Kasvasin üles Saaremaal Mustjala vallas Mamma juures. Olen seda sorti laps kes on tulnud linna maalt ja hobusega ning kelle lapsepõlv koosnes suuresti kuuskede otsas turnimisest, sõdadest pihlakapüssidega ning mahajäetud kolhoosilautades peituse mängimisest. Viimaseid kutsusime pullilautadeks. Kindlasti tuli olla ka Mammale abiks. Tuli rohida põldu, lappida riitadesse puid ja riisuda lehti. Suviti käisime pärast töiseid päevi rannas. Randa viis umbes 15 minuti pikkune kurviline teelõik. Sinna läksime kõige suurema õhinaga alati teisipäeval, sest siis käis kodus lavka. Lavkast ostsime tavaliselt randa kaasa sibulasaia ning limonaadi. Poodi meil Mustjalas ju ei olnud. Harva tegime kaasa ka võileibu, siis, kui Mamma oli ise leiba küpsetanud. Selleks, et kiiremini kohale jõuda, sõitsime mereäärde jalgratastega. Uusi rattaid meil ei
varastatakse siis mõni inimene võib vaikides seisma jääda ja tarduda, teine aga minema joosta, kolmas abi kutsuda. Nagu olukord mõjutab inimeste tajumist mõjutavad ka inimesed olukorra tajumist. Kui sa oled koos oma parima sõbraga kinos tajud sa seda olukorda hoopis teistmoodi kui poiss- või tüdruksõbraga olles, isegi kui film on täpselt sama. Olukorra tajumist mõjutab ka ilm, päikelise ilmaga tekib kohe soe ja rõõmus tunne ja näiteks rannas on siis väga hea olla, aga teine päev vihmaga ei meelita randa mitte miski. Seega võib öelda, et kõik inimesed on erinevad ja iga inimene näeb ja tajub olukordi ja teisi inimesi enda ümber oma moodi ja kõike seda mis meie ümber toimub mõjutavad mitmed ja mitmed tegurid, alustades pisiasjadest nagu nt sellest kas särginööp on lahti või kinni lõpetades sellega kas on suvi või on talv.
päästjana, nimelt ta oli tuuker, kelle elu ei ole teps mitte lihtsamate killast. See Vanahärra kulutab oma päevasest energiavarust 100% täielikult ära. Hommikul tõustes ei lähe ta unisena söögilaua taha lehte lugema, vaid paneb spordiriided selga ja jalgrattaga sõitma. Peale trenni suundub ta tööle, nimelt see Härra on turvamees. Peale tööl käimise on tal palju hobisid, näiteks talviti käib ta jääaugus suplemas, suveti peab vahti rannas rannavalvurina. Kõige muu kõrvalt on see mees ka tunnustatud judo treener, kelle käe all valas higi ka eelmine põlvkond. Selle vanahärra tunnuslause on "Yolo". Ma ei te mitte ühtegi 70-ndates aastates inimest, kes on nii aktiivne ja töökas, kui too härra. Nähes paljusid eakaid inimesi enda ümber, ma vahest vaatan ja mõtlen, et millist kogemuste ja tarkuste pagasit nad endaga kaasas kannavad. Me peaksime oma
Mulle meeldib suvi Suvi on soe aastaaeg, päistab päike ja on mõnus aeg suplemiseks. Kõik on roheline, lilled õitsevad, saab päevitada ja ei pea nii soojalt riides käima. Kõige suurimaks teguriks, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käija nappides riides, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel on rannas hea ujuda ja päevitada, viimase kohta mulle meeldib eriti kuidas nahk muutub mõnusalt pruuniks. Kui olid talvel valge kui lubi, siis suvel pruun nagu sokolaad. Päike kõrvetamas, kerge jahe tuuleiil puhkumas ja jäätis näpus, seda vahvat suveilma nautimas. Teiseks miks mulle suvi meeldib on toidud. Minu arvates maitseb jäätis suvel kõige paremini, kui teistel aastaaegadel. Hea on käija suvel maasikaid ja mustikaid korjamas ning hiljem neid nautida
1. PILET Randade uurimise metoodika. Välitööd: rannas, vee all, laevalt. Seire Statsionaarsed Mudelid, basseinid. Randade evolutsiooni mõjutavad peamised tegurid. Globaalsed, regionaalsed, kohalikud. Globaalsed - tugevad tormipurustused on eeskätt tingitud nihetest kogu maailma kliimas. *Viimastel aastakümnetel on täheldatud tugevate tormide esinemissageduse mitmekordistumist. *Purustavalt tugevad tormid järgnevad teineteisele sellise sagedusega, et
püstitanud ja mõned neist ka saavutanud, aga nagu siiani on veel pikem tee käia ja endasse peab uskuma. Elama peab nüüd ja preagu hetkes ! Tänavune suvi oli muidu nagu suvi ikka. Kui kauaoodatud suvi kätte oli jõudnud, siis ma ei teadnudki õieti mida peale hakata, ometigi olin seda väga ootanud. Kui minult küsiti, et mis ma suvel teinud olen, siis algul oli pea täiesti tühi. Kuigi tegelikult algus läks tõepoolest korda käisin sõpradega igalpool rannas ja väljas. Suve lõpp aga oli oodatust kurvem. Olin juba mõelnud kooli peale ja tahtsin kooli minna, siis aga juhtus minuga õnnetus, mis tegelikult avas mu silmad. Ma olin alati arvanud, et minuga ei juhtu iialgi õnnetusi ja õnnetused juhtuvad just inimestega, kes on tähelepanematud. Ometigi olen nüüd sellises olukorras, millest poleks arvnud kunagi ennast olemast. Suveteedele jäi mõndagi meeliköitvat. Tõepoolest, suved on alati toonud minu ellu midagi uut
