mööda kanalite süsteemi nendesse raku osadesse, kus neid vajatakse. Siledapinnaline ER – süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport Karedapinnaline ER – valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport. Ribosoomid – koosnevad valkudest ja RNA-molekulidest; valgu süntees Mitokondrid – kahekordse membraaniga rakuorganellid ; rakkude varustamine energiaga ; sisaldavad eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosome (valgu süntees) ; kindlustavad hingamise raku tasandil ; toitainete lõhustamisel hapnikuga eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) Golgi kompleks – rakuorganell, kus sorteeritakse ja töödeldakse mitmesuguseid aineid. ; võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid.
Kaksikmembraanne Tuuma välimises membraanis on poorid. Ribosoomide transport toimub läbi tuuma pooride. Toimub valkude süntees. rRNA süntees. Tuumas on KARÜOPLASMA, mis sisaldab vett, DNA molekule, RNA molekule, valgu molekule. Tuuma sees on tuumake, kus toimub ribosoomide pakkimine. ÜLESANDED · reguleerib rakus toimuvaid protsesse · seal säilitatakse pärilik info · päriliku info algne realiseerimine, RNA ja DNA süntees Tsütoplasma: Suur osa sellest on vesi. Seal paiknevad rakuorganellid. Seal on varuained, jääkained, valgulised komponendid, aminohapped. ÜLESANDED · Ainete trantsport raku sees · Tagab raku siserõhu · Sealt saadakse toitaineid rakule vajalikke aineid · Tänu sellele paiknevad rakuorganellid rakus Endoplasmaatiline retiikulum ehk tsütoplasmavõrgustik: Tuuma ümber, kui ka kogu rakus · Siledapinnaline · Karedapinnaline (ribosoomidega ümbritsetud) ÜLESANDED
77. Carl Woese järgi jaguneb elusloodus kolme domeeni arhead, bakterid ja eukarüoodid. 78. Eukarüoodid on monofüleetiline takson. 79. Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt 80. Mitokondri eellane oli vabalt elav proteobakter. 81. Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega 82. Protistid moodustavad parafüleetilise eurarüootse rühma. 83. Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on endosümbiotset päritolu rakuorganellid 84. Endosümbioositeooria väidab, et plastiidid ja mitokondrid on endosümbiontset päritolu 85. Plastiidi primaarne endosümbios on sinivetika omastamine prokarüoodi poolt ja esmase eukarüootse raku tekkmine. 86. Kõigil kaasajal elavatel eukarüootidel on 87. Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta 88. Primaarsete plastiididega on muuhulgas kõik klorofülli c sisaldavad eukarüootsed vetikad ? 89
Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks RAKUD e. loomarakud Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: · Membraaniga ümbritsetud tuum · Erinevad organellid tsütoplasmas
Prokarüoot (eeltuumne) – bakter (puuduvad kõik membraansed organellid 1. Tsütoplasma koostis: -vesi -orgaanilised ained -aminohapped -polümeerid (valgud, polüsahh, nukleiinhapped) -nukleotiidid -ainevahetuse vaheproduktid -mono- ja oligosahhariidid -lahustunud gaasid Tähtsus: -on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks 2. Rakutuuma membraanid: Ehitus: -kaks membraani -tuumavedelik – karüoplasma- sisaldab DNA’d -poor (ainete liikumine tuuma ja välja) -kromosoomide/DNA/pärilikkuse aine -tuumake (piirkond, kus kromosoomidelt toimub rRNA ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus: -Juhib raku elutegevust Rakutuum puudub nt inimese küpsetes erütrotsüütides (punastes verelibledes) -on kaotanud jagunemisvõime
üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav Tänu sellele on avastuatud uusi rakustruktuure ja täpseustatud nende siseehitust 2. Tsütohistokeemia 3. Diferentseeriv tsentrifuugimine Rakustruktuuride eraldamine tsentrifuugimise teel, preparaatide valmistamiseks 4. Värvumine Rakkude mitmekesisus Rakuorganellid Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma Taime-, looma- ja seeneriik Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
Kontrolltöö küsimused rakust RAKUTEOORIA LK.64-69 1.Millega tegelevad TSÜTOLOOGID? Nimeta 3 tsütoloogi. Rakkude uurimisega. Schwann, Schleiden 2.Millal konstrueeriti esimesed mikroskoobid, kes seda tegid? 17. sajandi teisel poolel, Antony van Leeuwenhoek 3.Mis on PREPARAAT, MIKROTOOM ? Preparaat- see mida uuritakse, väike õhuke lõik Mikrotoom- nendega saab teha preparaate 4.Millal konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid? Mille poolest erineb valgusmikroskoobi tööpõhimõte elektronmikroskoobi omast? Kui palju suurendavad tänapäeva elektronmikroskoobid? Kas nendega saab näha aatomeid ? 20 sajandil. Elektronmikroskoobiga saab vaadata ruumiliselt; 800 000 korda suurendab; nendega ei saa näha aatomeid 4.Iseloomusta K.E.von Baeri, M.Schleideni, T.Schwanni ja R.Virchowi töid. Kes neist teadlastest ja kuidas on seotud Eestiga? K. E. von Baer-avastas 19 saj. Alguses munaraku ja järeldas, et loomaorganismi areng saab alguse munarakust. Baer on...
