Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris. Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti oli...
Sisemine ühtsus, isoleeritus Vaarao jumalikustamine Püramiidid – Džoseri astmikp. – Cheopsi/Hufu p. – Chephreni/Hafra p ja sfinks Keskmine riik u 1950-1650 eKr Nuubia vallutamine Nomarhide suur võim “Jutustus Sinuhest” Hüksoslased – Pronks – sõjavankrid Uus riik u 1550-1075 eKr Suurima võimsuse periood Naisvaarao Hatšepšut THUTMOSIS III – Karnaki tempel EHNATON – Usureform – Nofretete RAMSES II – Abu Simbel Tsivilisatsiooni langus 1075-525 eKr Hiline periood 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-30 eKr hellenistlik periood – Aleksander Suur – Ptolemaiosed – Kleopatra VII 30 eKr-641 pKr Rooma-Bütsantsi periood – Ristiusk – 7. saj islam Riigi- ja ühiskonnakorraldus Võimupüramiid Maat Millised olid naise õigused? Kes on kes? Aton Amon-Ra Horos Isis Osiris Apis Seth Anubis
k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. Nt. Abu Simbeli kaljutempel paikkond Niiluse läänekaldal, kus asub kaks kaljusse raiutud templit. Suur Ramses II tempel ja väike ehk tema abikaasa Nefetari tempel. Abu Simbeli tempel. Amfora- Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amforad. Amfiteater- Dionysose auks korraldati koorilaule ja näitemänge, selleks rajati teatrid, et neid
olevatesse kõrkjatesse Vaarao tütar leidis Moosese. Mooses kasvas vaarao peres. Ethioopia printsessi Farbis Mooses pidi Egiptusest põgenema Midjani maale. Preester Jethro tütar Zipporah. Mooses ajas oma äia karja kõrbe taha Hoorebi mäe juurde. Seal ta silmas kummalist põlevat kibuvitsapõõsast. Siis kohtus Mooses oma esiisade Jumalaga, kes tegi karjasest Iisraellaste vastupanu juhi. Mooses juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Mooses on oluline prohvet nii judaismis, kristluses kui ka islamis. On vaieldav, kas Mooses oli reaalne isik ja kas ta on seotud iisraellaste väljarännuga Egiptusest. Ajaloolased
Nad asusid uue pealinna Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Templeid rajati ajendatuna egiptlaste sügavast religioossest veendumusest ülistada ja lepitada jumalaid. Karnaki hiiglaslikus saalis, mida ehtis 134 papüüruseõite kapiteeliga sammast, oli keskmine osa tõstetud ja varustatud akendega. Egiptuse templite sambad on algselt olnud värvilised, nad on kaetud sissekraabitud reljeefide ja hieroglüüfidega. Uue riigi ajajärgul rajati ka kaljutempleid. Kuulsaim neist on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis (13. saj. eKr.) Templi sissepääsu valvavad 20 m kõrgused kaljusse raiutud Ramses II (Osirisena) kujud. Seoses Assuani paisu ehitamisega lõigati tempel 1968.a. kaljust välja ja tõsteti oma algsest asukohast 60 m kõrgemale. Kaks korda aastas 22. veebr. ja 22. okt. tungib tõusva päikese kiir templi sügavuses asuvasse pühamusse ja valgustab Ramses II ja jumalate liivakivist väljaraiutud skulptuure.
Kontrolltöö 10.klass Vana-Mesopotaamia ja Egiptuse kunst. III rida 1.Milliste tänapäeva riikide territooriumil asus Vana- Mesopotaamia? ● Vastus: Iisrael ja Iraak. 2.Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! Nimeta kuulsam tsikuraat! ● Vastus: Tsikuraat on astmik torntempel.Ülemisel astmel on kitsas tempel jumalate kujudega.Üks tuntuim tsikuraat: Uri astmiktempel. 3.Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? ● Vastus: Ratas ja kiilkiri. 4.Kuidas nimetatakse egiptuse kirja ja kuidas vana-mesopotaamia kirja? ● Vastus: Egiptuse kiri – hieroglüüf. vana-mesopotaamia – kiilkiri. 5.Nimeta Vana-Egiptuse haudehitised. Kellele neid püstitati? Kes ehitasid ja kuidas? ● Vastus: Mastaba.Vanim haudehitis.Ehitasid orjad.Ehitati kalju sisse maaalused hauakambrid. ● Vastus: Astmikpüramiid.Selle ehitasid orjad ja ta...
