ehituslikku transport retseptor regulatoorset kaitse liikumis energeetilist funktsiooni. - Ensümaatiline: ensüümid on keem reakts kiirust reguleerivad valgud. - Ehituslik: valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse. - Transport: valgud juhivad kindlat tüüpi molekule raku sisse ja sealt välja(hemoglobiin kannab hapniku kopsudest kudedesse). - Retseptor: edastavad väliskeskkonna infot rakku (maitse tundmine). - Regulatoorne: mitmed valgulised hormoonid (insuliin veresuhkur). - Kaitse: võõrkehade vastu moodustuvad veres antikehad. - Liikumis: kontraktsioonivalgud muudavad oma struktuuri ja sellega molekuli mõõtmeid(lihasvalgud).
DNA sahhariidideks on desoksüriboos, RNA-l riboos. Lämmastikalus tümiin (DNA), lämmastikalus uratsiil (RNA) 21. RNA ülesanded mRNA Informatsiooni-RNA, mis toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta. tRNA transpordi-RNA, tRNA molekuliga ribosoomidesse saabuva info lahtimõtestamine. rRNA ribosoomi-RNA, osaleb valgusünteesis ja kuulub ribosoomide ehitusse. 22. Nimeta rakuorganellide ülesanded: tuum, mitokonder, kloroplast, Golgi kompleks, sile ja kare tsütoplasmavõrgustik, lüsosoom, vakuool, tsütoskelett, ribosoom, tsentrosoom, rakumembraan, rakukest, vibur Tuum raku aju, kus toimub käskude andmine Mitokonder rakuhingamine glükoos, hapnik, energia Kloroplast esineb ainult taimerakus põhikomponendina, toimub fotosüntees Golgi kompleks valgumolekuli kokkupanemine, moodustuvad lüsosoomid, rakumembraami täiendus.
Rakk päristuumsed e. eukarüoodid ja eeltuumsed ehk prokarüoodid(bakterid) Tsütoplasma 60-90% veest lahustunud anorgaanilised(tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH ja orgaanilised ained katiooide ja anioonide kujul Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, orgaanilised happed Biopolümeerid sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped Ainevahetuse vaheproduktid Ülesandeks rakuorganellide ühtseks tervikuks sidumine Rakutuum avastati 1831. aastal Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood, toimub raku intensiivne eluperiood. Raku tuuma saab jälgida ja vaadelda ainult interfaasis. Mitoos raku jagunemise viis, kus kromosoomide arv jääb muutumatuks kaks membraani primaarne ja sekundaarne
puhastamine, kontroll. Homogeniseerimine- kudede ja rakkude peenestamine üheks massiks klaasist kolhomogenisaatoriga, lõikenugadega homogenisaatoriga. Homogeniseerimissegu : 1osa koematerjali 10 osa 0,25M sahharosii lahust. Lisakse veel detergente, kaitsvaid aineid. Homogenaat filtreeritakse ja allutatakse diferentsiaaltsentrifuugimisele. Deferentsiaaltsentrifuugimine- võimaldavad saada poolpuhtaid rakuorganellide fraktsioone. Tema tsentrifugaaljõu astmeline rakendamine lahustamaks partikleid sedimentatsioonikiiruste alusel. 3 erinevaid astmed: väike kiirus(5000),keskmine(20000) ja suur kiirus(100000). Ei anna puhtalt fraktsioone. Eesmärkideks haiguste patogeneesi molekulaarmehhaniismide ruvastamine, uute raviainete toksilisuse,midabolismi hindamine 11. Kromatograafia- on meetod komponentide eraldamiseks ainete segudest. Meetod baseerub segu komponentide erineval
Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei moodustu. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. 4. Mitoosi ja Meioosi võrdlus. Mõlemad võime tinglikult jagada neljaks osad (profaas, metafaas, anafaas, telofaas) Meioosile eelnev interfaas sarnaneb Mitoosi omaga (Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroenrgilisi ühendeid) Võrreldes mitoosi esimese faasiga, vältab meioosi esimese jagunemise profaas tunduvalt kauem. Erinevalt mitoosist, ei keerdu telofaasis kormosoomid täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu). 5. Sugurakkude areng (ovo- ja spermatogenees) Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi- isas- ja emasorganism, uus organism saab alguse viljastumisel. Viljastunud munarakku nim, sügoodiks
