5 kb DNA-d). Teine võimalus on vektori pakkimine teise viiruse valk-kesta (envelope) sisse, mis määrab seostumise ja infektsiooni spektri. Nimetatakse viiruse pseudotüüpideks.(2) Adenoviirused Nakatavad arvukalt mittejagunevaid inimese rakke. Hingamisteed, sooletrakt. Kasutatakse ulatuslikult elusvaktsiinina respiratoorsete infektsioonide korral. Adenoviiruse DNA läheb raku tuuma, kus ekspresseeritakse transgeen. Rekombinantne DNA ei integreeru raku kromosoomi ja ei püsi seetõttu rakutuumas kaua. Seetõttu tuleb adenoviirus süsteemi puhul teraapiat korrata. Adenoviirusvektorite puhul on probleemiks mõne adenoviiruse geeni ekspressioon (kuigi väga madalal tasemel), mille tõttu kujuneb välja immuunvastus ja vastavad rakud hävitatakse. Sellest on püütud erinevatel viisidel üle saada vähendades vektori koostises olevate viirusvalkude hulka.(2) AAV süsteem (Adeno-Associated Viruses) Pisikesed mittepatogeensed üheahelalised inimese DNA viirused, mis integreeruvad
· Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. · Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi, b) tärklise c) lipiidide, d) valkude oksüdatsioonil. · Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt: a) hapniku, b) süsihappegaas, c) püroviinamarjahapet, d) piimhapet · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas, b) Golgi kompleksis, c) karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul, d) mitokondrites. · Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: a) püroviinamarjahape, b) äädikhape, c) piimhape, d) hapnik. · Ühe glükoosimolekuli lagundamisel CO2-ks ja H2O-ks saadakse ATP molekule maksimaalselt: a) 32, b) 34, c) 36, d) 38. · Süsihappegaas seotakse: a) anaeroobsel glükolüüsil, b) tsitraaditsükli reaktsioonides, c) vee fotooksüdatsioonil, d)
Eluetapid · raku nakatamine(raku pinnaga seondumine ankurmolekulide abil) · viiruse sisenemine rakku 1. ümbrisega viirus: sulatab ümbrise rakumembraanida kokku, sisestab kapsiidi 2. ümbriseta viirus: endotsütoos või sisenemine otse läbi rakumembraani(sissesopistumine) · replikatsioon e. viiruse genoomi paljunemine rakutuumas või tsütoplasmas. Staadiumid: 1. varane e. ettevalmistav 2. hiline e. vegetatiivne (viiruse genoomi paljunemine,struktuurvalkude süntees,viirusosakese valmimine ja selle vabanemine peremeesorganismist) Viiruste kasutamine Transduktsioon viiruste poolt teostatav geenide ülekanne. Lüütiline elutsükkel 1. Viirusosake kinnitub raku pinnale ja sisestab oma genoomi rakku 2
DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. Võimalik on kasutada ka nn. DNA püssi, mille abil saab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Nii ühel kui ka teisel juhul õnnestub siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatatud võõra DNA vastu võtnud, on sisestatavale geenile veel lisatud antibiootikumiresistentne märgistusgeen. Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake promootor.
süntees. Etapid: lisandub ensüüm RNA-polümeraas, see seondub DNA ahela promootor piirkonnaga, ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti, RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli, RNA- polümeraas jõuab terminaatorini, lõpeb mRNA, tRNA, rRNA süntees, DNA omandab uuesti biheeliksi kuju, RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse. - Replikatsioon: rakutuumas toimuv DNA süntees, mille tulemusena saadakse DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. 2. Geeni struktuur (promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator) ja geneetilise info edastamine. Intronid, eksonid, RNA splaising, pöördtranskriptsioon ja pöördtranskriptaas (õp lk 37, 40), genoomipank (lk 39). DNA sekveneerimine – mõiste. Vt esitlust
3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas ● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj Iga raku ehitus on vastavuses tema ülesandega organismis. Sarnase ehituse ja elutugevusega rakud moodustavad koe. EPITEELKUDE Iseloomustus: katab keha ja elundite pinda. On kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval. Rakuvaheainet on vähe. Ülesanded: eraldab keha väliskeskkonnast
3 1 MILLEST GEEN KOOSNEB? Lõppeva sajandi kõige olulisem avastus geneetika vallas oli James Watsoni ja Francis Cricki järeldus, et geenid koosnevad desoksüribonukleiinhappest (DNA ), mis kujutab endast erilise struktuuriga pikki polümeerseid ahelaid. DNA sisaldab kombinatsioone neljast erinevast keemilisest ühendist, lämmastikalusest, mida tähistatakse tähtedega A, T, C ja G. Igas rakus (mõne üksiku erandiga) on olemas rakutuum, rakutuumas asub genoom - organismi DNA täielik komplekt, mis on koondatud kromosoomidesse. Inimesel on 23 paari kromosoome, kusjuures igas paaris on üks kromosoom pärit emalt ja teine isalt. 1.1 Geeni ülesanded Iga geen peab olema võimeline täitma kahte ülesannet. Selleks, et geen võiks päranduda uutesse tekkivatesse rakkudesse ja järglastesse, peab ta tootma täpseid endasarnaseid koopiaid. Säärast koopiakirjutamist nimetatakse replikatsiooniks.
ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer- päristuumse raku kahte DNA ahelat ehk KROMATIIDI ühendav koht Karüokenees- mitoosi käigus toimuv rakutuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma ning rakuorganellide jagamine mitoosis tekkiva kahe uue raku vahel Kromosoom- DNAst ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad kindlas järjestuses paiknevad geenid Kromatiid- üks kahest identsest kromosoomi osast Kromatiin- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu Kääviniidid- rakujagunemisel tekkivad niitjad valgud, mis kinnituvad tsentromeeri külge Tsentromeer- loomaraku jagunemisel kääviniitide moodustamises osalev organell Tsentriool- loomarakud esineva tsentrosoomi osa Tuumake- rakutuuma piirkonnad, kus tehakse ribosoome Homoloogilised kromosoomid- sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid Diploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes koruses ehk homoloogiliste paaridena
MÕISTED: Tsütoplasma- poolvedel raku sisaldis, mis täidab kogu rakke. Tsütosool- tsütoplasma vedel osa. Prokarüootne rakk- tuumata rakk Eukarüootne rakk- tuumaga rakk 4. Raku tuuma koostis, tähtsus, mõisted: kromatiinaine, eukromatiin, heterokromatiin Tuumaümbris, karüoplasma, tuumake. Tuuma on kogunenud peaaegu kogu raku DNA, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Kromatiinaine- DNA, mis on seostunud valkudega ning asub rakutuumas Eukromatiin- aktiivne DNA Heterokromatiin- mitteaktiivne DNA 5. Mõisted Homoloogilised kromosoomid- Liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi osa Geen- DNA üks lõik, mis määrab ühe valgu või RNA täpse struktuuri Alleel- geeni esinemisvorm Sugukromosoomid- kromosoom, mis on eri sugupooltel erinev Autosoomid- kromosoom, mis on kõikidel isenditel samasugune Haploidne- kaks korda vähenenud Diploidne- kahekordne Genotüüp- raku kogu geneetiline informatsioon
RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel kõik organismid koosnevad rakkudest rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour...
1.1 elu omadused Bioloogia uurib elu. Elu määratlemine on võimalik ainult mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu nimetatakse Biomolekulideks. Näiteks sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped ja vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiak...
munarakud (munarebud) 6. tsütoplasma koostis ja ülesanded- peamiseks koostisaineks vesi , selles on lahustsund palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid, esindatud kõik biopolümeerid, mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks 7. rakutuuma ehitus ja ülesanded- rakutuumas paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma karüoplasma. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, tuumas asuvad tuumakesed. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse 8. tuumakese ülesanded- kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine 9. rakumembraani ehitus ja ülesanded- rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda
Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. Võimalik on kasutada ka nn DNA püssi, mille abil saab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Nii ühel kui ka teisel juhul õnnestub siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatatud võõra DNA vastu võtnud, on sisestatavale geenile veel lisatud antibiootikumiresistentne märgistusgeen. Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake promootor
translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. (vt esitlusi Translatsioon ja Transkriptsioon) REPLIKATSIOON- kromosoomide koostisaine DNA kahekordistumine. Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C ● DNA-polümeraas keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja kummagi esialgse ahela kõrvale sünteesib uue ahela. TRANSKRIPTSIOON- DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Tuumas.Viib läbi ensüüm RNA- polümeraas. ● ETAPID: 1) lisandub RNA-polümeraas; 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga;
Anorgaanilised ained Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. ka orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad on alguse saanud Maad asustanud organismidest. Kõige rohkem on organismides hapnikku, süsinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. (CHNOPS=98%) Orgaanilisi aineid on organismides 18% ja anorgaanilisi 82%, peamiselt vesi. Anorgaanilised ained: Vesi 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujund...
Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA koostisesse kuuluvad ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Enamiku rakus leiduvast RNAstvõime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: 1) Informatsiooni-RNA ehk mRNA (toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika) 2) Trnasport-RNA ehk tRNA (ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine) ja 3) Ribosoomi-RNA ehk rRNA (osaleb valgusünteesis). Tabel 4: DNA monomeeride nimetused ja tähised Lämmastikaluse nimetus Monomeeri nimetus Monomeeri tähis Adeniin Adenosiinfosfaat A guaniin guanosiinfosfaat G
2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Sünteesiproduktid liiguvad kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi kaudu raku erinevatesse osadesse. Funktsioon: lipiidide süntees, biosünteesitud ühendite suunamine nende lõplikku paikka. 10. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda rRNA´st ja valgu molekulidest. Ribosoomid moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees.(mujal elusorganismis ei sünteesita) Ribosoome võib leida ka suuremates rakuorganellides(motokonder, kloroplast), kus need sünteesivad vastavale organellile vajalikke valke. 11. Lüsosoomide funktsioon. Lüsosüümid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. Primaarsed lüsosüümid sisaldavad üksnes ensüümivalke, sekundaarsed lüsosüümid sisaldavad
käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne (A=U. T=A, C=G, G=C) RNA molekul; universaalne protsess, kuna toimub nii eel- kui päristuumsete organismide rakkudes) ja translatsioonile (sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktsiooniga valgud; mRNA esimest järku struktuur määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse, toimub geneetilise info lahtimõtestamine). Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel mRNA (informatsiooni-RNA) molekulid, mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusel saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid, mis osalevad organismi kõigi tunnuste avaldumises. Tegu on matriitssünteesidega, mis tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse
vesiniksidet. RNA-ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest esimest järku struktuur. Tema molekul ei ole kaksikspiraal. RNA-l võib olla ka teist järku struktuur, selle ülesandeks on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku. RNA ülesanne: päriliku info realiseerimine. RNA osaleb pärilikkuse avaldamises ja geneetilise info realiseerimises. · Informatsiooni-RNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi paika e. ribosoomidesse. · Transport-RNA ehk tRNA ülesanne on geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. · Ribosoomi-RNA ehk rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinhape e. DNA.DNA on kõikides organismides alates bakterites lõp. Imetajatega. Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Organismi paljunelmise kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome
Taimetoiteelemendid Loengu konspekt 1) N taimetoitelemendina ja N- väetise liigid N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin)
HCl aitab toitu seedida. 20. DNA ja RNA võrdlus (erinevused, sarnasused) Sarnasused: Nukleotiididest koosneb RNA ja DNA. Happejäägiks mõlemal fosfaatrühm. 3 lämmastiku alust on samad. Erinevused: DNA molekul on kaheahelaline, RNA ühe. DNA sahhariidideks on desoksüriboos, RNA-l riboos. Lämmastikalus tümiin (DNA), lämmastikalus uratsiil (RNA) 21. RNA ülesanded mRNA Informatsiooni-RNA, mis toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta. tRNA transpordi-RNA, tRNA molekuliga ribosoomidesse saabuva info lahtimõtestamine. rRNA ribosoomi-RNA, osaleb valgusünteesis ja kuulub ribosoomide ehitusse. 22. Nimeta rakuorganellide ülesanded: tuum, mitokonder, kloroplast, Golgi kompleks, sile ja kare tsütoplasmavõrgustik, lüsosoom, vakuool, tsütoskelett, ribosoom, tsentrosoom, rakumembraan, rakukest, vibur
PÄRILIKKUSE ALUSED 1. DNA, GEENID JA KROMOSOOMID Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega: · Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kromosoomides olev DNA säilitab pärilikku informatsiooni: · Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · See aine on DNA. · DNA on kõikides organismides. · Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. · Organismi paljunemisel kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. · Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi keharakus on pooled kromosoomid pärit isalt, pooled emalt:
Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Ta on pidevas liikumises ning seob kõik raku organellid tervikuks. Rakutuum kahemembraanne organell. Pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma sees on karüoplasma. Sisaldab pärilikkuse ainet (DNA, RNA molekule). Rakutuumas on üks või mitu tuuma, mis osalevad rRNA sünteesis ja ribosoomide moodustamisel. Rakutuuma ülesanded: · Kogu raku elu juhtimine. Kui rakutuum hukkub või kaob, siis hukkub peagi ka rakk. Kui seda aga ei juhtu, siis rakk kindlasti ei jagune. Kromosoom koosneb 1 DNA molekulist ja valkudest. JOONIS 12. Kromosoomi valke nimetatakse histoonideks. Olulisim ehitusmaterjal on DNA. Kromosoomis on palju infot. Inimesel on 46 kromosoomi
