villemi häält. villem läks talle lähemale & karjus teistele ka, et leidis anni üles. hommikul oli ann teistelt kuulnud, et villem andis arturile peksa. õhtul läksid kõik ujuma, peale anni, villemi ja evelyni. kui teised 4 tunni möödudes tagasi tulid, ei olnud enam olegi nendega. mõne tunni pärast läksid ann & villem mereäärde vaatama. nad leidsid olegi riided, aga ei ainsatki hingelist. villem helistas politseisse & peale kõnet viis anni tagasi majja. ise läks aga randa tagasi. ann tülitses jussiga, et ta ei hooli üldse oma sõpradest. tal oli üldse kõigest kõrini & ta viskas kõik välja sealt, isegi rita. kõik hakkasid pakkima. kui villem tagasi tuli, olid kõik läinud juba. ann sai kell 8 hommikul magama & villem lubas 12 tunni pärast teda vaatama tulla. kell pool üks öösel ärkas ann üles & hakkas koristama. siis tuligi villem, nagu lubatud oli. ta küsis annilt, et kas ta ei taha ikka veel koju minna
Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja kurgikasvatajad. Olulist rolli kohalikus majanduselus omab kalapüük. Väga hinnatud on Peipsi suitsurääbis, latikas ja koha. Kuna Peipsi järv asub Eesti idapiiril, siis võib Mehikoormas hea ilmaga silmitseda Venemaa randa, mis asub Lämmijärvel kõigest kahe kilomeetri kaugusel. Peipsiäärne on siiani paljuski avastamata, kuid pakub häid võimalusi neile, kes huvituvad puhtast loodusest, jahist ning suvisest ja talvisest kalapüügist! Eestimaal piirneb Peipsi järvega 3 maakonda: Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa. Geograafiline asend Peipsi, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa piiril, suuruselt (3555km²) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja-lõuna
kilomeetri sügavuse mere all toimunud täpselt samasuguse maavärinaga. Kui niisuguse mastaabiga katastroofi puhul purustusjõud isegi pisut väheneb, kaasnevad tavaliselt märksa väiksemad kahjustused. Suhteliselt madala vee tõttu oli ka tsunami liikumiskiirus epitsentrist Jaapani ranniku poole ligi kaks korda väiksem tsunami tavalisest kiirusest avaookeanis. Kui sügavas meres tekkinud laine jõudnuks pärast tugevaimat tõuget Sendai lähistel randa juba kümne minutiga, siis seekord jäi aega reageerimiseks 20-25 minutit. Kogu õnnetus leidis aset keset tööpäeva, mil inimesed hädaolukorrale märksa adekvaatsemalt reageerivad. Kuna mõni minut kulus ka hoiatuse andmiseks, võis selline viivitus säästa tuhandeid elusid. Lõpuks oli suur osa avaookeani suunas leviva laine energiast suunatud kõige soodsamas suunas - üle kogu Vaikse ookeani Lõuna-Ameerika poole. Paljude tuhandete kilomeetrite
15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V:Eesti peamised kuhjelised rannad on liiva-, mölli- ja kruusa- veeristiku e kliburannad. Kuuva- ja kliburannad on kujunenud lainetusele avatud rannikulõikudel. Tormilained randadel on aga rannavall sagely kaetud luidetega, mille on kuhjamud tuul. Kulutusranna tüüp on nt paerand, otse rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud. Teine on moreenrand, sellist randa iseloomustab kivid ja suurte rändrahnude rohkus. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: 17. Miks on Eestis palju siseveekogusid? V:Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 18. Kuidas muutub Eesti jõgede vooluhulk aasta jooksul? V:Kevadel on pärast lumikatte sulamist suurveeperiood, kus tõusevad paljud jõed üle kallaste ning ujutavad üle suuri maa- alasid
puisniidud ja rannakarjamaad. Rannajoon on pikk ja sakiline, Matsalu lahe roostik ning muudki kaitsealad. Pärnust lõuna poole Liivi lahe rannikumadalik kuni Lätis Riiani välja. Sellele iseloomulikemateks loodusvormideks on liivaluited ja nende taha jäävad madalamad soostunud alad. Lääne-Eesti maastikuvaldkonda kuuluvad ka Eesti suuremad saared Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi. Saarte pinnamood on tasane, rannajooned küllaltki liigendatud ja mitmekesised. Saartel leidub nii liivast randa kui ka soostunud roostikke ja siseveekogusid. Iseloomulikud saartele on kadakased rannakarjamaad, leidub ka korralikku metsa ning iseäranis Saaremaal rannikupanku. Aluspinnas domineerivad erinevad lubjakivilademed, leidub ka dolomiiti. Lääne-Eesti rannikumadalik Liivi lahe rannikumadalik (Tolkuse raba) Hiiumaa I.3 Vahe-Eesti: on Madal- ja Kõrg-Eesti piirialaks. See on soine ja metsane vöönd, mille põhilised osad on Kõrvemaa, Soomaa ja Võrtsjärve madalik.
õgvenemine. 15) Laugrannikud - Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus, tekivad kuhjerannad koos kuhjemoodustistega. 16) Rannavallid - paralleelselt rannajoonega lainete poolt klibust, kruusast ja liivast kuhjatud settevallid. 17) Rannabarrid - lainete poolt tagasiviidud peenemast materjalist veealused vallid. 18) Maasääred - setete pikirände tulemusena kuhjunud vallid kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda. Setted kaitsevad kõige paremini randa. Jõgede toitumine ja veereziim 19) Jõed toituvad: sademed; lumesulamisvesi; liustike sulamisvesi; põhjavesi; karstialadelt jõkke tulev kare lubjarikas vesi; soostunud aladelt jõkke tulev vesi (sisaldab orgaanilisi aineid, mis värvivad vee pruunikaks). 20) Madalvesi - korrapäraselt esinev veehulga langus. 21) Suurvesi - korrapäraselt esinev veehulga tõus. 22) Tulvavesi - ebakorrapäraselt esineb järsk lühiajaline veehulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine).
