harjunut, turvalist, kui magus on tegelikult meie igapäevane leib. Emil Tode Esimene mõte, mis paljudele inimestele seostub sõnaga „reisimine“, on logelemine kuumal liival, rannatoolil, kõrvetava päikese ja palmipuude all, kuid reisimine on palju enamat kui puhkus rannas. Maailmas ringirändamine aitab rohkem mõista teisi rahvusi ja kultuure, aitab isegi maitsemeeltel areneda ja loomulikult silmaringi laiendada. Reisides saab teadmisi omandada nii mitmelgi moel. Nüüd saab püstitada järgneva probleemküsimuse: Kuidas aitab reisimine avardada silmaringi? Sõna „reis“ tähendab sõitu kuhugi kaugemale oma kodust, eriti välismaale. Välisriiki reisimine avardab kõige rohkem silmaringi, kuid ka Eestis rännates õpib juurde nii mõndagi.
LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Koostas: Märt Melsas UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED · Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi. Eesmärgist tulenevalt seati uurimistööle järgmised ülesanded: · Välja selgitada kas Stroomi rand kui avalik rand on võimeline pakkuma vaba aja veetmise teenust liikumispuuetega inimestele. · Vaatluse kaudu hinnata kas liikumispuuetega inimestele on tagatud võimalus supluseks. · Võtta vaatluse alla Stroomi ranna võimalused
Raamat algas selliselt, et vanaemad Roz ja Lil, nende pojad Tom ja Ian, ning nende tütred Hannah ja Shirley olid rannas, veetsid mõnusasti aega. Seal oli Baxters'i restoran, kus töötas Theresa. Theresa unistas sellest perekonnast, see oli ta kirg. Siis mingi ajapärast Iani naine Mary läks randa, oli väga vihane, võttis tütred ja läks minema. See asi jäi arusaamatuks. Siis hakkas jutt nagu alles algusest. Peategelasteks siis vanaemad Roz ja Lil, kes olid juba väga väikesest saadik sõbrannad. Kasvasid koos üles, elasid ka väga lähestikku, veetsid vägaväga palju aega koos
Pärnu kuurordi ajalugu ulatub aastasse 1838. Samal ajal alustati ka meresupluste korraldamise ja rannateenuste pakkumisega. Enam kui pooleteise sajandi jooksul on Pärnu kujunenud rahvusvaheliselt tuntud kuurordiks, mille kaubamärgiks on olnud liivarand. Kesklinnast vähem kui veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asuv Pärnu liivarand tundub suvel linnana linnas - suplejaid võib päiksepaisteliste ilmadega käia päevas kümneid tuhandeid. Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, minigolf, surfiklubid ja surfivarustuse laenutus, jäätis ja muud kosutavat. Pärnu kesk rand Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on 1800 m ja laius 100-120 m. Rannaala ulatub Side tänavalt kuni muulini. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekoguosa on tähistatud poidega, maksimaalne vee sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on veepiirilt 1,5 m
Lõpp, või alles algus ? Oli õhtu, üks pime õhtu, pime ning märg. Tänaval, pargis ega rannas polnud kedagi, vähemalt nii arvati. Kuid rannas vana lagunenud paadilogu varjus nuttis üks tüdruk. Ta nuttis ning vaatas merd, vaatas kuidas välk merre lööb, vaatas kuidas lained möllavad ja vihm loodust peksis. Ta oli õnnetu. Rannalt paadilogu varjust otsis ka öömaja üks poiss. Üsna räbaldunud riietes poiss. Ta ei osanud mujale minna, ning kui ta märkas väga rusutud olekus tüdrukut, oli tema kindel eesmärk sinna ööseks jääda. Ta läks vaikselt, hiilis tüdrukule ligi, mille
RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega inimeste võimalustele avalikus rannas supluse võimalusteks. Olenevalt vigastuse raskusastmest on liikumispuudega inimeste toimetulek erinevates tegevustes suuremal või vähemal määral piiratud. Magistritöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi.
Kasparit edukalt. Andestus Kuigi Kaspar tulistas Toomast ning Toomas kaotas liikumisvõime, mõistis ta Kaspari käitumise põhjuseid, mille osalt oli ka Toomas ise tekitanud, ning oli nii ise Kasparile andeks andnud kui ka palus andestust Kasparilt enda tegude pärast. Usaldus Kaspar oli väga endassetõmbunud ning ei rääkinud toimunust mitte midagi. Ingrid käitumisest sai Kaspar aru, et teda võib usaldada. Julgus erineda Kerli osales ka rannas toimunud jõhkrutsemises, aga ainult tema oli valmis sellest politseile rääkima. Ta tegi seda ka siis, kui klassikaaslased sellele vastu olid ning olles teadlik, et ka tema ise on kaasosaline. Armastus Kerli vanaema oli talle alati toeks ning mõistis Kerlit. Abivalmidus Klassijuhtaja Laine elas toimunut väga raskelt üle, aga hoolimata sellest oli kõigile vanematele valmis tuge ning abi pakkuma. Ausus Kerli läks ja rääkis kõik rannas juhtunu politseile.
