Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vane- matega. Pärilikkuse uurimisega tegeleb geneetika. Muutlikus organismide võime muutuda ja seeläbi erineda oma vanematest. Kromosoomid rakutuumas pärilikkust kandvad kehakesed. Geen kromosoomi lõik, mis määrab ühe või mitu pärilikku tunnust. Inimesel on keharakus 46 kromosoomi, millest 44 on autosoomid, mis ei osale soo määramisel ja 2 sugukromosoomi, mis osalevad soo määramisel( XX naine, XY mees ). Genoom liigiomane, ühekordne kromosoomi komplekt. Koosneb 24 kromosoomist 22 autosoomi ja 2 sugukromo-soomi. Genotüüp issendi geenide ja nende erivormide ( ehk alleelide ) kogum.
sünteesi alustamiseks peab ühinema Pärilikkuse kandjad on kromosoomid( päristuumsetel- rakutuumas) Repl. (DNAsünt.), transkr.(RNAsünt.) , transl.(valgu sünt.), - nende kaudu kandub edasi ja avaldub pärilik info. REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON 1DNA-> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA mol. ->DNA 1 ahela nukl. Järjestusega kompl. RNA mol. · Toimub rakutuumas, vastava ensüümi osalusel · Toim. rakutuumas interfaasi ajal, vastava ensüümi läbiviimisel · Ensüüm keerab biheeliksi lahti · DNA keeratakse järk-järgult lahti · Sünteesib karüolpasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela · Sünteesitakse 1 ahela teatava lõiguga kompl.
Viirused jaotatakse: Nukleiinhappe alusel: *DNA viirused( herpes, adeno, papiloom) *RNA viirused(HIV, gripiviirus, punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) peremeesraku järgi: *taime-,looma-,putuka-,seene- jne viirused bakteriofaag-on viirus ,kes parasiteerib bakteritel Viiruste paljunemine: -ainult elusrakkudes!!!! -rakutuumas,tsütoplasmas 1.viirus kinnitub peremeesraku pinnale antiretseptoritega 2.viirusosake vabaneb ümbrisest või kapsiidist tsütoplasmas või rakutuumas 3.genoom on peremeesrakus vabanenud (1-3 raku nakatumine) Algab lüütiline elutsükkel 1.viiruse genoom kordistub rakutuumas/tsütoplasmas 2.toodetakse viirusvalgud 3.moodustuvad viirusosakesed, mis väljuvad peremeesrakust, peremeesrakk hävib Lüsogeenne tsükkel *Viiruse genoom seostub peremeesraku genoomiga ja ta jääb inaktiivseks. *peremeesraku paljunedes paljundatakse ka viiruse genoomi Viiruste tähtsus: *põhjustavad viirushaigusi(aitavad tugevdada imuunsüsteemi)
Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütopalsmas olevatesse ribosoomidesse. 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale "õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb tRNA antikoodon.Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet.
vahel) Komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamin ja Päriliku info realiseerimine e ülekanne järglasrakkudes valgu sünteesi teostamine Struktuur Pikk kaksikahelaline spiraal Lühemad üksikahelad, mille *ASUB: rakutuumas, kuju vastab ülesandele mitokondrites, *ASUB: rakutuumas, kloroplastides, bakterite tsütoplasmas, bakterite tsütoplasmas tsütoplasmas
PÄRILIKKUS 6.1 ORGANISMI TUNNUSTE KUJUNEMINE Pärilikkus-- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. - päristuumses organismis paiknevad need rakutuumas. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp-- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Ontogeen e. Surmageen st., et avalduvad valed geenid Terminaator e. Lõppkoodon lõpetab geeni tegevuse ( UAG) Initsiaatorgkoodon - ( AUG), m-RNA-s, mis alustab valgusünteesi, millele vastab amiinohape metioniin.
rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD JA VAJAVAD KOGU AEG UUSI VAKTSIINE! Papilloomiviirus - Evolutsioon: aeglane, areng koos peremeesorganismiga. - Genoom: Tsirkulaarne dsDNA (keskmiselt 8000bp) - Ümbris: puudub - Replikatsioon: rakutuumas peremeesraku replikatsioonimehhanismi abil. - Veise papilloomiviirus, inimese papilloomiviirus (HPV) (üle 100 HPV tüübi) - Enamik HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte. - Teatud HPV tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel erinevaid tüükaid. - Umb 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonnas nakkushaiguseid. - Kõige levinumad vähki põhjustavad tüved on HPV-16 ja HPV-18.
