Millistel tegevusaladel peab inimene seda arvestama? 19. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Läänemeri 1. Miks Läänemere soolsus on väike?(3-4) 2. Mis on riimvesi?Kui suur on Läänemere vee soolsus? 3. Millistest teguritest sõltuvad Läänemere veetaseme kõikumised? 4. Miks on Läänemeri väga reostunud? 5. Nimeta kulutus randade tüüpe.Kus need esinevad? 6. Nimeta peamised kuhjelised rannatüübid.(3) 7. Kuidas muutub ajajooksul Eesti rannajoon? 8. Kuidas nimetatakse praegust Läänemere staadiumi?Kui kaua on see kestnud?
1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed London Helsingi 1
Norra Kuningriik Magnus Lehiste Norra lipp Norra vapp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Fourth level Second level Fifth level Third level Fourth level Fifth level Norra asetus kaardil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fift...
1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed London Helsingi 1
Rooma ptk 20 Geograafia ja rahvastik · Itaalias on enam tasandikke kui Kreekas, seega tegeleti seal eelkõige üõllundusega · Rannajoon sirgem, seega polnud roomlased võrreldes kreeklastega erilised meresõitjad · Latiumi maakonnas tekib 8saj eKr Rooma linn · Järgnevatel sajanditel vallutab Roooma kogu Itaalia ja Vahemere ümbruse · Ladina keel muutub Lääne-Vahemere maades üldiseks · Samas võtavad roomlased oma kultuuri üle kreeklastelt (alfabeet, jumalad, kirjandus, filosoofia, elulaad jne) Kronoloogia · 2000 eKr hakkab elama itaalikute hõim · 1000 eKr asula Rooma linna kohal
2.3 Mis on pinnavesi? Pinnavee moodustavad kõik veekogud. Nt mered, jõed, ojad, tiigid, lumesulamisveed. 2.4 Kust saavad jõed oma vee? Jõed saavad oma vee vihmaveest, lume sulamise veest või põhjaveest. 2.5 Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 2.6 Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 3. Millele on joonisel viidatud? rannikumadalik rannajoon mandrinõlv mandrilava veealune kanjon 4. Nimeta vähemalt 3 rannikutüüpi. -) fjordrannik -) deltarannik -) laguun 5. Nimeta kõik ookeanid. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri.
idamaa mõjud. Viies tase Oma jälje on jätnud Foiniikia, Kreeka, Kelti, Kartaago, Rooma. Loodus Riigi põhjaosa on mägine ja lõunaosa tasane, mille poolitab Tejo jõgi. Taimestik on vahemereline (tamme ja männimetsad), Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks mägedes niidud ja põõsastikudTeine tase Rannajoon koos saartega Kolmas tase hõlmab 1793km Neljas tase Vahemereline kliima Viies tase Portugal asub lähistroopikas, tal on llähistroopiline vahemereline kliima sooja a niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. MAJANDUS
Lnemeri 1. Lnemeri on maailma suuremaid poolsuletud sisemeresid. 2. Lnemerd mbritseb 9 riiki. Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Lti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa. 3. Valgala - Maa, kust vesi veekokku (merre) voolab. 4. Rannajoon erinevates riikides: 1) Rootsi ja Soome - Skrrannik 2) Saksamaa, Poola, Leedu, Lti - Luiteline laugrannik 3) Eesti - Tervikuna laugrannik, kohati jrsakrand 5. Suurimad lahed: 1) Phjalaht 2) Soome laht 3) Liivi laht 6. Suurimad saared & saarestikud: 1) Sjlland 2) Fyn 3) Lolland 4) Bornholm 5) Ojamaa 6) land 7) Ahvenamaa 8) Saaremaa 9) Hiiumaa 10) Rgen 7. Lnemere keskmine sgavus 52 m, suurim sgavus 459 m. 8. Riimveeks nimetatakse vett, mille soolasus jb vahemikku 0,5...18. 9.