Eukarüootne rakk tekis, kui bakterite DNA hulk kasvas suureks ja selle umber moodustud tuumamembraan 11. Kuidas tekkisid mitokondrid ja kloroplastid ? Mitokondrid ja kloroplastid tekkisid bakterite kaudu, kead eukarüootid ära sõid või asusid muul põhjusel rakku elama 12. Mis on endosümbioos ? Mis tähtsus on sellel evolutsiooni seisukohast ? Endosümbioos – vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks elab teise sees. Aitas kaasa rakuorganellide tekkele. 13. Kes olid esimesed hulkraksed loomad planeedil Maa ? Käsnad – 7000 milj aastat tagasi 14. Mida tähendab radiaalsümmeetriline ja bilateraaösümmeetriline kehaehitus ? +näited loomade näol. Kumb on evolutsiooniliselt vanem Radiaalsümmeetrsümmeetriline kehaehitus – organismis saab mitmel viisil sümmeetriliseks osadeks jagada (meritäht) – evolutsiooniliselt vanem
Organiseerituse tasemed: Molekul (, organell, rakk, põhikomponent, inimorganismis ei omistu. Kitiin- MEIOOS: eoste ja sugurakkude tootmine; kude, organ, organsüsteem, organism, populatsioon, rakkude, organismide ehitusmaterjal nt putukate, kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA liik, ökosüsteem, biosfäär. Eluslooduse süstemaatika: seenerakkude kestad. ja rakuorganellide replikatsioon; Profaas: tuumakesed domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, Lipiidid: suured molekulid, Varuaine roll, kaovad, tuumamemb lahustub, toimub ristsiire- perekond, liik. Riigd: bakterid, protistid, seened, soojuspüsivus, toidulipiidid olulised sapiväljutajad, kroosoomid liibuvad. Metafaas: kromosoomid liiguvad taimed, loomad
oligo (sahharoos, maltoos, laktoos) ja polüsahhariidid (polümeerid, tärklis). Sahariidide ülesanded- energeetiline ja ehituslik. Koostises süsinik vesinik hapnik. Lipiid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. On organismide energiaaliikas, aitab hoida sooja rasvkude. Lihtlipiidid, liit, steroidid, hormoonid. Valgud- aminohapetest polümeerid. Kahe aminohappe vahel moodustub peptiidside. Ala-arg-jenjne. 1 2 3 4 järku struktuurid. Valgud rakuorganellide koostises, e ehituslik funktsioon, ensümaatiline funkt, transportfunkt, retrsepturfunkt, energeetiline. Kaitsefunkt- antikehad. Aids- immuunpuudlikus, viirus HIV põhjustab. Nukleeinhapped- desoksüribonukleeiinhape DNA ja ribonukleiinhape RNA. Dna koostis adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, tümiin T, A-T G-C. DNA säilitab pärilikku infot ja kannab üle tütarrakkudele. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises- info mRNA
ühekromatiidilised kromosoomid. Mitoosile järgnevas interfaasis on nad taas lahtikeerunud kujul nukleo- soomsete fibrillidena. Alles järgmise rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. Meioos Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, s.t tekivad haploidsed rakud (n). Sugurakud tekivad meioosi teel. Enne meioosi toimub DNA replikatsioon. Meioosis toimub 2 jagunemist. Interfaas: DNA replikatsioon Suureneb rakuorganellide arv Sünteesitakse makroergilisi ühendeid Tsentrioolide kahestumine I jagunemine: Profaas Toimub ristsiire ehk krossingover homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku.seejuures vahetavad kromatiidid omavahel võrdse pikkusega osi. Tuumakesed kaovad Tuumamembraan lahustub Metafaas Kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatorialltasandile Moodustub mitoosikääv Anafaas Kromosoomid lahknevad poolustele Telofaas Kääviniidid kaovad Toimub tsütokinees
Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) Paralleelkiuline sidekude kõõluses 15. Tugikudede regeneratsioon Suur regeneratsioonivõime, selle tõttu taastavad vigastatud kohti 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded (Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente) Rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega. Lihaskoega alati liitunud veresooned, närvid, sidekoe elemendid 17. Rakuorganellide nimetused lihaskudede puhul Sarkolemm rakumembraan Sarkoplasma tsütoplasma Sarkoplasma retiikulum tsütoplasmavõrgustik Sarkosoom mitokonder 18. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis Skeletilihaskude (vöötlihaskude) - tahtelised liigutused. Koosneb ülipikkadest hulgituumsetest rakkudest, mida nim. kiududeks Südamelihaskude - ainult südames, vöödiline, tahtele allumatu. Vahediskid.