MERE KULUTAV MÕJU RANNIKULE Töö teostaja: Eesmärk: Saada aru protsessidest mis toimub rannas mere tegevusel tagajärjel ja kuidas see mõjutab randa. Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1]
Liivi keel Merle Sarapuu 9. klass Kolga Keskkool Liivlased on väiksemaid tänapäevani säilinud soome ugri rahvaid, kes elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Enne seda elasid nad Kuramaa looderannikul , nn Liivi rannas. Teadlaste arvates elas 12. sajandil umbes 15000 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsooni-reziimi oli suurem osa liivlasi sunnitud aga tööd otsides rannast lahkuma. Inimesi, kes on liivi päritolu ja seda keelt oma emakeeleks peavad, on suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast
Põlevkivimaa Valik meie tehtud piltidest. Nendel piltidel on peajalgsete kivistised. Selliste kivististega kive oli rannas kõige rohkem. Tegu on ordoviitsiumi lubjakiviga. See rannast leitud kivi on graniit. Lained on teda väga pikka aega kulutanud, mistõttu on ta ümmargune ja nii sile, et tundub käes lausa pehmena. Selles lubjakivis on samuti näha mitmeid kivistisi. Suurim neist on arvatavasti mingi osa katki läinud teo kivistisest. Sellel pildil on väga palju teokivistisi. Kahjuks oli see ilusate kivististega küllastunud kivi liiga suur ja raske kaasavõtmiseks.
sajandi Nestori kroonikast, 13. sajandil on liivlastest põhjalikumaid teateid Henriku Liivimaa kroonikast. Tollal elasid liivlased põhiliselt Liivimaal Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. 13. sajandi teisest poolest on teada ka üks liivlaseks peetav Liivi ordu liige: Ykemele. Ta on ainus teadaolev Baltimaade põlisrahvaste esindaja ordus. Tänapäeval elavad liivlased peamiselt Riias, Ventspilsis ja Kuramaa looderannikul nn Liivi rannas. Liivi rand on ajalooliselt liivlastele kuuluv ala, viimane koht, kus liivlased elasid rahvana. Rannas on 12 küla. Ajalooliselt oli liivi rand jagatud kaheks osaks (ida ja lääneosa), kus räägiti ka erinevaid murdeid idamurret ja läänemurret. Kumbki osa kuulus eraldi valla ja kihelkonna alla. Ka praegu on ajalooline liivi ranna territoorium jagatud kahe maakonna ja nelja eri valla vahel. 1920. aastail üritati liivlaste asuala ühendada ühte
Nad mõlemad olid väga kurvad. Järgmisel päeval olid mitme meetrised lained ja seda juhtub ainult iga kolmekümne aasta tagant ning Maria teadis, et ei saa lahkuda kui ta ei ole veel viimast korda surfanud. Kõik vaatasid pingeliselt kuidas teised meres surfasid. Varsti saadi aru, et tekkimas oli torm. Anti häire signaali, et kõik tuleksid veest välja aga Maria ei tahtnud veel lõpetada ja läks viimasele suurele lainele vastu kuid laine mattis ta maha. Priit oli samal ajal rannas ja jooksis talle järele kui nägi mis Mariaga juhtus. Kõik jäid pingeliselt vaatama mere poole kuhu nad mõlemad läksid. Varsti tulevad nad veest välja ning mõtlesid mis tormiga juhtus kuid ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Nad jõuavad kaldale ning kuulevad, et keegi kuskil laulab. Nad lähenesid lauluhäälele ja nägid kuidas inimesed rannas tantsivad ning neil on lõbus. Maria ja Priit nägid 50.date stiilis autot kust tuleb välja Tanel
Õitsev meri A, Mälk Lektüürileht Autor: August Mälk Lk arv: 280 Korrektuur: Lauri Vanamölder 5. trükk 1. Ennustamine. Millest raamat võiks rääkida? Millest raamat rääkis. Raamat võiks rääkida merest, elust rannas, Raamat rääkis Hannesest, tema elust, rannast ja merest ning elust rannas. Kirjeldas kala püüki ja meler käimist. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk nr Lause. Põhjendus, miks meelde jäi. Lk nr 1. ,,Maja nii tühi! Oleks Hanneski Ema ja isa arutasid omavahel, kui kodus!" tühjaks maja oli jäänud pärast Arno ja Marie lahkumist ja kui 29
1. Mäel 6 püüavad kala. Mitu konnapoega püüavad on 72 5 kala? inimes sellist 36 : 3 = 12 2 x 12 = 24 t. telliski Vastus: 24 konnapoega päevitasid rannas ja Suusat vide 12 konnapoega. püüdsid kala 5 arvust. 3 7 ab Tort kaalub 800 g. Kui palju kaaluvad ja 6 Mitme 16 16 kõikid võrra sellest tordist? Kui palju kaalub ülejäänud osa? est Potsat 7
