Pärnu linn Autor: Nastja Nerobova Kolme kilomeetri pikkune merre ulatuv kivimuul Pärnu mõni vallikraavi osa Pärnu kesklinn Linnamüüri Punane torn Tallinna värav Soojaveeline Pärnu laht Sanatooriumid Veepark Mitme kilomeetri pikkune puhta peene liivaga rand Kaunid pargid Golfiväljakud Lydia Koidula memoriaalmuuseum Lydia Koidula mälestussammas Endla teater Pärnu kontserdimaja Moodne Kunsti Muuseum Pärnu filmi- ja muusikafestivalid Äitah tähelepanu eest!
Rannaniidud Rannaniidud moodustavad Matsalu lahe ja Väinamere ääres pideva vööndi, katkedes ainult luha kohal (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte klassifikatsiooni järgi levib minu valitud alal saliinse rannikuniidu kasvukohatüüp. Seda sellepärast, et mullad, mis seal levivad on peamiselt ranniku-gleimullad (Gr1) ja sooldunud turvastunud mullad (ArG1). Rannaniitude taimestik on erineva tekkega. peaaegu kogu rannajoone ulatuses on ranniku soolases osas ülekaalus värvirikka randastri - rand - õisluha kooslus, teisi liike esindavad rannikas, rand-teeleht, meri-nadahein, randkamaras. Rannaniitude iseloomulikumaid ja levinuimaid taimi on tuderluga. Teistest taimeliikidest esineb rannikat, valget kasteheina, punast aruheina ja mustjat rebasesaba (Miilmets, 1981). Rannaniitudel levivad veel taimekooslustest: Soomusalsi kooslus, Rand - sõlmheina kooslus, merihumuri - liiv- vareskaera kooslus, rand-ogamaltsa - liiv-merisinepi kooslus, hariliku soolarahu kooslus, lünktarna kooslus
reaalsus fantaasia investeering saladus ausus suhtlus mäng hoolivus tarkus stabiilsus õnne tus haavatavus naeratus kuuluvu s hämarus komistus lähedus oimetus tuul sädelus rand tähed öö palvetus kirsid poed kunst tegevus. mis teeb su päeva täiuslik uks
RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Robert Rand Referaat teemal Eesti Vabariik Referaat Üldandmed Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas.See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega ja Läänest üle Läänemere Rootsiga.Lõunast Lätiga ja Ida-st Venemaaga. *Eesti pindala on 45227 Ruutkilomeetrit. *Eestit mõjutab parasvöötmeline kliima. *Pealinn ning ka ühtlasi suurim linn on Tallinn. *Rahva arv on umbes 1,34 Miljonit. *Eesti kuulub Euroopa liitu,NATO-sse, ÜRO-sse ja OECD-sse
Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. * Aadria mere idarannik * Sumatra saare edelarannik * Tsiili lõunaosa rannik * Põhja-Norra rannik Dalmaatsia rannik Fjordrannik Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas *Norra *Lääne-Sotimaa *Põhja -Iirimaa *Island *Gröönimaa Fjordrannik
Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva Mäesuusatamine: Irina Stork Tiiu Nurmberg Deyvid Oprja 6 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine - Naiste 10 km vabastiilis 58. Tatjana Mannima (Eesti) +3.14,6 Murdmaasuusatamine - Meeste 15 km vabastiilis 51. Aivar Rehemaa (Eesti) 36.13,5 67. Karel Tammjärv (Eesti) 37.38,4 Murdmaasuusatamine - Meeste sprindi kvalifikatsioon 9. Peeter Kümmel (Eesti) 3.37,99
Baden-Württemberg Baden-Württemberg ist ein Land im Südwesten der Bundesrepublik Deutschland. 11 million Einwohner Die Natur Die Natur das Baden- Würtenberg ist reich Im Süden grenzt Baden- Württemberg an Bodensee, Hochrhein und Alpen, im Westen an den Oberrhein und im Osten an Frankenhöhe. Bergen und Necker Fluss Bodensee Am östlichen Rand die Schwäbische Alb liegt der Meteoritenkrater von Nördlingen Karstgebiet Sport Des Schwarzwald hat eine lange Tradition der Wintersport Fechtenstadt Laupheim Stuttgart Landeshauptstadt ist Stuttgart Stuttgart liegt in der Mitte des Baden- Württemberg Regelmäßige Veranstaltungen Altes Schloss Stuttgart Danke!