12. Mis on rakumembraani põhilised Lipiidid, valgud, süsivesikud osad? 13. Nimeta 3 rakumembraani Tähtsaim funktsioon 1. Isolatsioon e mehaaniline tõke. 2. Valikuline läbilaskmine. 3. Ainete põhifunktsiooni! transport 14. Mis on organellid? Raku peenstruktuurid. Igal organellil on oma ülesanne. 15. Nimeta tsütoskeleti 2 põhifunktsiooni! 1. Hoiab rakuorganellide paigutust, 2. säilitab raku kuju, 3. võimaldab raku ja rakujätkete liikumist 16. Millest koosneb tsütoskelett? Tsütoskelett on valgulistest kiududest koosnev võrgustik raku tsütoplasmas. 17. Millised alaliigid on tsütoplasma võrgustikul (endoplasmaatilisel 1. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 2. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik retiikulumil)? 18. Millises organellis toimub Ribosoomides valkude ainevahetus? 19
mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku. Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles paiknevad rakuorganellid tütarrakkude vahel. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt samased lähterakuga. Pooldumisprotsessidega samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidi replikatsioon nii, et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat. Enne jagunemist rakk toitub, rakuorganellide arvukus suureneb ning bakter varustab end ATP ja teiste makroergiliste ühenditega. Bakterite tähtsus Paljud bakterid elavad saprobiontidena, mis tähendab seda, et nad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Siin täidavad bakterid kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks
Genoomi iseloomustatakse kromosoomide arvu ja tüüpide, DNA-koguse, DNA nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja teiste taoliste tunnuste kaudu. Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. Inimese haploidne (sugurakkude) genoom koosneb seega 23st kromosoomist; keharakud (somaatilised rakud) on aga diploidsed, s.t. neis on 46 kromosoomi. Genoomi mõistet kasutatakse ka rakuorganellide geneetilise puhul, näiteks mitokondrite ja plastiidide genoom Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses. Homoloogiliste kromosoomide lookustes võivad olla samad või erinevad alleelid. Suguliselt sigivate organismide diploidne kromosoomistik koosneb
- Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas 2.Metafaas 3.Anafaas 4.Telofaas · Tsütokinees e. tsütoplasma jagunemine - Rakumembraan nöördub keskosast sisse ja tsütoplasma jaguneb kaheks - TEKIB KAKS geneetiliselt IDENTSET TÜTARRAKKU · Interfaas: - Suureneb rakuorganellide arv - ATP jt. makroergiliste ühendite süntees - Tsentrioolide kahestumine (loomarakus), tsentrioolide süntees(taimerakus) - Raku mõõtmete suurenemine - DNA kahekordistumine e. Replikatsioon - Tsentrosoom kahekordistub - Kromosoomid on kahekromatiidilised - Tuum on suurenenud - Ensüümide süntees · Mitoosi faasid 1.Profaas 2.Metafaas: - Kromosoomid hakkavad liikuma raku keskossa
abita ja ei vaja energiat aktiivne transport - toimub vastu kontsentratsiooni-gradienti ja vajab energiat, toimub kandevalkude abil endotsütoos - osakeste rakku transportimine põiekestes fagotsütoos - transporditakse väga suuri osi, selleks võimelised fagotsüüdid pinotsütoos - transporditakse rakku väiksemaid osakesi, näiteks makromolekule eksotsütoos - osakeste rakust välja transportimine põiekestes 3. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded. Membraansed organellid: Endoplasmaatiline retiikulum ehk tsütoplasma võrgustik: sileda(SER)- ja karedapinnaline (RER) o Ehitus - membraanidest moodustunud põiekeste ja kanalikeste süsteem rakus o RER - koosneb ribosoomidest ja plaatjatest kanalitest valkude muutmine lipiidide süntees ainete transport o SER - koosneb torukestest ja põiekestest
4. Seob rakud kudedeks (tänu rakkudele püsib organism koos) Ainete liikumine läbi membraani: a)osmoos- põhimõtteliselt vee välja tulemine ning soolasuse kasv. Sool justkui tirib organismist vee välja, st kahepaik merevees. b) passiivtransport- valkude abil, energiat ei vaja. c)aktiivtransport- valkude abil, vajab lisaenergiat. d) fagotsütoos- tahkete ainete sissehaaramine rakku. 26. Selgita erinevate rakuorganellide ülesandeid rakus. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK on membranne kanalite süsteem. Toimub ainete transport. Siledapinnalises-valkude sünte Süsivesikute ja lipiidide süntees. RIBOSOOMIDES: toimub valkude süntees, mis on ka nende põhiülesandeks. Valgu sünteesimise ajal nim ribosoome polü Soom on samu valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga. Nad on membraanita ning kõige väiksemad organellid.
3. Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti 4. RNA- polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarnse RNA molekuli 5. RNA- polümeraas jõuab terminaatorini 6. Lõpeb mRNA, tRNA, rRNA süntees 7. DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 8. RNA liigub tuumast välja tsütoplasmasse Valgud Koosnevad aminohapetest Transpordivad aineid Võtavad vastu ja vahendavad infot Kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone On rakuorganellide ehitusmaterjaliks Muudavad kahjutuks haigustekitavaid mikroobe Osalevad organismide liikumisel Valgusünteesi etapid: 1. mRNA ühineb ribosoomiga 2. mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC) 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe 4. Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminoapete vahel
Kõik need faktorid toetavad teineteist ning suitsetamine suurendab haigestumise riski veelgi. 3.RAKK 1) Tooge näiteid eeltuumsetest ja päristuumsetest ning ainuraksetest ja hulkraksetest organismidest. Eeltuumsetest bakterid; päristuumsetest - taimed, seened, loomad; ainuraksetest - pärmseened, osad hallitusseened, algloomad; hulkraksetest taimed, enamik seeni, loomad 2) Selgitage loomaraku rakuorganellide tähtsusi. Rakumembraan ümbritseb rakku, see eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast. Läbi rakumembraani toimub aine-, energia- ja informatsioonivahetus. Membraan täidab ka kaitseülesannet. Samuti on membraan poolläbilaskev laseb läbi valikuliselt aineid. Tsütoplasma ühendab rakus olevad erinevad organellid ühiseks, hästi funktsioneerivaks tervikuks. Rakutuum juhib kõiki raku elutegevuse protsesse.
Meioos Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust heploidset tütarrakku Meioosis 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub kõigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Interfaas meioosile eelnev, sarnaneb mitoosi omaga Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid Meioosi profaas Liituvad kromoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda nim. Kromosoomide ristsiirdeks. Toimub I faasis, võib kesta päevi või isegi aastaid Sarnased protsessid mitoosiga: -Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, ning muutuvad mikroskoobiga vaadeldavaks, samal ajal tsentriaalide paarid eralduvad
Valdav osa koosneb 1 ahelast, kuid osa ka 2st või 3st. Ei ole lineaarsed ja tasapinnalised, vaid omavad ruumilisi struktuure, nt heeliks, gloobul. Denaturatsioon- kõrgemat järku struktuurid hävivad, kuid peptiidsidemed ei katke. Renaturatsioon- struktuur taastub. Organismides lagundat valgud aminohapeteks ensüümide toimel. Ül: 1)ensümaatiline- reguleerivad keem reaktsioone 2)ehituslik- kuuluvad rakuorganellide koostisesse 3) transportfunktsion- hapniku transport veres, molekulide transport rakust sisse ja välja 4)retseptorfn- väliskeskkonna info edastamine raku sisemusse 5) regulatoorne fn- valgulised hormoonid, nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insulin 6)kaitsefn- organismile mitteomaste ühendite vastu võitlemiseks moodustuvad antikehad 7)liikumisfn- lihasvalgud muudavad struktuuri, sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine, algloomad
Telofaasi lõpp: I telofaasis ei keerdu lahti, tekkinud tütarrakud jagunevad uuesti, II telofaasis keerduvad lahti, tekivad tuumakesed jne. Tähtsus: sugurakkude küpsemine, liigiomaste kromosoomide arvu püsivus, geneetilise mitmekesisuse tagamine Tütarrakkude arv: 4 Tütarrakud: geneetiliselt erinevad vanemast Sarnasused: Faasid: mõlema puhul võib eristada, metafaasi, profaasi , anafaasi ja telofaasi Interfaasi lõpp: toimub DNA kahekordistamine, suureneb rakuorganellide arv, erinevate ühendite süntees. Profaasi sarnasus: mõlema protsessi puhul tuumakesed kaovad, tsentrioolide paarid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku Rakutüüp: eukarüootsed rakud Protsessitüüp: jagunemine Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandavad vastava koe iseloomuliku kuju ja talitluse. 3. Sugurakkude areng Spermatogenees: toimub munandites. Spermide (sugurakud) esmasteks eellasteks on