Pärsia vallutusega muutus ainult valitseja ülejäänu jäi samaks Kiilkiri kohandati pärsia keelele. Riigi provintse nimetati satraapiateks Satraapiaid valitses satraap Suur Kuningatee Valitsejad · Mursilis I - vallutas ja rüüstas Babüloonia 1595.a eKr · Suppiluliuma I vallutas Süüria, katse tõusta Egiptuse troonile · Hattusili III - Sõdis edukalt Egiptusega (1274.a eKr Katesi lahing), sõlmis Ramses IIga rahulepingu Religioon · Valitses polüteism paljude jumalate kultus · Arinna peajumal, päikesejumal, Wurusemu · Religioossetel talitustel - hati keel · Tapetul tehti vahet · Rituaalid ja ennustamine võeti üle Babülooniast
500-431 e.m.a.), kreeka kujur. Pärit Ateenast, elulooandmed vaieldavad. Pheidas on kreeka klassikalise kunsti silmapaistvaim autor. Ta kasutas meisterlikult nii pronksi, marmorit kui ka kulda ja elevandiluud. Tema juhtimisel ja osavõtul loodi Parthenoni skulptuurkaunistused. Pheidase tähtsaimad teosed on Athena Promachos, Athena Lemnia ja Athena Parthenos ning Zeusi kuju Olümpias. 5) Abu Simbel Paik Egiptuses, Alam- Nuubias, Niiluse läänekaldal, kus asuvad kaks kuulsat Ramses II ajal 13. Saj e.m.a. kaldakaljusse raiutud templit. Suurem tempel on pühendatud Ramses II-le ning Egiptuse peajumalatele. Väiksem jumalanna Hathorile. Kummagi fassaadi ehivad kolossaalsed figuurid, neist eriti silmapaistvad on neli 20 m kõrgust istuva vaarao kuju (nn Ramsese kolossid) suurema templi ees. 1965-1966 tõsteti Abu Simbeli ehitised osade kaupa uuele kohale Assuani kõrgpaisu vete eest. 6) Zeus rooma Jupiter, vanakreeka pea- ja taevajumal, Kronose ja Rhea poeg, oma õe Hera
Vaheperioodil vaaraod vaheldusid kiiretsi nign ei suudetud hoida piirkondi enda kontrolli all, segadus riigis. · Keskmine riik(1950-1650 eKr)-loodi ajaline sõjavägi, ja allutati Nuubia oma võimu alla.Vaheperioodil läks Alam-Egiptus hüksosakslaste võimu alla,võeti kasutusele hobused ja sõjavankrid. · Uus riik(1150-1075 eKr)-hüksosakslased aeti välja-taastati riigi ühtsus. Vaaroid hakati matma kaljuhaudadesse-KUNINGATE ORG 4.Millal (ligikaudu) valitsesid Thutmosis III ja Ramses II? Millega läksid ajalukku? · Thutmosis III(15 saj. II poole algus eKr)-Vallutas Palestiina, Süüria,jõudis kuni Eufrati jõeni. Tema ajal oli Egiptuse välise võimsuse periood. · Ramses II(13.sajand)-Võitles Palestiina ja Süüria pärast hetiitidega. Sõlmis Rahu ja Liidulepingu(1250 eKr) hetiidide ja egiptlaste vahel, millega läks Palestiina Egiptusele ja Süüria hetiitidele. 5.Iseloomustage Egiptuse ajaloo nn hilist perioodi.
Egiptuse suurim ulatus Thutmosis III ajal 1468-1436eKr Tihedad sidemed naaberaladega Teebas asus peajumal Amon-Ra tempel Kuningatge orus valitsejate hauad Preestrid o Hiline periood 1075-525 eKr; Egiptus oli võõrvõimu all, 525.a langes Egiptus 2 sajandiks Pärsia võimu alla o Egiptuse Hetiidi sõjad Süüria ja Palestiina pärast ´= P läks hetiidide valdusse Ramses II ajal ( 1290- 1224 eKr) - valitsemisaeg o 1075 ekr eraldus ülem egiptus alam egiptusest = võim preestrite käes o Hiline preiood: o 1075 -525 eKr E, võõrvõimu all o 525 läks egiptus pärsia võimu alla 2. Sajandiks.
Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. 6. UNESCO ehk United Nations Educational Scientific and Cultural Organisation tegeleb maailmakultuuripärandiga. Renoveerib ja taastab neid. 7. Abu Simbel on koht Niiluse läänekaldal, kus asub kaks 13. sajandist pärit templit, mis on raiutud kaldakaljusse. Suur ehk Ramses II tempel ja Väike ehk Nefertari tempel. Suure templi fassaadid on neli kahekümne meetri kõrgust istuva vaarao kuju. Väikese templi ees aga kuus kümne meetri kõrgust seisvat kuju. 8.Mõisted: · Sfinks-Skulptuur, mis tähistab lõvi keha ja inimese(tavaliselt mehe) pead. Nt:Chephreni sfinks · Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis; nüüdisajal värava ehistorn; võlvkaare, rippsilla vm massiivne tugipost.
Kujutati peamiselt jumalaid ja vaaraosid. Figuurid on enamasti jäigad ja liikumatud. Egiptuse poos anatoomiliselt võimatu. Hauakambrite tüübid: 1. Mastaba 2. Astmikpüramiid 3. Püramiidid 4. Kaljuhauad Kuningate Orus Templite ehitus Templid pühendati vaaraodele ja jumalatele, olid ristküliku kujulised, kõrgete müüridega, osaliselt pealt avatud, seest ja väljast värviliselt kaunistatud, sissepääsu ees oli sageli skulptuuride allee. Kuulsaim tempel on Ramses II poolt rajatud Abu Simbeli kaljutempel. Asub Niluse jõe ääres. Vana-Kreeka templid Templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitati kivist ja marmorist. Kivide sidumiseks kasutati metall klambreid. Templid olid kaetud värviliste kaunistustega, mis ei ole säilinud. Esineb 3 samba stiili, ehk orderit. Templite projekteerimisel olid aluseks matemaatilised arvutused. Oluline oli saavutada harmoonia ja ideaalsed proportsioonid.