Taimerakk / Loomarakk Mõisted : Eeltuune rakk - rakk milles pole rakutuum eristunud. ( pärilikus aine ei ole tsütoplasmast membraaniga eraldatud , nt. bakterid) Päristuune rakk - rakk , milles on rakutuum eristunud. nt. taimed , loomad Rakutuum - organell , mis suunab ja kontrollib raku elutegevust. Seal paiknevad kromosoomid milles on pärilikus aine. Kromosoom - paiknevad rakutuumas , sisaldavad pärilikus ainet. Tsütoplasma - raku toitev poolvedel aine , milles paiknevad organellid. Organell - erinevad ehituse ja talitusega rakuosad. nt. ribosoomid. Rakukest - kaitseb ja annab taimerakule tugevuse. Kokkuvõte Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse , kuju , ehituse ja talituse poolest . Rakutuuma olemasolu alusel eristataske eel- ja päristuumseid rakke.
Geneetika-teadus pärilikkusest| pärilikkus-organismide genofondi pärandumine| genoom- liigile omane geneetiline materjal(krom.arv)|genotüüp-organismi kõik geenid ühes rakus| fenotüüp-organismi kõik tunnused|geen-pärilikkustegur|Replikatsioon-DNA kahekordistumine, toimub rakutuumas, protsess on mitoos|Transkriptsioon- on RNA molekuli süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal, teda teostab ensüüm- RNA polümeraas|Translatsioon- ehk valgusüntees toimub ribosoomides. Protseess algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. T. on universaalne protseess, kuna ta esineb nii euka kui prokaariootides|Geneetiline kood- selle abil saab leida igale koodonile vastava aminohappe|Tripletsus-ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s| Sünonüümsus-ühte aminohapet võib määrata mitu koodoni|Universaalsus-ühesugune
asemel esineb uratsiil (U; uridiinfosfaat). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast, omadused tulevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. RNA primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises, erinevad molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. Molekulide funktsioonide alusel võib RNA jagada informatsiooni- (mRNA; toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgussünteesi toimumise paika, tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse; kõige rohkem molekule), transport- (tRNA; ülesandeks mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine, õigete aminohapete kohale toomine ja nende lülitamine sünteesitava valgu ahelasse; sekundaarstruktuur on ristikulehe kujuga; molekuli paadumata otsa külge
Lk 61-Rakuorganellid 1. Kirjeldage tsütoplasmavõrgustiku ehitust. Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. 2. Mis ülesanded on tsütoplasmavõrgustikul? Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene transport ja karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. 3. Kuidas moodustuvad uued ribosoomid? Ribosoomid valmistatakse rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? Ribosoomidel puudub membraan. 5. Mis ülesandeid täidavad lüsosoomid? Lüsosoomid lagundavad aineid, mida enam rakk ei vaja. 6. Kirjeldage mitokondri ehitust. Mitkonder on ümbritsetud kahe membraaniga ning sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. 7. Mis tähtsus on mitokondritel?
Bioloogia Molekulaargeneetika Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Kromosoom koosneb DNAst ja valkudest, asuvad rakutuumas. DNA lämmastikaluseid on 4 erinevat: A; T; C; G GC; AT Komplementaarsus nukleotiidide vastavus üksteisele. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s on lämmastikalused A; U; C; G AU; CG DNA replikatsioon Inimeste keharakkudes 46 kromosoomi. Replikatsioon DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. Toimub tuumas, tuumapiirkonnnas, kloroplastides, mitokondrites. Replikatsioon etapid: · Ensüüm keerab DNA lahti ja lõhub vesiniksidemed.