Siinmaa). Tiibhoone alumisel korrusel on volikogu kantselei ja linnavolinike tuba, hiljem kohvikuruumidena kasutusel olnud sinine saal oli algselt linnapea kabinet. Teisel korrusel asuvad volikogu istungite saal ja linnavalitsuse istungite ruum. Pärnu raekoja suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina. Siin toimuvad festivalid ja kammerkontserdid ning esinevad rahvusvahelise suurusjärgu tähed. Pärnu rand Pärnu rand on Pärnu linna uhkus ja identiteedi kandja olnud juba kauem kui sada aastat. Kuigi tervisevetel käimise alguseks loetakse aastat 1838, siis kuurordielu puhkes Pärnus õitsele XIX sajandi lõpul, kui linn võttis selle arendamise oma ülesandeks. Kuurordile lisandus sihipärane suvevõõrastele orienteeritud kinnisvaraarendus rannapiirkonnas. Tegemist oli pikaajalise ja tulevikku suunatud projektiga,
Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka kuus ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ooperid · 1946 Pühajärv (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis) · 1949 Tormide rand (libreto Juhan Smuul) (käsikiri TMMis) · 1955 Käsikäes (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas)(käsikiri TMMis) (2. red. 1965 Mari ja Mihkel) · 1956 Tuleristsed (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas) · 1959 Kosilased Mulgimaalt (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel) · 1965 Mari ja Mihkel, ooperi Käsikäes 2. redaktsioon (K. Merilaasi, August Sanga ja Ardi Liivese libreto) Teatri-ja filmimuusika · 1949 S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad"
väheväärtuslikud. ● Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on tuntud kui terra rossa, punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. ● Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Seal paiknevad savi- ja liivsavimullad. Veestik ● Pikim jõgi- Maritsa 480km ● Suurim järv-Trikhonida ● Tuntuim sadam- Milos ● Populaarseim rand- Balose rand ● Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. ● Kreeka idarannik on maakera üks laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sadamatega. Pilte Veestikust Rahvastik ● Kreekas elab 2011. aasta rahvaloenduse järgi 10 787 690 inimest. ● Ametlikuks riigikeeleks on kreeka keel. ● Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. ● Kreeka iive on väike või nullilähedane ning rahvastik vananeb Majandus
Juhendaja: Joe Noormets Koostas: Märt Melsas UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED · Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi. Eesmärgist tulenevalt seati uurimistööle järgmised ülesanded: · Välja selgitada kas Stroomi rand kui avalik rand on võimeline pakkuma vaba aja veetmise teenust liikumispuuetega inimestele. · Vaatluse kaudu hinnata kas liikumispuuetega inimestele on tagatud võimalus supluseks. · Võtta vaatluse alla Stroomi ranna võimalused liikumispuuetega inimestele pakkuda avaliku teenust rannas vaba aja veetmiseks. · Välja selgitada kuidas veedavad liikumisprobleemidega inimesed oma aega rannas. · Välja selgitada millised on ratastoolis liikuvate
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Eriala tutvustus Autotehnik Juhendaja: Anne Rand Autotehnik Autotehniku eriala on väga mitmekesine. Autotehnikuna kohtun ma igapäevaselt väga palju huvitavate inimestega, kellel on probleeme oma sõiduauto või isegi veoautoga. Peamiselt tegeleme tehnohooldusega või pisivigadega. Tehnohooldusel kontrollime sõiduauto tehnilist seisundit, jahutusvedeliku, pidurivedeliku ja klaasi pesuvedeliku taset. Hoolduse juurde kuulub ka õlivahetus ja õhufiltri ja õlifiltri vahetus
Toomas Linnupoeg Heljo Mänd Tegelased Toomas Linnupoeg Maia Prooton ema onu Benjamin vanaema, isa klassikaaslased (Viivi, Peeter, Vaike Kotkas, Kiuslaas, Külliki jpt) õpetajad Peamised tegevuskohad kool kodu koolitee kohvik muud kohad(meistersportlase juures , Vaike Kotka kodu, Peetri treeningsaal, rand) Aeg 8. klass suvevaheaeg 9. klass Tegevused Toomas Linnupoeg koolitundides Toomas Linnupoeg peoõhtutel Toomas Linnupoeg, tema sõbrad ja vaenlased Toomas Linnupoeg kodus (mängimas Prootoniga, õppimas, vestlemas emaga, diivanil lesimas) Toomas Linnupoeg ja Maia (kohvikus, jäätist söömas, rannas, Maia tähelepanu püüdmas) Kokkuvõte Raamat räägib 8. ja 9. klassi poisist Toomas Linnupojast, hakkama saamisest koolis, suhetest sõprade ja vanematega, armumisest Maiasse. Toomas Linnupoeg on tore ja tubl...