Kanalit mööda toimetati püramiidide jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 e.Kr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud. Luxori tempel ehitati vaaraode Amenhotep III (1400.a. e.Kr.) ja Ramses III (1235.a. e.Kr.) valitsusajal. Tempel on pühendatud peamiselt Amonile, kuid ka tema abikaasale Mut'ile ja nende pojale Honsule. Karnaki tempel. Templi ehitamine kestis kogu Amoni-kultuse perioodi ja tema preestrite võimsuse aja (1500 aastat) ning iga järgmine vaarao on teinud muudatusi selles suurtest hoonetest koosnevas Karnaki templikompleksis. Tempel koosneb kolmest hästi eristatavast osast: põhjas asub Mentu tempel (varemed), lõunas Mut'i tempel ja keskel
1800 eKr suletud avatud lootos protodooria pungkapiteeliga õiskapiteeliga sammas palmkapiteeliga sammas papüürussammas papüürussammas sammas Egiptuse SAMBATÜÜBID aknad Eg. Uue Riigi arh., Amon Ra tempel Karnakis Eg. Uue Riigi arh., Amon Ra tempel Luxoris, sissepääs u.1417 1379 eKr Eg. Uue Riigi arh., Hatshhepsuti matmispaik, u.1480 eKr, Deir el Baharis Eg. Uue Riigi arh., Ramses II tempel Abu Simbelis, u.1257 eKr Eg. pinnakunst, reljeef, Nebamuni aed, 1400 eKr. Eg. Keskmise riigi pinnakunst Khnuhmotepi hauakambrist, u.1900 eKr. Eg. Keskmise Riigi pinnakunst, Linnud akaatsia põõsas, Khnuhmotepi hauakambrist, u.1900 eKr. Eg. pinnakunst, Linnujaht, u.1450 eKr Eg. maal papüürusel nn. Surnuteraamatu üks pilt, u.1285 eKr Egiptuse skulptuur, Echnatoni portree u.1360 eKr Eg.Uue Riigi skulpt.,
> sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde. Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus. Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua. Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Sealsed seined on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal. Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid. Egiptuses oli umbes 700 jumalat. Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked. Templite kätte kogunesid suured varandused. Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad. Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel. Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud.
säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid. Vaaraod sümboliseerisid veel greif, härg ja pistrik. Enamus skulptuuridest olid siiski reljeefid. Seintele tehtud reljeefid koos seinamaalidega moodustavad pinnakunsti mõiste. Figuurid pinnakunstis olid üldistatud ja nn. Egiptuse poosis- silm otsevaates, pea küljelt, keha otse, jalad küljelt
leiutaja. Jumalatele olid püstitatud templid. Surmajärgne elu-e. uskusid, et peale surma jätkub eluy samasugusena nagu see oli seni olnud. Palsameerimine-siseelundite eemaldamine. keha kuivtatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse. Keha tuli säilitada. Templid-olid neljanurksed, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga ehituskompleks. Peavärav paiknes otsaküljel. Suuremad templid rajati Uue riigi ajal. Tähtsamad templid-Luxori, Karnaki, Ramses 2. Hatseptseti templid. Teadus-arstiteadus, päikesekalender, geo- meetria.
Uue riigi kuulsamad templikavatised, Teeba lähedal asuvad Luksori ja Karnaki tempel, moodustasid tegelikult keerulise õuede ja ruumide kompleksi. Eriti laiaulatuslik oli Amoni tempel Karnakis. Tähelepanu väärib siin eelkõige tohutu sammassaal, mille lage kannavad 134 vägevat sammast. Ruum läheveb mõõtmeilt suurimatele katedraalidele. Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. Hatsepsuti terrasstempel Dair al-Bahris koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus, templiga liitub ka vanem, väikese püramiidiga kaunistatud kuningas Mentuhotepi haud. Hatsepsuti tempel on kavandatu hiigelsuurena, ta sulab kokku järsu, kaljuse mäega, just kui oleks sinna sisse kasvanud, moodustades nii suurejoonelise terviku; arhitektuurilist mõju lisab juurde ka looduse süngus.