difusioon, osmoos. Aktiivne transport- vajab energiat, toimub vastu kontsentratsioonigradienti, toimub kandevalkude abil, Na/K-pump. Endotsütoos- osakeste rakku transportimine põiekestes. Eksotsütoos- osakeste rakust välja transportimine põiekestes. Fagotsütoos- transporditakse rakku väga suuri osi. Pinotsütoos- transporditakse rakku väiksemaid osi. 3. Raku organellide ehitus ja ülesanded. Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk. RAKUORGANELLID: Tuum- asub raku keskel. DNA sisaldus ja säilitus, raku elutegevuse juhtimine. Tsütoplasma- Seob raku organellid ja tuuma ühtseks, jääkainete eritumiskoht. Rakumembraan- Ümbritseb rakke, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. Tsütoplasmavõrgustik- Siledapinnaline ER- torud, põiekesed. Lipiidide süntees, glükogeen, steroidhormoonid. Karedapinnaline ER- plaatjad kanalid, ribosoomid. Valgusüntees, lipiidide süntees. Ribosoomid- valgud ja RNA. Valgusüntees.
5. milline on väikseim ja suurim rakk? Väikseim on mükoplasma ja suurimad on lindude munarakud (munarebud) 6. tsütoplasma koostis ja ülesanded- peamiseks koostisaineks vesi , selles on lahustsund palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid, esindatud kõik biopolümeerid, mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks 7. rakutuuma ehitus ja ülesanded- rakutuumas paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma karüoplasma. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, tuumas asuvad tuumakesed. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse 8. tuumakese ülesanded- kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine 9. rakumembraani ehitus ja ülesanded- rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda
Meioosi ajal toimub suguline paljunemine (sugurakkude moodustumine) Mitoosi ajal toimub kasvamine ja mittesuguline paljunemine, haavade paranemine jne RAKUTSÜKKEL- raku eluring ühest jagunemisest teiseni, see koosneb interfaasist ja mitoosist. Interfaasi ajal toimub DNA replikatsioon(ehk DNA kahekordistumine). Mitoosi käigus jaguneb kõigepealt rakutuum(karüokinees), seejärel jagatakse tsütoplasma ning rakuorganellid kaheuue raku vahel(tsütokinees). 2. Oska jooniselt tunda ära mitoosi ja meioosi etappe ning oska nimetada etappide nimetusi õiges järjekorras. Oska kirjeldada lühidalt, mis nendes etappides toimub (ainult kõige olulisem!). Diploidne ja haploidne kromosoomistik millistes rakkudes leidub? Kromosoomide ristsiire mis see on, millal aset leiab, milleks on vajalik? (õpik lk 40-47, vt ka töölehelt) 1
° vees lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. ° anorgaanilised ained osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad püsiva pH. ° hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jne. ° ka bipolümeerid polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. ° ainevahetuse vaheproduktid pigmendid, rehulaatorained, lahustunud gaasid. ° Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne ° Rakutuum avastati taimerakus 1831. ° Tuumaümbris kahest membraanist ° membraanis paikevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja ° karüoplasma tuumasisene plasma > DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid ° Kromosoomid tuuma olulisemad osad > kromatiin > peeneteks niitideks lahti keerdunud > jagunemise alguseks pakitakse kokku, siis nähtavad
tuumakestes. Pärast sünteesi liiguvad läbi tuuma tsütoplasmasse, millest osa kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides sünteesitakse valke. Tuumake - tuumas on ka üks või mitu tuumakest teatud kromosoomidel toimub seal rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 2. Tsütoplasma Tsütoplasma on tsütosool koos organellidega. Tuuma ei arvestata sinna sisse. Tsütosool on vedelik, mis täidab rakku, milles on organellid ja rakutuum. Täidab raku sisemust ja selles on rakuorganellid. Koosneb peamiselt veest, milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained on tsütoplasmas katioonide ja anioonidena. Nende ülesanneteks on osaleda reaktsioonides ning tagada raku sisekeskkonnas püsiv pH tase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavahel tervikuks. 3. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) Membraanilise ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis läbib tsütoplasmat.