Kuressaare Ametikool Gerto Kasesalu EV-1 ,,Ivanhoe" Walter Scott Juhendaja: Anne Rand. Kunagi ammu Inglismaal olid ohtlikud ajad,võimuahne prints John ning julmad,ja nende halastamatud rüütlid töid maale verevalamist ja kannatusi. Keegi ei teadnud, keda usaldada ,kõige vähem teadis seda, noor rüütel Ivanhoe, kes pöördus päranduse ja auta tagasi kodumaale. Ta pidi võitlema oma nime, õiguste, rahva ja naise pärast, keda armastas. Rebeccal arvati olevat mingid salapärased võimed ja rahvas pidas teda isegi nõiaks, teda taheti isegi põletada tuleriidal.
EESTI KUNST JA KUNSTNIKUD Maal: Ernst Hallop ‘’Lõuna – Eesti maastik’’ Lembit Sarapuu ‘’Türannosaurus’’ Viktor Leškin ‘’Loksa rand’’ Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’ Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus Andres Alver j...
Hanerahu ehk Anerahu on 1,2 hektari suurune asustamata laid Vinameres Hiiumaast kagus. Saar asub Phalepa valla territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevndisse. NIMI: Uuematel Nukogude-aegsetel kaartidel ja ka mitmetel 1990ndate kaartidel kasutatakse nimevormi "Anerahu", maastikukaitseala materjalides aga "Hanerahu" ning vanematel venekeelsetel kaartidel "?????????" vi "?????-????". Nhtavasti on saar nime saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede jrgi. Saar sai nime ajal, kui ta oli veel krgveega mneti leujutatav. Vanematel kaartidel on Anerahuks ("???-????", "???????") nimetatud ka teist Hiiumaa laidu, Langekare. ASUKOHT: Hanerahu geograafilised koordinaadid on 58 45' N, 23 6' Ekoordinaadid:58 45' N, 23 6' E. Laid on phja-luna suunas piklik. Muhule on Hanerahu ligemal kui Hiiumaale: Tammiski nukist jb see 7,7 km phja poole, Salinmme poolsaarest aga 12,3 km kagusse. Teistest Hiiumaa...
Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad magevett 6. Miks on Läänemeri reostusele ülimalt tundlik? Kes ja millega on peamised reostajad? Tööleht 1) Madal meri 2) Vee vähesus 3) Halb veevahetus Tööstus, reondus, põllumajandus, olme. 7. Selgitada mõisted: rand, rannik, rannajoon. Vihik · Rand-Rannajoonega piirnev maismaa osa · Rannik-Rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi ulatab sügavuseni, mille lainetus enam merepõhjale mõju ei avalda · Rannajoon-Vee ja maismaa piir(muutuv) 8. Mis on skäärrannik, fjordrannik ja laidrannik ning kus neid esineb? Tunda nad ära ka pildil, sh pankrannik. Vihik · Laidrannik- rtüüp, kus on madalat rannajoont liigestavad madalad väiksed saared ehk laiud
Kvaliteetlehed (Postimees, Ekspress) ja tabloidid (Õhtuleht) Uudise ülesehitus Juhtlõik (ehk sisukokkuvõte) Sündmus Lisamaterjal, pildid, taust 3M+3K Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Reklaam Inimestele mingi toote kohta info edastamine Tihtipeale manipuleeriva sisuga (valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suvila, aed Lubatud pildistada ja filmida vaid omaniku loaga) Staatused Avaliku elu tegelased Tavainimesed Kaitsetud inimesed Eksperdid Eesti ajakirjanduse ajalugu 1675 Post-Zeitung Lühhike öppetus
lõbusalt aega veetmas ja see näitab juba, et sinna tasub minna, kui soov puhata. Pole vajadust käia armastatud kohas igapäevaselt, muutub igavaks ja ei paku enam rõõmu, kuhu minna kui reaalsest elust tüdimus peal. Tuleb minna siis, kui elus on raske periood, vaja vaheldust argipäevale, arutleda endamisi elu üle järele, teha vaikselt valikuid või lihtsalt mõelda omi mõtteid. Selleks väikeseks paigakeseks osutus minu elus Triigi lähistel olev rand nimega Patiauk. Tõeliselt ilus koht, kui olla õigel ajal, õiges kohas.