Kalevite kallim poega, märssi seljas, mõõka puusas, seadis adra aisadelle, panihobu adra ette, rakendas ruuna künnile, hakkas sooda sahkamaie, kuiva maada kündemaie, arupinda pööramaie. Kündis paigad põllumaaski, vägevaksi viljamaakski, teised kohad karjamaakski, murumaakski, heinamaakski. 6. Hobune langes huntidele saagiks. 7. Kallis kalevipoeg pean sulle kurbi sõnumeid kuulutama! Vaenlase laevad liiguvad Viru vetes ja maakuulajad luusivad rannas ringi. Miks sa sõimad meie mehi, laimad meie mehipoegi? Las aga mõõka murdanekse, tapper terav tappanekse, vahva mees ei karda verda! 8. Seni kui kalevipoeg maad valitseb ja rahvakäega rahvast varjab, püsib maal õnneaeg. Kuid rõõmu päevad ei kesta kaua. Surm sünnitab surma ja Soome sepa sajatusi ei saa mõõga küljest võtta. Sellepärast ole valvel vahva mees, et sulle iseoma mõõgast mõrtsukat ei saaks. 9. Kumbki tahtis soos peremeheks saada
"Lastenäidendeid", 1977) "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) Teosed q Luulekogud: "Maantee tuuled" (1938) "Rannapääsuke" (1963) "Kevadised koplid" (1966) "Kuukressid" (valikkogu, 1969) "Antud ja võetud" (1981, 2. trükk 1985) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982) "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) Õhtul rannas Tasa tuli õhtu merelt randa, Oli päev kui raske koorem kanda. järel kerged kalalõhnad. Üle õla öeldud sõna Kõrkjaist tõusva valge pehme udu nagu kirves pea kohal ripub. Eilse päeva surilinaks kudus Aga süda ikka jälle kipub Tõotades und ja rahu anda. ennast kinkima ja ära andma. Kummargile valvab hämar taevas Kirjutan üht nime märga liiva tuhat korda, tuhat korda,
Miks inimesed reisivad? Miks inimesed reisivad? Kas on selle põhjuseks tahtmine leida vaheldust igapäevaelu rutiinile, näha tundmatuid maid või lihtsalt põgeneda kuhjunud probleemide eest? Inimesed reisivad erinevatel põhjustel, on need kes sõidavad puhkusereisile, tahavad sooja ilma ning palju rannas vedeleda ja päikest võtta, õhtul ka minna pidudele, mis toimuvad kuskil mere ääres rannaliival.Mõni reisib ka selleks et leida endale paariline. On ka ärireisid, seal ei saa küll palju puhata ja tegeled enamus ajast tööga, kuid siiski on võimalus näha uusi asju ja süüa maitsvaid kohalike sööke. Mõned reisivad kultuuriga tutvumiseks ja see võibki saada juba elukutseks, võimalikult palju reisida ja näha uusi asju, tutvuda uute inimestega ja proovida uusi asju.
Mere erinevad näod Külastasin 31. märtsil kell 12.00 Kadrioru Kunstimuuseumi näitust ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski töid. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast. Aivazovski elas aastatel 1817-1900 ning jõudis selle aja jooksul maalida üle 6000 töö, mis on väga märkimisväärne number. Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. Kuraatorid on Aleksandra Murre ja Alar Nurkse. Aivazovski maalide läbivaks teemaks on loodusvaated, täpsemalt mere kujutmaine. Tema maalidel on kujutatud merd erinevates olekutes (tormine, rahulik, jne) ning ka palju päikeseloojanguid. Näituse pealkiri aitas luua õige meeleolu maalidega tutvumiseks ning aitas kaasa näituse vaatamisele. Mulle väga meeldisid tema teosed, kuna ta oskas maali õhkkonda ja meeleolu väga osavalt edasi anda. Tihti pani mõni Aivazovski maal näit...
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
teostesse süvenemata küllaltki primitiivse mulje neist jätta. Kujunditest hakkasid silma eelkõige ovaalid ja kõverad viisnurgad Tulles tagasi võlu juurde, siis Miro on kunstnik, kes lihtsalt ei saa külmaks jätta. Olen kuulnud, kuidas paljud inimesed on tema loomingut koledaks, igavaks ja mõttetuks nimetanud. Minu jaoks on Miro midagi muud. Ma ei näe tema töödes just ilu, kuid nendes on võime minuni jõuda. Tarbida Mirod mõjub mulle, kui päikesepaistel rannas lesida, merd ja sinist taevast imetleda ning eemale liuelda enda argipäevamuredest. Näiteks maale ,,Catalan Landscape" ja ,,The Gold of the Azure" võin ma tükk aega vaadata, kaotades seejuures nii aja- kui ka ruumitaju. Minu jaoks oli see üllatav, kuna tavaliselt pole kunst minus selliseid emotsioone esile tõstatanud. Seega au mehele Kataluuniast mul ei jää lihtsalt muud üle kui ülistada tema loomingut ja tänadada teda, kui uue kunstimeele avajat minus. Võrratu!
