geograafilisest asendist. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Eesti-siseste temperatuurierinevuste peamiseks kujundajaks on samuti Läänemeri. Meri on ka kogutud soojuse reservuaar. Seetõttu on rannikupiirkondade kliima mõõdukam kui mandri keskosas. Talvisel ajal hoiab Läänemeri rannikualad palju soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad sel ajal põhja-lõunasuunaliselt, nii et lääne pool on soojem ja ida pool külmem (Raukas 1995: 189). Merega sarnaselt mõjutab meie ümbruse kohakliimat Peipsi järv, väiksemad Eesti järved vähem. Tähtsad kohakliima kujundajad on ka kõrgustikud. Kõrgustike mõju sademetele seisneb otseses absoluutkõrguste kasvus (10 meetrit kõrguse kasvu annab juurde 1%
rannikuriikides. Näiteks Iisralis mõnedes kohades soolane vesi tungib maaaluse allikate peale kiirusega 50 meetrit aastas. On kohad, kus merevesi on juba tunginud ja saastunud värske veee allikaid kahe kilomeetri sügavusel. Rannikualade erosioon. Peamine merevee taseme tõusu sekundaarse mõju on massiivne ranna erosioon.Eriti tundlikud meretaseme tõusule ja erosioonile on liivased rannikualad. Liivarannad moodustavad 20% kogu rannikualast. Rannikujoone taandumine võib olla nähtav isegi väikse meretaseme tõusuga, sest ranniku pind sageli omab väga väikset kallakut. Teadlase ütlevad, et merepinna tõus 1 m võrra viib 50-100 m rannaala kadumisele. Äärmuslikud ilmatingimused Kõige sagedamini globaalse soojenemise mõjuna loetakse see, et kataklüsmide ja suurte katastroofide sagedus kasvab
· Graciosa · Terceira · Don João de Castro Bank · Sete Cidades · Unnamed · Agua de Pau · Furnas · Monaco Bank Pildil Pico vulkaan 6 MAAVÄRINAD Eeldatav puhkeperiood kontinendil on umbes 200 aastat ja Assooridel umbes 20 aastat. Kui maavärina epitsenter asetseb Atlandi ookeanis on Lissaboni rannikualad ja Algarve peamiselt mõjutatud tsunaamide poolt. Ajaloolisi ülestähendusi sellistest katastroofidest on mitmeid, näiteks 1775. aasta 1. novembri maavärin. Kõige haavatavam ala Portugali kontinentaalsest osast on Tejo jõe org, tänu tema suurele demograafilisele tihedusele, suurele osale infrastruktuuridele ja hoonetele ning suur osakaal majanduslikule aktiivsusele mis on asutatud jõe kallastele.
puistud). Kui andmed on sisestatud GISi saab kaartidelt kuvada üldiste liikide jaotuse ja arvutada puistu pindala. Andmeid aeg-ajalt uuendatakse ning muutusi neil aladel saab salvestada ja analüüsida. Spetsiifiliste ressursi küsimuste korral võib luua rohkem kohandatud kaarte, näiteks kaart, mis näitab stressis või haigete liikide asukohti. Ruumiandmete kaartide loomine näitab suhteid raiutavate puuliikide vahel ja teisi aspekte näiteks järsud nõlvad ja ökoloogilistelt tundlikud rannikualad, mis on olulised metsaomanikele. Andmete kogumise tehnoloogiad metsa inventeerimisel ulatuvad prooviruutude valimisest maapealsete uuringute tegemiseks topograafiliste kaartidega, kaugseire ja tekkiva globaalse positsioneerimissüsteemini (GPS) välja (McKendry et al., 1991). Satelliidipildid on saadaval erineva spektraalse, ruumilise ja ajalise eraldusvõimega ning kasulik on kaardistada laiu metsatüüpe ning piiritleda ja avastada tähtsaid metsaga toimuvaid muutusi aja jooksul
7 | Page kõrgem, kui Brasiilial, (Colombia 35 inim/km2, Venezuela 26 inim/km2, Peruu 21 inim/km2). Lõunanaabrite rahvastiku tihedus on madalam kui Brasiilias (Uruguay 20 inim/km2, Paraguay 14 inim/km2, Argentina 14 inim/km2). Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: Tihedamini on asustatud rannikualad, sest seal on mäestikud. Inimesed tegelevad aktiivselt mäetööstusega ja on rajanud sinna riigi tähtsamad keskused, millest on välja kujunenud Brasiilia suurimad linnad ja linnastud. Hõredamini on asustatud sisealad, sest seal paikneb tohutu suurt pindala hõlmav Brasiilia vihmamets Amazonas. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 8 | Page 1. Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi
100 aasta jooksul Soomes talvel üle viie kraadi ning suvel umbes kolm kraadi. Viimaste uurimuste põhjal soojeneb ilmastik Põhjamaades kiiremini kui ülejäänud maailmas, ja ilmastiku soojenemise tõttu võib tulevikus LõunaSoomes ainult unistada valgetest jõuludest ning kogu Läänemeri võib püsida aastaringselt jäävabana. Mis siis Eestist rääkida ! Hüvasti suusad. · Mitmed väärtuslikud rannikualad võidaks ujutatada üle(Pärnu!). Juba praegu on koostatud salajased(et mitte mõjutada kinnisvaraturge ja külvata paanikat) kaardid alades, mis võivad vee alla jääda · Eestit võivad seoses soojema kliimaga ohustada mitmed siiani tundmatud taudid, Samas võib oskuslik tegutsemine näiteks põllumeestele kasuga lõppeda. Uurijate hinnangul on kliimamuutusest tingitud ebakindlus siiski suurem võimalikest kasudest. Mida teha?
Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. Looduse mitmekesisuse vähenemine. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla
rahvastiku tihedus on suurim, sest seal on hea pääs merele, sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad. 16 Hiina rahvaarv võrreldes teiste riikidega on palju suurem. Hiina rahvaarv karvab väga kiiresti. Kõige tihedamini on asustatud Kagu-Hiina ja rannikualad. Rannikualad on seetõttu kõige tihedamini asustatud sest sealt mööduvad paljud mereteed. Väga tihe mereliiklus paikned nendes kohtades. Hõredamalt on asustatud Põhja-Hiina ja Hiina keskosa. 17 Hiinlasi elab paljudes riikides. Kõige suurem on nende osatähtsus järgmiste maade rahvastikes: Taivan 98%; Hiina RV 92%; Singapur 77%; Malaisia 24%; Brunei 15%; Tai 14%; Prantsuse Polüneesia 12%; Nauru 8%;
lähema 50-100 aasta jooksul Soomes talvel üle viie kraadi ning suvel umbes kolm kraadi. Viimaste uurimuste põhjal soojeneb ilmastik Põhjamaades kiiremini kui ülejäänud maailmas, ja ilmastiku soojenemise tõttu võib tulevikus Lõuna-Soomes ainult unistada valgetest jõuludest ning kogu Läänemeri võib püsida aastaringselt jäävabana. Mis siis Eestist rääkida ! Hüvasti suusad. Mitmed väärtuslikud rannikualad võidaks ujutatada üle(Pärnu!). Juba praegu on koostatud salajased(et mitte mõjutada kinnisvaraturge ja külvata paanikat) kaardid alades, mis võivad vee alla jääda Eestit võivad seoses soojema kliimaga ohustada mitmed siiani tundmatud taudid, Samas võib oskuslik tegutsemine näiteks põllumeestele kasuga lõppeda. Uurijate hinnangul on kliimamuutusest tingitud ebakindlus siiski suurem võimalikest kasudest. Mida teha?
poolkõrbetes Kesk-Anatoolias ning Türgi kaguosas ning katavad umbes 1/5 riigi pindalast. Lubjatud pruunid mullad on huumuserikkad ning asuvad Türgi niiskemates osades. Ülejäänud mullatüübid on raudjad mullad, leelismullad, settemullad, preeriamullad. · Kuna Türgi maapind on väga muutlik ja erinev toimuvad nii maapinna niisutused kui ka kuivendamised. · Ei ole võimalik igalpool tegeleda, kuna vaatamata vähesele tasasele maale teevad hea temperatuur ning niiskus Musta mere rannikualad kõige enam põllumajanduslikult haritumaks. · Majanduslikeks eelduseks,et areneks põllumajandus on inflatsiooni kontrollialla saamine ja SKT kiire kasv. · Kapitaliks on reformid,mis käivitati, IMF-i ja Maailmapanga abiga. · Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu, kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast. · Türgi majanduse üheks põhiprobleemiks on praegu valitsev majandus ja poliitikakriis, millest nad üritavad välja tulla.