Pärnumaa Kutseharidus Keskus AUSTRAALIA Referaat Koostaja: Sandra Rannak Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2015 Sisukord: Sissejuhatus Loodus: Rannajoon, pinnamood ja veestik Kliima Rahvastik Ajalugu Majandus: Välismajandus Mäetööstus Kultuur ja turism Sissejuhatus Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool
Laadoga järv Stella Salu 8.Klass T ilsi Põhikool Asukoht Iseloomulikud tunnused Laadoga rannajoon on sopiline. Loodeosas on palju kitsaid poolsaari ja skääre. Järve kaguosas on Volhovi laht, kuhu suubuvad Volhovi ja Sjassi jõgi. Suurimad saared järves on Valamo ja Konevets. Kagurannikul Sviri suudmes asub Voltsi Nossi neem ja lõunarannikul Voronovi neem. Laadogast voolab välja Neeva, mille kaudu järvel on ühendus Läänemere Soome lahega. Laadogasse sisse voolavaist jõgedest on suuremad Volhovi, Sviri, Sjassi, Pasa ja Vuoksi jõgi. Järve valgla pindala on 70 120 km². Kliima
Küpros, Egiptus, Liibanon ja Iisrael. EGIPTUSE TURISM • Üks kauneimaid sukeldumispaiku planeedil Maa • Mõistatuslik ajalugu, soe merevesi, imeline Punase mere veealune maailm ja suur valik puhkusekuurorte. • Väga liigirohke floora ja faunaga Punane meri asub India ookeani loodeosas. Merevesi on seal soolasem kui ookeanis. TÜRGI TURISM • Ideaalne koht suvemõnude ja merenautijate jaoks. • Türgi rannajoon on väga liigendunud, mistõttu seal asub palju ujumiseks ja merega seotud aktiivseks tegevuseks sobivaid lahtesid. • Sellel maal on väga rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand. • Väga populaarsed on Türgi turud ja laiemalt mitmesugused ostukohad. • Istanbul on kogu maailmas kõige populaarsemate turismilinnade hulgas.
Kunstinäituse Retsensioon Külastasin neljandal detsembril 2009 KUMUs eksponeeritud näitust ,,Normandia Maalijad".Silmailu andvad maalid olid inspireeritud just Normandia pinnavormidest , õhuvirvendustest ja valguspeegeldustest .Põhiline osa piltidest oli maalitud Dieppe,Trouville, Etretat ja Roueni läheduses, Le Havre ja Seine`i jõe kallastel.Enamik maale tulenesid säärastelt autoritelt nagu Gustave Courbet,Constant Troyon, Jean-Baptiste Corot ningEugène Boudin.Nimetatud autorid tõid esile just Normandia looduse karge lürismi.Enamuse näitusest moodustasid impressionistlikud tööd , samas tutvustavates infotahvlites oli ära märgitud ka fovismi esinemist.Üldises plaanis olid enamik tõid heledamates toonides, samas leidus aga ka üksikudi niiöelda süngemates toonides töid. Eriti jäi meelde Gustave Courbeti maal ,,Trouville'i rand". Nimetatud maalil oli kujut...