maja ehitada, et külm talv üle elada. Nif-Nif otsustas maja ehitada Stroomi randa kuna ta ei viitsi lund lükata, rannast puhub lume minema tuul. Ehitusmaterjaliks valis ta isamaa liiva, mida lebas rannas tonnide kaupa. Siiski oli suvi täies hoos ja ta mõistis, et liivalossi ehitamine läheb kiirelt ja ei nõua palju aega. Seega otsustas ta võimalikult kaua pidutseda, ülbitseda ja Rates ringi luusida. Nif- Nif mängis terveid päevi rannas palli ja piilus ilusaid seatüdrukuid. Mängur Nuf-Nuf otsustas ehitada maja samuti randa - Kakumäe randa. Tema otsustas oma onnikese ehitada pilliroost. Nuf-Nuf mõistis samuti, et pillirooga ehitamine läheb kiirelt, ta otsustas, et ehitab onni hiljem ja teenib seni veidike rikkust pokkerit ja ruletti mängides. Teda võis näha vaid kasiinodes, kus ta kaarte piilus ja abi jaoks taeva poole vaatas. Vastupidiselt Nif-Nifile ja Nuf-Nufile, otsustas Naf-Naf kohe maja ehitama hakata
Ilmvõimatu "Ilmvõimatu" on 2012. aasta tõsielu lool põhinev katastroofidraama, mis põhineb ühe perekonna ellujäämise lool 2004. aasta India ookeani tsunamis. Filmi rezissöör on Juan Antonio Bayona. Filmi läksin vaatama, sest olin just mõned päevad enne seda tagasi tulnud Phuketi saarelt. Olin isegi samas rannas, Patong'i rannas, mis sai kõige suuremaid kahjustusi tänu 2004. aastal toimunud tsunamile. Maria (Naomi Watts), Henry (Ewan McGregor) ja nende kolm poega lähevad talvepuhkusele Taisse ning ootavad väga eelseisvaid päevi troopilises paradiisis. Kuid 26. detsembri hommikul, kui perekond lõõgastub eelmise õhtu jõulupidustusest, kostub maa seest kohutav möire. Maria tardub hirmust, kui tohutu suur must veesein mööda hotelliõue tema poole kihutab
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele
kolmapäeval. Sel kolmapäeval toimus Rein Roosi löökpilliklassi kontsert "Marimbafoonia vol. 4". Esitamisele tulid ka selliste tuntute heliloojate looming nagu J.S.Bach, M.Schmidt, E.Glennie. Tore oli seal muusika saatel pilte vaadata, sest see muutis õhkkonna veelgi mõnusamaks. Pildid olid raamatukogu fuajee seinale riputatud, kahte ritta. Fotod olid kõik kividest, täpsemini öeldes kaldakivimitest Pirita rannas. Kunstnik ise on informatsiooniks teadetetahvlile kirjutanud, et pildid tegi ta oma fotoobjektiiviga hommikustest jalutuskäikudest Pirita rannas. Mare Ikojan on Tartu Kunstikooli lõpetanud kunstnik ning looduspiltidega on ta tegelema hakanud viimastel aastatel. Peale kaldakivimite on ta korraldanud ka näituse maastikufotodest 2008. aastal. Pildid olid tõeliselt kaunid, silm jäi päris pikalt peale. Alguses tekkis küsimus, et kas need ikka on fotod või on tegemist maalidega
Haikud 5+7+5 Lilled õitsevad Kohe läheb soojemaks Õues on kevad Lõoke lõõritab Vesi sillerdab kaua Suvi on käes Lehesadu nüüd Tähed vaikivad kurvalt Punased lehed Vanaema hea Lumel tahan viibida Kaua tuba soe Kaua õues sa Pimedus vaatab otsa Tahan kevadet Õunapuu väljas Lehed langevad kaua Sügis on majas Lapsi tuuakse Rannas ollakse kaua Suvi on mõnus
Ameerika seksuoloogid on uurinud inimeste seksfantaasiaid ja selle tulemusena teada saanud, mis köidab mehi ja naisi partneris ja voodielus enim. Meeste ja naiste seksuaalsed fantaasiad on erinevad, kuigi mõlemad võivad fantaseerida masturbeerides või partneriga vahekorras olles. Mehed unistavad ja fantaseerivad naistest 2 korda rohkem. Meeste tüüpilised seksuaalfantaasiad on seks süütuga, seks kolmekesi (kolmas isik võiks olla meelsamini naine), ekstreemsed paigad (seks kontoris, rannas, riietuskabiinis, autos), rollimängud (naine riietub teenijannaks, arstiks vms.), seks võõraga, teiste inimeste seksuaalvahekorra pealt vaatamine, seksiorgiad või olla seksuaalselt alistatud ühe või enama naise poolt. Paljudel meestel on seksfantaasiaks ka seks omasoolisega. Naiste tüüpilisemad seksfantaasiad on vahekord võhivõõraga, seks avalikus kohas, sunnitud seks, vahekord teise naisega, grupiseks, ekshibitsionism ja pealtvaatamine. Naiste seksfantaasiad erinevad meeste
Samuti erinevad sellepärast, et sisemaa elanikele oli tähtsam põllutöö aga randlastel meri, kalapüük jne. Rannarahvast kirjeldati ka üksteise vastu abivalmis olevatena, näiteks kui Turja tares oli tulekahju, siis järjest ruttasid teised randlased appi tuld kustutama või näiteks nagu peale Turja ema surma. ,,On kord kellelgi häda käes, siis randlased, kes tavaliselt vähe laenavad üksteisele ja üksteiselt, avavad korraga käed ja kõik läheb nii, nagu oleksid kõik seal rannas su oma vennad-õed, nagu nad on seda merelgi." 4.Teose kõige dramaatilisem koht: Minu arust oli kõige dramaatilisem koht Turja talu maha põlemine ning kuidas nad pidid sauna elama minema. Samuti läks hinge kui Hannes nägi oma isa rannas pisaraid pühkimas, sest tavaliselt oli just Laasi see, kes kõike positiivselt võttis ja naljatas ning teda seal rannas, oma kalli kodu kaotamise pärast, nutmas näha oli tõesti veidi kurb. 5