8. Plastiidid- kloroplast:fotosüntees, leikoplastid:toitainete varu, kromoplastid: ergas värv meelitab tolmeldajaid . 9. lüsosoom Sisaldavad lõhustava toimega ensüüme ja lagundavat materjali. 10. tsütoskelett Tsütoskelett on eukarüootsetel rakkudel, see koosneb tuubulitest (mikro) ja filamentidest (vahe, mikro), valgud: aktiin, tubuliin, müosiin. Funktsioonid: struktuurne raku kuju formeerimine, säilitamine, muutmine; sideme loomine rakuorganellide vahel; transport. Tagab raku ja tsütoplasma liikumisvõime. 11. peroksüsoom aminohapete oksüdeerimine, Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist ensüümidest toodavad keemiliste reaktsioonidega vesinikperoksiidi, mis on väga tugev oksüdeerija, teised jälle lagundavad seda. 12. ribosoom Koosnevad kahest rRNA molekulist ja 34 valgumolekulist (rRNA-d rohkem kui
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
reageerimine ärritusele, paljunemine, kasv ja arneg. Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga. Rakk on isepaljunev mullreaktor. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus. Loeng 01/slaid 36 Rakuorganellide põhifunktsioonid. (vt lisaks gümn bio kokkuvõtet) Plasmamembraan aktiivse transpordisüsteemid. Tuum DNA replikatsioon, RNA transkriptsioon ja tuumavalkude süntees. ER lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus. Golgi kompleks glükoproteiinide ja muude membraanikomponentide lõplik valmimine.
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid vahendeid, kuid tavainimesed saavad ainult kahju, sest niimoodi totaalselt kõiki baktereid hävitades hävitatakse ka meie sõbrad, kes saaks osade bakteritega ise hakkama. Hävitustöö tulemusena tekivad veel hullemad . Juba on kuulda olnud ravimatust tuberkuloosist, mis on tekkinud just inimeste oskamatusest bakteritega võidelda. Ärimehed ei viitsi valmistada kitsa toimealaga vahend...
Taimed sünteesivad neid ise, loomorganismid saavad aga vitamiine põhiliselt toiduga. Mõningaid vitamiine suudavad sünteesida ka inimese soolestikud elavad bakterid (näiteks vitamiin K). Vitamiin D võib aga ultraviolettkiirguse toimel moodustuda nahas. Vitamiinide puudus põhjustab mitmete oluliste ensüümide töö pidurdumise, millega kaasnevad tõsised tervisehäired. 2.3. Ehituslik funktsioon Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse. Nende ehitusega tutvume edaspidi. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. Seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). 2.4. Transpordifunktsioon
Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piirkondi omavahel interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega. LIISI KINK 4 BIOKEEMIA test I 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja loomarakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid. Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, millel ilmnevad elutunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine. Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga
1. Suhkrute lühiiseloomustus. e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Mono oligo polüsahariidid Mono: madalmol. Ained süsinike arv (enamasti) 36 5e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos Need kuuluvad nukleotiidide koostisesse, millest koosnevad nukleiinhapped. 6e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energia allikad. Roh. Taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 23 monosahariidi seostumisel. Ntx glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahh...
Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi ja bio-füüsikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsütogeneetikas uuritakse rakuorganellide (põhiliselt kromosoomide, kuid ka ribosoomide, mitokondrite jne) osa geneetilise informatsiooni säilitamisel ja realiseerimisel, kromosoomide mikrostruktuuri ja nende muutusi, kromosoomi- arvu ja karüotüübi (kromosoomistiku) erinevus eri liikidel jne. Organismi tasemel geneetilised uuringud on kõige vanemad. Põhimeetodiks sellel tasemel on hübridoloogiline meetod, kus ristamiskatsete abil tuvastatakse geneetilise informatsiooni pärandumise seaduspärasusi
(mittepolaarsete) aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piirkondi omavahel interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega. (Tugevus <40 kJ/mol) 3.Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). Taimerakud ümbritseb rakumembraan ja rakukest, plastiidid( kloroplastid- rohelised, kromoplastid-punased, kollane,oranz, leukoplastid-värvusetud), vakuool (sisaldab varu- ja jääkaineid) Loomarakud ümbritseb ainult rakumembraan, ei suuda ise endale toitu valmistada. Seenerakud ümbritseb rakumembraan ja rakukest, vakuool. 1. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Eukarüootne ehk päristuumne, millel on tuum olemas.