· Sitsiilia asub lähistroopilises kliimavöötmes · Sitsiilia suurim linn ja seega ka pealinn on Palermo Reljeef · Valdav osa saarest on mägine. · . Sitsiiliat katavad mitmed mäestikud: Alpenniinid, Hyblea kõrgendik · Siin on Euroopa tuntumad vulkaanid: Etna, Stomboli ja Vulcano · Sitsiilia kõrgeim tipp on Etna vulkaan 3350m · Rannajoon on umbes 1000 km Kliima · Sitsiilias valitseb Lähistroopiline vahemereline kliima · Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljadmetsad ja põõsastikud. · Sitsiiliale on iseloomulik niiske ja soe talv (+10 °C) ning palav ja kuiv suvi (+26 °C). · Sademeid on aastas natuke rohkem, kui Eestis Veestik Sitsiilia pikimad jõed on: · Salso Itaalia keeles
Läänemere riigid-Taani, Rootsi , Soome , Eesti , Läti , Poola , Venemaa ja Saksamaa Kõige pikem on Läänemere rannajoon on Rootsil Kõige lühem on Leedul.ainus riik mille mandri l asuvad osad Läänemere ääres teineteisest eraldi, on vebena-lisaks Peterburi ümbrusele kuulub Poola ja Leedu vahel asuv Kalingradi oblast . Veevahetus Läänemeres -Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat, jõed, vee sisevoo põjamerest. -vesi jääb vähemaks kahel viisil , aurumine ja välja Põhjamerre -TÄielik vee vahetumine toimub umbes 30 aastaga Temperatuurikihistumine
8.Nimeta 3 inimõigust mille tagamisega peaks Eesti riik midagi ette võtma. Põhjenda. a. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele( ei ole kõige paremas korras) b. Õigus inimväärsele elatustasemele( miinimumpalk ei ole siiski piisav) c. Perekond( perevägivald) 9.Tahkuranna vald otsustas oma 2006. aasta kõige olulisema tegevusena hakata tegelema kalatööstuse arendamisega. Kuidas kommenteerite seda ettevõtmist lähtuvalt kohaliku omavalitsuse seisukohalt? Kuna rannajoon on suhteliselt pikk oleks kalatööstuse arendamine oluline. See pakuks tööd paljudele inimestele ning tooks raha valda sisse !??
Johannes Barbarus Aleksander Suuman (25.apr.1927-19.apr. 2003) Lõpetas 1958.aastal ENSV Riikliku Kunstiinstituudi Töötas õpetajana Rakveres ning 1958 aastal Tartu Kunstikoolis Maa paistel Ma olen meri. Sa oled maa. Sind üha ja üha ligemalt näha tahan. Sestap ma tulen ja tulen su juurde pidevalt. Tulen rulludes, tulen hulludes. Kordun ja kordun ja kordun. Siin sinu ees mu viimne piir, Mu tara ja tõke ja kordon. Ma olen meri. Sa oled maa. Me vahel on rannajoon. Me kehad iial kokku ei saa ja koonu vastas on koon. Tänan kuulamast!
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj
kulgeb Tõstamaast põhja poolt alates alates edasi ja piki Pärnu jõge kirdesse. See joon määrab pinnakatte setete koosseisu. Tingitud reljeefist ja muldade lähtekivimite mitmekesisuset on maakonna territooriumil esindatud kogu Eesti muldade nimestik, alates paepealsetest ja lõpetades lammi-ning rannikumuldadega. Võrreldes tesite maakondadega saab Pärnumaa muldkatte eripära iseloomustada järgnevalt. Pikk rannajoon, kus toimub maapinna tõus ja mere alt vabaneb niit maismaad samuti nagu saartel ja Läänemaal. See tähendab, et maakonna muldade vanus on erinev, alates ligikaudu 10 000 aastast kuni nullini. Pärnumaa maavarad: Pärnumaa kõige tähtsam maavara on kahtlemata turvas, mis on tingitud suurtest turbavarudest, pikkadest traditsioonidest ja infrastruktuuri ning sadama lähedusest. Turvast võib kaevandada ainult nenedest maardlatest, mis on kantud riiklikku registrisse ja mis on
Inimesed rannikualadel -maailmas elab üle 3 miljardi inimese rannikualadel -inimesed muudavad rannikualasid ja loovad sealendi jaoks sobiva elukeskkonna. sageli arvestatakse seejuures looduse mitmekesisuse ja pideva muutlikkusega. -rannikupiirkondade intensiive kasutamine võibviia ohtlike tagajärgedeni. -rannikualade asustamisel ja majandamisel tuleb teada piirkonna looduslikke protsesse ja nendega arvestada. RANNIKUALADE ÜLEUJUTUSED -eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15cm -arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. -2004 aastal tsunami purustatud asula Sumattra saare rannikul -üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA -niiluse delta on väga tiheda asusustsega kus elab kohati kuni 1600 inimest ruutkilomeetril -see on juba ammustest aegadestväga intensiivse põllumajandusega piirkond. -vaid 2,5% Egiptuse territoori...