piiratud. Meie mõttemaailm on tohutult piiratud ja kinnine. Kõigil on kujunenud harjumus mõelda ühtviisi ja mitte kuidagi teistmoodi. Kõik harjumusväline on väär ja seda ei taheta võtta omaks. Me ei ole vabad oma mõtteharjumustest. Mulle meeldib alati rääkida lugu, kuidas kunagi indiaanlased nägid, et merel on midagi muutunud, olid imelikud randatulevad lained, kuid meri oli tühi st silmapiiril ei paistnud midagi. Indiaanlaste pea käis iga päev rannas ja vaatas silmapiiri, lõpuks ta nägi seal Briti laevastikku. Ta ütles, seda teistele ja teised uskusid teda ja hakkasid ka nägema laevastikku. Miks nähti laeva alles siis, kui oldi seal piisavalt kaua rannas seistud. Sellepärast, et meie aju paneb kokku mateeria kui vormi. Neil ei olnud sellist harjumust, näha sellist mateeria vormi nagu laevastik. Ma arvan nii et, mida haritum on inimene, seda piiratum ta on. Ta välistab ebaloomuliku
päev 7 8.00 Hommikusöök 9.30 Hommikune väljasõit Leppneemest liinilaevaga "Wrangö" või postilaevaga "Helge". 10.15 Giidiga kastiautoekskursioon saarel, mille käigus saate teada teada saare ajaloost, kommetest, tänapäevasest elust-olust, loodusest ja muust. 12.00 Lõuna turismitalusning paigutamine turismitalu tubadesse ( http://www.praagapuhkemaja.com/ ) 13.00 Vaba aeg saarel, mis veedetakse rannas, iseseisvalt saarega tutvumiseks ringi jalutades või muul moel ühiselt aega veetes. Võimalus rentida jalgrattaid saare avastamiseks. 17.00 Sõidame Prangli saarelt edasi Keri saarele, kus vaatame sealset majakat ning Giid räägib saare ajaloost 20.00 Jõuame tagasi Prangli saarele, kus me läheme tagasi turismitalusse, kus toimub väike lõkkeõhtu, kus grillitakse kohalikku kala. 5.päev
Seda teemat on viljelnud paljud luuletajad, eriti mõjuv oli omas ajas L. Koidula luule. Ka J. Liivi, K. Ristikivi, M. Underi ja B. Alveri isamaaluule on mitmete põlvkondade vältel südameid soojendanud. Lüürika kaudu on edasi antud ka muud armastusesõnumit, mis võib olla adresseeritud emale, kodule, armsamale... Väike laul Üks väike laul oli rannas maas kesk merekarpe ja adru. Üks väike laul oli rannas maas täna hommikul peale sadu. Ja oli sel laulul üksainuke meremaigune värsinarmas: sina, sina oled mu ainuke surmatunnini armas.
argipäevaelust, võtab riided seljast ja tunneb ennast mere ääres vabalt, eemal probleemidest ning muredest, mõtleb oma mõtteid ja unistab, tunneb ennast õnnelikult ja rahulikult. Arvan et kunstnik tahab selle pildiga edasi anda naiste ilu ja erootikat, kui teisiti jälle mõelda siis võib see teos sümboliseerida rahu ja õnne. Veel valisin pildi ,,B ja M (2008)". Esimene reaktsioon selle pildiga on suvine ja meeldiv. Teosel on kujutatud kahte naist rannas, päikest võtmas, jalad merevee sees. Kõige esimesena haarab mu tähelepanu naiste ilusad figuurid. Teos paneb mõtlema mind suvele ja mere kohinale, rannas päevitamisele ja lõõgastumisele. Pilt paneb mind meenutama kuidas ma ise suviti sõbrannaga mere ääres päevimatamas käime ja jäätisekokteile joome. Teose peateema võikski olla minu arvates suvi ja lõõgastumine. Pealkiri ,,B ja M" sümboliseerib kahte naist pildil
kool kodu koolitee kohvik muud kohad(meistersportlase juures , Vaike Kotka kodu, Peetri treeningsaal, rand) Aeg 8. klass suvevaheaeg 9. klass Tegevused Toomas Linnupoeg koolitundides Toomas Linnupoeg peoõhtutel Toomas Linnupoeg, tema sõbrad ja vaenlased Toomas Linnupoeg kodus (mängimas Prootoniga, õppimas, vestlemas emaga, diivanil lesimas) Toomas Linnupoeg ja Maia (kohvikus, jäätist söömas, rannas, Maia tähelepanu püüdmas) Kokkuvõte Raamat räägib 8. ja 9. klassi poisist Toomas Linnupojast, hakkama saamisest koolis, suhetest sõprade ja vanematega, armumisest Maiasse. Toomas Linnupoeg on tore ja tubli poiss, kes sai kõigiga hästi läbi ning meeldis õpetajatele ja klassikaaslastele. Raamatu põhiteemaks on Toomas Linnupoja kahtlused, kas ta meeldib Maiale.