Tsütoplasma: Koostisaineks on vesi. Osatähtsus kõigub(60-90%). Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained osalevad paljudes reaktsioonides ning tagavad sisekeskkonna püsiva happesusreaktsiooni. Orgaanilistest ainetest on tsütoplasmas esindatud kõik kõrkmolekulaarsed ühendid: polüsahhariidid, lipiidid, valgus ja nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seostab kõik rakuorganellid omavahel tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne Elektronmikroskoobid on näh , et rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub erinevate ainete liikumine tuuma või sealt välja. Tuumasisest plasmat nim: karüoplasmaks. Tuumas võime näha ühte või mitut tuumakest. Need on tuumapiirkonnad, kus teatud kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Erinevates rakkudes on tuuma kuju ja suurus erinev.
Nimi : Klass : 11.klassi bioloogia II kursus iseseisev töö B 2010/2011 1.Elu omadused rakuline ehitus, keerukas organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasvamine ja areng, reageerimine ärritusele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed molekulaarne tase, rakuline tase, kudede tase, organite ehk elundite tase, organsüsteemide ehk elundkondade tase, organismi tase, populatsiooni tase, liigi tase, ökosüsteemi tase, biosfääri tase. 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus Biodiversiteet ehk elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigil...
o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne. o Millise kujuga on bakterid? Valgusmikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi vorme. o Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Koest, millest nad pärinevad. o Tooge näiteid rakkudest, millel on muutuv väliskuju. Amööb o Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest, mis on jäik. PÄRISTUUMNE RAKK · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Tsütoplasmas peamine koostisaine vesi, seal lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained tagavad püsiva pH · Tsütoplasmas aminohapped, nukleotiidid, moni-ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jt. · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. · Tuumasisene plasma karüoplasma(sisaldan DNA-d, RNA-d, valke)
amööbi toitumine, ,,keerab" ennast ümber bakteri), seda nim. ka endotsütoosiks. Vastupidine protsess, kus ained viiakse rakust välja, on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikest lahustunud makromolekule. Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Rakutuum rakutuum on kahemembraanne organell. Membraanides olevate pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma ülesandeks on kogu raku elu juhtimine. Rakutuuma osad: 1. karüoplasma rakutuuma sisene plasma, sisaldab suuremates kogudes pärilikkuseainet. 2. üks või mitu tuumakest karüoplasma piirkonnad, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine 3
BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesin...
uratsiil U. A-U. 3. Raku ehitus ja talitlus. Bioloogia I lk 48- 82. a) Rakuteooria põhiseisukohad- iga uus rakk saab alguses olemalolevast jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Ühe ja hulrakulised organismid. Eeltuumsed- prokarüoodid nt bakterid. Päristuumsed e eukarüoodid- nt taimed seened loomad. Viirused pole kumbki. b) Eukarüootse raku ehitus ja talitlus (Loomarakk, taimerakk, seenerakk – rakuorganellid: rakutuum, rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik, mitokonder, ribosoom, lüsosoom, Golgi kompleks, vakuoolid, plastiidid, rakukest). Rakutuum- reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. DNa Rakumembraan- eraldab raku sisekeskonda välisekk, kaitseb kahjulike mõjutuste eet ja ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel info aine ja energiavahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
anioonid dissotsieerunud olekus) ja orgaanilised (aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed, polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid) ained. Anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas leiame veel ainevahetuse produkte, pigmente, regulaatoreid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumamembraanid on ehituselt sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumas võib mikroskoobi all näha ühte või mitut tuumakest
ainetest on katioonide ja ainioonde kujul dissotseerunud olekus. Anorgaanilised ained osalevad paljused biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalamolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisihappeid. Samuti mitmeid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Avastati taimerakus 1831.aastal. tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, RNA-d, valke jm madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuumas olulisemad. Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest- piirkonnad, kus kromosoomidely toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine
Eukarütoorse ehk päristuumse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. PÄRISTUUMNE RAKK Raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisaineks on vesi (60%-90%). Seal on palju madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminihappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jne. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Raku tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumakeseks nimetatakse piirkonda, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