Jack muutus väga verejanuliseks, ta tahtis ainult tappa. Alguses tappis loomi, lõpuks ka kaks inimest. Aga Jack kartis midagi, see oli koletis, kes elas mäe tipus. Tegelikult oli see ainult langevarjuga laip. Iga kord, kui Jack jahil käis ja saagi sai, lõikas ta loomal pea maha ja pani teiba otsa. See oli koletise jaoks, et ta neid segama ei tuleks. See loomapea oligi ,,kärbeste jumal". Ralph aga samal ajal elas koos Põssa ja veel paari poisiga rannas, tegid lõket, sõid puuvilju, käisid salaja vaatamas, mida teine suguharu teeb. Jack võttis kaks Ralphi sõpra pantvangi, need sõbrad andsid siis Ralphile informatsiooni, mida Jack järgmisena teeb. Jack kiusas väga Põssat ja Ralphi. Jack ja tema suguharu tapsid Põssa, aga Ralphi nad kätte ei saanud. Enne Ralphi jälitamist pandi mäetipp põlema. Ralph põgenes elu eest kuni jõudis rannale. Rannal seisis laeva kapten kes küsis lapselt paar küsimust. Kui teised ka sinna
muusika arvatavasti mõjutab sind erinevalt. Näiteks kui te kuulate The Tuberkuloited taolist muusikat, siis peaks see mõjuma teile rahustavalt, kui te kuulate Metsatöllu, siis peaks see teist energiliseks tegema või näppe viskama panema.Rannal võib olla sama müju, kui sa saad teada, et sa lähed täna perega randa siis sa võid olla hästi põnevil ja ei jõua ära oodata, et juba minna aga kui sa sinna jõuad siis sul võib olla rahustav ja lõõgastav päev rannas. Minu jaoks on muusika midagi sellist, mis võib mind rahustada, motiveerida ja aidata mul eluga toime tulla. Näiteks kui ma lähen üksinda jõusaali või jooksma, siis ma ei kujutaks ette seda ilma muusikatata, muusika aitab mind motiveerida ja anda jõuda trennis ma ei tea kuidas aga ma saan muusikast energiat, kui ma olen trennis. See oleks just nagu, et ma kuulan sellist muusikat trennis mille peale sa tahaksid kohe tantsima hakkata, aga ma suunangi selle
Ölandi klindil u 35 km ja seda enamasti Põhja-Ölandi klindil.Läänemere klint ehk see osa Balti klindist, mis kulgeb Läänemere põhjas, hõlmab u 500 km Ölandi põhjatipu ja Osmussaare vahemikus. Paeplatoo on selle piires enamasti tasemel 1050 m amp, laskudes üksnes Läänemere keskosas tasemeni 150 m amp. Klindivööndi laius on Läänemere klindil enamasti 25 km ja kõrgus 100160 m. Klindiastangud on merepõhjas laugemad ja rohkem setete alla mattunud kui rannas, ehk sellised, nagu need olid pärast viimase mandriliustiku taganemist. Põhja-Eesti klint on Balti klindi keskne lõik ja hõlmab sellest u 300 km (astangujoont pidi enam kuni 600 km) Põhja- Eestis Osmussaare ja Narva vahemikus. Kui ligi 1200 km pikkusel (astangujoont pidi isegi 1750 km) Balti klindil on paljanduvat astangut kokku vaid u 170 km, siis ligi 135 km sellest langeb Põhja-Eesti klindi arvele. Klindivööndi laius suureneb Põhja-Eesti klindi
MERE KUHJAV JA KULUTAV TEGEVUS PRAKTIKUM TEI31/41 Eesmärk Saada aru protsessidest, mida toimub rannas mere tegevuse tagajärjel ja sellest, mida on nad võimelised tekitama. Ülesanne Joonis 1. Asukoht [1] Valisin vaadeldavaks piirkonnaks Tallinna. Vaadeldavas hetkes kulutas lainetus randa ühtlaselt, kuna veetase suurus ei muutu pidevalt. Väga intensiivselt kulutatakse pinnamoodi maismaa ja mere vahelisel kitsal alal, mida nimetatakse rannikuks. Pilt 1. Vaadeldav objekt Vaadeldaval päeval oli ka kerge tuul, mis tekitas väikese minimaalse lainetuse. Lainete suund
Olli lugu. Kui ta noorem oli, ihkas ta saada politseinikuks. Seejärel ehitajaks. Siis näitlejaks ja lauljaks ning ka modelliks. Pärast kümnendat eluaastat selgus, et modelli ega näitlejat temast ei saa, seega jäi sõelale veel laulja-amet, sest laulda oskas ta hästi. Mõne aasta möödudes mõtles ta aga juba kunstniku elukutse peale. Ka joonistamine oli tal täitsa käpas. Siis läks veidi aega veel mööda ning juba enne oma kahekümnendat eluaastat teadis ta, et on kirjanikuks sündinud! Jah, ka kirjutamine tuli tal üsna hästi välja. Terve oma lühikese elu oli ta elanud illusioonides oma suurepärastest annetest, mis tegelikult olid nii keskpärased kui üldse olla sai. Juba oma kuuendal eluaastal ihkas ta täie südamega kuulsust ja raha, teiste imetlust ning tähelepanu. See ihalus süvenes veel,et ta on midagi enamat väärt kui teised, igasugu lihtinimesed, väikekodanlased. Ta mõtles oma kirjanikufaasis isegi välja, et kõig...