pealinnaks Memphis, hieroglüüfkirja teke, vase kasutuselevõtt, tähtsaim ehitis on Dzoseri astmikpüramiid Vana riigi periood: 2700-2200 eKr kuj välja tsivilisatsiooni tunnused, valitsejate kõrgaeg, Giza püramiidid, Sfinks, Pealinn endiselt Memphis, Cheopsi püramiid Keskmine riik: 2000- 1650 eKr Teeba tähtsus tõusis, allutati Nuubia, loodi elukutseline sõjavägi Uus riik: Thutmosis III, sõjakäigud Süüriasse, Palestiinasse, Tutanhamoni hauakamber, Ramses II Hiline periood: 2 sõltumatut riiki: Alam-Egiptus, pealinn Avaris e Tanis, Ülem Egiptus, pealinn Teeba. Amon-loomis-ja viljakus, Anubis-surnute, Hathor-armastuse- ja taevaj- nna, Horos-taeva, Isis-viljakuse-ja emadusj-nna, Osiris- surnute, Ra- päikese, Seth-kurjade jõudude, Thot- kuu-ja tarkuse. Tempel: 4-nurkne, ümbritsetud müüriga, siseõuega, samastega siseruum, t-li ees on obeliskid *Luxori * Karnaki *Dair Al-Bahr *Abu Simbel Tööjaotus Egiptuses:
Tihti oli lõvikehga sfinksidel vaarao nägu. Mõne templi ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Suurimad ja kuulsamad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Neid ehitati kokku ligi poolteist tuhat aastat. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutamplitest on arhitektuuriliselt kõiga paeluvam 16-15. sajandit eKr ehitatud kuninganna Hatsepsuti tempel Dair al-Bahris. Samuti kuulus on Ramses teise kaljutempel Abu Simbelis Nuubias. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti kultuslik tähendus. Temaatika keerles eeskätt vaarao elu ümber. lahingud, palvetamised, ohverdamised. Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged ning nende pdulik monumentaalsus täies kooskõlas suurejoonelise ja süngevõitu arhitektuuriga. Asendeid on kujudel ainult kaks. Istuv jalad koos käed põlvedel või seisev vasak jalg ees käed küljel
Menes. Niiluse parem kallas on elukallas ja vasak surmakallas Egiptuses on 3 aastaaega: · Üleujutuse periood · Viljakas aeg · Kuiv ja kuum aeg Taimestik · Papüürus Egiptuse ajalugu Ühendamine-3000 a. eKr, Menes Püramiidid-2600-2500 a. eKr 3 suurimat püramiidi: · Cheops (Hufu) · Chepren · Mykerinos Vana riik keskmine riik uus riik (Egiptuse riik ühendati uuesti, Egiptus saavutas oma suurima võimsuse) hiline Egiptus · Thutmosis 3 · Ramses 2 (suurimad vallutajad) Kleopatra-viimane Egiptuse valitseja Egiptuse ühiskond 1. Vaarao 2. Ülikud 3. Sõjavägi 4. Kirjutajad 5. Talupojad ja kästiöölised 6. Orjad · Ühiskond oli hiearhiline · Egiptuse varasem usund-totenism (vaaraosid kujutati loomade ja lindudena), nende otsene esivanem oli loom või lind · Kõige olulisem ühiskonnakiht olid preestrid, nad olid kõige teadlikumad
Umbes 16 saj. lõpupoole läksid Egiptusesse 1. Hetiidi riik oli Vana-Babüloonia riigiga üheaegselt. 5. Neist said Egiptuses orjad, Juudid sigisid palju, seepärast pandi nad tööle 2. Piigi juht oli kuningas. orjadena. 3. Neil oli kõige rohkem sõjaväge. 6. Mooses päästis juudid 12. saj. eKr. (Toimus RAMSES II ajal) 4. Hetiidid ei vallutanud kogu Vana-Baülooniat, vaid tegid ainult 7. 10 saj. eKr. Sai alguse juutide riik, ühendamiseks läks mitmeid sõdu, riigi vallutamisretki. lõi TAAVET (ta oli I kuningas.) 5. Kultuuritase (religioon) puudus, võeti kombeid üle Mesopotaamia aladelt. 8. Peale teda oli Saalomon, teda peeti väga targaks. (kahe naise ja lapse jutt) 6
9. 1200 eKr. Hetiidi riik lagunes 4. Umbes 16 saj. lõpupoole läksid Egiptusesse 10.6. Saj. eKr. Tugevnes tähtsus, kerkis esile uus kuningas KYROS II 5. Neist said Egiptuses orjad, Juudid sigisid palju, seepärast pandi 11.Kreekat prooviti vallutada 5. Saj. eKr. nad tööle orjadena. 12.A.Suur vallutas lõpuks Hetiitide riigi. 6. Mooses päästis juudid 12. saj. eKr. (Toimus RAMSES II ajal) 7. 10 saj. eKr. Sai alguse juutide riik, ühendamiseks läks mitmeid PÄRSIA sõdu, riigi lõi TAAVET (ta oli I kuningas.) 8. Peale teda oli Saalomon, teda peeti väga targaks. (kahe naise ja 1
Pealinn viidi küll tagasi memphisesse, kuid teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Elukutseline sõjavägi sai alguse. Kuningate võim ulatus ka kaugemale. Pärast keskmist riiki, riik taas lagunes. Uus riik: Taastati riigi ühtsus. Võimsuse hiilgusaeg. Hobukaarikute kasutamine. Sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Vaarao Thutmosis 3. Suhted naabritega olid tihedamad. Tähtsaim usukeskus Teeba(paiknes peajumal Amon-Ra) Sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel.Vaarao Ramses 2 sõlmis rahulepingu.(Palestiina jäi egiptusele, Süüria hetiitidele.) Riigi lõpuperioodil suurenes Ülem egiptuses Teeba preestrite võim ja kunginglik võim nõrgenes. Sõltumatud preestrite riigid olid nüüdsest Alam/ülem egiptus. Vaarao võim: Kuninga võim oli piiramatu ja jumala poolt määratud. Kuningas opli seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Kuningas jälgis, et toimiks maailmakorraldus.Ühiskond ja loodus olid seotud.