jagunemisvõime(närvi, vöötlihasrakud) Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda(sugurakud)- 23 kromosoomi(24) Kaks korda vähenenud kromosoomisitik- haploidne(n) Munaraku viljastumisel ühinevad 2 sugurakku(gameedid)- diploidne kromosoomistik(2n) Keharakk-somaatiline rakk- diploidne- 2n=46 Meioos- kaasneb sugurakkude küpsemisega, eoste moodustamisega meioosis toimub 2 järjestikust jagunemist Interfaas- DNA kahekordistub, rakuorganellide arv suureneb, sünteesitakse ATP *tsentrosoomis tsentrioolid kahestuvad I Jagunemine: Profaas- tuumammeb lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku *tsentrioolide paarid eralduvad, nendevahele tekivad kääviniidid. *Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa, vahetavad omavahel osi- kromosoomide ristsiire(geenivahetus). Profaas toimub kauem kui mitoosil Metafaas- kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile *tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
Nii näiteks sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud valgud võimaldavad bakteritel elada antibiootikumide keskkonnas. 19. Rakutsükli etapid Rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.Rakutsükli etapid on järgmised: 1) interfaas- selles toimuvad järgmised protsessid, mis valmistavad uut raku jagunemist: · DNA replikatsioon (e kahekordistumine), seega kromosoomid muutuvad kahekromotiidilisteks; · rakuorganellide hulka suurenemine; · makroergiliste ühendite süntees; · raku ainevahetuse intevsiivistumine, ensüümide süntees. 2) mitoos või meioos · mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tütarrakkude kromosoomide arv jääb eellasrakuga samaks. · mitoosi ajal toimub rakutuuma jagunemine e karüokinees ja tsütoplasma jagunemine e tsütokinees. Etapideks on pro-, meta-, ana- ja telofaasa.
Risoomid Mugulad Sibulad Sigikehad Eoseline Eos Üherakuline kestaga 1 vanemorganism Muutlikuse aste suurem Eostes meioos Seened, sõnajalad, samblad Bioloogia Page 56 Rakutsükkel 11. jaanuar 2010. a. 13:59 · Interfaas DNA replikatsioon Rakuorganellide arvu suurenemine Sünteesitakse makroenergilisi ühendeid (ATP) Tsentrioolide kahestumine Kromosoomid keerduvad lahti · Mitoos Toimub kromosoomide võrdne jaotumine Tütarrakud geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks Bioloogia Page 57 Meioos 15. jaanuar 2010. a. 11:06
2) siledapinnaline – hoiab ja sorteerib lipiide ja süsivesikuid • Golgi kompleks – sorteeritakse aineid ja saadetakse neid edasi (logistikakeskus) • Mitokonder – toodab energiat (katlamaja) – 2 membraani – mitokondril on enda pärilikkusaine • Lüsosoom – ainete lagundamine • Rakumembraan – reguleerib ainete liikumist • Tsütoplasma – tagab rakuorganellide koostöö, tagab toiteainete laialikandmise • Taimerakk: • Vakuool – sisaldavad varu- ja jääkaineid – veemahutid • Rakukest – annab rakule kindla kuju – koosneb tselluloosist • Plastiidid: • Kloroplastid – seal toimub fotosüntees (2 membraani) (1 münt tülakoid, mündihunnik graan, sisemus strooma) • Kromoplastid – sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente – paiknevad põhiliselt viljades ja õites
omakorda seotud elektronegatiivse aatomiga. Ioonsed vastasmõjud (20) ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete fun rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40) sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). 4. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. Suur aurumissoojus, suur soojusmahtuvus, kõrge pindpidevus, kõrge dielektriline konstant, maksimaalne tihedus vedelas olekus. Organismi kõige olulisem lahusti. Vees toimivad molekulide vahel nõrgad vastasmõjud. Vesi Jää
Ribosoomidest vaba ER-i nimetatakse siledaks ER-ks ning seal toimub näiteks teatavate hormoonide süntees. Kareda ja siledapinnaline võrgustik võivad üksteiseks üle minna, sõltuvalt ribosoomide liitumisest ja kaotusest. ER on iseloomulik kõigile eukarüootidele, moodustades üle poole kogu raku membraanistikust. ER mängib keskset osa biosünteesiprotsessides. ER-i membraanis paiknevad ensüümid, mis sünteesivad kõikide teiste rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees, detoksifitseeritakse mitmeid kahjulikke aineid, modifitseeritakse sünteesitud valke. ER-i membraan ja valkude süntees on omavahel olulisel määral seotud, nimelt ER-i membraan seob ühe osa ribosoomidel sünteesitud valke. · Karedapinnaline ER (rER) Tema biofunktsioonideks on: 1. Valkude biosüntees; 2. Sünteesitud valkude osaline kontrueerimine; 3