kaalutult. Nad liiguvad rütmikalt paremalt vasakule, ning ülevalt alla. Maali vaba rütmi loob värvi ja vormide koosmõju. Maali pingestatus on saadud eelkõige värve vastandades. Ruumilisus on saavutatud värvide abil. ,,Tants" keskendub tantsijate, maa ja taeva vahel tekkivale sünergiale. Teema on elurõõmus ning õhutab, et inimesed on loodusega ühed. Matisse sai inspiratsiooni kaluritelt ja talupoegadelt, kes rannas ringtantsu esitasid. Matisse kasutas ringi kui vana, juba Prantsuse renessansi aegset sümbolit, et anda edasi 20. sajandi tempot ja väljendusviisi. Ta armastas mustreid ja islami kunsti ning nende komponentide ühinemisel valmis ,, Tants ". Matisse ühendas harmooniliselt oma instinktid teadlikkusega, ega külvanud seda üle liigsete emotsioonidega. Matisse tähtsus kunstiajaloos on suur. Ta leidis, et akadeemiline kunst on oma aja ära elanud
saame tänast elukvaliteeti säilitada loodussõbralikku energiat kasutades. Minu arvamust on mõjutanud mitmed kampaaniad, näiteks ,,killerkott" ja ,,teeme Eestimaa puhtaks" . Arvan, et põhilised noorte inimeste mõjutaja on meedia, minu puhul vähemalt toimis. Ning ka mitmeti on mõjutanud minu arvamust minu vanemad, kes on käskinud mul prügi sorteerida ning kõik asjad ikka õigetesse konteineritesse visata. Metsavahel, rannas või lõkkeplatside ümbruses on väga kole vaadata ohtraid prügikoguseid. Ja ometi on kahe viimase läheduses prügikastid, kuhu on võimalik sodi visata. Üldiselt on minu sõbrad ka puhtuse- ja loodusearmastajad ning ka neid ei ole ma prügi maha viskamas näinud. Ainus erakond mille vastane ma olen on Keskerakond. Ma usun et nad üritavad oma võimu valedel meetoditel inimestele peale suruda. Alati kui midagi ebaseaduslikku või muud
Retsensioon August Gailiti romaan novellides ,,Ekke Moor" jutustab rannaküla poisist Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamatu alapealkiri võiks olla ,,Teekond lahtiste allikate juurde", sest just neid läheb Ekke Moor laia maailma otsima ning lahkub oma kodukülast Ingelandist. Ekke Moor on noor ja uljas poiss ning oma kodukülas peetakse teda logardiks, kes külastab öösiti erinevaid neidusid ning vedeleb rannas niisama ega abista oma ema Neenut. Neenu on karmikäeline, samas aga väga hell ja hooliv naine, kes armastab oma noorimat poega väga. Ka Ekke Moor armastab oma ema. Ekke Moor on ka huvitatud naabrimehe tütrest Eneken Üüvest, kelle isa nende suhet sugugi ei toeta. Raamatus on 24 peatükki ehk novelli, mis jutustavad Ekke Moori erinevatest seiklustest. Ekke Moor lahkub kodust rannakülast Ingelandist ning läheb ,,lahtiseid allikaid" otsima. Ta seikleb
Nad rääkisid üksteisele veidi oma päevastest tegevustest ning siis küsis Ralf: ,, Kallis, kas sa tuleksid homme õhtul minuga randa päikeseloojangut vaatama?" Merelle oli väga rõõmus ning hüüdis talle rõõmsalt: ,,Jah!" Nad soovisid üksteisele head ööd ära ja jäid magama. Hommikul ärgates oli Merelle energiat täis ja heas tujus, ta ootas juba õhtut. Kui kell 20.20 sai, läks Merelle bussile. Ta helistas Ralfile ja ütles, et hakkab tulema. Ralf lausus, et Merelle tuleks rannas sillale ning seal saavad nad kokku. Randa jõudes, oli Ralf juba sillal. Merelle jooksis Ralfi juurde, kallistas ning suudles teda. Ralf ütles, et ta peab nüüd veidikeseks ajaks Merellel silmad kinni siduma kuni nad õigesse kohta jõuavad. Kui silmad kinni sai seotud, hakkas Ralf Merellet käe kõrval edasi juhatama. Ralf küsis: ,, Kas sa tead, mis päev täna on?". Merelle lausus: ,, Ma ei ole kindel, kas sa mõtled seda, aga igatahes saab meil täna 22.16 aasta koos oldud.".
Sagedane probleem on õlikatk, mille tagajärjel hukkub palju linde. Surnud linnud on mürgine suutäis rebastele ja merikotkastele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud. Tekkida võib väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi. Naftareostuse mõju inimestele Kalade surma tõttu jääb kalade arv väikeseks ja reostuse piirkondades ei saa enam kala püüda. Nafta võib jõuda ka põhjavette. Inimesed ei saa rannas käia. Lekkelises kohas on häiritud laevaliiklus. Reostuse likvideerimine on kulukas. Katsed naftaga Katseteks olid naftareostuse koristamine ja lindude naftast puhastamise modelleerimine. Naftareostuse koristamise katses kasutatud adsorbendid ( liiv, grillsüsi, saepuru, penoplast ja küprok ) tulemust ei andnud ehk antud adsorbendid naftat endasse ei imanud ega naftalaiku ei vähendanud. Lindude naftast puhastamise modelleerimise
mingit jama sellega. Alustada sooviksin Kanadast, seal tahaks ära käia Blue Mountain Resortis, kuna mulle meeldib väga lumelauga sõita. Kanadas oleks väga hea elada, kuna seal on palju erinevaid mägesi, kus oma vabaaega sisustada. Kui Kandas saab oldud umbes ~kaks nädalat siis võiks liikuda lõuna poole, lääne kalda pidi lõunasse. Californias teeksin oma teise vahepeatuse, kus tahaks ära käia „Hollywoodi“ märgi juures. Tunnetada Ameerika elu päevitades Long Beachi rannas. Palju asju ei oskaks, garanteeritud sissetulek kataks ilusti eluaseme ja söögid ära. Kogutud raha kulutaksin väga vähesel määral. Veedaksin jälle kaks nädalat Long Beachil. Lõuna-ameerika see kord ei läheks, kuna pole seal ühtegi riiki kuhu sooviksin minna. USAst lendaksin Lõuna-Aafrika Vabariiki Kaplinna. Ameerikast Lõuna-Aafrika Vabariiki lend kestaks umbes ~30h. Lennates peab tegema Dubais vahepeatuse, seal oleks vaba aega järgmise
vara omastamist. Ta vara kasvas üle kahe korra ning mees otsustas lõpuks koju sõita. Koduteel tekkisid suured lained ja ta põgenes varjule väikese saare taha. Sinnu jõudis ka genaulaste kaubalaev. Nad otsustasid Landolfo laeva üle võtta ja viisid mehe ühele kaubalaevale. Järgmisel päeval paiskas lainetus selle laeva karile ja see purunes. Ta haaras ühest kastist kinni ja hulpis merel terve päeva ja öö. Vaene naine, kes rannas nõusid pesi nägi Landolfot vees hulpimas, tiris ta kaldale ja viis ta koju sauna, et ta sooja saaks. Naine hoolitses ta eest mitu päeva. Üles ärgates avas Landolfo kasti ja avastas sealt vääriskivid. Kuna saatus oli teda kaks korda karistanud otsustas ta ettevaatlikult käituda. Ta andis kasti naisele, võttis vääriskivid ja sõitis koju. Ta leidis oma kaaskodanikud kalevikaupmehed, rääkis neile oma loo, jättes välja vääriskivid
Need prillid röövisid vastassuguharu liikmed ära. Igatahes, kui nad paluma läksid ärritus Jack hullupööra, nii et Põssa tapeti ja kaksikud võeti vangi ning sunniti hakkama Jacki pooldajaks. Ralphil muidugi õnnestus põgeneda, ta varjas end tihnikus. Kütid leidsid aga Ralphi ning panid dzunglile tule otsa ja Ralph oli suhteliselt kohustatud jooksma väga kiiresti ranna poole ehk siis küttide eest minema. Rannas põrkas Ralph kokku mereväeohvitseriga, kes oli kohale tulnud suure suitsu pärast. Ohvitser uuris palju poisse seal on ning imestas, et inglise poisid ei ole korralikud ja nõitavad end sellisest küljest. See pani poisid mõtlema kõige peale, mis nende raev teinud oli ning paar poissi tänu sellele elu kaotasid. Tähtsamad tegelased: Ralph, Jack, Põssa, Sam ja Eric, Simon jt.