Suurbritannia saare, Iiri saare kirdeosa ehk Põhja-Iirimaad ja hulga väiksemaid saari, näiteks Shetlandi saari. Suurbritannia saarel asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Riik jääb Põhjamerest läände ja Atlandi ookeanist itta, Euroopast lahutab teda La Manche väin ja Iirimaast Iiri meri. Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline. Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad, kõrgeimaks tipuks on Ben Nevis (1343 m). Põhja-Iirimaale on iseloomulikud rohked järved ja sopiline rannajoon. Suurbritannia asub merelises ja parasvöötmelises kliimas, mis tähendab, et suvi on jahe ja talv pehme, rohkesti on sademeid. Suurimad jõed on Thames ja Severn. Suurbritannia põhjapoolseim punkt on Dunnet Head Sotimaal (58°N, 3°W), lõunapoolseim Lizardi neem Cornwallis (49°N, 5°W), läänepoolseim Corrachadh Mor Sotimaal (56°N, 6°W) ja idapoolseim Lowestoft Ness Suffolkis (52°N, 1°E). Seega on Suurbritannia kordinaatide vahemik on 49°N-58°N ning 1°E-6°W.
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
· ÖKOSÜSTEEMI MOODUSTAVAD SAMAL TERRITOORIUMIL ELAVAD JA OMAVAHEL TOITUMISSUHETES OLEVAD ORGANISMID. LÄÄNEMERI · Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. · Rannajoon on väga liigendatud, suurimad lahed on Botnia laht ja Soome laht. Läänemeri on madal, keskmise sügavusega kuni 60 m. Läänemere pindala on 373 000 km². LÄÄNEMERE KAART LÄÄNEMERE TAIMESTIK · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi[3].
Kreeka Sisukord Asukoht Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%.
Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Seljanka. Teise koha on säilitanud kalatoidud . Selle riigi pealinnaks on Moskva ja rahana on kasutusel rubla. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved päris külmad. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline. Venemaa paikneb igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Põhjaregioonis asub tundra (kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud), taiga (väga suur
Wales (Suurbritannia) Asend Asustus Majandustegevus ·Koordinaadid: 51,5°-53,5°N, 3°-5°W ·Elanikke: 3 064 000 ·Kaubandus ·Wales on Suurbritania osa ja asub ·149 in/ km² ·Põllumajandus Keldi mere ning Iiri mere vahel ·Suuremad linnad: ·Turism ·Parasvöötmes Cardiff ·Loomakasvatus ·Pindala: 20 761 km² Swansea ·Ulatus põhjast lõunasse on 210 km ja Newport idast läände olenevalt kohast 50- 150 km ·Rannajoon on ligi 1500 km Loomastik ·Putukad ja selgrootud ...
Dismay- shocked displeasure Enlightening-informative Gratifying- pleasing Enduring- lasting Ravenous- very hungry Repels- causes dislike in Savage- wild Fragments- small pieces Disolate- diserted Innovations- new development Windswept- affected by strong wind Baffing- completely confusing Startling- very surprising Chilly- cold Slippery- smooth and difficult to walk on Concepts- ideas Blistering- very strong Bare- without plants Intentional- done and purpose Constant- continuous Engaging- absorbing Fundamental- basic Irritatining- annoying Have/ Take Time to relax Take It easy Do An on-line crossword Book/ Have Tickets for a match Have An esctravagant dinner Have A party Have A close friends over Book A tabel for two Book/ Take A weekend break Ex 4 Kuuldav- audible Räme- raucous Vaikne- silent Kõrvulukustav- deafening Ahistav- harrowing Meeldiv- agreeable Hämmeldus-disconcerting Murettekitav- distressing Keeruline- challenging Kurn...