Minu suvi Minu suvi oli väga vahva! Veetsin välismaal töötades kolm kuud. Olin välismaal praktikal. Suvi algas varem. Aprillikuus läksin klassiõega Hispaaniasse, kus veetsin oma suve. Töötasin kaheksa tundi päevas ja kuus päeva nädalas. Kahjuks polnud piisavalt aega, et Hispaaniat avastada. Töö oli raske. Sain suvel palju uusi sõpru ja tutvusi. Käisime väga palju rannas päevitamas ja ujumas. Mere vesi oli väga soolane. Suvel meeldis mulle kõige rohkem päike, Hispaanias oli iga päev +40 kraadi sooja. Toidud olid seal väga maitsvad ja võtsin kaalust juurde suvega. Puhata ma suvel väga ei saanud. Külastasime puhkepäevadel Hispaania vaatamisväärsusi ja mulle väga meeldib see riik. Inimesed hispaanias on väga sõbralikud. Kui saaksin läheksin sinna tagasi, seekord puhkama mitte töötama. Tagasi Eestisse tulin augustikuus. Siin oli juba sügis käes
ANK- Avatud Kõige parem on Pärnut Pärnu külastada just suvel, kuna Noortekeskus siis toimub palju tegevusi tänavatel ning on võimalus käia rannas. Kuid arvestama peab sellega, et suvel on Pärnu-Jaagupi Avatud Pärnus asub päris mitu Pärnus väga palju turiste. Noortekeskus pakub palju põgenemistuba, mis lähevad Pärnus asub palju hotelle ja tegevust noortele. Just sai noortele väga peale. Üks
Oma töid pani ta 1890-ndail aastail välja Pikk t. 7 olnud F. Wassermanni raamatukaupluse vaateaknail. Paldiskisse asus ta rajama oma ateljeed. Seal valmisid mitmed ta teosed, nagu "Külataat Keilast" (1893), "Äreval ootel" (1899) jt. 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronksfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a. Soome lahes hukkunud soomuslaeva mälestuseks 7. septembril 1902. a. avatud "Russalka" Kadrioru rannas. Kõrgel graniitalusel seisva figuuri loomisel on autor modellina kasutanud 17-aastast koduabilist Paldiskis Juuli Rootsi. A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Muide asub Adamsoni teine "Russalka" Krimmi rannas. 1904. a. avati Adamsoni skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis. Temalt on Johann Köleri hauamonument Suure-jaanis, Lydia Koidula sammas Pärnus, Fr. R. Kreutzwaldi monument Võrus, skulptuur "Lembitu", "Noorus kaob"
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 2010. aasta Kala säilitamine o Temperatuur 0-2°C o Niiskus ja hapnik o Vältida ristsaastumist o Kasutatakse soola o Küpsetamine- Suitsetamine, praadimine, keetmine o Kala lõhn! Kala on eelkõige hea südame haigusi põdevatele inimestele Vajalik meie aju normaalseks tööks Sobib dieeti pidavatele inimestele Mereriikides ja rannas elavatel inimestel on vähem südame haigusi! Tänan kuulamast!
Nii kui leevikesi tahaks toitta teid ma oma peost! Tulge kõikk te minu juurde, lapsukesed rahutud! rahutud: epiteet Laottan üle teie käed, mis aastatest on tahutud. tahutud: epiteet Arvan, et see luuletus jutustab lõbusast heinateost ja seellele järgnevast lõbusast peost ja õhtupoolikust. Luuletuse mõtteks on minu arvates anda edasi suvisei maaelu elamusi. 8 7. Rannas Kõik teed viivad randa! Reegliks siin on: võimalikult vähe riideid kanda! vähe: epiteet Taevas pole pilvi raasu, liiv on pehme, mahe. pehme, mahe: epiteet Kuskil pole näha miskit, mis veel oleks jahe. jahe: epiteet Mõni mees on päris süsi. mõni mees on päris süsi: võrdlus Ning ka mõni naine. Puhast rõõmu südasuvist puhast: epiteet pakub leebe laine. leebe: epiteet Need, kes ujuda ei oska,
Kõige tihedamini oli piltidele jäädvustatud inimeste kurbus,mõtlikus ja väsimus vähestel piltidel võis kohata naeratamas inimesi, kes olid elurõõmu täis . Samuti fotograaf rõhutas väga palju inimeste silmi .Mõnel pildil oli väga selgelt näha kuidas oli tehtud silmadele piirjooned ,see ei rikkunud pilti vaid näitas kui ilusad võivad ühed või teised osad olla inimese kehas . Kõige rohkem meeldis mulle külmal ilmal tehtud rannas pilt ,kus seisis ema koos oma lapsega. Pilt oli sinakas toonis, merel oli hõbedane läige mis peegeldus arvatavasti päikesest , mis küll pildile ei jäänud . Kahtlen ,et pildil olevad inimesed teadsid või teavad ,et nad on üks väike , kuid ilus osa Dmitri Kotjuhi foto näitusest. Praegu näidetakse seda näitust Viljandis hiljem läheb see Tartusse ja lõppude lõppuks on see esindatud Pärnus .