tagavad küllaltki lihtsad ja teostatavad meetmed Kalandus Vältimaks ülepüüki ja kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju Reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste mere valgumine on merekeskkonnale suureks ohuks. Kui rannas värvub vesirohekaks, pruunikaks või koguni punakaks, siis sisaldab see massiliselt vetikaid, ka inimestele mürgiseid. Seda nimetatakse ka vee õitsemiseks, mis on hapnikuvaeguse tekkimise kaudu ohtlik teistele meres elutsevatele liikidele. Selle ohu kõrvaldamine eeldab toitainete loodusesse sattumise tugevamat kontrolli; Toksilised ained Läänemere ja mere kallastel elavate inimeste tervisele on suureks ohuks mürkkemikaalid. Allikad Google search www.google.com WWF Global www.panda.org
märtsil? Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeva auks Mis ansambel esitas 2004. a Eesti eurolaulu ,,Tii"? Neiokõsõ Kelle järgi sai nime Niguliste kirik? Püha Nikolause Kes on Eesti hümni viisi autor? Fredrik Pacius Kes on jutustuse ,,Minu esimesed triibulised" autor? Eduard Vilde Kes on Sipsiku ja Naksitrallide väljamõtleja? Eno Raud Kelle sõnadele on loodud laul ,,Saaremaa valss" Debora Vaarandi Kes on VAT Teatri ja Von Krahli Teatri rajaja? Peeter Jalakas Kes on loonud Kadrioru rannas oleva mälestusmärgi ,,Russalka"? Amandus Adamson
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Kert Rannas 5A klass Jaroslav Tark Referaat Juhendaj a; Õpetaja ; M.Kirota r Tallinn 2013
Maetud Tartusse Ropka(-Tamme) kalmistule. (Ilmar Malin on temast maalind ka maali) (abikaasa Linda Alamäe sündis 1917 ja suri 1988)(70)) LAULUD JA LUULETUSED Eva Eensaar & Maria Peterson - Lootust peab pälvima http://www.youtube.com/watch?v=LLXZhGDB9lg (((((In Spe Antidolorosum)))) http://www.youtube.com/watch?v=n-LRts0nqAw http://etv.err.ee/arhiiv.php?otsing=Alliksaar ,,Aeg" ,,Antidoloroseum" Alternatiiv" (Unuvate õhtute aul Tantsijad Õhtu rannas ((ulmfantaasiad)) Tule, tule tulega Talveidüll ((On asju milles eksida ei saa))
Test 3 1 Translate. 1 Homme samal ajal on meil kirjanduse tund. This time tomorrow we have a literature lesson. 2 Sule silmad ja kujutle, et sa oled rannas. Close your eyes and imagine that you are on the beach. 3 Meie koduklass on teisel korrusel. Our home-classroom is on the first floor. 4 Õpetaja ei karistanud kedagi. The teacher didn't punish anybody. 5 Üldkogunemisel me tavaliselt räägime mõnest päevakohasest probleemist. At an assembly we usually talk about some topical problems. 6 Ta vaatas mulle otsa ja nareatas säravalt. She looked at me and smiled brightly. 7 otsusele jõudma make up your mind 8 ajahätta jääma
piilun vaikselt enda ümber. Kõikjalt kostab krabinaid ühikas ei julge olla siin vist tõesti kummitab. Sügis Haiku Läheb külmemaks, kase lehed langevad, saabub pime aeg. Talv Haiku Väljas sajab lund, lumememme tehakse, veekate jäätub. Kevad Haiku Lumi sulamas, kõrgelt paistab päikene, lilled tärkavad Suvi Haiku Väljas väga kuum, ma rannas võtan päikest, suvevaheaeg. Kooli viinamarjad Ood Viinamarjad kenad pallid, mulle on nad väga kallid mahlased ja maitsvad nad, mitut värvi on neil saak. Nii magusalt suus sulavad need viinamarjad punavad ja eemalt miski rohetab, need väiksed pallid rohekad. Nüüd lõpuks põske pistan nad ja naudingu neist kõigist saan. Kardi laul Regivärss
Ka korralik sügistorm pilk peale visata“ ja jäänud musta toonekurge. eripalgeline ka siinne loodus. on meeldejääv elamus, mida aastateks käima või päris paigale, Lääne-Eesti kõrgeimad mäed Suvi on kõige päikeselisem kohalikud rannas nautimas sest on, mida avastada ja seda, Kõpu poolsaarel ja Sarve aastaaeg ja mereveed on siis käivad. mis südame külge jääb. poolsaare madalad, veel praegugi suplemiseks sobilikult soojad. Kui arvate, et Hiiumaal elavad suurveega üleujutatavad madalad Veetemperatuur on 8-25 kraadi HEA ENERGIA ainult hiidlased, siis eksite. rannad. Pihla raba turbased ning randasid leidub igale