Juttu on ka elust selle haprusest ja muredest. Kreutzwald räägin veidi ka oma elust ja soovib, et kuulataks tema lugsuid Kalevipojast. I Esimene lugu jutustab sellest, kuidas Kalevipoeg leiab endale naise. Põhja piiril Tara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased,
1. Teose sisu lühikokkuvõte Kuus pimedat istusid kuskil kivi või kaljurahnu juures, natuke eemal oli mingi kirik või loss. Tegelasteks olid pimedad inimesed, osad sünnist saati pimedad, osad hiljem pimedaks jäänud, mõni pimedaks jäänu suutis veel mingit moodi ähmaselt näha, mitte selgelt, kõigest piisavalt, et aru saada kas väljas on valge või pime. See kirik või loss oli neile ,,varjupaigaks." Keegi oli nad sinna randa kivi juurde toonud. Üks pimedaks jäänutest tahtis hakata tagasi varjupaika liikuma, kuid sünnist saati pime arvas, et oleks palju targem sinna jääda ning oodata, kuni neile järele tullakse. Ilmselt ootasid kirikuõpetajat või nunna kedagi kes nende eest hoolitseb. Ootasid, et neile järgi tuldaks, ning kirikusse tagasi juhatataks. Mingi hetk tuleb metsast keegi. Mõni hetk hiljem saadakse aru, et tegemist pole mitte inimese, vaid nende varjupaiga koeraga
rannakülas läks üks paat kolme mehega kaduma ja üks nendest oli Klaus. Hannes äks siis koju ja kohtas ka Taalit. Ta küsis lapse kohta, aga Taali ei eitand ega jaatand. Hannese kodus oli olukord hull. Isa oli hädine ja Luisest polnud kalal käijat. Kuna ta ei osanud ja tal olid lapsed kelle eest hoolt kanda. Hannes aitas neid. Kui koju läks polnud tal hea olla. Oma naisega ei leidnud ka ühist keelt. Mõne kuu pärast oli jälle lehes tekst, et tuul tõi randa kaluri. See oli Klaus. Hannes ei läinud sinna, aga kui tuli isa kiri, põrutas ta kohe sinna, koos Liidaga. Ta isa oli halvatud ja väga halvas seisus. Paari päeva pärast läks Liida minema ja Hannes jäi sinna appi. Hiljem lahkus ka Luise. Hannes otsustas, et ta ei lähe enam tallu tagasi ja kui Liida tahab siis tulgu ise sinna. Liida ei tulnud. Vaid Liida isa tuli. Nad rääkisid ja Hannes ütles enda lõpliku otsuse. Liida isa lahkus ja lubas lahutuse saata
Sarvik-taat kahanes väikeseks ja Kalevipoeg lahkus allmaailmast. Sarvik-taat saatis oma käsilased Kalevipoega taga ajama. Kalevipoeg sai põgenema ning kohtus Olevipojaga. Hakati pidama linnaehituse plaani. Otsiti vajalikud tarvikud ja hakatigi ehitama. Põrgupiigadest noorim aga sai kaasaks Alevipojale, vanim Sulevipojale. Keskmise röövis ära Alutaguse tige tuuslar. Kalevipojal tuli tahtmine sõita maailma otsa. Selleks ehitas ta hõbelaeva. Ta jõudis Lapu randa ning kohtas seal Lapumaa tarka Varrakut. Kalevipoja juurde sõitsid kullerid sõda kuulutama. Kalevipoeg kihutas Assamallasse, kus vaenlasi kõige rohkem oli. Sõda oli edukas. Tagasi tulles kohtasid nad vanamoori, kes istus katla juures. Kalevipoeg pidi Alevipojaga, Olevipojaga ja Sulevipojaga seda katelt valvama, kuid üks härjapõlvlane sõi kogu söögi iga öö ära. Selles oli Sarvik- taadi käsi mängus. Kalevipoeg rändas veel korra allilma
purjekaid, veesuuski, vesijalgrattaid, paate, kasutada mineraalveebasseine, tennise-, korvpalli- ja käsipalliväljakuid ning bowlingusaali. Golden Sands on alati olnud noorte poolt soositud, sest see on kõige aktiivsem kuurort Musta mere rannikul. Elu ei peatu hetkekski, kohvikud, restoranid, diskoteegid ja kasiinod on avatud ööpäev läbi. SUNNY BEACH - SLANCEV BRJAG - PÄIKESERANNIK Asub Bulgaaria lõunaosas. Põhjas piirneb kuurort Stara-Planina mäestikuga, mis kaitseb randa jaheda tuule eest. Varna lennujaama on siit 100 kilomeetrit. Sunny Beach on suurepärane puhkepaik - kuue kilomeetri pikkune kuldse peene liivaga kaetud rand, puhas ja selge smaragdroheline meri ja värske õhk. Turistidele pakutakse kõiki veespordi harrastamise võimalusi: jahid, purjelauasõit, veesuusatamine, kiirkaatrid, veelangevarjud ja plaanerid. Kuurordis on tenniseväljakud, tennisekool, ratsutamiskool ja hobusekasvandus, bowlingusaalid, minigolfi väljakud, rannavolle jmt
Varsti kolis Pärtel külla ning Leemet oli jäänud ilma kahest heast sõbrast. Ema soovitas minna tal Hiiele meheks, kuid ta polnud alguses huvitatud. Tambet ja Ülgas olid Leemeti vastu ega poleks pulmadel lasknud toimuda, sest Tambet uskus jutustusi haldjatest ja hiietarga ähvardusi ning läks nii kaugele, et lubas ohverdada enda tütre Hiie. Viimasel hetkel tormas kohale Leemet, kes päästis neiu, ning nad põgenesid, aga hunt hakkas väsima. Appi tuli Hiie ema, kes soovitas randa minna ning nad sõitsid paadiga minema. Paadis tärkas paaril armastus ja tunti kergendust pääsemisest. Nad jõudsid tundmatule saarele, kus kohtusid Leemeti jalgadeta vanaisaga, kes oleks nad äärepealt tapnud. Mees oli julm raudmeeste murdja ja ehitas endale nende luudest tiivad, kuid palus paarikest, et nad tooksid Saaremaalt tuuletarga juurest tuule. Leemet ja Hiie saidki sellega hakkama ja üllatuseks avastasid naastes, et Tambet oli surnud, mis tähendas, et võisid koju minna.