Suhkur Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Struktuur Kaksikahelaline spiraal ehk Üksikahelad. Võib esineda biheeliks* kaksikahelana. Leidumine Tuumaga raku rakutuumas. Rakutuumas ja Mitokondritel, kloroplastidel. tsütoplasmas. (Bakterite DNA on (Bakteritel ainult tsütoplasmas) tsütoplasmas) Ülesanne Info säilitamine, edastamine. Valgusünteesi teostamine. *Biheeliks- Kaherealine n-ö redel, keerdunud spiraaliks. Püstpuud suhkrust, fosfaatrühmast. Põikpuud lämmastikalustest.
Genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Replikatsioon DNA süntees. Tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Toimub enne raku jagunemist rakutuumas. Transkriptsioon RNA süntees. Saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Toimub rakutuumas interfaasi ajal. Saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. Toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Translatsioon valgu süntees. Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geeni osad promootor (ensüüm
Rakutuum juhib rakus kõiki raku talitlusi. Rakk on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Tuumamembraanile võivad kinnituda ribosoomid. Rakutuuma membraanis on poorid, mille kaudu transporidakse rakutuumas sünteesitud makromolekule tuumast välja ja tsütoplasmas moodustunud valke rakutuuma sisse. Tuumapoor on võimeline transportima mõlemasuunaliselt. Imetajatel on tuumapoore umbes 3000-4000. Tuumakesi võib olla rakutuumas üks või rohkem. Tuumake on tihke moodustis, kus sünteesitakse ribosoomide RNA-d. Rakutuumas on ka kromatiin, mis on DNA ja sellega seondunud valkude kompleks, millest moodustuvad päristuumsete kromosoomid. Sammuti kaitseb kromatiin DNA-d kahjuste eest nagu UV-kiirgus. Mõlemal rakul on tsütoplasmavõrgustikud. Tsütoplasmavõrgustikke ehk endoplastilisi retiikulume jaotatakse sileda- ja kardepinnaliseks. Neid jaotatakse ribosoomide kinnitumise järgi. Tsütoplasmavõrgustik koosneb
Retsessiivne alleel Allasurutud alleeli nimetatakse retsessiivseks alleeliks. Esmased sugutunnused sugunäärmed ja suguelundid - mis on sünnihetkeks välja arenenud. Teisesed sugutunnused On sugutunnused mis arenevad välja suguküpsuse saabudes. Pärilikus On organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kokkuvõtte Vanemate ja järglaste sarnasuse kindlustab pärilikkus. Pärilikkuse kandjaks organismis on rakutuumas paiknev DNA. Geen on DNA lõik. Ühes kromosoomis on palju geene. Geen osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Ühel geenil on tavaliselt kaks vormi ehk alleeli. Alleelid võivad erineda või olla ühesugused. Dominantse alleeli olemasolu avaldub organismil selle alleeli poolt määrarud tunnus. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Ajalooliselt on välja kujunenud mitmed soo määramise viise. Kõige täiuslikum on soo
avaldumisega, DNA replikatsioon • RNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus, ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, RNA transkriptsioon • Valgud: Geneetilise koodi tähtsus valgusünteesis, Valgusünteesi kulg, Valgu küpsemine rakus • Milline on DNA ehitus? Kus asub DNA rakus? väga pikk kaksikahel, koosneb nukleotiididest, asub rakutuumas, kuid ka mitokondrites ja kloroplastides, on histoonide abil kokku pakitud. Komplementaarsusprintsiip = DNA kaksikahelas seostuvad nukleotiidid ainult kindla seaduse alusel(A seostub ainult T-ga ja G ainult C-ga) • Milline on RNA ehitus? Kus asub RNA rakus? Üheahelaline spiraal, koosneb nukleotiididest (riboos, fosfaatrühm, lämmastikalus)4 erinevat lämmastikalust(adeniin (A), uratsiil (U), guaniin (G), tsütosiin (C)
südame ja veresoonkonna haiguseid). “Halb” kolesterool on LDL tüüpi kolesterool, mis tekitab terviseprobleeme ning “hea” kolesterool täidab mitmesuguseid organismile vajalikke ülesandeid. 5. Milline on molekulaarbioloogia põhiprintsiip (see puudutab info liikumise suunda rakkudes/eluslooduses)? Molekulaarbioloogia põhiprintsiip: DNA-RNA-Valgud Kõigepealt toimub DNA replikatsioon rakutuumas, seejärel RNA süntees (transkriptsioon) ning viimasena valgusüntees (translatsioon), mille käigus jõuab info valkudesse. 6. Millest koosnevad nukleiinhapped ja kus toimub nende süntees? Mis põhimõtte/printsiibi alusel nukleotiidid „paarduvad“? Nukleiinhapped koosnevad C,H,O,N ja P aatomitest/nukleotiididest ning nende süntees toimub rakutuumas (nukleotiide sünteesitakse maksas). Nukleotiidid paarduvad komplementaarsusprintsiibi alusel. 7. Mis on geneetiline kood
Pärmseen-üherakuline organism. Käärimine-pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Pungumine-paljunemisviis. Kübarseen-seen, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Eoslehekesed-kübara alapoolel enamikel kübraseentel kiirtena paiknevad liistakud. Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu.