kindlate keskkonnatingimuste jaoks välja kujunenud. Keskkond muutub kiiremini kui kohastumused jõuavad kujuneda/muutuda. Ülesanne Mõtle kohastumuste ja nende kasulikkuse peale. Too näide olukorrast kus a) kohastumus sobib ainult teatud tingimustesse; b) kohastumus on kasulik vaid teatud aja jooksul. Seleta pikemalt ja põhjenda miks. Ülesanded Miks vitspaju seemned on metsas kasvavatel taimedel suuremad kui rannas kasvades? Miks metsvint muneb keskmiselt 4 muna, aga mitte 10, kuigi on teada, et edukas on see, kes annab rohkem järglasi? Miks linnud vahel oma poegi tapavad või mune pesast välja veeretavad, kuigi me teame, et tegelikult seisneb elu mõte oma geenide edasiandmises ja järglaste rohkuses? Stabiliseeriv valik Suunav valik Suunav valik 55 mln a.t. 1,6 mln a.t. Lõhestav valik Mõtle välja näide kus a. suunav valik mõjutab mingi linnuliigi populatsiooni b
harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve suve jäätist jõudsid need kogemused ka minuni. Teades, et järgmine päev ootab mind töö ei läinud ma õhtul välja sõpradega kokku saama. Kindlasti oli üheks põhjuseks väsimus, mis tekkis peale 7 tunnist tööpäeva. Oma töös puutusin kokku päevast-päeva paljude erinevate inimestega, mis õpetas mind paremini suhtlema ja neid mõistma. Kuna töötasin rannas, mida külastasid suures enamuses vene rahvusest kodanikud ja välismaalased, purunesid nii mõnedki eelarvamused ja arenesin ka keeleliselt. Peale suve oskasin tunduvalt paremini vene ja inglise keelt. Käies suvel tööl saab palju uusi vajalike tutvusi - nii neid, mis tulevad kasuks tulevastes tööotsingutes kui ka lihtsalt sõpru. Hea tunde andis mulle ülemuste positiivne tagasiside. Usun, et kui kandideeriksin tööle kooli kõrvalt teenindussfääri,
nende vahel on olnud tüli. Maalil ,,Kuidas töö, nõnda palk" on kasutatud samuti akrüül värve, raha (kahe kroonine) ning metall (nael). See maal oli ka päris hästi tehtud. Malle Kupits oli oma maalil ,,Krooks" kujutanud konna. Huvitav oli see, et konn oli kuskilt ajakirjast välja lõigatud ja ümbertringi ära värvitud nii, et seal oli kujutatud konna tiigis ujumas. Ilme Armuand aga oli teinud maali ,,Üksi rannal", millel oli naine rannas. Selle maali juures oli kasutatud paberit, akrüül värve, tekstiili ja liiva. Naise bikiinid olid tehtud tekstiilist, rand liivast ja taustaks oli loojuv päike. Üldmulje sellest kunstinäitusest oli väga hea ning võin öelda, et see ei jää mul viimaseks külastuseks.
Krouthén, Norra kunstnikud Christian Krohg ja Eilif Peterssen, Taani kunstnikud Laurits Tuxen, Karl Madsen, Karl Locher, Viggo Johansen, Thorvald Niss, Holger Drachmann ning eriti silmapaistvad Anna Ancher ja Michael Ancherning Peder Severin Krøyer. Skagenis ei suvitanud mitte üksnes maalikunstnikud. Rühmitusse kuulusid ka Taani kirjanikud Georg Brandes ja Henrik Pontoppidan ning Rootsi helilooja Hugo Alfvén Suveõhtu Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1899 Suvise pööripäeva lõke Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1906 Paadid Skageni Lõunarannas,Viggo Johansen, 1910 Õmblev kalurinaine, Anna Ancher, 1890 Skageni kalur, Michael Ancher Peder Severin Krøyeri maalil “Hip-hip-hurraa! (1888) on kujutatud mitmeid Skageni kunstnikke.
Eduard Tubin. (1905-1982) Kodanliku perioodi viimasel aastakümnel hakkas eesti muusikute peres andekalt kirjutatud teoste ja aktiivse dirigenditegevusega üha rohkem silma paistma Eduard Tubin. Pärines Peipsi mailt, Kallaste lähedalt. Omandas hariduse Tartu Õpetajate Seminaris. Hiljem töötas veidi aega Nõos õpetajana. Teda ahvatles ka muusika. Valdas hästi klaverit ja proovis ka komponeerida. Mängis ka flööti. Läks õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Lõpetanud selle, asus ta tööle dirigendina ,,Vanemuises", juhatas ka tartu Meestelaulu Seltsi koori. Tegeles ka loominguga. Elas Rootsis. Seal elades lõi ta esimese eesti balleti ,,Kratt". See on igakülgselt rahvuslik helitöö. Ballett oli meisterliku muusikaga ja pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust. Mõjutajateks on folkloor, polüfooniavõtted. Balleti muusika jaguneb kahte plaani. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka...