raha sisse. Hoolimata edust polnud merepisik kadunud 1. september astus Robinson laevale, mis pidi ta Aafrika rannikule viima, kuid kõik läks teisiti. Neid tabas laevahukk. Orkaan kestis kokku 12 päeva. Selles mäsus õnnestus neil enda meelest võtta kurss Inglismaa peale, kuid nad eksisid. Madrus nägi maad ning laev jäi madalikule kinni. Torm oli jätkuvalt suur, ning surmahirmus ronisid kõik mehed paatidesse. Neid oli 11 kuid ellu jäi vaid üks Robinson, kelle lained randa uhtusid. Oma esimese öö uues kodus veetis ta lageda taeva all. Teisel päeval märkas ta nende laeva, mis oli madalikul kinni ja üsna hästi vastu pidanud. Ta ujus sinna ja korjas kokku kõik vähegi vajaminevad asjad. Ta käis vrakil veel mitmeid kordi ja sai päästa kõik, mida vähegi kanda suutis. Paari päeva pärast oli laev kadunud. Ta ehitas laeva purjedest onni ning selle ümber vaenlaste kaitseks tara, kuna tal ei olnud aimugi, kas saarel on kiskjaid.
Soome sortsid muutsid aga ilma tormiseks, mille tõttu ei teadnud tark tüürimeeski kus nad viibisid. Keeletark küsis lindudelt teed. Need soovitasid esimesele võõrale maale purjetada, mida nad peale tormi möödumist näevad, kui päike taas välja tuleb. Seitse ööd ja päeva seilas laev tormisel merel. Kui torm vaibus nägid nad kalda äärt. Kalevipoeg vedas laeva kaldale ning keeletark küsis sealsetelt lindudelt, mis rannaga tegu on. Linnud laulsid vastu, et nad on jõudnud Lapu randa. Kalevipoeg võttis kaasa keeletarga ning läksid võõrast kohta uurima. Leidsid talu, kus ees istus neiu, kes pidas Kalevipoega kosilaseks. Neiu kartis teda ning karjumise peale tuli välja vanataat, kes oli Lapu tark- nimeks oli tal Varrak. Kalevipoeg küsis tema käest teed maailmaäärele. Vanataat vastas, et maailmalõpp asub põrgus. Kui aga Kalevipoeg kodu poole suundub, siis oleks taat nõus teda aitama tee leidmisel. Kalevipoeg aga ütles, et ta läheb siiski maailma lõppu ning
See lugu on kirjutatud Petsorini märkmete pôhjal. See on Petsorini päeviku esimene osa. Selles on juttu kuidas Petsorin läheb linna nimega Taman. Petsorin satub elama ühte viletsasse hurtikusse. Selles hurtsikus elas ka üks pime poiss. Esimesel ööl satub ta nägema kentsakat asja- pime rääkis kellegi naisterahvaga mererannas, kes omakorda ootas paati. See naine oli hüti perenaise tütar. Järgmisel ôhtul kohtab Petsorin peretütart ja nad lähevad randa, istuvad paati ja sôidavad merele. Ta môistab, et see oli lôks ja ta ei oska ujuda. Kuidagi suudab ta tüdruku paadist välja lükata ja kaldale sôuda. Kaldale jôudes ta märkas, et tüdruk polnud uppunud, vaid kôneles kaldal oma armsama Jankoga. Nad istusid teise paati tômbasid purjed üles ja eemaldusid rannast. Kui Petsorin tagasi hurtsikusse jôudis olid kôik tema asjad ära varastatud. Järgmisel päeval Petsorin lahkus Tamaanist. Teine peatükk- VÜRSTITAR MARY
Tema auks istutatud mõisa väravaposti juurde mänd. ja koer oli kadunud Kord, kui üks tüdruk metsast koju tulnud, hakanud teda suur must koer taga ajama. Tüdrukul hakanud suur hirm ja Raagi männi juures oli koer just tüdrukut kätte saamas, kui käis suur pauk. PATI SILD Elanud kord Võlla mõisas patisaksast mõisnik. Tema majapidamises töötasid teenrid ja majapidajad. Tal oli ka naine ja poeg, keda ta väga hoidis. Mõis asus mere ääres, randa hakati patisakslaste järgi kutsuma Pati sillaks. Mõisnikupere käis seal vahel kümblemas. Poega üksi mõisahärra mere äärde ei lubanud, teenijatega käis poiss seal aga harva. Poisil oli kange tahtmine täiesti omapead mere äärde minna, kui teda valvasid hoidjad. Ükskord jättis aga üks hooletu hoidja poisi omapead ja see kasutas muidugi juhust ning põgenes. Kui noorhärra kadumine välja tuli, juhtus sellest suur pahandus. Mõisnik tammus
vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjal kantakse lahepäradesse, kus see settib. *Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakesed puudutavad põhja juba kaugel ja kaotavad randa jõudes energia ning toovad randa vaid setteid. Kui laine paiskab rannanõlvale rannajoonest kõrgemale rasket kruusast ja liivast settematerjali, siis nendest kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid e. rannavallid. Vesi haarab tagasi valgudes kaasa peent materjali, mis kuhjub veealusteks vallideks e. rannabarrideks. Koht, kus rannajoon järsult suunda muudab, võib kujuneda pikirände tulemusena maasääreks. *Tulvad esinevad jõgedel ebakorrapäraselt, tihti tekivad hoovihmadest, vahel intensiivsest sulamisest.