Gustav Ernesaks (12.12.1908-24.01.1993) Gustav Ernesaks Helilooja ja koorijuht,eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel,legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Elukäik Gustav Ernesaks sündis Peningi vallas Perila külas. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni eriala. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning konservatooriumis õppejõuna. Elukäik Osales Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis. Asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori. Oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Looming Kõige tuntum tema lauludest on segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand". Tuntumad soololauludest on loodud "Hämardunud rannal","Alla valgete kaskede" ja "Pää ko...
umbes 200 saart ja saarekest, millest suurim on tammide kaudu peasaarega ühendatud Kassari (19,3 km²). Hiiumaa ümber asuvatest laidudest on suurim Vohilaid. Hiiumaast kagus olevaid laide nimetatakse Hiiumaa laidudeks. Rannajoon Hiiumaa rannajoon (pikkus 310 km) on hästi liigendunud. Saare pinnamood on madal ja tasane. Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ja Kalana rand ning Surfiparadiis. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn – Kõpu tuletorn, mis on ehitatud 16. sajandi esimesel poolel eelkõige ohtliku Hiiu madala eest hoiatamiseks. Kõpu poolsaare tipus asuvad Eesti parimad surfirannad. Eriti tähelepanuväärne on Kalana sadamast mõned kilomeetrid läänepoole asuv rand. Seal asub Eestis ainulaadne järsult sügavaks minev, suure kaldega, jämeda liivaga rand.
Pärnumaa kutsehariduskeskus Robert Rand Pärnu 2012 1824 . "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Steinsbergi , , jandina «-näggo Jago ". 1911 Endla - . , , , «» . 7- , 5 . 1911-1914 Teetsov (1891-1946). Teetsovil , , esinäitlejad Türk . "Showboat" . , Teetsovil . : *1911- Kitzberg «», . Teetsov *1912th H. « », . Teetsov *1912th H. Sudermann " », . Teetsov 1944 Riivo Endla , . ,
●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, kino, teatri, hotelli vestibüülid, toidukohad, muuseumid jms) ●Privaatne ruum (maja, korter, suvila, aed) Inimeste staatus meedias ●Avaliku elu tegelased ●Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses ●Eksperdid ●Tavalised inimesed ●Kaitsetud inimesed (lapsed, puudega inimesed, vanurid jt) Meedia jõuab igale poole.
Kirjanduse jaotus Proosa ehk eepika Luule ehk Näitekirjandus ehk Lüroeepika lüürika draamatika Mõistatused, kõnekäänud, Tavaline luuletus: Komöödia E.Vilde Eepos F.R. vanasõnad, aforismid, J. Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ...
Kordamine 1. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Rannanõlv- maapina osa, mis pairneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas 3. Rand- maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab 4. Rannamoodustised- lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. 5. Rannik- rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa 6. Järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8. Kulutusrand- iseloomulik õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine (tingitud suuremast kulutusest poolsaarte otstes). 9. Rannavall- ra...
GUSTAV ERNESAKS 1908 1993 Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908 Peningi vallas Perila külas. Tema peres armastati muusikat ja laulmist, kuid poisil oli muidki huvisid. Nõnda alustas ta tõsisemaid muusika- õpinguid alles 15-aastaselt. Muusikalise hariduse omandas Ernesaks Tallinna Konserva- tooriumis, kus alguses õppis orelit ja klaverit, hiljem aga lõpetas muusikapedagoogika ja kompositsiooni (õppis Artur Kapi juures) erialal. Peale lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tal oli eriline anne õpilasi sütitada ja paremini laulma panna. Näiteks sai tavalisest Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist peagi väga hea kontsertkoor, millest kujunes ülelinnaline Naislaulu Seltsi Naiskoor. Kiiresti sai Ernesaksast väga tunnustatud koorijuht. Ta kutsuti juhatama toona üht tugevamat koori - Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoori. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akade...