4. kaitsefunktsioon (kattevalgud, antikehad) 5. mürgid (mao- ja putukamürgid on valgulise koostisega) 4. DNA desoksüribonukleiinhape Nukleotiit koosneb pentoosist+lämmastikhappest+forforhappejäägist. Lämmastikaluseid on 4 tüüpi: A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin, T-tümiin. Struktuur: primaarstruktuur nukleotiidide hulk ja järjestus polünukleotiidahelas DNA molekul koosneb 2 ahelast ja püsimise aluseks on vastavusprintsiip sekundaarstruktuur DNA on rakutuumas, plastiidides, mitokondrites, põhiline kromosoomide ehitusmaterjal. DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja edasikandmine Enne raku pooldumist toimub DNA kahestumine ehk replikatsioon. 5. RNA - ribonukleiinhape Kõik RNA erivormid sünteesitakse DNAlt. Ülesandeks on päriliku info realiseerimine. RNA on rakutuumas, tuumakeses ja tsütoplasmas. RNA koosneb= süsiniku riboos + forforhappejääk+lämmastikalus. Lämmastikalused on A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin,
liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid – nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip – lämmastikaluste paardumise seaduspära; (nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom – terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. Geenid asuvad kromosoomides. Genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal
Ringista oma valik. Juhul kui väide on väär paranda see õigeks! Õige/väär Elemendid, mida organism vajab väga väikestes kogustes on makroelemendid. Väär. Mikro, mitte makroelemendid. Õige/väär Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus skorbuut Väär. Struuma, mitte skorbuut. Õige/väär Vananedes organismi veesisaldus langeb. Õige. Õige/väär Loomad sünteesivad vajalikke süsivesikuid ise anorgaanilistest ainetest. Õige. Õige/väär Valkude süntees toimub rakutuumas. Väär. Ribosoomides, mitte rakutuumas. 9. Süsivesikud on organismi esmaseks energiallikaks. Selgita mida see täendab ning selgita miks valgud ei võiks olla esmaseks energiallikaks? Sest elusorganismid kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis esmasena. 10. Täida tabel. Sahhariidi Vali, kas mono-, di- või polüsahhariid Kus leidub nimi laktoos di Piimas
tümiin (A, G, C, T) uratsiil (A, C, G, U) Peamine struktuur Pikk kaksikahelaline spiraal ehk Lühemad üksikahelad, mille kaksikheelis kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana Esinemiskoht rakus Tuumaga rakkudel rakutuumas, Rakutuumas ja tsütoplasmas; eraldi DNA on ka mitokondritel bakteritel ainult tsütoplasmas ja kloroplastidel; bakterite DNA asub tsütoplasmas Peamine ülesanne Päriliku info säilitamime ja Valgusünteesi teostamine ehk edasiandmine järgmistele päriliku info realiseerimine
o DNA kahekordistamine raku jagunemise eel o Raku tuumas, tagatakse rakkude paljunemine o Teostab DNA-polümeraas o Vastavalt komplementaarsusprintsiibile(A=T;G=C) sünteesitakse tsütoplasmas olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uus o Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli Transkripstioon: ..on geeni struktuuris sisalduva info ümberkirjutamine mRNA-le rakutuumas interfaasi ajal RNA-polümeraasi toimel o mRNA süntees, mis toimub rakutuumas o RNA-polümeraas o RNA-pülumeraas kinnitub DNA promootorpiirkonnale ja hakkab DNA ahelat lahti tegema. Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse,et geen avaldub.Korraga avldub rakus ~10%geenidest, see tagab raku eripära. RNA- polümeraas lõpetab töö terminaatorpiirkonnas.