Tänapäeval on palju hirme, igal inimesel erinev. Maailma hirm on tegelikult see, et keegi kunagi ei tea mis võib saada majanduslangusest, kas see jääb veel kauaks püsima või läheb see mööda. Keegi ei tea, millal võidakse teha pommi ähvardust eestile, kas eesti saab sellega hakkama või ei. Pragu on liikvel täiesti erinevad haigused, kunagi oli selleks katk, pragu on see teise nimega HIV, Me ei tea kunagi millal me võime saada endla selle haiguse, jalutame paljajalu rannas, mingi narkomani süstal on kuskil liiva sees, me ei näegi seda, vaid astume sellele peale, me tunneme, et midagi torkas kuid ei pööra sellele erilist tähelepanu. Paari kuu pärast lähed andma vereproovi, et vaatata kas sinuga on kõik korras, nagu igaks juhuks. Mis tuleb vastuseks, Sa oled saanud endale AIDSI. Esimene mõte mis võib tulla on see et terve maailm variseb kokku. Kuid tegelikult on
rohkem turiste. Tallinast Mallorca pealinna Palma de Mallorcale saab ühe ümberistumisega Frankfurdis 5 tunniga. Mallorcal on kellaaeg Eesti ajast 1 tund taga. Mallorcal on kasutusel euro. Mallorcal räägitakse lisaks hispaania keelele kohalikku baleaari keelt, mis on katalaani keele haru. Mallorcal on palju ilusaid liivarandu, millele on iseloomulikud heledad, kuldsed liivad. Lisaks on rannas palju ilusaid noori neiusid. Mallorca pealinn on nädalavahetuse reisiks ideaalne sihtkoht. Linn on just õige suurusega, et poodlemine oleks nauditav, mitte väsitav. Ka kunstihuvilistel on Palmas palju teha, külastada tasub Es Baluardi nüüdiskunsti muuseumi, Juan Marchi sihtasutust ja ka Pilar ja Joan Miró sihtasutust, mis asub kesklinna ääres. Lastele on enamasti enim meeltmööda akvaarium, kus
· Tõmbed kaldseisus · Kepi surumine turjalt · Kereringid kepp õlgadel · Reie eesmiste lihaste venitus · Reietagumiste lihaste venitus · Kepikõnniga saab tegeleda aastaringselt, see on lihtne ja kergesti õpitav, samas turvaline ning kättesaadav igaühele. · Kepikõndi harrastatakse värskes õhus see on tervislik ja värskendav. · Kepikõnd ei vaja erilisi tingimusi, keppidega võib käia metsas ja pargis, linnatänavail ja maanteel, rannas ja rabas. · Kepikõnd on sobiv tervisespordiala nii vähetreenitud inimesele kui ka neile, kes soovivad harjutada suurema koormusega. · Kepikõnd tõstab tavalise käimisega võrreldes energiakulu, märgatavalt suureneb südame löögisagedus, kepikõnd arendab vastupidavust ja suurendab hapnikutarbimise võimet võrreldes tavalise käimisegaa. · Käimiskeppe saab harjutamiskorra algul ja lõpus ning miks mitte ka harjutuskorra keskel
Austraalia Triinu Orgmets Üldandmed: • Pealinn: Canberra • Pindala: 7 613 000 km2 • Rahvaarv: 20 226 100 (2004) • Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² • Keeled: inglise, aborigeeni keeled • Usklikud: kristlased, muslimid • Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) • Kuninganna: Elisabeth II • Peaminister: John Howard • Hümn: Advance Australia Fair https:// www.youtube.com/watch?v=s8tswkr25A0 • Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Pühad: Uusaasta Austraalia päev ANZACi päev Kuninganna sünnipäev Teine jõulupüha Vana-aastaõhtu 1. Jaanuar 26. jaanuar 25. aprill 13. juuni 26. detsember 31. detsember Austraalia lipp ja vapp • Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. • Austraalia...
Gregor Kutateladze 6. c kl Estonia parvlaeva hukk Estonia uppus 28. septembri öösel 1994 a. Hukkus 852 inimest, kellest leiti vaid 95 surnukeha. Põhjuseks oli visiir ja torm Estonia katastroof on suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Mälestusmärgid Estonial hukkunute mälestuseks Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel. Tallinnas Paksu Margareeta juures. Pärnu rannas muuli juures. Saaremaal Mustjala vallas Ninase poolsaarel. Võru Estonia mälestusmärk Katariina kiriku juures Estonia sein Stockholmis Djurgårdenis. Hiiumaa Tahkuna poolsaare Tahkuna neeme mälestusmärk Mälestusmärk Estonia laeval hukkunud lastele (kellest ükski ei pääsenud) ning katastroofi läbi orvuks jäänud lastele. Autor Mati Karmin, kelle selgitus mälestusmärgi kohta on: - Pronkskell- laeva või hingekell, mis väga tugeva tormiga ise helisema hakkab;
ja istumiskohad. Vaade linnale oli hästi ilus. Ujusime ja päevitasime seal mõnda aega. Siis läksime linnaga tutvuma. Käisime poodides, jalutamas ja loomulikult söömas. Võtsime hotellist asjad ja kõndisime randa. Seal oli hästi palju inimesi. Otsisime sobiva koha ja jäime sinna. Läksime siis ujuma, hästi soe ja soolane vesi oli. Pidin ka ujumisprillid ostma, sest silmad hakkasid soolaveest kipitama. Lained olid hästi suured, väga äge oli. Nägin ka veidike musti meduuse. Olime rannas ikka pikka aega kuni juba hämaraks hakkas minema. Kolmas reisipäev oli puhkepäev, mil me ei teinud midagi erilist. 1.5 4.päev-terve päev sõitmist Ärkasime, sõime ja hakkasime kohe varakult sõitma. Pidime üpriski palju sõitma, et ikka õigeks ajaks jalgpalli vaatama jõuda. Sihiks oli Merida linn, kus toimus Eesti- Hispaania jalgpallimats. Sõitsime ja tegime peatuse kusagil mandariini istanduse juures, see põld oli hiilga suur