Kodutütarde üldlipul on Kodutütarde organisatsiooni nimi, põhjakotka kujutis ning tekst “Alati valmis!”. 3.2 Kotkamärk Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide tunnuseks on kotkamärk. Kotkamärgil on kujutatud põhjakotkas, kelle turjal jõudis Kalev Eesti randa. Märgil on liiliaõis, mis tähendab puhtust ja korralikkust. Tema kolm haru märgivad noorkotka ja kodutütre tõotuse kolme punkti: isamaa-armastust, ligimese aitamist, seaduste ja kommete täitmist. Kolme haru ümbritsev side osutab organisatsiooni noorte sõprusele ja ühtehoidmistahtele. Liilia keskel asetsev Eesti Vabariigi vapp tunnistab, et oleme Eesti Vabariigis tegutsev organisatsioon. Liilia õis kujutab keskaegse noole otsa, tema keskel on kompassinõel. Need
ts.ee/muuga-sadam ) 18.00 Õhtusöök hotellis 19.00 Turistidel võimalik tutvuda Tallinna poodidega või kasutada supemiseks basseini või SPA teenuseid 3.päev 7- 8.00 Hommikusöök 9 -11.00 Külastame Eesti Mereakadeemiat, kus viiakse läbi ekskursioon ning võimalik Proovida moodsat simulaatorikeskust, kus on võimalik kogeda laevajuhtimist 12 18.00 Läheme Pirita randa, kus meid ootab Lohesurfi koolitus algajatele ning surfamine NB! Kui ilm on kole, siis külastame Kalev SPA-d, kus on võimalik ujuda, kasutada jõusaali ning SPA teenuseid( http://kalevspa.ee/ ) . Ning kui on soovi, siis on võimalik minna mängima bowlingut Kuulsaali ( http://kuulsaal.ee ) 19.00 Õhtusöök ning pärast seda vabalt valitud tegevused 4.päev 7 8.00 Hommikusöök 9
probleemidele, nagu suhted rikkuse, tasakaalu, arvukuse ja kahjuritõrje vahel. Lisaks arutletakse uudsete eksperimentaalsete lähenemisviiside üle, mida saab kasutada bioloogilise mitmekesisuse ja bioloogilise kontrolli suhete uurimiseks agroökosüsteemides. Lisaks suurendaks mitmekesisuse komponentide ja bioloogilise mitmekesisuse mõjude aluseks olevate mehhanismide vastastikuse mõistmise parem tundmine agroökosüsteemides bioloogilise kontrolli tugevdamise püüdlusi. (David W. Crowder Randa Jabbour 2014). 7 Loodusliku mitmekesisuse kasulikkus Paljudel juhtudel ökosüsteemi funktsioonid paranevad, kui liigiline mitmekesisus suureneb. See juhtub seetõttu, et suurenev mitmekesisus suurendab võimalust, et liigid võtavad kasutusele täiendavaid looduslikke nišše. Põllumajanduslikel maadel, kus kasvatatakse kahte või enamat kultuurtaime koos, esineb vähem kahjurite poolt tehtud kahjustusi võrreldes
I Juulius ja ta õde saavad endale uued kodud vallamajas toimuva koosoleku kaudu. Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri. Hiljem pani räimed turskade püüdmiseks konksude otsa. Kaldal Taavit oodates kuulis külajutte ning koju minnes abistas Taavi Jaaguõue naist. Liisu porises abistamise pärast. III (29-41) Juulius läks Taavi asemel merele (kalale) ning oli seal pigem tüliks. Juulius sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja
· Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus · Sagadilt väntame Palmsele, seal tutvume ka kauni mõisaga · Viimased jõupingutused, et jõuda Võsule, kus on ka meie matka lõpp Toolse kivikindlus Toolse kivikindlus on ehitatud randa ja arvatavati tolleaegsele sadamakohale. Kivilinnuse varaseim etapp, kuhu kuulub kolmeruumiline ja kolmekorruseline pikliku torni-laadne majalinnus, valmis 15. sajandi alguseks. 15. sajandi I poolel toimus esimene linnuse laiendusetapp, mille käigus ehitati linnusele juurde sise- ja eeshoov, kõrge ja sakmelise kaitserinnatisega lõunamüür ning põhjatiib. Liivi sõja ajal, 1558. aastal langes Toolse linnus venelaste kätte, nagu paljud teisedki Ida- Eesti linnused ning 1581
Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa. (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad). 3) Vaikse ookeani avaalad (Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada, Alaska). Kariibi-Kamtsatka hoovus - hapnik - tekivad massilised kalaparved Alaska hoovus. Liigid: saida, ansoovis, makrell, tursk, heik, lõhe. muud: krevetid, krabid, vähid, homaar. 4) Vaikse ookeani Lõuna-Ameerika rannik külm hoovus - hapnik jõed kannavad suudmetesse hukgaliselt toitaineid.
Madal rannik, kus merest kaugemal olev maismaa kerkib 5 Mis on pank? Mitmekümne meetrine paekivist püstloodne sein. Sama mis klint 6 Mis on klint? Mitmekümne meetrine paekivist püstloodne sein. Sama mis pank 7 Mis on pankrand? Rand, kus mööda randa jookseb pank ehk klint. 8 Mis on rannikumadalik? Kui pank asub sisemaapool, siis see on panga ja mere vaheline ala. 9 Nimeta Eesti kõrgeim pank ja tema kõrgus Ontika pank. 56 meetrit 10 Mis on lauskrand? Madal, enamasti liivane rand 11 Kui pikk on Narva-Jõesuu ranna pikkus? 7,5 km 12 Mis on rusukalded
Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur osatähtsus on rannaniitudel ja liigirikastel aru-puisniitudel. Kihnu randa palistavad karjamaad, kus kasvab rohkesti kadakaid, eriti saare lõunaosas ja looderannikul Linaküla all. Liivastel rannavallidel leidub Eestis haruldast rand-ogaputke ja rand-kirburohtu. Piki saart kulgevat seljakut ja sellest läände jäävat liivikut katavad nõmme- ja palumännikud, mis meenutavad pigem parki kui metsa. Saarel ei ole palju püsielukaid. Varem hulgaliselt esinenud jäneste asemel on nüüd koha sisse seadnud rebased.