Rosette'i kiviga, ennast kuhjaga ära tasus. Seda kivi kasutas ta hieroglüüfide laiaulatuslikuks desifreerimiseks. Huvitav on ka asjaolu, et seda kivi millega ta töötas, ei näinud ta ise kunagi. Sellele on raiutud kolm erinevat kirja. Ülemised kaks on egiptuse kirjad, alumine on kreeka keeles. Väga kasulik allikas vaaraode ja kuningate määratlemisel, on ka Seti I surnutempli Esivanemate saali koridori seinal. Selle väga kõvasti kahjustatud duplikaat leiti lähedal asuvast Ramses II templist. Üks kõige ulatuslikumaid kuningate ja vaaraode nimistuid on aga kivisse raiutud Saqqara kuningate nimistu, mis asub Kairo Egiptuse Muuseumis. Sel on 47 vaarao kartusid, kuigi algselt oli neid 58. Leidsin need loetud tekstid väga huvitavad! Sain teada väga paljut uut kuningate ning vaaraode ajaloo avastamise kohta, mida kusagilt mujalt nii üksikasjalikult leida ei või. Sellised loetud tekstid annavad aimu, kui tähtsad on igasugused allikad ajaloo tuvastamisel.
osati valmistada ka klaasnõusid. Uus riik-Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.-20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja Tuthmosis II, Amenhotep II ja Amenhotep IV, Seti I, Ramses II ja Ramses III. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik 1000 aastat eKr. 3 Kultuur Kõrgkultuuri loomisele aitasid kaasa Mesopotaamia mõjud, hiljem oli egiptuse kultuur rohkem andja kui võtja.Egiptuse traditsioonid olid väga tugevad ja kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Egiptuse kultuuri suurimaks saavutuseks oli hieroglüüfkiri,
samuti varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templil olid ka iseäralikud väravaehitised, mida nimetati püloonideks. Need koosnesid kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks ning külgedel asetsesid obeliskid, mis jäljendasid taimi. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Luksoris ning samas piirkonnas on ka vaarao Ramses II ja esimese naisvaarao Hatshepsuti matusetemplid. Egiptuse arhitektuuris levis ka eriline hauatüüp mastaba, mis koosnes maa-alustest hauakambritest ja nelinurksest kaldusseintega kiviehitisest. Mastabad rajati eelkõige tähtsamate inimeste säilituskohaks ja need pidid olema kõrged ning astmetena ülespoole ahenevad. Niiviisi tekkisidki esimesed astmikpüramiidid. Maalikunst Egiptuse maalikunsti all võib pidada silmas peamiselt püramiidide ja templite
Karjusekepp ja koot tähistasid võimu Egiptuse riigi ning selle maadel töötavate karjuste ja viljakasvatajate üle. Jumalate, kuningate ja kuningannade võimusümbolite hulka kuulus aasaga rist, mis sümboliseeris igavest elu. Sümboli kasutusala on ebaselge, kuid on arvatud, et neid võidi kasutada sandaalidel paelte sidumiseks. Ainult Egiptuse valitsejatel oli õiguskobra kujutisele, mida võib leida niihästi kuningatroonilt kui kapuutsitaoliselt peakattelt, mis on saanud tuntuks Ramses II skulptuuridelt ja Tutanhamoni surimaskilt. Kleopatra ja talle eelnenud valitsejad kandsid keerulist peaehet, milles kaks sulge sümboliseerisid kandja kõrget seisust, päike, maakera ja jäärasarved aga olid viljakuse sümboliks. Ihu ligidal kanti mitmesuguseid õnnetoovaid amulette ehk ohutisi, nagu näitekspüha põrnikat skarabeust, ja need pandi lahkunule ka hauda kaasa. Populaarne õnnetoov märk oli wedjati silm ehk Horuse, taeva-
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
Mõistete töö 10.klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus) Criosfinkside(oinape...
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS AJALUGU VANA-EGIPTUS 1.Mõisted Vaarao – Vana-Egiptuse valitseja Hieroglüüf – Vana-Egiptuse kirjamärk Sfinks – inimese peaga lõvikuju Preester – usuliste kombetalituste läbiviija Püramiid – Egiptuse vaarao hiiglaslik haud Muumia – surnukeha, mida palsameeriti Sarkofaag – Kaunistatud kirst, millesse asetati surnukeha Tempel – Usuliste rituaalide jaoks rajatud hoone. Obelisk – ülalt kitsenev kõrge kivisammas Geomeetria – maamõõduteadus Aritmeetika –arvutamisõpetus’ 2.Egiptuse asend ja loodus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas Niiluse jõe orus . Seal on maailma üks pikem jõgi, mis suubub vahemerre. Mõlemal pool Niilust laiub eluta kõrb, kuid jõe org on viljaks ja sobib hästi põlluharimiseks. 3.Üks Vana – Egiptuse jumal Vt õpikust. 4.Vaaraode tähtsamad tegevused. Menes – 3000 a eKr loob ühtse Egiptuse Ramses II - sõdis Süürias hetiitidega ja sõlmis nendega rahulepingu Thutmosis II – Tegi 10...