§ 34. Ranna ja kalda kaitse eesmärk on looduse kaitsmine ja kahjuliku inimmõju vähendamine. § 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused · Piiranguvöönd; ehituskeeluvöönd; veekaitsevöönd · Kõrgveepiir on rannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. § 36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
Filmi sisu on võetud ajaloolisest jutustused ,,Pirita kloostri viimased''. Lugu ise on romantiline ja räägib kartmatust mehest Gabrielist võitleb õigluse ja kurjuse vastu Vene-Liivi sõja ajal. Sellest raamatust on võetud vähe. Ühised on ainult osad nimed, kui Gabrieli ja Agnese armastus on mõlemas teoses sama. Võtted toimusid 1969. aasta varakevadest hilissügiseni ja seda mitmes paigas Tallinna vanalinnas, Virtsu rannas, Kuressaare lossis, Muhumaal, Ahja jõe ürgorus Taevaskojas ning Koiva jõe ääres ja Ziles Lätimaal. Rezissöör: Grigori Kromanov. Sündis kaheksandal märtsil 1926. aastal. Lahe külas. Oli Eesti teatri ja filmilavastaja. 1953. aastal lõpetas ta GITISe stuudio. 1956. aastal hakkas tegelema rezisööritööga. Filmi muusika: Filmi muusika taga oli palju katsetusi ja otsinguid. Arhiivi väitel kirjutas muusika Andrei Volkonsi, kuid see ei vastanud Kromanovi ootustele
kuulnud Liisa-Ly saladust, tüdruku vale välja. Nad läksid Mauriga lahku ning tüdruk hakkas uuesti hääletama. Seekord sai kokku Loviisega, kes läks oma vanaema juurde. Liisa-Ly läks temaga kaasa ning kohtas seal Andreid, kellega samuti tekkis tal suhe. Ka talle tüdruk valetas oma nime. See tuli välja Pärnus, kui Liisa-Ly kohtas oma klassiõde, kes teda nimepidi kutsus. Liisa-Ly jooksis ära ning jäi nädalaks ajaks veel Pärnu. Ta jõi ning magas rannas. Siis otsustas ta Tallinnasse omale vanale sõbrannale külla minna. Seal oli ta ka umbes nädal aega. Raamatu lõpus mõtles ta koju minna. Ta hääletas ning kohtus sama poisiga, kelle auto peal ta ka enne on olnud. Poiss viis ta otse Saaremaale koju. Ema oli väga õnnelik, et tütar koju jõudis, ka Liisa-Ly oli.
Three years ago she WAS hurt because she DIDN'T WEAR a seatbelt.. She THINKS 3 years later: ,, First i NOTICED that my friends DIDN'T TREAT me as before. We HAD HAD a lof of fun, but now they DIDN'T MAKE jokes. Soon I REALIZED that.... They STOPPED visiting me. I think it WAS to hard for them. I UNDERSTOOD.... I HAVE learned to do... They DON'T TRY to pretend that I'M NOT blind. 5. ülesanne Jutt ohutus rannas, pimedas välja minemises, rulluisutamises . 50-80 sõna
tema ,,poppingu" oskuste pärast. Wiggles on olnud aktiivne tantsijana, näitlejana, koreograafina, tantsuõpetajana, muusikaprodutsendina kui ka grafitikunstnikuna. Ta valdab hip-hopi tantsustiile nagu näiteks popping, breaking, locking ja kindlasti paljusid veel. Steffan Clemente on pärit New Yorgi linnaosa Bronx'i lõunaosast. Ta on puertoriikolane. Algselt sai ta hüüdnime ,,Dom", mille ta muutis pärast showd Virginia rannas ,,Mr.Wiggles'iks" Mr. Wiggles esineb nii sooloartistina kui ka gruppides: Rock Steady Crew, Electric Boogaloos. Ta on pühendunud ka osalema selgitustööprogrammides, mis näitavad noortele hip-hopi kultuuri positiivseid külgi. Mr.Wiggles oli nomineeritud ,,Drama Desk" auhinnale, mis on üks tätsamaid Ameerika teatriauhindu. Ta võitis ,,Bessie" auhinna parima koreograafia eest teatrilavastuses ,,So what
kuna see on huvitav, mitmekesine ja kasulik. Kooliga olen rahul nii õpetajate kui ka õppeainete suhtes. Lemmikainet ei ole, ent erialalised ained on muidugi kõige paremad. Keeltest oskan hästi inglise keelt ja halvemini vene keelt. Hinded on mul head, peamiselt neljad ja viied. Edasi tahan kindlasti minna ülikooli. Vabal ajal tegelen enamasti arvutiga - nii uudiste lugemiseks, meediatöötluseks kui ka mängimiseks. Lisaks käin tihti ka kinos. Suvel meeldib rannas ujuda, talvel jäähallis uisutada. Iseloomult olen sõbralik, töökas ja kohusetundlik. Ma ei ärritu kergelt, proovin teisi inimesi aidata ning üritan olla alati positiivne. Üldiselt olen ma uutes kohtades ja sündmustes vaikne, aga teisi tundma õppides võin rääkida palju, erinevatel teemadel. Vahetusõpilaseks tahaksin minna riiki, kus inglise keel on riigikeel. Mulle meeldiksid näiteks Suurbritannia, Kanada või Uus-Meremaa. Keel on oluline just teiste mõistmise ja õppimise
Ega kõik see teebki suve meeliköitvaks. Uus kooliaasta alanud. Sellel aastal alustame uue hooga, loodame, et paremini kui eelmine aasta . Koolialgust tuletasid vist esimesena meelde vanemad, kes utsitasid tagant kõike vajalikku ostma ning õpikuid koolist ära tooma . Samas polegi see kool nii hull, kui peale pikka puhkust paistab ei pääse sellest ju niikuinii . Peagi astume suvest sügisesse. Suvemõnud on selleks korraks möödas, läbi on soe suvepäike ning rannas pladistavate laste kilked . Samas ei tasu masendusse sattuda, varsti tulevad lehed maha, kus saab hullata ning porilombid, mis meeldivad väikestele lastele veelgi enam, kui liivalosside meisterdamine .