· Flores · Fayal · Pico · San Jorge · Graciosa · Terceira · Don João de Castro Bank · Sete Cidades · Unnamed · Agua de Pau · Furnas · Monaco Bank Pildil Pico vulkaan 6.2. Maavärinad Eeldatav puhkeperiood kontinendil on umbes 200 aastat ja Assooridel umbes 20 aastat. Kui maavärina epitsenter asetseb Atlandi ookeanis on Lissaboni rannikualad ja Algarve peamiselt mõjutatud tsunaamide poolt. Kõige haavatavam ala Portugali kontinentaalsest osast on Tejo jõe org, tänu tema suurele demograafilisele tihedusele, suurele osale infrastruktuuridele ja hoonetele ning suur osakaal majanduslikule aktiivsusele, mis on asutatud jõe kallastele. Portugalis on toimunud mitmeid maavärinaid. Näiteks 1755. aasta 1. septembril, kus hukkus 70 000 inimest või 1980. aasta 1. jaanuaril, kus hukkus 60 inimest. [5][11][12] 7. KESKKOND
Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. ( 3 ) 13 8. Loomastik 8.1. Saaremaa loomastik. Saaremaal on esindatud ka suur hulk haruldasi loomaliike - alates putukatest ja lõpetades hüljestega. Väikseimate kaitstavate loomaliikide hulka kuuluvad mustlaik-apollo liblikad ja viinamäe teod. Saaremaa rannikualad on hüljeste elupaigaks. Hallhülge puhul, kes on siin küllaltki levinud, on tähele pannud kolme püsivat lesilat, mis asuvad Saaremaa lääne- ja lõunapoolsetel laidudel. Hallhüljeste kohalik populatsioon kasvab tasapisi. Kõikjal Saaremaal rannikuvetes on kohandatud ka viigerhülgeid, kuid nende kartlikkuse tõttu pole suudetud nende arvukust kindlaks teha. Meie saared asuvad otse veelindude Ida-Atlandi rännuteel. See "linnutee" ühendab Kirde -
ehitatud. Ladina- Ladina- Suurelt osalt Peamine Tihedalt on Sooja ja niiske Enamasti on Teedevõrgu Ladina- Ameerik ameerika on kliima religioon asutatud kliima olemas olu traditsioonilised stik on välja Ameerika a riigid palav ja on rannikualad. annab head tööstused nagu arendatud, on väga alates niiske. Seal katoliiklu Ladina- eeldused istandused, kuigi ei ole oluline Mehhiko on rohtlad, s. Ameerikas põllumajandusega omaotstarbelin parimas metallide-. kõrbed, elab kogu tegelemiseks. e seisukorras. Põllumajan
3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood 12 4. Kooslused 12 4.1 Metsad 12 4.2 Sood 13 4.3 Niidud 14 4.4 Meri ja rannikualad 14 5. Kaitstavad üksikobjektid 15 5.1 Kaitsealused puud 15 5.2 Kaitsealused rändrahnud ja Näljakangrud 17 5.3 Paljandid ja koopad 22 2 Kasutatud kirjandus 23 Sissejuhatus
(OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) 2.1 Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku paiknemine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse ja väljarände koosmõjul. Tihedaima asustusega alad maailmas on Ida ja LõunaAasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapani rannikualad, LääneEuroopa. Rahvastiku paiknemist mõjutab mingis piirkonnas sealne kliima, majanduslik olukord ja loomulik iive. 2.2 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimust mõjutavad: 1. viljakas eas naiste arv 2. naiste vanus laste sünnitamisel 3. religioon 4. pereplaneerimise võimaluse olemasolu ja nende kasutamine (meditsiini areng, abort jms) 5. kooselu traditsioonid 6. väärtused 7. traditsioonid ühiskonnas 8
setted normaalne mullateke · perioodiliselt üleujutatavad rannikualad · erosioonist mõjutamata põllud · puistangud või eemaldatud muldkattega alad · puudub turba horisont või ta on < 30 cm
3. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati linnuseõue kunstlik vall. Ülejäänud Eesti linnused oli tehtud küngastele. Noorem rauaaeg 800-1200 Selle perioodi lõpuks elas Eesti aladel 150000 inimest. Suhteliselt edela osa oli väheasustatud, kuna seal asusid sood ja rabad ning sealsed rannikualad olid põlluharimiseks vähesobivad. Peipsi järve läänekallas oli samuti väheasustatud, soisuse ning vähesobivate põlluharimistingimuste tõttu. Peamiselt elatuti põlluharimisega. Kasvatati otra ja nisu, üldiselt, kuid ka kaera, herneid, ube, rukist. (11. saj) Kasvatati peamiselt veiseid, kitsi, sigu, lambaid. Küttimine tegelikkuses väga suurt toidulisa ei andnud. Tegelti veel kalapüügiga, siseveekogudes. Mesindus oli hea tegevus. Täpsemalt tegeleti metsmesindusega.