elumaju. Kõik majad on vanad, aga nendest enamusi on renoveeritud. Kortermajade ees on hekid ja lillepeenrad, üleüldiselt esineb üksikuid vanu tammesid. Naabruse üldmulje on esteetiline. Liikluse iseloom: läänest ja lõunast ümbritsevad aeda kõvakattega sõiduteed. Lõuna küljes asuv tee on väga vähese liiklusega, seal sõidavad vaid kohalikud. Lääne küljes asuv tee on rohkem kasutatav, sest seda mööda saab sõita Toila Oru parki ja randa. Suvel on liiklus tihedam kui talvel. Paar korda päevas sõidab sealt ka ühistrantsport. Põhjas asuv kõvakattega tee jääb aiast kaugemale ja ida pooles tee puudub. Kujundatavale alale saab siseneda värava kaudu põhja poolt vähema liiklusega kõvakattega sõidutee kaudu. Nõlvakute ja pinnase muutused: Nõlvakuid esineb vähe. Väike nõlv on aia taga lääne poolses küljes. Keset aeda kasvuhoone ja lillepeenra vahel on väike kallak. Üldiselt on maa-ala suhteliselt tasane.
02 2010/10223 ,,Vaid vaprust" (singel/video) 15.01 2010/10223 ,,Äio" (CD/2LP) 03.03 6 Pildid 7 ,,Vaid vaprust" Metsatöll , album ,, Äio" Jah, merevahust murdu sööb purjelaeva rind Täis terashalli väge on iga mehe hing Kui vahuvalgeid laineid löövad iilid üle pea ei pelgu tunne mehed, ei hirmu nime tea Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Kui vajub raskelt randa see merelaeva voor siis võõra ranna lehka veab iga sõõmupaar Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann ent kui tarvis, haarab tera iga rusik', raevus ramm Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm On meresoolast vettind' minu tuulest paakund kuub on tormilained räsind', tüügashabe mõõtmas tuult Kui silmapiiri poole vaob purjelaeva mast
aastal, kui "Torrey Canyon" tankerist Inglismaa lähistel sattus merre üle 100 000 tonni naftat. Osa selles kandus rannikule, kus hakati seda puhastama, kuna oli tegemist suurte suvitusaladega. Randu puhastati kemikaalidega. Need rannad, mida ei puhastatud, olid 2-3 aasta pärast ise taastanud oma algse kuju, kuid kemikaalidega puhastatud rannad näitasid mitmeid aastaid hiljem reostusmärke. NB! Mikroobid, kes olid kemikaalide vabat randa puhastanud, söövad ainult toornaftat. Järgmine suurem õnnetus juhtus Alaska lähedal, kus kasutati randade puhastamiseks sooja vett, seda sellepärast, et arvati, et see kiirendab mikroobide elutegevust (soojas ju ikka kiireneb), kuid tegelikult tappis see väga kiiresti peaaegu kõik elava. Suurim katastroof juhtus 2010 aastal, kus Mehhiko lahes lõhkes naftajuhe. Kollased täpid on puurtornid. Sealne maa on alla poole Joonis 4. Mehhiko lahe
seega ma ei hakka seda siia kirja panema). 14. Muusad neid oli 9 ja nad olid Zeusi ja Mälu tütred. 15. Morpheus Ta oli unejumala poeg, kes oli osav moondama end mistahes inimolendiks. Ta oli Keyx'i ja Alkyone müüdis, kes olid armastajad. Keyx läks merele ja Alkyone ootas teda. K uppus, aga A ikka ootas teda. Morpheus moondus K'ks ja ütles unes A'le, et ta on surnud ja et ära oota enam mind, aga vala pisaraid. A sai aru, et mees on surnud, läks randa ja nägi surnukeha, ta tormas vette ja uppumise asemel moondus linnuks, K moondus ka linnuks ja nende armastus jäi muutumatuks. 16. Moirad saatusejumalannad, pole öeldud, kas elasid maal/taevas. Nad määrasid inimestele kas hea/kurja saatuse. Neid oli kolm: Klotho, elulõnga ketraja; Lachesis, lõnga pikkuse määraja ja saatuse üle otsustaja ja Atropos, kes ei saanud end pöörata ja lõikas kääridega elulõnga katki. 17
Netinalju *10 võimalust rannas igavust peletada: 1. Seisa mureliku näoga rannas ja räägi möödujaile midagi liiva sisse kaotatud kuldkellast, vanaisa hammastest ja vana-vanaisa mündikogust. Usinalt liivas tuhnivaid inimesi vaadates ei hakka kunagi igav. P.S. Ei ole mõtet rääkida kaotatud meremiinidest ja uraanikamakatest. 2. Hoia mingi gaseeritud joogiga täidetud pudelit päikese käes, raputa ja palu siis süütut nägu tehes pudel kellelgi avada. 3. Võta randa kaasa vasikasuurune koer ja puuroigas. Sülita roikale, ütle koerale: "Võts, võts, Muki!", ja viska roigas kaugele üle päevitunud kõhtude. Algul võid võtta aega, pärast aga võid päevitajatelt selle eest raha võtta, et sa oma koera ära viiksid. 4. Asenda vetelpäästetornis lehviv roheline, kollane või punane lipp sinimustvalgega. Selgituseks ütle niipalju, et nüüd võivad sinavatesse vetevoogudesse minna mustad mehed, kelle süsimustas näos säravad suured valged silmamunad. 5
kõrgus oli 25 m. Seega langes veetase Pakri neemel sel ajal u. 16-17 m-ni ja lõunas u. 14 m-ni. Järgnenud Litoriinamere transgressiooni ajal tõusis meretase 24-25 m-ni ja suur osa poolsaarest jäi uuesti vee alla. Poolsaare keskosas tekkis loode – kagu - suunaline saar ühes seda piiravate murrutusastangutega.Litoriina- mere regressiooni ajal algas intensiivne paekalda murrutamine. Murrutusmaterjal teisaldati lainetusega piki randa kagusse või kuhjati lamedatesse ja suhteliselt laiadesse rannavallidesse. Hiljem, Limneamere ajal, sattus lainetuse mõjusfääri ka praeguse klindi alumine , terrigeenseist kivimitest koosnev osa, mille tõttu teisaldatava materjali hulgas suurenes liiva osa. Saare varjus maismaal tekkis tombulaadne setete kuhjeala, mis kiirendas saare ühinemist maismaaga ja kujundas poolsaare selle praeguse kuju. Kvaternaarisetted katavad Pakri poolsaart peaaegu kõikjal, v.a ala poolsaare
Vastase kahe käega pitsitusse võtmine on lubatud ja isegi soovitatav. Müksamised ja küünarnukid ribides käivad samuti asja juurde. Rannakäsipallis maksab aga elegants näiteks kui mängija teeb viskele minnes enne palli väravasse saatmist õhus pirueti, saab värava eest kaks punkti. Jõudu kasutada, isegi kergelt trügida mitte, ei lubata. Kui Eestis rannas mängima hakati, siis polnud väljakul toimuv üldse rannakäsipalli moodi, vaid pigem ikka randa kolitud päris käsipall. Käis kõvemat sorti müramine. Aga nüüd on pilt juba palju ilusam. "Tipptaset on ikka marukihvt vaadata. Mäng on kerge, plastiline, hüpeterohke. Noortele väga paslik," leiab rannamängul omad võlud olevat ka Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting, tuntud vana kooli mees. Eestis seda tipptaset hetkel veel ei näe, aga vähehaaval kombitakse maad, kuidas tulevikus Euroopa meistrivõistlustel kaasa lüüa.