LISAND,ÜTE, KIIL Gabrovlase tuntud ihnuskoi kammil murdus pii. Tead naisuke pidin oma kammi minema viskama. Kuule vanamees ühe murdunud pii pärast kamm minema visata! Aga see oli viimane. *** Vana juut viieaastase poisi vanaisa jalutab pojapojaga rannas. Korraga viib suur laine poisi merre. Oh Jumal too ta tagasi! Ta on mu ainus lapselaps. Teine suur laine toobki poisi tagasi. Aga mu Kõige Vägevam tal oli ju müts ka peas! *** Kuule Juku kuhu on kadunud meie kanaarilind kogu pere lemmik? Pole õrna aimugi isa. Viis minutit tagasi puhastasin teda tolmuimejaga nagu ikka pehmeid asju. Siis oli ta täiesti olemas. (T. Õunapuu ,,Kirjavahemärkide töövihik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele")
Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Elulugu Gustav Ernesaks sündis 12.detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tema kunstnikukäe osavust väljendab isiklik autogramm-sarz. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15- aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuni mõitis, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal muusikapedagoogika erialal ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesak...
UNIT 1: Töövihikust harjutus 7. 1 Puhkuse alguses külastasin ma oma vanavanemaid. At the beginning of my vacation I visited my grandparents. 2 Juulikuu lõpus veetsime nädala Saaremaal. At the end of July we spent a week on Saaremaa. 3 Me tutvusime vaatamisväärsustega ja lõõgastusime rannas. We went sightseeing and relaxed on the beach. 4 Enne reisi Saaremaale olin ma treeninglaagris. Before the trip to Saaremaa I was at a training camp. 5 Laager asus mere ääres. The camp was at the seaside. 6 Pärast treeningut käisime sageli ujumas. After the training we often went sightseeing. 7 Õhtuti mängisime rannas palli. In the evenings we played ball on the beach. 8 Leidsin laagris palju uusi sõpru. I made a lot of new friends at the camp. 9 Augustis käisime perega Lätis.
Soojust kiirgavad kõik kehad mille temperatuur on üle 0K. Kiirgus võib kaasa tuua ka väga palju halbu tagajärgi, mis võivad lõppeda surmaga. Käesolevas referaadis uurime soojuskiirguse mõju inimesele. 4 1 SOOJUSKIIRGUS Soojuskiirgus on oma olemuselt sarnane valgusele, kuid see on silmale nähtamatu elektromagnetlaine ehk infrapunakiirgus. Inimene tajub soojuskiirgust oma nahapinnaga: suvel rannas lebades või talvel ahju ees istudes neeldub soojuskiirgus inimese nahas ja inimene tunnetab naha soojenemist. Kõik kehad kiirgavad soojuskiirgust ehk infrapunakiirgust, isegi meie jaoks väga külmad kehad. Üks võimalus seda kiirgust näha, on kasutada infrapunakaamerat. Infrapunakaamerat kasutatakse näiteks selleks, et avastada majaseinte ja katuste soojuslekkeid: see näitab ära need kohad, kust soojust kõige rohkem majast välja lekib
Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Tegevused Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või süveneda rohkem mingisse spetsiifilisemasse kultuurivaldkonda. Vaatamisväärsused Istanbul (Ayasofia kirik-moshee- muuseum, Sinine Moshee,
5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Vaatlused on näidanud, et enamiku suurte tsunamid algavad veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10 - 15 minutit: meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub, jättes kalad ja paadid kuivale - see on märguandeks, et järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda. Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt rannamere sügavuste erinevusest ja ranna liigestatusest muutuvad tsunamid järskude nõlvadega veevallideks kõrgusega 10 meetrit ja enam. Loodusõnnetusi põhjustavate tsunamite hulka arvatakse need, mis tekitavad veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400-kilomeetrise rannajoone ulatuses