Fenotüübi kujunemist mõjutavad genotüüp + keskkond. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika- teadus, mis uurib pärilikkust molekulaarsel tasandil. Matriitssüntees uus molekul sünteesitakse olemasoleva molekuli järgi. Need on replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. REPLIKATSIOON -DNA kahekordistumine -matriitssüntees -toimub rakutuumas, interfaasis -universaalne(toimub kõikides organismides ühtemoodi) -tulemus: jagatakse tütarrakkudele sarnane pärilikkusinfo TRANSKRIPTSIOON -RNA süntees -toimub rakutuumas, interfaasis -universaalne protsess -viib läbi ensüüm, mis peab seostuma vastava geeni alguosaga -promootor- DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni läbi viiv ensüüm -terminaator- DNA nukleotiidne järjestus, millel lõppeb RNA süntees
· Polümeraas keerab DNA ahelad lahti. Promootor prk-le järgneb RNA sünteesi prk. RNA sünteesimine toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile. DNA: A A T T G G C C A A RNA: U U A A C C G G U U Transkriptsioon lõpeb terminaatoriga, kus ensüüm erald. DNA molekulist ja DNA keerdub uuesti biheeliksisse. Geeniekspressioon geeni avaldmine, 4 eri avaldumisvormi. 1. Promootor geeni algus osas 2. Replikatsioon (kõikides organismides) rakutuumas 3. Transkriptsioon eukarüootsete rakkude tuumas 4. Geeniekspressioon rakutuumas 5. Terminaator geeni lõpu osas · mRNAs on 4 eri nukleotiidi, põhiaminohappeid aga 20. 1) mRNA tripletne, s.t 1 koodon moodustab 3 nukleotiidi. Nt AAA; AUG;CCC 2) 1 koodon määrab ära ühe aminohappe paigutuse valguahelas e polüpeptiidahelas. 3) Geneetiline kood on kordumatu, s. t 1 nukleotiid saab kuuluda vaid ühe tripleti koosseisu. 4) Gen. Koodi isel. Sünonüümsus, s
6. Eukarüoot – rakk, millel on olemas rakutuum 7. Mükoplasma – kõige väiksem rakk 8. Tsütoplasma ehk rakuplasma – raku poolvedel sisu, milles paiknevad rakuosad ehk organellid (vesi 60-90%, mineraalained, orgaanilised biomolekulid) 9. Rakutuum – reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, osaleb päristuumse raku jagunemisel 10. Karüoplasma – tuumasisene plasma 11. Histoonid – kromosoomivalgud 12. Kromatiin – rakutuumas lahti keerdunud kromosoomid 13. Kromosoomid – pärilikkusainest koosnevad kehakesed, mis sisaldavad infot organismi valkude koostise kohta. Nähtavad raku jagunemise ajal 14. Homoloogilised kromosoomid – sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 15. Fagotsütoos – tahkete ainete neeldumine rakku 16. Pinotsütoos – vees lahutunud ainete neeldumine rakku 17. Tsütoplasmavõrgustik (ER) – põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mille ehituses on
Pärilikkus: DNA, GEENID, KROMOSOOMID. DNA Aine, mis paikneb rakutuumas paiknevates kromosoomides, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Koosneb nukleotiididest. GEEN DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geen sisaldab infot, mille alused sünteesitakse organismis erinevate omadustega valke. KROMOSOOM Rakutuuma organellid, mis sisaldavad pärilikkuseainet. DNA molekul koos valguga moodustab kromosoomi.