Lastele pärandati teadmisi ravimtaimedest ning õpetati laulu järgi tundma linde ning koore järgi tundma puid. Kohalikud andsid tihti teedele ka nimesid ning tõenäoliselt võib pidada neid esimesteks looduse õpperadadeks. Riigija vallametsas olevatel märgistamata teedel ja radadel võib kõndida ja liikuda jalgrattal, suuskadel ning ratsa muretult need on kasutamiseks kõigile. Eraomaniku metsas võib kasutada jalg ja taliteid kohalike tavade kohaselt. Kui aastaid on randa viinud jalgrada, siis ei ole eraomanikul õigus selle raja kasutamist keelata. Avalikult kasutatavad teed Eestis on avalikult kasutatavateks teedeks kõik riigi ja kohalikud maanteed. Mootorsõidukiga pole lubatud liikuda väljaspool avalikult kasutatavaid teid ja erateid, sest autorattad kahjustavad metsaalust taimestikku ja mootorite heitgaasid sisaldavad tervisele kahjulikke ühendeid. Samuti häirib mootorimüra omanikke kui ka metsas elavaid loomi
hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. RANNIK rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Rannikuks loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa - rannikumaad ja rannikumerd. Ranniku maismaapoolne piir on lahe pärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav mõtteline joon. LAUGRANNIKU RANNAPROTSESSID ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lainetus ulatub juba kaugel mere põhjani ja seetõttu kuhjatakse setteid randa. Kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab kaasa peenemat settematerjali, mis hakkab teatud tingimustes kuhjuma veealusteks valliseks ehk rannabarrideks Maapinna osa, mis mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas nimetatakse rannanõlvaks. PÕHJAVEE REOSTUSKAITSTUS Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid
Jumalad: Apollon(päikese), Artemis(jahijumalanna), Ares(sõja), Aphrodite. Trooja all võideldi linna üldist piiramist polnud, võideldi vaid müüride ääres või linna ja mere vahele jääval väljal, sagedased olid röövretked linnalähedastele saartele ja ümbruskonna linnadesse,. Lahinguvarustusse kuulusid odad,mõõgad,soomusrüü ja kiiver(oli pronksist), lihtsõdurid võitlesid jala ja ülikud sõjavankreil. Trooja vallutamine ahhailased jätsid randa hiiglasuure puust hobuse,püüti kinni üks allesjäänud mees, kes seletas et hobune tehti Athena auks ja selleks nii suur et troojalased teda linna ei jaksaks vedada. Troojalased toimisid vastupidi, preester Laokon küll hoiatas neid kuid teda ei kuulatud, öösel tulid hobusest välja mehed kes avasid linna väravad teistele sõdalastele, trooja riisuti paljaks ning põletati maha, mehed tapeti ja naised viidi orjadeks. Ilias
teised aga soovisid sisse tuua. Hobune pandi linna keskele. Öösel tulid selle seest kreeklased välja ja tegid vaikselt teistele värava lahti. Kreeklased tulid sisse ja purustasid nii palju kui suutsid. Trooja oli langenud ja rahvas laiali löödud. "Odüsseia" pajatab Odysseuse pikast teest Trooja sõjast koju. Mere jumal karistab teda tema kavaluse eest ja paneb talle igasugu raskusi teele ette. Kui laev ta ükskord ühte randa tõi, langes ta kükloobi lõksu. Kükloop hoidis teda kinni oma koopas ja sõi igal õhtul ühe tema meestest. Ühel ööl pakub Odysseus talle veini. Kükloop joob end purju ja küsib ta nime. Odysseus vastab kavalalt, et ta nimi on "Eikeegi". Kui kükloop magma jääb, torkab Odysseus talle oda silma ja põgeneb puurist. Koopast välja ta ei saanud, kuna kükloop oma ainsa katkise silmaga lükkas kivi koopa suule ette. Kükloop palub teistelt kükloopidelt abi
lootusetu naistemehena. Ekke oli kuulus kui poisikene, kes käib tüdrukute akende all neid meelitamas käib ja neile saia või midagi muud ilusat ostab. Ekke varastas tihti Neenu tagant raha, kasvõi paar krooni, et saaks mõnele tüdrukule saiagi osta. Kõige värvikamalt on kirjeldatud Ekke Moori suhteid naaber Toomas Üüve tütre, Eneken Üüvega. Toomas Üüve oli rikas ärimees, kuid ta oli oma vara saanud ebaausal teel. Kunagi väga ammu oli merel laevahukk ja meri uhtus randa võõraid surnuid mehi. Toomas Üüve võttis ühe neist enda juurde, ning hoolitses tema eest. Tuli välja, et see mees oli laeva kapten. Toomas Üüve oli sellelt härralt kõik raha ja ka ehted varastanud enne kui kapten suri. Sellepärast ongi Toomas Üüve talu ainuke nii rikas talu seal läheduses. Tomas Üüve tütart, Eneken Üüvet, on kujutatud vaga ning tagasihoidliku neiuna, kes palju ei räägi. Vahepeal jääb mulje, et A.Gailit on teda püüdnud natuke isegi kujutada kui inglit