Euroopa. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv)
........................... ............................ ............................ ............. 4 Rannajoon......................................................................................................................... ..............4 Paiknemine ....................................................................................................................... ..............4 Liigirikkus .......................................................................................................................... ............4 Kaitsealad ............................................
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar)
4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050) 5. Geograafia............................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. 2. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3
LÄHE - jõe algus. Jõed saavad alguse teistest veekogudest. Jõed võivad alata allikast, soost, järvest. Mõisted: veerežiim - jõe veetaseme ajaline muutus maailmameri – katkematu kihina 71% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa šelf - mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. rannaprotsessid - rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rand - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub rannik - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid rannajoon - maismaa ja vee kokkupuutepiir rannavall - rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannanõlv - randla veealune osa. maasäär - meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-seljakulaadne
Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. RANNAJOON - maismaa ja vee kokkupuutepiir RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub RANNIK - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid PADUMERI -lauge ranniku osa, mis tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem
devoni lubjakivi kambrium savi (madala tasemega meri), liivakivi (jõgede pealt settinud), Harjumaa, ordoviitsium lubjakivi (sügav meri, rikkalik elustik, kivistunud jäänused e fossiilid), savi (fossiilid), Viru- Harjumaa, silur lubjakivi (kõvad ja kulumis kindlad, sügav meri), Saaremaa, devon liivakivi (rauaühendid, punakas, fossiilid), savi, Pärnumaa. Eesti naaberriigid: läänest Läänemeri, Rootsi 150 km, põhjast Soome laht, Soome 60 km, Venemaa, Läti, rannajoon liigestatud lahtedest, saartest, poolsaartest merega 3800 km, mandril 1240 km, pindala 45227 km2, rahvaarv- 1,34 milojonit, tihedus 30 in/km2. Saared Saaremaa 2671, Hiiumaa 989, Muhu 198, Vormsi, Kassari (hiiuma kagu), Naissaar (tallinna üleval), Kihnu, Väike Pakri (taga), Suur Pakri (ees), Ruhnu, Osmussaar (loode eesti), Vilsandi ( lääne saaremaa), Piirissaar ( peipsis), piiriveekogud narva jõgi, veehoidla, peipsi, lämmi-, pihkvajärv, poolsaared
Kreeka Koostas: Maria Kustala Riigist Kreeka on riik Kagu-Euroopas Joonia mere ja Egeuse mere ääres; Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke; Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks; 14.12.12 2 Kreeka köök Toitude eripära: üsna tervislikud toidud toorõli, mis pressitakse värsketest oliividest toidud on värvikirevad ja aromaatsed eeskätt kasutatakse kergelt kättesaadavaid kohalikke produkte
035% CO2te tekitab hullemat kasvuhooneefekti kui 2.9 % veeauru. Siinkohal lõpetaksin väikese loogilise arutluskäiguga. Ütleme, et kliima siiski soojeneb, hoolimata kõikidest loogilistest vastuväidetest. Mis meil sellest? Eesti paikneb täpselt sellises kohas maailmakaardril, kus kliima soojenemine eriti suurt ohtu ei kujuta. Vee alla jäävad parimal juhul merepoolselel rannajoonele illegaalselt ehitatud suvilad. Hiinat aga, kellel on tunduvalt suurem rannajoon ja kes asub ohtlikumas kohas, sellised pisiasjad ei tundu segavat. Miks meid peaks? Siim Pening 2012