8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi b) tärklise c) lipiidide d) valkude oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus piisavalt olema: a) hapniku b) süsihappegaasi c) püroviinamarihapet d) piimhapet 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas b) Golgi kompleksis c) karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul d) mitokondrites 12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: a) Püroviinamarihape b) äädikhape c) piimhape d) hapnik 13. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule maksimaalselt: a) 32 b) 34 c) 36 d) 38 14. Süsihappegaas seotakse: a) anaeroobse glükolüüsil b) tsitraaditsükli reaktsioonides c) vee fotooksüdatsioonil d) Calvini tsükli reaktsioonides 15
e antigeeni siduvad kohad on erinevad. organismi regulaatorid liikumine energia varuaine 7. NUKLEIINHAPPED DNA JA RNA rakkudes einseb kaks nukleiinhaped: DNA ja RNA polümeerid DNA päriliku info säilitaja ja asub rakutuumas RNA päriliku info kandja DNA looduses ainulaadne molekul kaheahelaline spiraal kokkupandud nukleotiididest moodustunud suhkrust nimega desoksüriboos, fosfaatrühm, lämmastikalustest adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C), tümiin (T) erinevate lämmastikaluste järjestus DNA ahelas kannab endas pärilikku infot DNA nukleotiidse järjestuse alusel sünteesitakse RNA-molekulid,
kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanil paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid mistõttu näib membraanistik kare. Ribosoomid Kaheosaline Mõlemad osad koosnevad ribosoomi RNA(rRNA) ja valgu molekulidest. 18-23 nanomeetri suurune ühes rakus on tuhandeid ribosoome Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Pärast seda liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse, kus osa neist kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ülesandeks on valkude süntees valgu sünteesi ajal moodustavad ribosoomid polüsoome sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga. Ka mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome, kus sünteesitakse nendele organellidele vajalikke valke Lüsosoomid
..... on Biopolümeerid, mille monomeerideks on Nukleotiidid. (tähistatakse suurte tähtedega: A;T;C;G ja U) T-ainult DNA-s U- Ainult RNA-s J. Watsoni ja Fr. Crick-i poolt. DNA struktuuriks on BIHEELIKS Komplementaarsus on seaduspärasus, mille järgi moodustuvad kõrvuti olevates ahelates nukleotiidide paarid. Kui ühes ahelas on A, siis teises on T Kui ühes on G , siis teises on C Paare ja ahelat hoiavad kos vesiniksidemed. DNA molekul asub kromosoomides, misa asuvad rakutuumas. DNA lõike nimetatakse Geenideks. DNA tähtsus: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. RNA on peamiselt üheahelaline RNA-s on lämmastikualused A,U,C,G RNA erinevused DNA-st: 1) ei moodusta BIHEELIKsit 2)Ei sisalda T nukleotiidi, sele asemel on U(täht on tulnud lämmastikaluse nimest URATSIIL) RNA-d on kolme tüüpi: 1)Informatsiooni RNA (mRNA) 2)Trransport RNA( tRNA) toob aminohapped ribosoomi 3) Ribosoomi RNA (rRNA) ribosoomi ehitusmaterjaliks DNA-Desoksuribonukleiinhape
Kalifornias oli loodud esimene GM bakter ning aastal 1983, Belgias ja Missouris esimesed GM taimed. Teistest liikidest pärit geene võib viia organismi ka ristamise, rakkude fuseerimise (liitmise) või viiruste abil, kuid vastavalt seadusandlusele need organismid ei ole GMO-d. (Keskkonnaministeerium, 2004.) Geneetilise muundamise abil on võimalik siirdada organismi väga kaugete liikide geene või tehisgeene. (Eestimaa Looduse Fond, 2006). GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest vähe. Igas rakutuumas on ligikaudu 10000 50000 geeni ning kui viia organismi veel üks geen erineb selle GMO genoom eellase omast kõigest 0,00002% võrra. (Keskkonnaministeerium, 2004.) Geenitehnoloogia väljendab nii meie lootusi ja unistusi ning see võimaldab meie elukvaliteedi paranemist ning mõned, kuid mitte kõik GM-tooted võimaldavad isegi rohkemat, kui meie veel mõni aeg tagasi unistada oskasime. Geenitehnoloogia meetmed
tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. · Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku · Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. · Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. · Ribosoomid kaheosalised, koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. · Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevatest tuumakestest. · Ribosoomides toimub valkude süntees. · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks. · Lüsosoom- ühekordse membraaniga põieke, milles lõhutakse mitmesuguseid aineid. · Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises.