Igati kasulikum on püüda ennetada reostuse teket. Selleks, et vähendada õlisaaduste merresattumist on vastuvõetud mitmeid rahvusvahelisi leppeid ja konventsioone, näiteks MARPOL, HELCOM jne. On loodud erilised jälgimisteenused, mille ülesandeks on patrullimine. Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud randa uhutud lindude loendused, mis algasid paljudes maades 1972. aastal. Metoodika on väga lihtne: liigutakse piki rannajoont ning loendatakse ning määratakse kõik sinna mere poolt välja uhutud hukkunud veelinnud. Naftareostuse vältimiseks on seatud laevadele mitmeid nõudeid. Näiteks peavad olema tankerid topelt põhjaga, et vigastuse korral ei oleks ohtu et last merre voolab. Samuti ei tohi laevad lasta merre õlist pilsivett. Samuti on kehtestatud rangemad nõuded ohtlikumates
tagasi, et veel Juliat näha. Ta on Julia akna all ning samal ajal tuleb Julia välja, aeda. Nad räägivad ning vannuvad teineteisele armastust, neid ei hoia see tagasi, et nende vanemad on vihavaenus. Julia lubab järgmisel päeval oma hoidjaga Romeole sõna saata. Romeo läheb hommikul esimese asjana preestri jutule, küsib luba, et ta nad õhtul laulataks. Ta on nõus, sest ta loodab, et see liidab vihavaenus olevad pered omavahel. Julia hoidja tuleb randa, kus Romeo enda sõpradega aega veedab. Hoiatab teda, et tüdruk alles nii noor on ning Romeo palub tal Julia kirikusse saata, kus nad paari pannakse. Hoidja rõõmustab seda kuuldes kohe. Julia ilmub kirikusse ning toimub laulatus. Romeo sõbrad on rannas, kui sinna ilmuvad Capulettid. Nad soovivad ühega neist rääkida. Mercutio hakkab nalja tegema ning ajab nad närvi. Tybalt on tema peale vihane, kuna Mercutio oli enne üks Capulettidest, aga nüüd on Monteccidega koos
rannaääre olemasolu üle. Viimati avaldas muljet ,,Muinastulede öö". Koostöö, näitamaks endas pesitsevaid mere märke, on südant liigutav. Suve viimasel päeval kogunesid ürituse kodulehe andmetel 15 445 osalejat 420 lõkke tegemiseks mereranda ning tuletasid endale meelde merd inimeste ühendajana ja kui palju vajab meri hoidmist. Meenutati kunagiste iidetulede süütamist, mis leidsid aset viikingite ajal selleks, et näidata meremeestele teed ohutusse randa. Leian, et kui eestlased kogunevad, mäletamaks mereriigiga seonduvaid sedavõrd iidseid kombeid, siis pole kellelgi õigust öelda, et südames ei tunne eesti inimesed end merega ühte kuuluvat. Eesti mereriigina on omapärane. Väike maalapp, mida paljud on ihanud, kuid vaid õnnelikud saanud nautida. Isegi 21. sajandil tuntakse uhkust tuhandete aastate eest esiisade poolt peetud sõdade üle. Olen kindel, et maailmamastaabis ei ole Eesti, hetkelist olukorda
Kesk nurmi täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel- Teed laulavad õhtul hilja. ------------------------------- Tund hiline nüüd laulab lõpmata- Meel igatseb tolmuta randa, Tund hiline, tee kõva kui kee, Mind hoiab kui mõrsjaks enesele- Ei siiski saa pärale kanda. See luuletus on kuulsaks saanud tänu filmile ,,Toomas Nipernaadi’’, kus mängib paljude eestlase lemmik näitleja Tõnu Kark. Kirjanikud samastavad ka tihti loodust ning kodu omavahel. Ernst Ennol on väga kena luuletus nimega ,,Kojuigatsus’’. Tema kirjutabki loodusest kui kodust endast.
pooridesse ja tühimikesse. Nimeta maapealseid ja maaaluseid karstivorme Maapealne - kuristu Maa-all - karstikoopad Mis põhjustavad maalihet? Pärast vihma muutub pinnas mäenõlval raskeks põhjavee mõjul ja vajub allapoole. Kus on lainete purustav mõju e. murrutus kõige suurem? Merre ulatuvatel poolsaartel ja neemedel Kus on Eestis lainete mõjul tekkinud järsakud? Osmussaarel, Rannamõisas, Väike-Pakri saarel Kuidas tekivad maasääred? Tuuled puhuvad piki randa ja panevad vee ühes suunas liikuma, kusjuures setted kanduvad kaugele merre. Fjordirannik - kõrge kaljune rannik, mis on liigestatud kitsaste, sügavate ja kaugele maismaasse ulatuvate lahtede poolt. (Skandinaavias) Skäärrannik - sellisele rannikule on iseloomulikud rohked kõvadest kivimitest koosnevad saared ja saarekesed ning väinad ja lahed. Moreen - kivimaterjal, mis jääb maha, kui liustik sulab Näita mandriliustike kaardil Gröönimaa, Antarktis
vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. FJORDRANNIK-on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega- pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. SKÄÄRRANNIKUD- on madalad laugrannikud, kus esineb palju tard- või moondekivimitest saari või saarestikke. JÄRSKRANNIK- on järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja mille randa jõudvad lained on suure energiaga. LAUGRANNIK- on lauge reljeefiga rannik, millel on ülekaalus lainete kuhjav toime. MAASÄÄR- on ühe otsaga maa külge kinnistunud ning teise otsaga merre ulatuv kitsas ning madal liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. TÕUS JA MÕÕN ehk LOODED- on maa, kuu ja päikese gravitatsioonijõu mõjul toimuvad maailmamere pinna deformatsioonid. HOOVUS- on ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaalne liikumine.