tubakat peetakse maailma parimaks. Vaatamata rohkete turistide külastusele on maastik siiski loomulik. 3. Sugar Mills org Valle de los Ingenios (Valley of Sugar Mills) asub linnas nimega Trinidad Lõuna-ja Kesk- Kuubas. See hõlmab 104 miil maad kuhu kuulub ka kolm orgu: San Luis, Santa Rosa ja Meyer, piirkonnas, kus algas erakorraline areng Kuuba suhkrutööstuses 18. sajandil. Selles orus on endiselt varemetes arvukad suhkrutööstuseid. 4. Cayo Coco rand Cayo Coco rand on üks kõige paradiislikumaid kohti Kuubal. See asub Ciego de Ávila provintsi põja osas. 5. Che Guevara Mausoleum Che Guevara Mausoleum (Mausoleo Che Guevara) on mälestusmärk Santa Claras. 6. Vana Havana Vana Havana on vanalinn. Kuuba riik on võtnud suuri jõupingutusi, et säilitada ja taastada vanat Havanat. 7. Cathedral of Saint Christopher Havana Kiriku ehitust alustasid jesuiidid 1748. aastal, kes ei näinud selle valmimist 1777. aastal kuna
õuele läks, hakkas ta kasvama ja sirgus peaaegu tamme kõrguseks. Mees hakkas tamme raiuma. Tal kulus tamme maha raiumiseks kolm päeva. Tamme tüvest tehti tugev kaheharuline sild, mille üks haru viis saarelt Viru randa, teine Soome randa. Ladvast tehti kaubalaevu, oksadest orjalaevu, laastudest lastelaevu. Järele jäänud tammest sai kehva mehe sauna, leinatoa leskedele, varjupaiga vaeslastele ja kena laulutoa. Sillal kõndijad mõistatasid, kas see on Lihala linn, Rahala rand või Kungla koda. Laulik kuulis neid ja vastas: ,,Oh, teid, arutuid, kui see oleks Lihala linn, siis oleks ta lihast, kui Rahala rand, siis oleks ta rahast, kui Kungla koda, siis oleks ta kullast tehtud. See on hoopis lauliku tuba, kehva mehe varjupaik." Johanna Elmik
kalessid, neljarattalised jalgrattad, minirongid. Kliima on keskmistele laiuskraadidele iseloomulik, põhjaosas muutub mereäärne kliima kontinentaalseks. Keskmine õhutemperatuur on suvel 23- 28ºC, vee temperatuur 23-25ºC. Kuurordis on 43 hotelli (2-, 3-, 4-tärnised), kus võib samaaegselt majutuda 14 900 turisti. GOLDEN SANDS - ZLATNI PIASATCI - KULDSED LIIVAD 18 kilomeetrit Varnast põhjapoole. Peene ja kuldse liivaga rand 3,5 kilomeetri pikkuses, selle laius on kohati isegi 100 meetrit. Merevesi on selge ja puhas. Kuurordi territooriumil on seitseteist mineraalveebasseini, mitu tervisekeskust mitmekesise protseduuride valikuga. Golden Sands on ökoloogiliselt puhas kuurort, mis on tunnistatud rahvusvahelise Sinise lipu vääriliseks. Siin on ideaalsed tingimused kõigi suvespordialade harrastajaile: võimalus rentida purjekaid, veesuuski, vesijalgrattaid, paate, kasutada mineraalveebasseine, tennise-, korvpalli-
Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud Luited Soostunud Nt: Kauksi Nt: Kasepää Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud PEIPSI JA PEIPSI RANNIKU TEKE Peipsi areng algas mandrijää taandumisega järvenõo lõunaosast põhja suunas.
on väike alevik huvitav linn. Pärnu on Põhja- Eesti suvepealinn. Pärnumaa Siin võivad saada vallas. Siin elab unustamatu kogemuse üle 1000 nii vanemad, kui ka inimese. nooremad. Pärnu Turistidel siin tähtsaim palju vaadata ei vaatamisväärsus on ole, aga rand. Suvel on Pärnus kindlasti tuleks palju turiste. Me külastada soovitame teil kõrsiku vabrikut, külastada Pärnu linna. lauluväljakut ja kirikut.
