaid valgusküllastes paikades, nt niidutaimed, osa on aga kohastunud varjulisema kasvukohaga. Paljude taimede kasvamine ja õitsemine sõltub ka päeva pikkusest.
Hera kultus pärineb juba minoilisest perioodist (seostub ähmaselt lehmakultusega vanimast, totemistlikust kihistusest). Alates VI saj-st peeti iga olümpiaadi 2. ja 4. aastal Isthmosel (Korintose maakitsus) Poseidoni auks Isthmose mängud. Spordi- ja muusikavõistluste võitjad said auhinnaks kuusepärjad. Sinna ei lubatud eelislasi, kes korraldasid olümpiamänge vist kadeduse pärast. Poseidonit austati eriti rannikualadel ja paljudel saartel. Statistiliselt oli kõige populaarsem kreeka jumal neitsilik jahi- ja kuujumalanna Artemis. Tal oli kõige rohkem templeid nii mandri-Kreekas kui Väike-Aasias (~100, Zeusil nt. ainult 40). Efesoses oli kultuse keskus ja maailmaimeks peetav tempel (see, mille kuulsusejanus Herostratos maha põletas, et ajalukku pääseda). Suurt lugu peeti ka Apollonist kui valguse, puhtuse, mõõdukuse, tõe ja tervise jumalast.
Atreuse varakambri fasaad. Algselt toetstasid seda sambad ja fassaad oli kaunistatud erinevate dekoratsioonidega. Hauakambrisse sisse viis kahe poolega uks. Latifundium – rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsemates provintsides. Põhiliselt orjatööl põhinev. Latiinid - olid Latiumis elanud itaalikute hõim; elasid Tiberi alamjooksu ja Albanuse massiivi vahel ning Kesk-Itaalia rannikualadel. Umbes 8. sajandil eKr tekkis latiinidel kogukondade liit (keskus Alba Longa). Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ning neil olid ühised pühamud. 6. sajandil eKr sai hakkasid latiinide aladele peale suruma roomlased. 496 eKr võitsid roomlased latiine Regilluse järve ääres. 493 eKr sõlmisid nad latiinidega võrdõiguslikkusel põhineva liidulepingu
alates 3-2 saj. Mõlemad olid kartaagolaste vaenlased, mõlemad käsitlesid Kartaagot üsna kriitiliselt, vaenulikus vaatevinklis. Ta oli linnriik, hegemoniaalne linnriik , varakult kujunes selline impeerium, temast sõltuvad linnriigid ulatuslikul alal vahemere lääneosas, kuidas see kujunes me ei tea. Selge on et hiljemalt 6 saj lõpuks oli Sitsiilia lääneosa tema sfääris, 5 sajandil Sardiinia rannikualad, hiljemalt 4 ajal Hispaania rannikualadel olevad foniikia linnad. Paljud linnad nende mõju all ka Aafrika põhjarannikul. Linnad olid erinevates sõltuvates vahekordades, kes tunnistasid kartaago hegemooniat. Selle impeeriumi keskel oli Kartaago linnriik, sisuliselt aristokraatlik vabariik, kreeka autorid küllaltki selgelt tunnistasid seda ja peeti ideaalilähedaseks sulamiks, monarhiast ja aristokraatiast. Riigi juhtis kahe kojaline nõukogu, laiem Rooma allikatest nimetatud
mõjude monitoorimise planeerimisel. Mõningatel puhkudel on võimalik kasutada konkreetsete seirejaamade asukohaspetsiifikat. Külastusseire arendamise osas väärivad mainimist järgmised alamprogrammid (Riikliku keskkonnaseire programmi koduleht): Rannikumaastike seire - määratleb rannikumaastike elupaikade looduslikku mitmekesisust ning hindab inimtegevuse survet rannikuelupaikadele. Rannikumaastike seirega alustati aastal 1996, kokku on erinevatel rannikualadel 2009. aasta seisuga 26 seireala. Seirealad paiknevad Eesti tüüpilistes ja haruldastes rannikupiirkondades, esindades kõiki Eesti rannikutüüpe. Seirealade valikul on lähtutud ka maakasutusest ja kasutuspotentsiaalist. Seireala pikkuseks mööda rannajoont on ca 1 km ja laiuseks sisemaa suunas kuni 500 m või kuni 2,5 m kõrgusjooneni. Seiratavateks parameetriteks on maakasutus ja maastiku paigaseline struktuur, mida kirjeldatakse taimkatte üksuste kaudu. Seire sammuks on 10
ja 35,6 inimest ruutkilomeetri kohta Guardas. Rannikuäärsetes piirkondades alates põhja piirist allapoole ja sealhulgas Setbal on registreeritud kõrgeim kontsentratsioon inimesi. Lissaboni ja Porto ringkonnad, kusjuures 770,2 ja 697,5 inimest ruutkilomeetri kohta, olid nii tihedalt asustatud nagu paljudes linna piirkondades Põhja-Euroopas. Mõned nendest erinevustest rahvastiku tihedus tulenes topograafiast. Mägised piirkonnad sisaldavad tavaliselt vähem inimesi kui korterid rannikualadel. Aga mõned erinevused tulenesid rännetest ühest piirkonnast teise liikudes Portugalis või rännetest välismaale. Ajavahemikul 1911-89 viis piirkonnad, kõik neist piirnevad Hispaania idaosas, kaotasaid elanikkonda: Guarda kaotas umbes neljandiku oma elanikkonnast, Beja ja Castelo Branco kaotasid umbes kümnendiku ning Bragana ja Portalegre kaotasid umbes ühe kahekümnendiku. Ainus Ida piirkond kus selle aja jooksul rahvaarv kasvas oli Évora, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