d) Neljandat järku struktuur kui valgu koostises on 2 või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon kui valk kaotab 2 või 3-järku struktuuri keemiliste sidemete katkemise tõttu. (temperatuuri, UV kiirguse jm mõjul) Peptiidside ei katke! Seega esimest järku struktuur püsib! Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude ülesanded: 1. Biokeemiliste reaktsioonide kiiruse reguleerimine ensüümid. 2. Ehituslik funktsioon kuuluvad rakuorganellide koostisesse. 3. Transpordi funktsioon transportvalgud rakumembraanides. 4. Retseptorfunktsioon membraanide valgud mis edastavad informatsiooni väliskeskkonnast. 5. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid (insuliin). 6. Kaitsefunktsioon antikehad. HIV viirus mõjub nii, et antikehade teke veres lakkab. 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (lihasvalgud) 8. Energeetiline funktsioon lagundades annavad energiat 17,6 kJ/g.
Ribosoomidest vaba ER-i nimetatakse siledaks ER-ks ning seal toimub näiteks teatavate hormoonide süntees. Kareda ja siledapinnaline võrgustik võivad üksteiseks üle minna, sõltuvalt ribosoomide liitumisest ja kaotusest. ER on iseloomulik kõigile eukarüootidele, moodustades üle poole kogu raku membraanistikust. ER mängib keskset osa biosünteesiprotsessides. ER-i membraanis paiknevad ensüümid, mis sünteesivad kõikide teiste rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees, detoksifitseeritakse mitmeid kahjulikke aineid, modifitseeritakse sünteesitud valke. ER-i membraan ja valkude süntees on omavahel olulisel määral seotud, nimelt ER-i membraan seob ühe osa ribosoomidel sünteesitud valke. Karedapinnaline ER (rER) Tema biofunktsioonideks on: 1. Valkude biosüntees; 2. Sünteesitud valkude osaline kontrueerimine; 3
dus pohjustab mitmete oluliste ensuUmide too pidur- se sriljes esinev valk amtilaas lagundab tZirklist. dumise, millega kaasnevad tosised tervisehdired See ensilum l6hustab toiduga suhu sattunud tdrklise molekulid esmalt eri pikkusega oligo- Valgud kuuluvad k5igi rakuorganellide sahharijdideks ja seejArel tArklise monomeeri- koostisse. Nende ehitusega tlrtvume edaspidi. deks - gltikoosi molekulideks. Samal ajal ei Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: kar- lagunda amtilaas toidus leiduvaid teisi orgaa- vad, suled, kuunised, sdrad ja kabjad (joon. nilisi tihendeid. Sel1es vziljendub valkude 2.19.). Seega on valkudel koigis organismides ensiimaatiline funktsioon
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
ehk somaatilistes rakkudes diploidne kromosoomistik 2n = 46 ja sugurakkudes ehk gameetides haploidne kromosoomistik n = 23. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Sarnaselt mitoosiga eristatakse meioosi mõlemas jagunemisest nelja faasi. Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad käviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja käviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Selle tulemusena lahknevad kromatiidid teineteisest ja liiguvad koos käviniitide lühenemisega raku poolustele.
Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate a...
Süntees vajab glütserooli ja rasvhapete eelnevat aktivatsiooni. Ketokehad – tähtis ekstrahepaatiline kütus eritingimustes. Ketokehad hõimab atsetoatsetaati, 3-hüdroksübutüraati ja atsetooni. 45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene. Inimkehas on primaarsed, kesksed ja
Süntees vajab glütserooli ja rasvhapete eelnevat aktivatsiooni. Ketokehad tähtis ekstrahepaatiline kütus eritingimustes. Ketokehad hõimab atsetoatsetaati, 3- hüdroksübutüraati ja atsetooni. 45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene.