Vöötlihasrakud pikemad 30cm väike läbimõõt 5. Tsütoplasma koostis: 1) Vesi 60%-90% 2) Lahustunud mineraalid 3) Orgaanilised ained (biomolekulid) Päristuumses rakus pidevas liikumises Seob raku osad tervikuks 6. Rakutuum: 1) Tuumake tihenenud koht rakutuumas, kus tekivad ribosoomid 2) Poorid väikesed avakesed tuuma membraanis 3) Karüoplasma raku poolvedel sisus 4) Tuumaümbris 5) Kromatiin selle moodustavad lahti keerdunud kromosoomid Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Reguleerib tänu kromosoomidele, kus paikneb info Osaleb päristuumse raku jagunemisel 7. Homoloogilised kromosoomid paarilised kromosoomid, need sisaldavad samu
Eukarüoodid Allikas: Vikipeedia Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid.
3. guanosiinfosfaat G C 4. tsütosiinfosfaat C G 5. rümidiinfosfaat T A o e. komplementaarsusprintsiip nukleotiidide vastavus, mis hoiab kaks ahelat omavahel koos. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. Teist järku struktuuris keergub DNA kruvikujulisse biheeliksisse. DNA ülesanded: 1. on kromosoomide põhiline koostisosa enamus DNAst rakutuumas, natukene ka mitokondris ja kloroplastis 2. põhiline ülesanne päriliku info säilitamine. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. 3. rakkude jagunedes saavad tütarrakud samasuguse päriliku info, nagu oli lähterakus. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.
Valkudel on erinevad struktuuritasemed: * Primaarne struktuur * Tertsiaarne struktuur * Sekundaarne struktuur * Kvaternaarne struktuur LIPIIDID : Vedelad rasvad(taimsed õlid), tahked rasvad(loomsed rasvad), vahad(taimsed ja loomsed).Taimedes on rasvad energiaallikaks ja seemnetes varuaineks.Liipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). 9) VITAMIINID : Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes. mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes. ENSÜÜMID : on bioloogilised katalüsaatorid. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud. Ensüümid on tundlikud temperatuuri ja pH suhtes. Amülaas, tärklise seedimisega seonduvad protsessid.
Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Tuumake on piirkond, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani - passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest
Molekulaargeneetilised alused Geneetika- teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt sarnanevad järglased oma ehituselt ja talitluselt vanematele Muutlikkus- liigisisene organismide erinemine üksteisest Pärilikkuse kandjad- kromosoomid Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi(ühe valgu aminohappe järjekorra) Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal(antakse alati arvuliselt) (Inimese genoom on 24 kromosoomi- sugukromosoomid X ja Y loetakse eraldi) Genotüüp- ühe isendi kromosoomistikus olev geenide ja nende eri vormide kogum Fenotüüp- ühe isendii vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused: · Molekulaargeneetikas saame rääkida kolmest põhiprotsessist: replikatsioon,transkriptsioon, translatsioon · Need on universaalsed protsessid ...
sobiva toitumisviisiga säilitada normaalse kehakaalu. Lk 136 ül 1-8 1. Selgitage geeni mõistet. DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. 2. Kirjeldage replikatsiooni toimumist. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 3. Milles seisneb matriitsreaktsioonide olemus?
sobiva toitumisviisiga säilitada normaalse kehakaalu. Lk 136 ül 1-8 1. Selgitage geeni mõistet. DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. 2. Kirjeldage replikatsiooni toimumist. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 3. Milles seisneb matriitsreaktsioonide olemus?
*dna monomeeride nim on pandud nende koostises oleva lämmastikaluse järgi*DNA mol strk*desoksüribonukleiinhappe mol koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast.nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip-nukleotiidide üksteisele vastvus.*Nukleotiidide järjestust mol nim DNA 1 järku struktuuriks.*DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses üöekandmises raku jagunemise moodustuvatele tütarrakkudele.* päristuumsete organ kromosoomid paiknevad rakutuumas ja seda übritsevad membraanid kaitsevad DNA-d*Seejuures on kaheahelaline biheeliks paljude füüsikaliste ja keemiliste regurite suhtes ka ise vastupidavad.*DNA kaheahelalisuse tähtsus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt 2 koopias.*RNA mol ehitus*Ribonukleiinhape on biopolümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid.*Ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on mood lämmastikaluse,riboosi ja fosfaatrühma liitmisel.*Uratsiil-RNA ehituses DNA tümiini asemel
DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid koosneb suhkrust(DNAl desoksüriboos, RNAl riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne pärilikusinfo sisaldumine.