vallidega, 8-10 meetri kõrguste paekividest laotud vallidega linnused. Kasutati ka jõgesid ning soosid kaitseks. 3. Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati linnuseõue kunstlik vall. Ülejäänud Eesti linnused olid tehtud küngastele. Noorem rauaaeg 800-1200 Selle perioodi lõpuks elas Eesti aladel 150k inimest. Suhteliselt edela osa oli väheasustatud, kuna seal asusid sood ja rabad ning sealsed rannikualad olid põlluharimiseks vähesobivad. Peipsi järve läänekallas oli samuti väheasustatud, soisuse ning vähesobivate põlluharimistingimuste tõttu. Peamiselt elatuti põlluharimisega. Kasvatati otra ja nisu (mostly), kuid ka kaera, herneid, ube, rukist (11. saj). Kasvatati peamiselt veiseid, sigu, kitsi, lambaid. Küttimine väga suurt toidulisa ei andnud. Tegeleti ka kalapüügiga (siseveekogudel peamiselt), ka mesindus oli rakendatud.
Ka nende maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. · Sisevõitlustest annavad tunnistust linnused Laevad ja retked · Retkede laevad lahtised merepaadid. Lainete eest katisesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. · Mast nelinurkse purjega. Sai ka sõudes 40-60 meest. · Orienteeruti taevakehade järgi, kasutades ilmakaari, tuntud oli ka kristall mis näitas päikse asukoha pilvedes. · Juht kandis kunni või pealiku tiitlit ja oli tüürimees. · Läänemere rannikualad jagunesid laevkondadeks. Igaüks saatis retkele yhe laeva. Laevkond jagunes istekohtadeks rühm talusid pani välja yhe mehe. · Retkedes eristatakse lääneteed (liikusid pmslt pärastised taanl. ja norral.) ja idateed (rootsl. esiisade sõidusuund) · Läänetee alla sattusid UK, Frangi riigi alad, It, Hisp, Portugal. Jõuti isegi Aafr. · Laastamistöö Lääne-Eur. Laias ulatuses, sest sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale.
varjus. Rannikualadel aga, mis on ümbritsetud merega, püsib temperatuur alla 38°C, aga väga suure niiskuse hinnaga ( 85-100% ). Vaid kõrgematel mägistel aladel tõuseb temperatuur harva 5 35°C. Talvel on aga hoopis teised tingimused. Pealinnas Riyadhis on detsembris näiteks keskmiselt 7°C ning temperatuur võib öösiti olla isegi alla nulli. Talv on ka ainuke aastaaeg, millal riigis sajab ( va rannikualad, kus sajab rohkem), seda vaid ühel-kahel korral aastas. Võrdlus Eestiga Inimarengu indeksi järgi on Saudi Araabia 59.kohal 182st riigist, Venezuela ja Panama vahel. Eesti on selle järgi 40.kohal. Mõlemad kuuluvad kõrgelt arenendud riikide hulka. (2009.aasta seisuga). Saudi Araabia SKT on 13 600 USA$/ elaniku kohta , Eestis on see kõrgem 20 300 USA$/ elaniku kohta . 2006-2050 aasta prognoosiga kasvab Saudi Araabia rahvaarv 96 %, Eestis aga langeb see 23 %
Pildil nöörkeraamika savinõu ja venekirve otsad. Pronksiaeg - Oli aastatel 1800-500 eKr. Tööriistu ja mõningaid esemeid hakati valmistama pronksist. Eestis tuli pronksi saamiseks vahetada enda kaupu vase ja tina vastu. Pronks oli Eestis suhteliselt suur haruldus, sest see oli kallis ja seda oli raske hankida. Kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Eestis valmistati pronksist ehteid, odaotsi ja kirveid. Rohkem arenesid rannikualad. Rannikuäärsel alal oli lihtsam põldu harida, kus polnud paksu metsa. Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. Looduse mitmekesisuse vähenemine. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis
Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. Looduse mitmekesisuse vähenemine. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla
tööandjaga elektrooniliselt. Keskkonnaministeeriumist on näiteid kümnekonna autoriga kirjutiste koostamisest puhtalt kaugtöö vormis. Kaugtööd on võimalik teha kaugtöökontoris, kodus või ka pidevalt ringi liikudes. Eesti Vabariigi Valitsus seab Eesti Regionaalarengu Strateegias (2005-2015 a.) eesmärgiks, et kõik Eesti regioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui ka äritegevuseks. Enamus meist on kindlasti nõus, et meie saared ja looduskaunid rannikualad on elamiseks atraktiivsed, aga kuidas on neis paigus lood äritegevusega? Teame ju kõik, et on suurenenud maalt linna tööle käivate inimeste hulk ja majanduslikult aktiivne rahvastik on viimastel aastatel maapiirkondades pidevalt vähenenud. Kahjuks peame tõdema, et vähe on ettevõtjaid, kes äärealadel tegutseda tahaksid. Paljud hariduse omandanud noored ei leia kodukohas erialast tööd ning järjest rohkem andekaid ja ettevõtlikke inimesi lahkub suurematesse keskustesse
kui tüdrukuid. Norra kuulub kaasaegse rahvastiku tüübi hulka. Illustratsioon 9: Rahvastiku püramiid 13 3.4 Linnastumine Norra on linnastunud maa.Linnades elab 76% rahvast (2003.a).Linnad on tekkinud rannikualadele, kuna sisemaa on mägine aga rannikualad on tasasemad, lisaks on rannikutel parem ühendus teiste maade ja linnadega. Illustratsioon 10: Norra linnad 14 4. ENERGIAMAJANDUS Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maaagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit, rauamaaki, grafiiti, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib
16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad viljakus Reljeef tasane, mägine Majanduslikud: Kapital hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud kvaliteet traditsioonid Poliitika toetused, toll Kliimavöötmed Polaar pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mul...
ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1. Mis ...
Tekib, kui pinnase all olev jää hakkab sulama ning selle kohal olev pinnas vajub tühimikku, moodustades negatiivse pinnavorme. 12. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg-Eestiga. 1 Madal-Eesti Põhja- ja Lääne-Eesti madalad ja soised alad, mis pärast jääaega vee alla jäid. Enamasti rannikualad, kuid ka sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti See osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.
Rännete tõttu võivad kokku puutuda ka mitmed erinevad kultuurid, mille vahel võivad tekkida konfliktid, mis võivad välja viia koguni sõdadeni. Turvalisus Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on 7 üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Paljud rannikualad on aga tihedalt asustatud ning eriti arengumaad kannatavad nõrga majanduse pärast. Üleujutused ja erosioon sagenevad. Samuti saavad tekkida ka mitmed looduskatastroofid piirkondades, kus neid varem ei esinenud, nagu suurlained, tormid ja seismilised lained, mis põhjustavad veelgi hävingut. Loodus Järsk kliima muutus ohustab biodiversiteeti (liigiline mitmekesisus) ning ökosüsteeme. Elukohad hävitatakse kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja
Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. Looduse mitmekesisuse vähenemine. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla
Metallimaagid paiknevad enamjaolt regiooni idaranniku ääres. Sademete hulk Keskmine sademete hulk on 1500mm aastas, kuid on ka väga kuivi piirkondi, kus aastane sademete hulk võib olla alla 1mm. Vihmametsades võivad aastased sademete hulgad ulatuda kuni 13 000mm aastas. Valitsevad usundid Peamine religioon on katoliiklus. On ka protestante ning loodususundeid. Rahvastik ja asustus Tihedamini on asustatud rannikualad. Ladina-Ameerika regioonis elab 8,5% maailma rahvastikust. Arenenumad riigid on demograafilise ülemineku peaaegu läbinud. Loomulik iive on tugevasti langenud. Vähem arenenud riigid on demograafilise plahvatuse faasis ja iive on äärmiselt kõrge...kasvab veelgi. Suur on ka väljaränne (peamiselt Mehhikost ja Kariibia riikidest USAsse). Linnad on ülerahvastatud.