kusjuures üksikasjad on allutatud terviklikule üldmõjule. Loomingu paremikku kuuluvad realistlikku kalurielukujutised "Hülgekütt Pakri saarelt" ja "Äreval ootel". Valdav osa teoseid on allegoorilised kompositsioonid, silma paistvamad neist "Koit ja Hämarik", "Kalevipoeg ja Sarvik" ning "Laeva viimane ohe". 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronkfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a. Soome lahes hukkunud soomuslaeva mälestuseks 7. septembril 1902. a. avatud "Russalka" Kadrioru rannas. Kõrgel graniitalusel seisva figuuri loomisel on autor modellina kasutanud 17-aastast koduabilist Paldiskis Juuli Rootsi. Sammuti on tema loodud L. Koidula mälestussammas Pärnus, Fr. R. Kreutzwaldi monument Võrus ning skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis. Näitusel olid eksponeeritud kaks Adamsoni teost: "Laine ainus suudlus" ja "Kunstniku uinuv tütreke". Esimesel oli näha laines magav alasti naine, teisel aga uinuv beebi. Need teosed
aasta ülestõusu päevil. Põlisele kultuspaigale viitavad neli I a.t. eKr. pärinevat väikeselohulist kultusekivi kabeli vahetus läheduses ning säilinud rahvapärimus sinna ohvriandide viimisest hilisemalgi ajal, kui kabel oli juba lagunenud. Praegune kabel on ehitatud tõenäoliselt samal ajal kui Pirita kloostergi, s.o. 15. saj. II veerandil. Ehitamise kohta on liikvel legend. Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud kolm kaupmeest, kes merehädas olles näinud kaugel rannas suurt pihlakat ja tõotanud pääsemise korral sinna kabeli ehitada, mida nad ka teinud. Oma ehitusliku iseloomu poolest on Saha kabel ja Pirita klooster väga sarnased - kabel oli justkui kloostri miniatuurvariant. Mitmed ehitusdetailid nagu näiteks kõrgel asetsevad aknad, nurgatorn, kõrge viilkatus, kahetraaveelise väikese hoone vööndkaared, konsoolid, pärinevad hilisest gooti- ja vara-renessanss stiilist ning
Meine Freizeit und Hobbys Jeder Mensch hat seine Freizeit und jeder von uns verbringt diese Zeit wie er kann. Ich bin eine Schülerin von Nõmme Gymnasium. In der Schule gehe ich von Montag bis Freitag und am Samstag und am Sonntag habe ich frei. Dann beginnt meine Freizeit. Ich habe sehr viele Freizeit und viele Hobbys. Ich interessiere mich für Sport. Ich mache Laufen. Ich mag sehr viel zu laufen. Ich laufe jeden Morgen zwei bis drei kilometer, um gut in Form. Ich mache Leichtathletik. Ich bin Leichtathletin. Manchmal trainiere ich auch zu Hause. In meiner Freizeit spiele ich gern Volleyball. Ich spiele dreimal in der Woche Volleyball. Im Winter Ich mag Eislaufen und Ski laufen. In der Regel gehe Ich Skifahren mit mein Vater. Ich liebe den Schnee. Im Frühling gehe ich Reisen. Ich mag sehr viel zu Reisen aber Ich nicht oft auf Reisen. Ich reise mit dem Auto. Ich reise im Frühling in Estland. Ich m ö c h t e ins Ausl a n d z u r eis e n....
piirilt. Rahaühik on Türgi liir. Türgi on rahvarohke maa, kus on palju surrlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 12 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või süveneda rohkem mingisse spetsiifilisemasse kultuurivaldkonda.
Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ on 1960. aastal ilmunud Gert Helbemäe romaan, mille peategelasteks ajalooõpetaja Martin Justus ja juuditüdruk Isebel. Oli just alanud koolivaheaeg ning Justuse naine ja tütar Astrid sõitsid maale puhkama. Martin otsustas jääda linna, et kirjutada raamat Sokratesest. Mees kohtub tänaval neiuga, kellel nimeks Isebel. Hoolimata vanusevahest hakkavad nad aina rohkem aega koos veetma. Ühel õhtul, kui nad rannas päikeseloojangut vaatavad, läheb sadamast teele üks purjekas. Justus ütleb nagu muuseas, et laev sõidab Delose saarele ja kolmekümne päeva pärast jõuab laev tagasi ning vahepeal on ilmalik kohus kaotanud oma võimu. Ei ole surma, on ainult elu. Kuna aimasin, et selle lause taga on tõenäoliselt midagi rohkemat, siis uurisin Delose saare ja laeva kohta Googlest ning sain teada, et kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
Ka Ignas arvab, et Taavit ei lasta tulema, kui viimane läheks Lembitule järgi. · Taavi külastab oma ema, Piskujõed on venelased piiranud juba pikka aega. 11. Peatükk · Ilme üritab meeleheitlikult Taevasaarelt lahkuda, Taavi takistab teda ning isegi lööb oma naist, hiljem tunneb mees end niivõrd halvasti, et palub Osvaldil enda Taavi pahem käsi sodiks lasta Osvald ei tee seda. · Taavi uurib Ilmelt täpsemalt Marta käitumise kohta rannas ajal, mil pidi aset leidma rahva põgenemine üle lahe. Ta saab teada, et Marta oli valetanud ja inimesed rannas Punaarmeele üles andnud. Ka Osvaldit valdab Marta tegeliku olemuse paljastumisel halb enesetunne. Algab jaht Marta tabamiseks, mis aga ei anna tulemusi. · Piskujõe Linda saadab Ilmele enda laulatussõrmuse. 12. Peatükk · Reku on Martasse armunud, Taavi külastab Matsu Juhanit. Taavi jälitab endiselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