Muusikaliselt sisaldavad need siiski mõningaid eredaid üksiknumbreid, aariaid ja värvikaid kooristseene. Populaarseim neist on kindlasti kõrtsistseen "Tormide rannas". Koorilaulude kõrval on Ernesaks loonud ka soololaule. Tuntumad neist on helilooja enda tekstile loodud "Hämardunud rannal" (1932), "Alla valgete kaskede" (1933) ja "Pää kohal toomeke" (1933). Lavamuusika Ooperid 1946 Pühajärv, ooper 3 vaatuses (libreto Juhan Sütiste) 1949 Tormide rand 1955 Käsikäes, ooper 3 vaatuses (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas) 1956 Tuleristsed, ooper 3 vaatuses (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas) 1960 Kosilased Mulgimaalt, ooper 3 vaatuses (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel) 1964 Mari ja Mihkel, ooperi "Käsikäes" ümbertöötlus; 3 vaatuses Teatri ja filmimuusika 1949 Muusika S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" 1950 Muusika lühifilmile "Uus elu" 1954 Muusika dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" 1955 Muusika E
q Lihtsast rütmipildist hoolimata muutus see oma rühikuse ja efektse teostuse tõttu kiiresti meeskooride `'leivanumbriks''. q Laul viis 1938.aastal Gustav Ernesaksa esimest korda ka üldlaulupeo dirigendipulti. § Selles laulus ei kõla kordagi eesti keeles nii levinud `'s''häälik ! v Hakkame, mehed , minema http://www.youtube.com/watch?v=yOtMV23jogU Looming q On loonud mitu ooperit. v Pühajärv (1945) v Tormide rand (1949) v Tuleristsed (1957) v Käsikäes (1955) v Kosilased Mulgimaalt (1959) Juhan Smuul Gustav Ernesaks q Populaarseim neist, `'Tormide rand'' valmis koostöös Juhan Smuuliga.Ooperi tugevamad küljed on humoorikad rahvatseenid ning mõned meloodilised aariad.Paraku on teos dramaturgiliselt nõrgavõitu,kuna tollal allutati muusikaliste lavateoste libretod erinevate ametkondade poolt nö ideoloogilisele töötlusele.See
PRANGLI Prangli saar asub Harju maakonnas Viimsi vallas. Saare pindala on 6 km2, veetee Leppneeme sadama ja Kelnase sadama vahel on 18 km. Elanike arv on 151. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes. Aksil momendil püsielanikkond puudub, Keril elas mõni aast tagasi vaid tuletornivaht, kuid tänaseks on temagi sealt saarelt kadunud, mis teeb aksist asustamata saare. Arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased, hiljem ka eestlased ja soomlased. Saar eestistus 17. sajandil. 1934. a. elas saarel 469 inimest. Teise Maailmasõja ajal elanike arv vähenes mitmekordselt ja tänaseks on alles jäänud ainult 151 inimest. Pool saarest on kaetud männimetsaga, mis pakub head kaitset tuule eest. Sellepärast ei kasutata kohalikku puitu kütteks, vaid küttepuud tuuakse sisse mujalt. Tulehakatist korjatakse metsa alt. Saare lääneosa on madal ja kivine, i...
2) Asutused, ettevõtted v.a liigisõna (muuseum, tehas jne) nt Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert 3) Riigid nt Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad nt Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan 5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda 3) Taimesordid Kirjutatakse jutumärkides nt kartul ,,Jõgeva piklik", õun ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT 1) üritused nt rahvatantsupidu, rahvusvaheline muusikute konverents
monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist ja kolmest liidualast Riigikord - föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala - 329 750 km² Rahvaarv - 28 294 100 (2007) Riigikeel - malai Lõuna-Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi,Svaasimaa ja Le sothoga . Riigikord - presidentaalne vabariik Pindala - 1 219 090 km² Rahvaarv - 49 320 000 (2009) Rahaühik - rand (ZAR) Venezuela Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjas Kariibi merega, kirdes Atlandi ookeaniga, läänes Colombiaga, lõunas Brasiiliaga ja idas Guyanaga. Riigikord - Presidentaalne vabariik Riigikeel - Hispaania keel Pindala - 912 050 km² Rahvaarv - 24 287 670 (2002) Rahaühik - bolivar (VEF) Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/
Retsensioon Käisin Kuressaare Raegaleriis 09.11.2014 kell 15.23 paiku, vaatasin Aleksander-Arnold Maastiku maalinäitust. Aleksander-Arnold Maastik sündis 1897 Tallinnas ning suri 1987 Tartus. 15-aastaselt hakkas osalema Peterburi Kunstnike Ühingu kaugõppekursustel, järgnesid kalligraafiakursused ja osalemine Nikolai Triigi juhendamisel Tallinna Kunst-tööstuskooli kunstikursustel. Aleksander-Arnold Maastiku elu ja kunstialase tegevuse võtab kokku 2009 ilmunud raamat ,,Otsija lugu", koostajaks poeg Aleksander, põhineb Austraaliast saadetud kirjadel. Raamatus on pilte maalidest, fotosid nii varasemast ajast kui ka Austraalia uusasuniku ja kullakaevaja elust. Kuressaare Raegaleriis saab näha Maastiku neljandat personaalnäitust maaliparemikku ajavahemikust 1918-1984. Mulle meeldis maalidest ,,Tahkuna" aastail 1981. Väga looduslik pilt, palju puid, taimi ja rahulikku oletusega pilt. T...
Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean. Brasiilias on 26 osariiki ning Brasiilial on 10 naaberriiki:Venetsueela, Guajaana, Surinaame, Kolumbia, Boliivia, Peruu, Argentiina, Paraguay j...
xxxxxkool Kihnu Referaat xxxx xxxx xx. klass Sisukord LK.1. Tiitelleht LK.2. Sisukord LK.3. Maastik LK.4. Kalapüük LK.5. Oluline LK.6. Tabelid LK.7.-8. Poed ja kauplused LK.9. Tava pakett LK.10.-12. Pildid LK.13. Kasutatud kirjandus 2. Maastik Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine. Saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur ...
d ·Pühalepa vald Kõrgelaid Ahelaid Pinnamood ja geoloogia Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademeid vähem kui mandril Vetevõrk ehk siseveed Muld- ja taimkate Aluskivi-paekivi Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu
Luude ja liigeste haigused, ning nendest hoidumine Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. 1. Osteoartroosi ehk liigeskõhre kulumise haiguse üheks oluliseks tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus, seda kas raske füüsilise töö või liigse kehakaalu tõttu. Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. 2. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus). 3. Reuma ehk südamereuma korral kahjustub küll eeskätt süda, kuid mõnikord tekib ka liigesvalusid. Reumat põhjustab organismi immuunsüsteemi äge vastus streptokokk inf...
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism: Harjutamiseks Määratlege binaarsed ja ternaarsed opositsioonid, mis kujundavad järgnevate tekstide struktuuri (üleval all, sees väljas jne) I Pirita (by Tinas6dur) Lõpuks ometi on kätte jõudnud SUVI ning ära sulanud kristalne LUMI. Mulle tundub, et see on kõigest UNI, kuid see pole paraku NII. Soe vesi, rand, päike. Talv on selle kõrval väike. Puudu on ainult vihm ja äike, näha tahan ma veel kõike. Selleks kohaks on Pirita, mille ilu on piiritu. Tahan kuulda lainete kohinat, boonuseks tuulte mühinat. (Tsit.: http://www.lyrics.ee/est/poems/user_poems/show_poem/id-439) II Kodumets I Tean metsi sügavaid, tean suuri laani, Kun kuusesambad pilvi toetavad, Kuldkäbivihma alla poetavad Ja oksad kõrgelt ulatavad maani. Kun õitsvad sõnajalad ööl vaid Jaani, Kui haavalehed müha koetavad
kutseline kirjanik Tartus, Kirjanike Liidu liige 1969, kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad Luulele iseloomulikud tunnused Luulenäited Kaua sa kannatad Kaua sa kannatad kurbade naeru, seitsmes on sinu, tal peas on valjad, võta need võtmed ja viruta kaevu, sadul on seljas ja rauad on haljad, teravad tangid too tööriistakuurist, valjaste vahel on raha ja ratsmed,
mängita, pannes kogu lootuse suurtele, kes neid otsisid Tooge välja need sündmused, mis suurendavad pinget läbi kogu teose. · Simoni surm · Põssa surm · Saare põleng · Poiste jagunemine kaheks grupiks Kirjeldage teose lõpplahedust. Kas see on teie arvates usutav? · Ei, see ei ole usutav, kuna on väga väike tõenäosus, et laev randub sellele asustamata saarele just hetkel kui Ralph oli nurka aetud. Isegi kui rand oleks tollel hetkel randunud oleks võimalus, et Ralph satub samasse kohta pea olematu.