genotüübiks. Genotüübist sõltub selle isendi pärilike tunnuste esinemine. Veel mõjutavad tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. 5)mis on dna replikatsioon , kus ja kuidas toimub (133) Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protess rakutuumas vastava ensüümi osalusel. Ensüüm keerab dna biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplimentaarsusprintsiibile.Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 6)mis on geen Geen on lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi.
rakuorganellid Golgi kompleks: valkude ümbertöötlemine, nende pakkimine põiekestesse, kontrollib kõiki keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport. 1)siledapinnaline - lipiidide ja sahhariidide tootmine 2) karedapinnaline - asuvad ribosoomid, toimub valkude tootmine Lüsosoom : mitmesuguste ainete lagundamine Rakutuum: reguleerib kõiki rakkudes toimuvaid protsesse, rakutuumas paiknevad kromosoomid Tuumake: toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustamine Tsütoskelett: raku tugi- ja liikumissüsteem Tsentrosoom: selles on 2 tsentriooli , mis on tsentrosoomis mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks
Biloogia Pärilikkus; Põhimõisted Pärilikkus- on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Geneetika- on teadusharu mis uurib pärilikust ja muutlikust. Pärandumine- on geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Geen- pärilikkuse elementaar üksus DNA lõik mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Kromosoom- pärilikkuse salvestaja,geenide materjaalne kandja.Asub rakutuumas ja koosneb DNA. Kromosoomidel on õlad ja neid ühendab tsentrioneer ja jalad on kromatiidid. Lookus-kromosoomi piirkond kus vaadeldav geen asub. Alleel- on geeni teatud vorm.On jaotatud: 1 . dominantne alleel 2 . retsessiivne alleel Dominantne alleel- on alleel mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel- on alleel mille poolt määratud tunnus avaldub vastavalt dominantse alleeli puudumisel.
PÄRILIKKUSE ALUSED Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA desoksüribonukleiinhape. Rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoom moodustub ühest valkudega seotud DNA molekulist. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. Geen DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Iga geen on meie keharakkudes kahekordselt. Alleel Ühel geenil olevad kaks vormi
Pärilikkus on organismide omadus säilitadaja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi. Pärilik ehk geneetiline info. Rakutuumas paiknevad kromosoomid, kromosoom sisaldab sisaldab raku elutegevuseks vajalikku informatsiooni . Kromosoom koosneb DNA (desoksuribonukleiinhape) molekulist, mis on valgu molekulidega kokku pakitud, sest DNAmolekulid on raku mootmetega vorreldes väga suured. DNA molekuis on on kaks spiraalselt teineteise umber keerdunud ahelat. Geen on DNA loik, mis osaleb organismi uhe voi mitme tunnuse kujunemises. Organismi koigis keharakkudes on uhepalju kromosoome
Alleel- Üks kahest või enamast sama geeni esinemisvormist. Dominantne alleel- Geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub. Retsessiivne alleel- Geeni esinemisvorm, mille pool määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub. *Vanemate ja järglaste sarnasuse kindlustab pärilikkus. * Pärilikku on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi * Pärilikkuse edasikandjaks organismis on rakutuumas paiknev DNA * Geen osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Ühes kromosoomis on palju geene. * Ühel geenil on organismis tavaliselt kaks vormi ehk alleeli. Alleelid võivad erineda või olla ühesugused
DNA- rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, see on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Pärilikkuse kandja. Kromosoom- üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Pärilikkuse kandja. Geen- DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Dominantne- valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, oled ühelt vanemalt saanud. Retsessiivne- allasurutud alleeel, oled mõlemalt vanemalt alleeli saanud. Mutatsioon- muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomi arvu muutsed Kombinatiivne muutlikkus- geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. Mittepärilik muutlikkus-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Geeniteraapia- asendatakse organismis vigane geen normaalsega Tehnogeneetika-geenide siirdamine Transgeenne organism-. Sünnieelne diagnostika- võimaldab lootel tuvastada ...