4) Silmad olid väga hingestatud, figuurid aga lihtsustatud. Keha oli veider, proportsioonid paigast ära. Kohmakad. Jalad ja pea küljelt, keha ja silm otse. 5) Maailma vanim kirjasüsteem (kiilkiri), ratas 6.Vana-Egiptus. Püramiidid 1) 3000 aastat eKr 2) Vaaraode matmiseks. Cheopsi, Chefrene ja Mykerinose püramiidid 3) Nad uskusid elu pärast surma. Oli mitu jumalat 4) Pea, keha, alakeha külgvaates, silm ja ülakeha eestvaates. 7.Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst 1) Ramses II matusetempel, Hatšepsuti matusetempel. 2) Lihtrahva kujud on väiksemad, elavamad, vabamad, tihti puidust ja värvilised. Neid vajati vaarao hauatagusesse ellu orjadeks. 8.Ehnatoni-aegne kunst 1) 14.saj eKr 2) Uus riigi usund. Kunst muutus tõepärasemaks 10.Vanakreeka kunst 1) Vana aeg - 600-480 eKr Õitse aeg - 480-323 eKr Hiline aeg -323 eKr-30 pKr 2) Dooria, joonia ja korintose stiilid 3) Eeskujuks megaron. Ristkülikust põhiosa + eesruumid kitsamatel külgedel
History of Different cultures Maile Kikerpill 2013 The Roman Empire began as a farming community on the Tiber River in central Italy was occupied in the 700 BC by 500 BC the area was dominated by Etruscans by 300 BC the Latins ruled central and southern Italy in 264 BC the Latins began to dispute the territorial ambitions of the Carthaginians known as the ,,Punic Wars,, finally destroyed in 146 BC By 70 AD Rome ruled every country that touched the Mediterranean was not the largest empire in total territory in world history until 27 BC the Roman Empire was a Republic Julius Caesar declared war on the Roman Senate itself became sole ruler Brutus, Cassius and others assasinated Julius Caesar Octavius declared himself "Caesar Augustus" and first Emperor of Rome 200 years of peace followed by 100 years of warfare in 284 AD Diocletian divided the Roman empire into two halves: East and West in 306 Constantine I declared Christianity in 401 ...
i tempel · pindala u. 300*100 m · · puudus oskus ilma sammasteta ehitada · sammastel hieroglüüfid · samasõul väga palju figuraalkompositsioone Ramses II tempel · kalju sisse ehitatud · sissekäigu juures tema kujud · hieroglüüfid, mis rääkisid tema elulugu Hatepsuti hauatempel · kaljusse osaliselt sisse ehitatud Skulptuur kaks suunda: 1) kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2) kujutavad lihtrahvast ja loomi
). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisid II at. eKr. töötlema rauda ning valmistasid sellest relvi ja tööriistu. 13. saj. eKr. pidasid hetiidid ägedaid võitlusi Egiptuse riigiga, ent Kadezi lahingus (u. 1274 eKr.) õnnestus Ramses II vägedel hetiite võita. Umbes 1258 eKr. sõlmisid Ramses II ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu, mis on tõenäoliselt ajaloo esimene tänapäevani säilinud rahulepe. Sellega jagati Lähis-Ida omavahel ära: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamuse Süüriast. Enamlevinud teooria järgi oli Hetiidi riigi lõpu nn. mererahvaste rünnak, milles hävis tõenäoliselt ka kreeklaste Mükeene kultuur. Foiniikia
jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod kuningad Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki.