Peipsi. Eesti Loodusfoto. Tartu. 472 lk. Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020. Kättesaadav: http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CB8QFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.iisakuvv.ee%2Fimg%2Fimage %2FKauksiKuruarengukava.doc&ei=EGxzT6i3Bs2KhQfw0cimBQ&usg=AFQjCNEU913b6 0PCqtryZeJF3_4cOIUghg&sig2=dyQtUkiwSPaUc2kwe_TiTg (viimati külastatud 22.03.12) Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs. 2008. Cumulus OÜ Kauksi rand. Kättesaadav: http://www.kauksirand.ee/et/kauksi-resort-gallery? page=0%2C1 (viimati külastatud 22.03.12) Kukk, T. 2004. Pärandkooslused: õpik-käsiraamat. Pärandkoosluste kaitse ühing. Tartu. 255 lk. Maa-amet. Kättesaadav: http://geoportaal.maaamet.ee/ (viimati külastatud 21.03.12) Mägi, E. 2005. Luhad ja nende tähtsus looduskaitses. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Kättesaadav: http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=134:luhad-ja-nende-
ka piisavalt . Kui päikese juurde tagasi tulla , siis oli seda lihtsalt rohkem kui eelmine aasta ja selletõttu kõrvetas ta paljudelgi naha maha . Suveteedel jäi mõndagi meeliköitvat. Kui meenutada suviseid käimisi ja olemisi, siis tuleb ühena esimestest meelde Aluksnes veedetud aeg ning malev, kus viibisime viimased augusti nädalad . See aeg oli üks seiklusterohkeim periood sel suvel . Aga ei saa ka unustada kõike, mis kuulub suve juurde rand, vesi ning sõbrad . Ega kõik see teebki suve meeliköitvaks. Uus kooliaasta alanud. Sellel aastal alustame uue hooga, loodame, et paremini kui eelmine aasta . Koolialgust tuletasid vist esimesena meelde vanemad, kes utsitasid tagant kõike vajalikku ostma ning õpikuid koolist ära tooma . Samas polegi see kool nii hull, kui peale pikka puhkust paistab ei pääse sellest ju niikuinii . Peagi astume suvest sügisesse. Suvemõnud on selleks korraks möödas,
Gustav Ernesaks Egert Laur Elu Eesti helilooja, koorijuht ja dirigent. 12. detsember 1908 Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn. Tallinna Konservatooriumi 1931 muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. Muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937– 1941 konservatooriumis õppejõuna. Elu Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid. Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks(võimlemispedagoog). Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia 1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" m...
õppis ta Helsingi ülikoolis kirjandust, rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Mõned aastad pärast ülikooli lõpetamist valiti ta esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks Helsingi ülikooli. Selles ametis oli kirjanik surmani 1942. a. Esimene luulekogu Ridalalt "Villem Grünthali laulud" ilmus 1908. a., millele järgnes "Kauged rannad" 1914. a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ridala luule ammendamatuks aineallikaks on kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. "Rand, kuldne, unistustega, / mu kodumaa!" hüüatab Ridala luuletuses "Noorusmaa". Kirjanik oli esimene , kes tõi selle aine meie lüürikasse tõeliselt luuleväärselt. Neidsamu loodusvaateid hiljem kujutanud kirjanikel puudus Ridalale omane impressionistlik üksikasjalikkus. Impressionistliku stiili tunnuseid on ka ühes Ridala tuntumais luuletuses "Talvine õhtu", mis avaldati ka ajakirjas "Noor- Eesti". Talvine õhtu Üle hämara, varjudest tume, õrna ja sinava lume
10. Geoloogilised välisjõud: Voolav vesi, lainetus, liustike liikumine, tuule tegevus, Ka inimtegevus, Maismaal on valdav, kulumisprotsess, Meres on kuhjumisprotsess. 11. Ranniku tänapäevane mõiste: Rannik on maismaa ja ja suure veekogu kokkupuuteala, kus vee lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiifilised pinnavormid. 12. Sirgel rannikul puuduvad suured muutused suures plaanis. Õgvendunud rannik: Kaarekujuline rand ja lauge rand 13. Riiasrannik: Kiilukujulised lahed, Kohad, kus mäeahelikud jõuavad risti rannikule. Nimi Hispaania Ria'. Limaanrannik: Jõgede suudmete üleujutamine. 14. Kui naaberabajate vahe ületab abaja suudme laiuse vähem kui 10 korda on tegu lahelise rannikuga. Looklev rannik on lahtede järjestikuline paiknevus. 15. Põhiline projektsioon on püstsilindriline projektsioon. Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti. Põhjasuunas mõõtkava suureneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