Türgi Referaat Juhendaja Varstu 2014 Sisukord ............................................................................................................................... 3 Geograafiline asend................................................................................................ 4 Rahvastik................................................................................................................ 6 Energia................................................................................................................... 8 Kliima..........................................................................................................
elama); majanduslikud; sotsiaalsed; poliitilised (Bangladesh väga tihedalt asustatud Euroopas-Sinine banaan(nt London, Amsterdam, Milan, Ruhr, Frankfurt)!!! ) Eesti tööstusajastu linn ….. 2. Analüüsida kaardi põhjal rahvastiku paiknemist Eestis, Hiinas, USA-s. 3. Too näiteid piirkondadest, mille rahvaarv on viimasel ajal väga kiiresti kasvanud või kahanenud. Põhjendage. Väga kiiresti on kasvanud Ida- ja Lõuna-Aasia, samuti Jaapani rannikualad. Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt kuni Põhja-Itaaliani (SININE BANAAN). Nende piirkondade rahvaarv on kasvanud, sest veekogude ligidal on elutingimuseks parem keskkond ja rohkem võimalusi. 4. Mis on „kummituslinnad“. Miks nad on tekkinud? Too mõni näide.Kummituslinnad- mahajäetud linnad, mis õitsesid kullapalaviku ajal, kuid jäid varude ammendudes inimtühjaks. NT: Rhyolite USA-s, Berlin Nevadas USA-s, Bodie linn USA-s, Hashima saar Jaapanis 5
Läänemere nõgu oli olemas juba enne jääaega, kui seal voolasid Taani väinade suunas mitmed hiigeljõed. Soome lahe kohal voolas Ürg- Neeva, millesse suubusid Põhja-Eesti jõed. 19. Läänemere arenguetapid Kvaternaaris (iseloomustus). Läänemere nõo lõunaosas oli meri juba paleogeenis. Umbes 110 000 a. t., Hilispleistotseeni algul, algas pärast mandrijää taandumist maailmamere veepinna kiire tõus ning vesi ujutas üle nüüdisaegse Läänemere nõo ja külgnevad madalamad rannikualad – Eemi mere transgressioon. Umbes 12 000 a. t. kujunes välja 2 ulatuslikku jääpaisjärve: suurem Lõuna-Balti jääpaisjärv hõlmas Lõuna-Rootsi ja Riia lahte, väiksem Ramsay jääpaisjärv asus nõo idaosas, mis oli ühenduses Peipsi- Pihkva nõos olnud jääpaisjärvedega. Pärast liustiku taandumist Pandivere kõrgustikult 12 000 a. t. ühinesid Männikvälja-Uljaste ümbruses Lõuna-Balti ja Ramsay jääpaisjärved ühtseks Balti jääpaisjärveks. Umbes 10 200 a. t
Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest 2 kõige suuremat haiglat olid rusude all. Järgmisel päeval tabas linna 6,5 magnituudine järeltõuge. Maavärin tekitas Vaikse ookeani rannikul 12-15 meetri kõrguse tsunami, mis hävitas rannikualad. 20 päeva jooksul peale esimest maavärinat registreeriti veel 60 väiksemat järeltõuget, kuid siis maa rahunes. KOBE MAAVÄRIN 1995 Jaapan on oma ajaloo vältel üle elanud palju maavärinaid. 1994. aastal jõudsid Jaapani spetsialistid rahustavale tõdemusele, et nende mitmekordsed maanteed ja sillad
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata ...
tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 56. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, Kõigepealt kindlaks teha, kas tegu on: 1. Anormaalse mullaga kallakulised alad, lammialad, rannikualad, kaevandusalad jne. 2. Turvasmullad esineb turbakiht tüsedusega üle 30 cm. 3. Normaalsed mullad kõik ülejäänud. horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. Tähtsamad kriteeriumid normaalsete muldade määramiseks Mulla karbonaatsus kihisemise olemasolu (sügavus) või selle puudumine. Mulla niiskusreziim (põuakartlik- parasniiske-gleistunud-glei-turvastunud- ebastabiilne) Mulla lõimis Tunnuslikud horisondid Karbonaatsed mullad K
tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Eriti viimane, kui selguvad talitluse lõpetanud jaamade likvideerimise tegelikud kulud, võib edaspidi osutuda tuumaenergia kasutuse peamiseks takistuseks. Siiani pole vananenud tuumajaamade likvideerimisega veel tõsisemalt tegeldud, kui mitte arvestada 1950.-1960. aastatel ehitatud väiksemaid tuumareaktoreid ja Tsernobõli tuumajaama katastroofi likvideerimist. Kuna Eesti rannikualad on tuulerikkad siis peab mõtlema tuuleenergia võimalustele tulevikus ehk rajama ,,tuule farme" kui soovime veel hommikuti saada sooja kohvi. Muidugi on ka teistsugused alternatiiv võimalused energia saamiseks kuid Eesti tingimustes on tuuleenergia kõige sobivam. Energiakriis hetkel Põlevikivist toodetakse hetkel peamine osa meie energiast kuid põlevkivi ei ole taastuv energia ning see kahjustab meie elukeskonda. Eesti energeetika peamiseks probleemiks on
KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv v...
Kool Nimi klass Õpimapp Maadeavastajad ja reisimehed Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi..................................................................................
Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. Looduse mitmekesisuse vähenemine. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika ...
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Põhjenda lühidalt. Sisevedud: Raudtee, siseveetransport, autotransport, õhutransport Rahvusvahelised: Õhutransport, mereteetransport. 12 Iseloomusta eri trantspordiliikide arengutaset selles riigis: a) Autotransport. teedevõrgu tihedus, millises riigi osas on kõige tihedamini või hõredamini, miks? Autoteede kogupikkus. Kokku: 812972 km kattega: 341448 km kivitamata: 471524 km. Kõige tihedamini on teedega kaetud rannikualad, sest seal elab kõige rohkem inimesi ning on suuremad linnad. b) Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut. Kokku: 38550 km lai rööpmevahega: 3727 km 1. 600 m rööpmevahega standardse rööpmelaiusega: 20519 km 1. M 435-rööpmevahega (1877 km elektrifitseeritud) kitsas rööpmevahega: 14074 km 1. 067-m gauge (2453 km elektrifitseeritud) Kahesuguse
11. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Glatsiokarst ehk pesudokarst on igikeltsa laigutine sulamine. Tekib, kui pinnase all olev jää hakkab sulama ning selle kohal olev pinnas vajub tühimikku, moodustades negatiivse pinnavorme. 12. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg-Eestiga. Madal-Eesti Põhja- ja Lääne-Eesti madalad ja soised alad, mis pärast jääaega vee alla jäid. Enamasti rannikualad, kuid ka sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti See osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.
Lääne- ja Kirde-Eestis. 11. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Glatsiokarst ehk pesudokarst - igikeltsa laigutine sulamine. Tekib, kui pinnase all olev jää hakkab sulama ning selle kohal olev pinnas vajub tühimikku, moodustades negatiivse pinnavorme. 12. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga. Madal-Eesti – Põhja- ja Lääne-Eesti madalad ja soised alad, mis pärast jääaega vee alla jäid. Enamasti rannikualad, kuid ka sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti – see osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
asustatud saartelt vähem asustatud saartele. See programm jätkus ja suurenes kui Indoneesia iseseisvus. Plaaniks oli viia vaesed maata elanikud teistesse kohtadess, et vähendada vaesust ja suurt elanike tihedust. Kalimantani saarele toodi iga aasta juurde ligi 60 000 inimest[6]. 4.Probleem 4.1. Probleemi olemus Paarsada aastat tagasi oli Kalimantan täielikult metsaga kaetud. Mangroovmetsadega kaetud soised rannikualad ja saare mägised sisealad oli peaaegu läbimatud ja uurimata. Enne eelmise sajandi keskpaika oli Kalimantanil vähe metsaraiet, kuna võrreldes ümberkaudsete saartega on selle pinnas suhteliselt väheviljakas[7]. Ulatuslikum metsaraie algas 1970ndatel, kui Malaisia oli oma mandril asuvad metsavarud ära kasutanud. Aastatel 1985 kuni 1997 võeti keskmiselt maha 850 000 hektarit aastas; aastatel 1997 kuni 2002 ligi 1,21 miljonit hektarit aastas. See on võrdne umbes neljandikuga Eesti pindalast
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