säilitamine ja edasiandmine 7)leidmine tuumas, mitokondrites, tuumas, mitokondrites, kloroplastides kloroplastides, ribosoomis, tsütoplasmas 6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale "õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb ära tRNA antikoodon. Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet.
säilitamine ja edasiandmine 7)leidmine tuumas, mitokondrites, tuumas, mitokondrites, kloroplastides klooplastides, ribosoomis, tsütoplasmas Põhilised RNA-de klassid rakkudes, nende funktsioonid. On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütopalsmas olevatesse ribosoomidesse. 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ”õiged” aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb tRNA antikoodon.Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet.
Autonoomselt replitseeruvad struktuurid Mitokondrid autonoomsed, paljunevad iseseisvalt, oma DNA- maatriks. Täidavad energeetilisi ülesandeid: hingamine ja ATP süntees. Plastiidid- autonoomsed, omavad enda DNA-d, ribosoome. 16.Plasmageenide olemasolu kindlaxtegemine tsütoplasmas: plasmageen on pärilikkuse kandja tsütoplasmas. 17. CMS tsütoplasmaline isaline steriilsus Alloplasmalised liinid 18.Pärilikkuse kromosoomiteooria: 1. Pärilikkuse materiaalsed kandjad paiknevad rakutuumas asuvates kromosoomides. 2. Geenid paiknevad kromosoomides lineaarselt, alleelsed geenid homoloogiliste kromosoomidega identsetes punktides (lookustes). 3. Ühes kromosoomis paiknevad geenid moodustavad liiteliste e.aheldunud geenide grupid aheldusrühmad. 4. Aheldusrühmi on samapalju kui on somaatilistes rakkudes homoloogiliste kromosoomide paare. 5. Liitelisus ei ole absoluutne konjugeerunud homoloogilised kromosoomid vahetavad lõike
) Geen- Täielik nukleiinhapete järjestus, mis on vajalik funktsionaalse geeniprodukti(polüpeptiid, RNA) sünteesiks. pärilikkuse elementaarüksuse, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi: määrab ühe valgu järjestuse. Struktuurgeenid- info RNA ehituse kohta (mRNA, tRNA, rRNA) Regulaatorgeenid- kontrollivad struktuurgeenide aktiivsust ja avaldumist Kromosoom- pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kormosoomid paiknevad rakutuumas ja koosnevad DNAst. DNA on seotud struktuursete valkudega(histoonid) ja regulatoorsete valkudega(transkriptsioonifaktorid, replikatsioonivalgud). Sisaldab 3 funktsionaalset elementi: replikatsiooni origin-punktid, tsentromeer, telomeersed järjestused. Telomeerid- takistavad kromosoomide otste kleepumist, abistavad DNA molekulide otste replikatsioonis, kaitsevad DNA molekulid otsi ensümaatilise lagundamise eest. Somaatilistes rakkudes 500-3000 tandeemset kordust
Täidavad energeetilisi ülesandeid: hingamine ja ATP süntees. Plastiidid- autonoomsed, omavad enda DNA-d, ribosoome. 16.Plasmageenide olemasolu kindlaxtegemine tsütoplasmas: plasmageen on pärilikkuse kandja tsütoplasmas. 17. CMS tsütoplasmaline isaline steriilsus Alloplasmalised liinid 18.Pärilikkuse kromosoomiteooria: 1. Pärilikkuse materiaalsed kandjad paiknevad rakutuumas asuvates kromosoomides. 2. Geenid paiknevad kromosoomides lineaarselt, alleelsed geenid homoloogiliste kromosoomidega identsetes punktides (lookustes). 3. Ühes kromosoomis paiknevad geenid moodustavad liiteliste e.aheldunud geenide grupid aheldusrühmad. 4. Aheldusrühmi on samapalju kui on somaatilistes rakkudes homoloogiliste kromosoomide paare. 5
1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2
· DNA tähtsus: päriliku info säilitamine, päriliku aine täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele · James Watson ja Francis Crick- avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri · RNA osaleb pärilikkuse avaldumises · RNA molekulide jaotus: mRNA (informatsiooni RNA), tRNA (transport RNA), rRNA (ribosoomi RNA) · Informatsiooni RNA- toob geneetilise ifno rakutuumas asetsevatest kromosoomidest ribosoomidesse · Transport RNA- informatsiooni RNA-ga saabunud info lahtimõtestamine, millest lähtuvalt toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse · Ribosoomi RNA- kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis · Karüoplasma- tuumasisene plasma · Tuumake- rRNA süntees, ribosoomide moodustamine
komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate 7) rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 8) peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks Lüsogeenne elutsükkel Viiruse genoom seostub raku kromosoomiga. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus. Rakk paljuneb, paljundab ka viiruse genoomi. Järgneb lüütilime elutsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks.
muudel seadusega kooskõlas olevatel eesmärkidel. Mis on geneetika? Geneetika on teadus, mis uurib pärilikkust. Geneetika selgitab meile: - miks ma olen selline, nagu olen; - mida ühist on minul oma vanemate ja lastega; - miks ma erinen oma vanematest ja lastest; - kas haigused on "ette määratud". Organismi pärilik informatsioon on talletatud DNA-s ehk desoksüribonukleiinhappes. DNA paikneb igas keharakus, peamiselt rakutuumas. Ühes keharakus on umbes kahe meetri pikkune DNA lõik, mis sisaldab 30 000 kuni 40 000 geeni ja on osavalt pakitud 46 kromosoomiks. Kokku on inimesel 23 kromosoomipaari igast paarist üks kromosoom on pärit emalt ja teine isalt. Geneetilistest haigustest kõneldes on kuni viimase ajani silmas peetud kromosoomihaigusi (Downi sündroom) või siis ühe geeniga seotud haigusi (Duschenne'i lihasdüstroofia). Need on väga haruldased.
Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. Võimalik on kasutada ka nn DNA püssi, mille abil saab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Nii ühel kui ka teisel juhul õnnestub siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatatud võõra DNA vastu võtnud, on sisestatavale geenile veel lisatud antibiootikumiresistentne märgistusgeen. Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja, DNA osake promootor
TIFIC ja TFIIH. PolII-sõltuv transkriptsioon: vajalik fakrot - TFIID. Pol I ja Pol III promootoritel moodustub PIC üldjoontes sarnaselt Pol II promootoritega, kuid erinevaid faktoreid on vähem. PolIII-sõltuv transkriptsioon: vajalik fakrot - TFIIIC. promootorid on reeglina transkribeeritava ala sees. Promootorit tunneb ära TFIIIC (5 subühikut), mis toob kohale TFIIIB (koosneb TBP-st ja kahest TAF-ist) TFIIIB toob kohale Pol III. 13. Transkriptsioon - on RNA molekuli süntees, mis toimub rakutuumas interfaasi ajal + tsütoplasmas. Transkriptsioonifaktorid paiknevad tuumas. 14. Sidumissait on piirkond proteiinil, DNAl või RNAl, mille külge teised spetsiifilised molekulid ja ioonid moodustavad keemilist sidet. TATA box - TATA järjestus, paljude eukarüootsete geenide promootoralas olev konsensusjärjestus, mis seob üldist transkriptsioonifaktorit ja määrab seega ära transkriptsiooni alguskoha. 15
Nukleotiidide järjestusühendust nukleiinhappes nimetatakse nukleotiidisekventsiks. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatult võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. Nukleiinhapped avastati kõigepealt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus sellest tuleb ka nende nimetus. DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer. Monomeere ühendavad fosfordiestersidemed.DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid).
kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr- DNA taimerakkudesse viia. Võimalik on kasutada ka nn DNA püssi, mille abil saab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Nii ühel kui ka teisel juhul õnnestub siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatatud võõra DNA vastu võtnud, on sisestatavale geenile veel lisatud antibiootikumiresistentne märgistusgeen. Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake promootor.
Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Vastavalt rakutuuma olemasolule eristatakse eel- ja päristuumseid (pro- ja eukarüootseid) rakke. Sellest tulenevalt jaotatakse ka organismid pro- ja eukarüootideks. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ning eukarüootide hulka protistid, seened, taimed ja loomad. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Viimase karüoplasmas asuvad kromosoomid, milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo-, ja kloroplaste
organism energiat); N-lämmastik (nukleiinhapetes, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Lämmastikaluste Siledapinn tsütplasmvõrg.; Kloroplast( 2 aminohapetes, lämmastikuühendites. Suurendab vahel on vesiniksidemed. membraani, põhifunt fotosünt, sisaldab klorofülli); ühendite reaktsioonivõimet); P-fosfor (oluline DNA desoksüribonukleiinhape, asub rakutuumas, lüsosoom; mitokonder; Golgi kompleks; energiavahetuses, nukleiinhapetes, fosfolipiidides, luude kannab geneetilist infot. Kompleentaarsusprintsiip: e Vakuool( ühekihilise membraaniga; sisaldab vesilahust koostises, fosforit saab loomsetest toitudest.); S-väävel nukleotiide vastavus. A-T; G-C. Selline ehitus tagab kus varu ja jääkained; vee tagavaru; kindlustab
· Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. · Selle koostis on kolmeosaline: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. · Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. · RNA molekulide ülesandeks on osalemine pärilikkuse avaldumises (mRNA- informatsiooni-RNA; tRNA- transport-RNA; rRna- ribosoomi-RNA) · mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika · tRNA ülesandeks on mRNA toodud geneetilise info lahtimõtestamine. Toovad kohale ,,õiged" aminohapped · rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
6 Rakubioloogia Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht nn. tuuma lamiine (valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide võrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid, mis on moodustunud teatud kindlatest valkudest (1 keskel, 8 ümber). Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise- ja välismembraani kokku ja reguleerivad koos pooridega karüoplasma ja tsütoplasmavahelist ainevahetust.
7 Rakubioloogia Kokkuvõte: Rakutuuma ümbritseb 2 kontsentrilist membraani, mille sisepinnale kinnituvad tuuma lamiinid. Välismembraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga, s.t. et perinukleaarne ruum on otseses ühenduses ER kanalitega. RNA ja ribosoomid toodetakse rakutuumas ning eksporditakse tsütoplasmasse, kõik tuumas vajaminevad valgud aga sünteesitakse tsütoplasmas ning imporditakse tuuma. Materjalide vahetus tuuma ja tsütoplasma vahel toimub tuuma pooride kaudu. Tuuma poori väljast sissepoole läbivad need valgud, millel on küljes vastav signaalpeptiid e. NLS. Teatud kindlad nukleotiidjärjestused on vajalikud ka tuumast tsütoplasmasse transporditavatel RNA-del.
moodustab endoplasmaatiline retiikulumi ehk tsütoplasmavõrgustiku. Ainete rakusisene liikumine, seotud ka ainevahetuslike protsessidega. a) karedapinnaline ER pinnal paiknevad valgusünteesi organellid ehk ribosoomid b) siledapinnaline ER pinnal paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist Ribosoomid Koosneb 2st osast, mõlemad osad omakodra koosnevad ribosoomi-RNAst ja valgumolekulist. Ribosoomides moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valgusüntees. Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. a) primaarsed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke b) sekundaarsed lüsosoomid sisaldavad lagundatavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme Golgi kompleks Koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsiternikestest ja põiekestest ning neist ühendavatest kanalikestest.
edasiandmine 7)leidmine tuumas, mitokondrites, tuumas, mitokondrites, kloroplastides kloroplastides, ribosoomis, tsütoplasmas 8. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse (valgusünteesi toimumiskohta). Kodeeriv(pp-st) 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ”õiged” aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb ära tRNA antikoodon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