Kromosoomide arv väheneb 2 korda; haploidsed. Tähtsus: 1 diploidsest rakust 4 haploidset rakku; ristsiirde tõttu tütarrakud geneetiliselt erinevad suureneb pärilik muutlikus; meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega. Toimub 2 järjestikku rakujagunemist. I jagunemine komplekssem homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel & lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudese. II jagunemisel jaotuvad tütarrakkudesse tütarkromatiidid nagu mitoosis. Interfaas DNA ja rakuorganellide replikatsioon. I meioosi profaas pikk, kompleksne. Tuumakesed kaovad, tuumamembraan lahustub. Kromatiidide vahel DNA segmentide vahetus ristsiirde homoloogilised kromosoomidd liibuvad paarikaupa kokku, kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Anafaas homoloogilised kromosoomid eralduvad ja liiguvad vastaspoolustele. Tütarkromatiidid jäävad omavahel tsentromeeride kaudu ühendatuks
Telofaasis kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees, loomaraku plasmamembraan pöördub sisse, taimerakkudel kujuneb uus vahesein. 4 MEIOOS. Meioos on rakujagunemise erivorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA ja rakuorganellide replikatsioon Profaas: tuumakesed kaovad, tuumamembraan lahustub. Homoloogilised kromosoomid liibuvad, toimub ristsiire. Metafaas: kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile Anafaas: homoloogilised kromosoomide eralduvad ja liiguvad vastaspoolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, toimub tsütokinees, kromosoomid ei keerdu lahti, tekib kaks tütarrakku. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. 2
tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuuri ei ole veel lõplikult lagunenud (keedetud munast ei arene kunagi tibupoega). Ülesanded: Ensümaatiline roll. biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks (inimese süljes olev valk amülaas lagundab tärklist- spetsiifiline). Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Ehituslik funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. Transport funktsioon. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt veres esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom
valgusunteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Pohiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi ja biofuusikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. See geneetikaharu hakkas arenema 1940...1950. Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsutogeneetikas uuritakse rakuorganellide (pohiliselt kromosoomide, kuid ka ribosoomide, mitokondrite jne) osa geneetilise informatsiooni sailitamisel ja realiseerimisel, kromosoomide mikrostruktuuri ja nende muutusi, kromosoomiarvu ja karuotuubi (kromosoomistiku) erinevus eri liikidel jne. Organismi tasemel geneetilised uuringud on koige vanemad. Pohimeetodiks sellel tasemel on hubridoloogiline meetod, kus ristamiskatsete abil tuvastatakse geneetilise informatsiooni parandumise seadusparasusi
Eraldunud elektronid läbivad seejärel tülakoidi membraanis elektronide transpordiahela, mis kulmineerub ATP ja NADPH moodustumisega. ATP ja NADPH kasutatakse Calvini tsüklis pimereaktsioonides CO2 redutseerimiseks. 36. Tsütoskeleti funktsioonid. Tsütoskelett ehk rakuskelett on valgulistest kiududest koosnev võrgustik raku tsütoplasmas, mille otstarve on hoida rakuorganellide paigutust, säilitada raku kuju ning võimaldada raku ja rakujätkete liikumist. Tsütoskelett moodustab rakusisese maatriksi, mis on oluline rakusisesel signaaliülekandel ja rakusisese transpordi organiseerimisel. 37. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Taimerakke, seenerakke, bakterirakke. 38. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. TAIMED -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid, kromoplastid)
päriliku varieerumise mehhanisme & selle seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust. Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone. Tsütogeneetika - tegeleb pärilikkusega raku tasemel. Uuritakse rakuorganellide (kromosoomide, ribosoomide, mitokondrite) osa gen. info säilitamisel ja realiseerimisel; kromosoomiarvu ja karüotüübi erinevusi eri liikidel. Organismi tasemel – kasutatakse hübridoloogilisi meetode (ristamiskatseid). Gen. info pärandumise seaduspärasuste uurimine. Populatsioonigeneetika – produktiivloomade selektsiooni aluseks matemaatiliste meetodite abil. Uuritakse LV ja kunstlik valiku toimet pop. genofondile ja evolutsiooni gen. seaduspärasusi. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