tasemel. ETAPID: 1) DNA süntees ehk. Replikatsioon 2) RNA süntees ehk. Transkriptsioon 3) Valgu süntees ehk. Translatsioon Replikatsioon toimub eukarüootsetes rakkudes enne jagunemist. Protsessi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas komplementaarsuse alusel. A-T;T-A;C-G;G-C Replikatsiooni tulemus- pärilikkuse info võrdne jaotus tütarrakkude vahel. RNA süntees ehk. Transkriptsioon m-RNA- info t-RNA- transport r-RNA- ribosoom RNA süntees toimub rakutuumas, viib läbi ensüüm RNA polümeraas, RNA süntees toimub geenides. Geen koosneb kolmest osast: Algus-promootor; keskmine- RNA sünteespiirkond; lõpp- terminaator Geenide grupid: 1) Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõikides rakkudes. 2) Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. 3) Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. 4) Geenid, mis ei avaldu kunagi.
*Interfaasis toimub DNA replikatsioon *valgu molekulis on peptriidside *DNA polüperaasi tagajärjel vesiniksidemed katkevad ja kujunevad välja kaks identset DNA molekuli. T AGT T A GC | | | | | | | | ATCA A T C G TAGT T A GC | | | | | | | | AT CAA T CG *Matriidsüntees-ühe biomolekuli monomeerie järjestuse alusel teise bimolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkirptsioon ja trantslatsioon N: DNA-replikatsioon, mRNA molekuli süntees. *Trantskriptsioon toimub rakutuumas, osaleb mRNA plümeraas *Geen on DNA teatud lõik, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi ja see omakorda ühe valgu molekuli sünteesi --> Geen->mRNA->valk *inimesel on 32 000 geeni *Geeni ehitus: promootor|ACCGATTACCGATTA(transkriptsioon)|terminaator *mRNA polümeraas peab ühinema promootoriga->lõhub ära visniksidemed. *transkriptsiooni toimumiseks peab ensüüm ühinema DNA promootorpiirkonnaga. Seda võib takistada repressorvalk, millel on sama seostumiskoht
looma-, taime- ja seenerakud. Kõiki neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Rakkude ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda. 4. Rakutuum, selle ehitus ja ülsanded. Rakutuum on eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell. Selle ülesanneteks on juhtida raku elutegevust ja kanda edasi pärilikku infotkromosoomides asuva DNA abil. Rakutuumas toimub DNA replikatsioon.Imetajate rakutuuma suurus on umbes 5 kuni 16 µm ja see on üks kergemini mikroskoobi all tuvastatav organell. 5. Kromosoomid, koostis, ehitus, ülesanded. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust
mudakiht kiiremini laguneks; mudast anaeroobsel töötlemisel metaani ja süsihappegaasi tootmine. Metaan on omakorda kasutatav kütusena. Meditsiinis: Teatud bakterid valmistavad aineid, millest tehakse antibiootikume. 19.Selgita järgmisi mõisteid: 19.1. lüsosoom- ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Toimib raku puhastajana,lagundab üleliigseid molekule ja raku osasid. 19.2. karüoplasma- rakutuumas olev poolvedel aine. 19.3. prokarüoot- ehk eeltuumsed.Rakutuum ja membraansed organid puuduvad. 19.4.eukarüoot- ehk päristuumsed. Tuum ja membraansed organid on olemas. Taimed, loomad, seened ja protistid. 19.5. tsütoloogia- teadus, mille ülesandeks on rakude uurimine. 19.6.plastiid- membraanist koosnev taimeraku osa, mis sisaldab pigmente, näiteks kloroplasti. 19.7. vakuool- taimeraku osa, mis koosneb membraaniga ümbritsetud põiekestest. 19.8.spoor- ehk eos
Bioloogia mõisted: geenid ja muu pärilikkus organismide omadus säilitada ja järgalstele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA e. desoksüritoonukleünhape rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku infot geen on DNA lõik, mis osaleb organ. ühe või mitme tunnuse kujunemises , geen on pärilikkuse algüksus ja need päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele kromosoom valkudega seotud DNA molekul, mis paikneb rakutuumas Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt Ühe neist saame isalt, teise emalt. See tähendab, et ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõujuga.Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alti avaldub, nim. dominanteks alleeliks (geneetika ülesannetes ja ristamisskeemides tähistatakse suurte tähtedega). Inimsel on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