Matkaradade külastus MATKARADADE HINDAMINE Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 KAUKSI TELKIMISALA 1) Õpperaja infrastruktuuri piisavus (puhkekoht, WC, lõkkekoht, laudtee, rajakate jms) Puhkekohad olid olemas, WC samuti, aga viimase puhtus võiks parem olla. Kuna telkimisala oli merekaldal, siis kindel rajakate puudus, sai jalutada mööda randa ja puude vahel. Laudtee puudus, oli olemas lõkkekoht. Fotomaterjal WCst: 2) Õpperaja korrashoid (prahistatus, infrastruktuuri seisund, WC puhtus, tähiste korrashoid) Õpperada oli korras. Infrastruktuur üsna heas seisus ja kasutatav. WC oleks võinud olla puhtam. Tähised olid korras ja hästi arusaadavad. Fotomaterjal: 3) Õpperaja informatiivsus (teabe piisavus, raja vaadeldavus, objektide arusaadavus jms)
,,Tuletorni juurde" 1. Teose idee Virginia Woolf sai inspiratsiooni teose kirjutamiseks oma vanemate elust ning kirjutas teose, et mõista oma vanemate suhet (Samuti kuidas inimesed lähedase surma suhtuvad). Eesmärk oligi ehk läbi kirjutamise mõista inimeste vahelisi suhteid ja kasvatada arusaamispüüdu, tasakaalutunnet ja sallivust. Prous Ramsay üritab olla rõõmus, õrn ja hell ning võitleb selle eest, et lapsed elaksid endiselt nö ,,kaitstud" lapsepõlves, ta tahab, et lapsed usuksid, et kõik on hästi. Pereisa võitleks justkui selle eest, et lapsed teaksid, mis toimub ka päris maailmas ja võitleb ka enda eest. 2. Aine ja teema Teoses lahendatakse probleeme seotud inimsuhetega ja seda, kuidas pereisa sõna jäi koguaeg peale. Samuti, kuidas nii I maailmasõda kui ka naise surm muudab inimest. Teoses näidatakse ka seda, kuidas miski ei ole püsiv, ka lapsepõlv saab üks kord läbi, kuid mälestus...
Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart, millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis merre on heidetud. Selle oli rikkalik taimestik. 7 meest saadeti randa, jutustaja nende hulgas. Meri oli vaikne, kuid päikese loojudes muutus see mustaks. Metsas silmasid nad imelikke oksi. Nende lehtede vaehl oli pime. Jutustaja ronis puu otsa, nii kaugele kui silm seleteas, ei olnud näha inimtegevust. Jutustaja otsustaks öö veetmiseks puu otsa magama jääda, samas kui teised magasid puu all. - Ta ärkas väga hilja. Keegi ei vastanud ta hüüetele. Kaaslased olid ta maha jätnud, ning laev
elementide ringes. Samuti aitab muld säilitada taimede ja mullas elutsevate loomade genofondi. Kunagi tagas vähima inimsurve rannikuäärsetele õrnadele liivmuldadele Nõukogude piirivalve. Paraku on neist aladest praegusel ajal saanud puhkajate meelispaigad. Kuid liivmullad on toitainevaesed ja taimestuvad väga aeglaselt. Samuti on kõrgemal asuvad luitevallistikud suvel põuakartlikud. Seepärast on sageli käidavates mererandades vaja mulla ja õrna taimkatte kaitseks ehitada randa viivad laudteed. Väärtuslik muldkate kooritakse ja kaetakse uusehitistega. Nüüdisajal on moes rajada kodu linna piirile looduskaunisse kohta. Nii on paljudest linnalähedastest põllumaadest, nn. rohelisse vööndisse kuuluvatest metsadest ja rannaaladest saanud uued elurajoonid. See aga tähendab vajadust uute teede ja kommunikatsioonide järele, mis omakorda kahjustavad muldi. Maad tuleb harida mõistlikult.
3364 km² ning seal elab 175 406 inimest. Enamik neist räägib seal venekeelt, kuna ida pool on Venemaa. Linnad Ida Virumaal on : Narva, Kiviõli, KohtlaJärve, NarvaJõesuu, Püssi, Sillamäe. Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas on Viru lavamaa ja keskel Jõhvi kõrgustik. Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe kaldajoont. Kogu maakonna ulatuses äärestab maakonda PõhjaEesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa. Eesti kõrgeim juga on Valaste juga(2025m). Maavaradest leidub IdaVirumaal põlevkivi, fosforiit, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast. Suurim tööandja on IdaVirumaal põlevkivikaevandus, kus töötab kokku 3400 töölist . Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini
kontsentratsioon madal, palju mürke jääb pidama põhjasettes ning ülejäänu jõuab meri neutraliseerida, sest Läänemere vesi vahetub pealmistes kihtides 25 aasta jooksul. Konteinerite mürgine sisu on eriti ohtlik Eestile. Hoovused kannavad Soome lahte sattunud ained suure tõenäosusega just Eesti rannikule, nagu seda on tõestanud viimaste aastate arvukad õlireostused. Samamoodi tulevad torupanekuga üles pööratud setted üsna kähku Eesti randa, see tõenäosus 8090 protsenti. Toruehitusega kaasneb paratamatult ka merepõhjas olevate küngaste õhkimine ja toru aluse toestamine ning need tööd paiskavad üles suurel hulgal põhjasetteid. See on suhteliselt kindel, et pealmised, puhtad setted, pestakse segamini alumistega ja reostunud setete ülespaiskumine on päris ulatuslik.. Valmis toru vajub veel aastaid ning selle kõrvalt kerkib vette üha enam setteid. See võib kesta kaks kuni viis aastat. Merepõhi sisaldab muidki ohte
IMKATS ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järgi jutustanud Eno Raud. F.R. Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) - Eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