edaspidi vähemalt 24-tunnine · Kasuta kaitseprille · Nahka tuleb niisutada enne ja pärast seanssi Miks külastada solaariumi? · UV-kiired soodustavad organismis D-vitamiini tootmist · Organismi ainevahetusprotsessid aktiveeruvad · Immuunsussüsteem tugevneb · Soodustab nahahaiguste ravi · Nahk valmistatakse ette aktiivsele suvepäikesele · Solaariumis ei saa päikesepõletust ja 10minutit solaariumis annab sama päevituse kui mitu tundi rannas Väldi solaariumi kui sul on: · Hele nahk · Palju tedretähne ja sünnimärke · Kalduvus kergesti päikesepõletust saada · Ägenenud põletik · Diagnoositud kasvaja Vastunäidustused solaariumile · Teatud retseptiravimite tarvitamine · Kuiv ja vananev nahk · Rasedus · UV-tundlikkus ehk päikeseallergia · Nahahaigused Mida toob solaariumis päevitamine endaga kaasa? · Põletikud võivad ägeneda · Pruunid plekid nahal · Nahk kuivab
on läbi küpsenud. Pane krevetid ja küüslauk eraldi taldrikule ning aseta kõrvale. 3) Võta kaste ja soojenda pannil keskmiselt-kõrgel kuumusel, pidevalt segades, umbes 1 minut (Kui tahad paksemat kastet, siis sega 2-3 minutit kauem). Lisa ettevaatlikult krevetid ja sega kuni nad on kastmega ühtlaselt kaetud. 4) Serveeri kohe koos tükeldatud koriandriga. Piknik toimub ilusa ilma korral rannas. Selga on soovitav panna õhukesed riided, kui on päikesepaisteline ilm. Tuulise ilma puhul peab lina laua külge klambritega kinnitama. Toidukoguseid jätkub umbes kaheksale inimesele, igal inimesel on enda taldrik ja joogitass, kuhu ta saab toitu ise tõsta.
Ma ei suutnud seda esialgu uskuda, seejärel mõtlesin endamisi, et mida erilist ma teinud olen? See küsimus jäigi mu mõtteisse. Tänane suvi oli muidu nagu suvi ikka. Sellega seoses tulevad meelde ikka ainult head ja rõõmsad asjad. Pruunid inimesed, värvilistest lilledest pakatav aed ja palju muudki. See suvi on kahjuks olnud üpris vihmane, kuid seda parem on meenutada ilusaid päikeselisi päevi. Tavaliselt ikka käiakse rannas, mindakse ujuma, puhatakse, korjatakse marju, ollakse sõpradega. Vastavalt enda soovidele ja tahtmistele. Suveteedele jäi mõndagi meeliköitvat. Näiteks käisime lastekooriga XXV laulupeol, mis toimus 2.-5.juulil 2009. Muidugi reisisin Eestis kui ka välismaal, olin koos sõprade ja perega, korjasin marju, puhkasin, ujusin, grillisin, käisin kontserditel ja võtsin suvest kõik, mis võtta andis. Võin öelda, et see suvi oli väga eriline, mõnus ning meeldejääv. Uus kooliaasta on alanud
tiibade siruulatus Second level küündib üle 15cm Third level · Linde on Jamaical Fourth level Fifth level 252 liiki ja neist 27 kohtab maailmas üksnes Jamaical Rannad · Populaarsemad rannad asuvad Montego Bay's Click to edit Master text styles · Cornwall' ja Second level Doctor's Cave' Third level rannas peab tasuma Fourth level väikest piletihinda Fifth level · Walter Fletcher on tasuta, kus on ka rohkem kohalikke Kingston Jamaica pealinn, kultuurikeskus ja suurim sadamalinn Elanikke 660 000 Asub lõunarannikul Jamaica Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
rohkem,korraldaksid midagi pnevat ning arvutaksid probleeme.Kaspar kaitses joosepit,sest kiusamine oli kaugele linud ning au ksimuses oli ka asi.Kaspar ei tahtnud ,et Joosepit kiusatakse.Kasparit kiusatakse ,sest ta kaitses Joosepit ning lasi riietusruumi ukse lahti,kus oli joosep,mida Kaspar kinni hoidis. 4.Kaspar ritas ta eest vlja astuda,ta kakles klassikaaslastega ja lasi ta tdrukute riietusruumist vlja.Kaspar ja Joosep said aru siis ,et on viimane piir,kui nad pidid rannas suuseksi tegema.Joosep ja Kaspar otsustasid oma klassikaaslased ra tappa,sest nad olid linud kaugele ning kaspar ja Joosep vihkasid neid. 5.Vanemad viksid oma lastel rohkem silma peal hoida ja rkida nendega koolist ning klassikaaslastest.Panna thele neid ja alati kaitsma.Joosepi isa arvas ,et ta poeg peaks ise selle olukorra lahendama ,kuigi see ei linud hsti. 6.petajad viksid hoida rohkem silma peal,millega pilased tegelevad ja arutleda kooli vgivalla teemadel. Kokkuvtte:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