· ,,Jutustus Sinuhest" · Hüksolaste sisseränne o Pronks o Sõjavankrid UUS RIIK (u 15501075 eKr) · Vallutati palju uusi alasid · Suurima võimsuse periood · Naisvaarao Hatsepsut · THUTMOSIS III sõjakas, võimsuse rajaja o Karnaki tempel · EHNATON o Usureform o Nofretele · RAMSES II o Abu Simbel tempel Tsivilisatsiooni langus · 1075525 a eKr Hiline periood · 525332 a eKr Pärsia · 33230 a eKr hellenistlik periood o Aleksander Suur o Ptolemaiosed o Kleopatra VII · 30 eKr641 pKr Rooma Bütsantsi periood o Ristiusk o 7. saj. Islam Riigi ja ühiskonnakorraldus · Võimupüramiid (vt. tabel)
Rauaaeg 2. Mesopotaamia kunst VI at e.m.a. 6. sajand e.m.a 3. Egiptuse kunst 2850 e.m.a 715 e.m.a 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. 4. Egeuse kunst 5000 a tagasi 12. sajand e.m.a. 5. Kreeka kunst I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; II Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); III Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see
linna valitseja Eudea; Assüüria kuningas Borgundi püstpalkkirik Norras; Karl Suure ratsakuju Madeleine kirik; Durhami katedraal; Pisa katedraal; viimse kohtupäeva stseen Herodotos; Pythagoras; Hippokrates; Kuningas Oidipus; Oresteia; Hera tempel Jacques Louis David; Madeleine kirik Pariisis; Panteon Pariisis; Tartu Ülikooli peahoone Rooma Peetruse basiilika; Kolm meest tulises ahjus Erinevad püramiidid vaaraodele. Nt: Hatšepsut, Ramses II, Tutanchamon. Vanim astmikpüramiid: Imhotepi tehtud vaarao Džoserile Francois Boucher; J.B. Simeon Chardin; A. Watteau Hagia Sophia kirik; San Vitale; Vladimiri Jumalaema Rhodose koloss; Milo Venus; Laokooni skulptuurgrupp Aacheni lossikabel Sandro Boticelli; Masaccio; Leonardo da Vinci; Michelangelo; Raffael Theopanes; Andrei Rubljov; Sofia kirik Eugene Delacroix; Constable; Turner
ÜRGAEG Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuur...
· Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas neile võidu vaenlase üle. Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest üks laskis nooli, teine juhtis sõidukit. · Aastal 1400 eKr muutis kuningas Supiluliuma selle võimsaimaks riigiks Lähis- Idas. · Aastal 1275 eKr toimus egiptlaste ja hetiitide vahel suur Kadesi lahing, mille tulemusel sõlmiti kuningas Hattusili III ja Ramses II vahel rahuleping. Süüria põhjaosa jäi hetiitidele, Palestiina egiptlastele. · Hetiitide kultuur austasid taevajumalat, hakkasid kasutama kiilkirja ja aastal 1300 eKr õppisid rauda töötlema. Aastal 1200 eKr tabas hetiidi riiki tundmatute rändhõimude rünnak. Hetiidi riik 1700 eKr-1200 eKr Pärsia riik · Pärsia riik asus Ees-Aasias, Iraani kiltmaal. Nendel aladel oli maa viljakas ning põldu hakati harima juba muistsel ajal.
Vana-Egiptus 1. Kuidas periodiseeritakse vana-egipuse ajalugu?-Vaaraode dünastiate järgi. Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku mil keskvõim oli tugev aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes 2. Millal oli Egiptuse kunsti kõrgaeg?- 2700-1000 a. e.Kr. 3. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti?- Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu seda tehti et muumiad säiliksid. 4. Nimeta 3 kõige kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad?- Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose: Kairo lähedal Giza väljal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis?- Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum?- Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest tuntuim on Tutanhamoni 7. Mille poolest erinevad li...
Vana riik (u. 2650-2100 eKr.) - valitsejate võimu ja stabiiluse kõrgaeg (püramiidid Gizas). Keskmine riik (u. 1950-1650 eKr.) - võimukeskus koondus Teebasse ja perioodi lõpetab Aasiast pärit hüksoslaste sissetung deltasse. Uue riigi periood (u. 1550-1075 eKr.) - võimsuse hiilgeaeg (hobukaarikud), mil alistati Palestiina ja Süüria (hetiidid ja Kadeži lahing). Selle perioodi kuulsaimad valitsejad olid Thutmosis III ja Ramses II. Hilis-Egiptuse periood (u. 1075-525 eKr.) - periood, kus esinesid ka võõramaised valitsejad (assüürlased). 4. saj.- 30 eKr. - Kreeka päritolu valitsejad. Kuningavõim Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg). Oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester ja seadusteandja (Vaarao Egiptuse keeles „suur maja“. Kui vaarao elas siis ta oli Horos, kui ta suri siis muutus Osiriseks.
Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid. Uus riik-Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.-20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja Tuthmosis II, Amenhotep II ja Amenhotep IV, Seti I, Ramses II ja Ramses III. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik 1000 aastat eKr. Kultuur Egiptuse kultuuri oli sügavalt religioosne, seda iseloomustab suur jumalate arv. Egiptlaste usk oli polüteistlik. 14. sajandil e.m.a. püüdis vaarao Echnaton nõrgendada preesterkonna võimu. Arvukate kohalike jumalate teenimise asemel kehtestati kogu riigis ainujumaluse kultus. Echnaton kuulutas jumalaks Päikeseketta - Atoni Amon-Ra asemele. Peale Echnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon, mil
teise nime Jisrael e Iisrael "see, kes võitleb Jumalaga". Tema 12st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu, neid kutsuti BeitJisraeliks e Iisraeli kogukond. Kujunemine, teke Jaakobi pojad müüsid noorima venna Joosepi orjaks Egiptusesse, hiljem pidi sinna kolima kogu Iisraeli rahvas. Nad sattusid nagu teisedgi võõramaalased, egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle. Mooses viib iisraellased Egiptuse orjandusest välja, tõestades vaarao Ramses II, et juudi rahva Jumal on kõige vägevaim. Jetsijat Mitsraim e Väljaranne Egiptusest on juudi rahva ja judaismi tekkimise pöördepunkt. Moosese kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel üle kümme käsku (Kümme jumala Sõna) koos Tooraga. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Uskumused
· http://www.ratsaliit.ee/est/g135s1781 Kristi Pedanik 5 TULEMUSED finaal Parkuur nr. 1 - 95 cm; art. 274.5.3, kahefaasiline Hobune Koht Võistleja sünniaasta/sugu/tõug/isa/ I FAAS II FAAS sünnimaa/omanik RAMSES Helena Palu I 2003/R/Eesti/Ruttar/Ando/EST/V. 0 47,08 0 30,54 RK Kuldne Kabi Palu ARAMIS Sandra Liis Hääl II 1999/R/ristand/EST/BCM Estonia 0 47,94 0 30,63 RK Kuldne Kabi OÜ Linda Randpere HIPI
Teeba eeslinnades Karnakis ja Luksoris. Tavaline Egiptuse kindlustempel oli nelinurkne,kindlustatud, muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks (selle juurde viis Niiluse juurest tee), järgnes sammasõu, seejärel pealt kinnine sammassaal, viimane ruum oli sekos, kus asus jumala kuju ning kuhu võisid siseneda ainult preestrid. Selline oli näiteks Hatsepsuti tempel. Suurim oli peajumal Amon-Ra tempel Karnakis. Vaarao Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mille sissekäiku kaunistavad 4 kolossi. Pärast Assuani paisu ehitamist oleks tempel vee alla jäänud, seetõttu saeti see kaljust välja ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Egiptlased võtsid esimesena kasutusele tugisambad. Nende baas ja tüves olid lihtsad, kapiteelid olid rohkem kaunistatud, Peamiselt oli nelja tüüpi sambaid kapiteel kinnine papüürusleht,kapiteel lahtine papüürusleht, lootossammas, palmisammas.
Vanariik- 1. astmikpüramiid, Gizas püramiidide väli (Cheops jne) Keskmine riik- Vaarao Amenemhet viis pealinna tagasi Memphisesse. Alam-E hüksoslaste võimu all Uus riik- Ahmos kihutas hüksoslased välja ja taastas riigi ühtsuse.Kuningate org, Teebasulatuslik templite ehitus, Thutmosis III ajal sõjaretked Aasiasse, vallutas Palestiina, Süüria- E võimsuse kõrgperiood. Ehnaton püüdis teha Atonist ainujumalat- rajas uue pealinna Ahet-Aton. Ramses II- võitlus hetiitidega Palestiina ja Süüria üle Hiline periood- E jagatud ülem ja alam E-ks. Assüürlased alam-Esse. Pärsia ülemvõim, A.Suure valitsemise aeg,Ptolemaioste rik, Rooma võim. V-E riigi-ja ühiskonnakorraldus: Jumalad müüt: 12.V-E kultuurisaavutused: Hieroglüüfkiri(IV ja III at vahetusel), papüürus, lühijutud, päikesekalender, geomeetria-ehituses, oskused arstiteadustes-palsameerimine, Suured mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid, obeliskid. 4
Arvatavaks algkoduks on Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis .On Kaasaaegsete rahvaste esivanemad. 2.Hetiitide impeerium(sajandid ,lühiiseloomustus,saavutused ,usund) Hetiidid asusid Väike-Aasiasse hiljemalt teise aastatuhande esimestel saj. eKr.1700 a. eKr. kujunes neil tugev riik ,mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa Väike-Aasia kesktasandikul.8 saj. eKr sõdisid Hetiidi kuningad Süürias ja Palestiinas Egiptuse Uue riigi vaaraodega ja sõlmisid vaarao Ramses teisega rahulepingu,mis jagas Hetiidi ja Egiptuse mõjupiirkonad Süürias ja Palestiinas.1700 a. paiku eKr. esile kerkinud hetiitide impeeriumi moodustasid väiksemad sõltkasriigid,mis kõik allusid hetiidi kuningale.Kaarikuvägi tagas hetiitide sõjalise edu. Hetiitide võimu ajal hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamisel kasutama rauda. Riigi valitsemisel etendas olulist rolli aristokraadid.Kuningal tuli sageli arvestada ülikute vastasseisu ning relvastatud vastuhakkudega
Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad. · Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga) Uus Riik · Templiarhitektuur, nt: Luxori ja Karnaki templid · Püloonid - templi väravehitised, mille ees on värvilised lipud. · Obelisk sihvakas, teravatipuline monument templi ees(idas) · Kaljutemplid, nt: Ramses II kaljutempel Abu Simbelis · Kaljuhauad, nt: kuninganna Hatsepsuti kaljutempel Deir el-Bahari'is Vana - Egiptuse pinnakunst · Egiptuse poos - inimese kujutamise viis vanaegiptuse kunstis, kus figuuri pea, käed, alakeha ja jalad on külgvaates ning õlad ja silm eestvaates · valitses üldistamine ja stiliseerimine · värvi kasutamine maitsekas ja dekoratiivne, mitte loomulik · Perspektiivi ei tunta Skulptuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