Kreeka Tähtsam: Pealinn-Ateena ; pindala-131 940 km² ; riigikeel-kreeka ; rahvaarv-11 325 900 ; rahvastiku tihedus-85,3 in/km² ; president-Károlos Papoúlias ; peaminister-Antónis Samarás ; iseseisvus-25. märtsil 1821 ; rahaühik-euro ; usund-õigeusk ; ajavöönd-Ida-Euroopa aeg. Geograafia: Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks . Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. Loodus: 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pindose mäestik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ja selle kõrgeim punkt on 2637 meetrit
Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica. Rahaühik: Peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC) Geograafiline asend Kuuba asub Kariibi mere ja Põhja-Atlandi ookeani vahel. Kuuba on suurim ja läänepoolseim saar Suurtes Antillides. Kuuba saar asub Florida ning Yucatani poolsaare ja Haiti, Jamaica ning Bahama saarte vahel. Kuuba kaart Pinnamood Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200 km. Rannajoon on 3735 meetrit. Kõrgeimad mäed on lääneosas asuv Sierra del Rosario, mis on 699 m kõrge. Keskosas asuv Guamuhaya (1140m) ning idaosas Sierra maestra mäed. Kõrgeim tipp on Pico Turquino, mis on 1994 meetrit kõrge. Kliima Kuuba kliima on troopiline passaatkliima. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 21 °C ja juuli keskmine õhutemperatuur 27 °C. Valitseb kaks aastaaega: maist augustini on vihmaperiood ja septembrist aprillini
Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades. Maa ja riik Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik,
jooksul. Suurem osa praegusest Läänemaast oli 10 000 aasta eest merega kaetud ning enamik siinsetest pinnavormidest on kujundatud taanduva mere poolt (Padu 2006). Liustikujää ja selle sulamisvete, merelainete, rüsijää ja tuulte kulutusel on madalikul tekkinud vaheldusrikas mineraalseist setteist pinnavormistik, mida on ligi 27% pinnast tasandanud turbakihid. (Arold 2005). Biogeensetest pinnavormidest on siinsel alal kõige levinumad sood (Padu 2006). 3. Rannajoon ja rannikualad Lääne-Eesti madaliku üks eripäradest on selle väga pikk rannajoon, mis ligi 510 km pikk ning milles on esindatud kõik Eesti rannatüübid. Nende rannatüüpide kujunemisele on alguse pannud liustikujää lõuna-kagusihilisel liikumisel tekkinud kulutusnõod. Selle pika ja käärulise rannajoone tõttu on rannavööndeil madalikul suur ulatus, mis loovad mitmekesise maastikumustri. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eesti ainukesed suuremad lääne-
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvatas emahunt
Itaalia kõledaid pärineb contadino'st ehk köök kaljusid. talupojakultuurist. Seda iseloomustavad Kuumast, värsked toiduained ja lihtsad Enamus kuivast valmistamistehnikad. Liha, kala ja inimesi lõunaosast juurviljad maitsestatakse ürtide ja arvavad, et kuni jaheda oliivõliga ning tihti grillitakse või itaalia köök Alpi küpsetatakse. on ainult mäestikuni Itaalia köök, mida iseloomustab palju pizza ja varieerub juurvilja ja süsivesikuid ning vähe pasta, aga kliima loomseid rasvu, on tervislik ja kaugel märkimisväär erakordselt maitsev. sellest, selt. Samuti itaalia köök erinevad Emilia Romagna regiooni peetakse on väga üksteisest ka Itaalia gastronoomiliseks keskpunktiks. mitmekülgne. kohalikud Siit on pärit sellised "kuulsused" nagu ...
seismilise aktiivsusega vulkaanilist ala nimetatud .Tulerõnga vulkaanid on tekkinud subduktsioonivööndite kohale. Ka seismiline aktiivsus ehk maavärinad on otseselt seotud ühe laama teise alla sukeldumise ehk subdukteerumisega. Keskplatool avalduvatest jõududest annavad tunnistust arvukad kuumaveeallikad ja geisrid, sagedased väikesed ja mõnikord ka suuremad maavärinad.Keskplatoo kõrval ilmestavad Põhjasaart lainjad tasandikud, Madalad mäeahelikud ja rannikumadalikud. Rannajoon on tugevasti liigestatud. Mõlemad saare suuremad linnad,Auckland ja Wellington, on rajatud ümber suure loodusliku lahe. Aucklandist põhja poole jääv Northland üllatab pikkade liivarandadega,subtroopilise taimestiku ja mangroovidega.Lõunasaar on mägine,tooniandev on seal Lõuna-Alpide ahelik,mis ulatub selgroona läbi peaaegu kogu saare. Riigi kõrgeimast tipust 3754 meetri kõrgusel üle merepinna olevast Mount Cookist-mida maoorid nimetavad Aoraki,ehk Torgib
Leedu Leedu on riik Euroopas Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Loodus Rannajoon Leedul on 99 km liivast rannikut. Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik). Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m).
Kuna selle mere vesi ei külmu, pole Kariibi meres proobleeme talvel merevee jäätumisega. Vee liikumine Merd läbib idast läände Kariibi hoovus, see on soe hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. Rannikud: Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. Rannikuriigid: Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela, Columbia, Belize, Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua. Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. Keskonna probleemid: Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad
suurenenud.Suuremad pangad Eestis on Hansa- ehk Swedbank ja Ühispank ehk S.E.B. Pankade üle teostab järelvaadet Eesti Pank,mis on Eesti riigi keskpank Eesti Pank pole reaalne pank mis laene annab vaid nagu selle hoiused on teised pangad.Sealt saavad laenu äärmisel juhul vaid pangad Puhkemajandus ja turism Puhkemajandus ja turism tegelevad puhkuse korraldamisega Puhkemajanduse ja turismi arngut soodustab pikk rannajoon ning omapäraste saarte ja siseveekogude rohkus.Unikaalsed on ka meie rabad. Takistuseks turismi arendamisel on aga Eesti muutlik ilm ja lühike,külmavõitu suvi. Tähtsamateks suvituspiirkondadeks Eestis on Pärnu,Narva- Jõesuu,Võsu,Haapsalu ja paljud muud kohad Rõõmustav uudis on see,et üha rohkem välisturiste külastab Eestit,ning on ka rõõmustav,et ka meie siseturism on kasvujoonel Turism on väga oluline majandusharu kogu maailmas,mis
Hawaii Hawaii on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus. Saar kuulub Ameerika Ühendriikidele. Saare pindala on 10 400 km2, mis moodustab 63% Hawaii osariigi territooriumist. Saare enda pikkus põhjast lõunasse on peaaegu 153 km ning laius läänest itta 128 km. Hawaii rannajoon on 428 kilomeetrit pikk. Saare idapoolseim punkt on Kumukahi neem. Saare lõunapoolseim punkt Ka Lae on ühtlasi USA lõunapoolseim ning seda kutsutakse seetõttu ka South Pointiks. Põhjas tipneb saar Upolu neemega ja läänes Keahole'i neemega. Hawaii saar on teistest Hawaii saarestiku saarest noorem. Mägine saar on kujunenud viie kilpvulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim Kohala on kustunud. Mauna Kea, Huallai ja Mauna Loa on uinunud vulkaanid. Viiest vulkaanist noorim Klauea on
· Kliima - märg talv; soe ja kuiv suvi. · Pinnavorm - 80% Kreeka territooriumist on mägine. · Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. · Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. · Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Korfu, Kefalloniá ja Lefkáda. Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte hulka Euboia, Samos, Chíos, Lesbos ja Kreeta. · Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. · Kreeka kliima jaguneb kolmeks: Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuur jõuabharva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetal. Kõrgmäestikuline kliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne-
kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved. Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. Kasutatud allikad: http://www.vm.ee/?q=node/10379,
Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Euroopa pindala on ligikaudu 83 858 km² ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared ja saared hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk- Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud. Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde. Mägede vahel asub madalikke ning kiltmaid. Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb ka
GEOGRAAF IA 1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit. Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