molekulid, millest osa kuulub valkude koostisesse, osa aga täidab organismis muid olulisi ülesandeid Peptiidside ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks Asendamatud aminohapped aminohapped, mida meie keha ei suuda ise sünteesida ja mida me peame saama toidust Translatsioon valkude sünteesimine e aminohappeahela koostamine vastavalt mRNAs olevatele juhistele Ribosoomid - rakuorganellid, kus sünteesitakse valke Koodon ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik Geneetiline kood seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped Antikoodon mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi VALGUD KOOSNEVAD AMINOHAPETEST *Mõned valgu ül-d : transpordivad aineid, kiirendavad/aeglustavad keemilisi reaktsioone, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe
promootor geeni alguses asuv piirkond, millega RNA-polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma R reaktsiooninorm tunnuse varieerumise määr, mida üks genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab reesuskonflikt ema organismi tekitatud immuunreaktsioon loote punastele verelibledele, tekib juhul, kui ema on reesusnegatiivne ja loode reesuspositiivne retsessiivne alleel alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel ribosoomid rakuorganellid, kus sünteesitakse valke ristsiire meioosis aset leidev homoloogiliste kromosoomide osade vahetus RNA-polümeraas ensüüm, mis teostab transkriptsiooni RNA-viirus viirus, mille genoomiks on RNA S SRY-geen Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemise meheks T transkriptsioon protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel
Üherakulised- bakterid, protistid Hulkrakulised- taimed,seened,loomad Üks kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma Üherakulistel on iseloomiliku välimusega-kingloom, silmviburlane, amööb Eeltuumsed ehk prokarüoodid(ilma tuumata)- bakterid Päristuumsed ehk eukarüoodid- protistid, taime-, seene-, loomariik Loomarakk(päristuumne) Tsütoplasma-koostis vesi, selles on lahustunud orgaanilised, anorgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks, tsütoplasmas toimuvad kõik eluks vajalikud keemilised reaktsioonid Rakutuum- tuuma ümbrus koosneb kahest membraanist, nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja välja.Tuumasisene plasma nim Karüoplasma(sisaldab DNA, RNA, valke, madalmolekulaarseid ühendeid). Tuuma tähtsamad osad on kromosoomid Tuumake-piirkond, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
Väga levinud biomolekulides. Esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel. Vesinik peab olema ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga. Vesiniku aatoni ainus elektron on tõmmatud el.negatiivsema elemendi aatoni poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Loomarakk. Rakuorganellid. Taimerakk. Vakuoolid. Rakukest. Plastiidid: Rakk - kõige väiksem elu üksus. Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel on ühine: õmbritsetud membraaniga; täidetud vedela tsütosooliga; sisaldavad kromosoome, kus asub DNA; sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees; membraanide ehitus ja talitlus.
karedapinnalist, millel asuvad ribosüümid, kus toimub valkude süntees. Lüsosüümid ainete ensümaatiline lõhustamine. Golgi kompleks valkude ümbertöötlemmine ning nende pakkimine lüsosüümidesse. Mitokondrid rakuhingamine ATP süntees. Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsentrosoom koosneb 2 tsentrioolist, paikneb rakutuuma lähedal, need osalevad kromosoomide jaotamises tütarrakkude vahel. Kõik rakuorganellid täidavad kindlat ülesannet, mis tagab raku talitluse. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Seega iga organell omab rakus väga suurt tähtsust. 3) Võrrelge bakteri-, seene- ja taimerakku loomarakuga (tooge välja 2 erinevust ja 2 sarnasust). Bakterirakk: Eeltuumne organism puudub rakutuum. Ei sisalda eukarüootstele rakkudele omaseid membraanseid organelle. Taimerakk: Taimerakku ümbritseb rakukest, mis koosneb tselluloosist. Taimerakus esinevad plastiidid, keskvakuoolid.
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sis...
3. Iga rakk on ümbritsetud membraaniga. 4. Viirused ei ole elusorganismid, sest nad ei ole rakulise ehitusega. Raku tsütoplasma Tsütoplasma koosneb 60-90% veest, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasmas on palju aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahharide, orgaanilisi happeid jt. Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum 1. ... avastati 1831 ning seetõttu on ta üks paremini uuritud rakuorganelle. 2. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja 3. Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. 4. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Rakujagunemise alguseks pakitakse nad nii
nimetatakse kasvaja-supressorgeenideks. Kasvaja-supressorgeen P53 võib maha suruda vähirakkude kasvu ja inhibeerida transformatsiooni. Mitoosi eeldused: · kahekromatiidilised kromosoomid · tsentrosoomi kahekordistumine Profaas: o kahekromatiidilised kromosoomid lühenevad ja kondenseeruvad (spiraliseeruvad), o tuumake kaob, o hakkavad moodustuma kääviniidid, o tsentrioolid liiguvad rakupoolustele, o kääviniidistiku teelt eemalduvad suured rakuorganellid, o tuumakate laguneb ja tsütoplasma seguneb karüoplasmaga, o kääviniidid ühinevad kromosoomide tsentromeeridega. Metafaas: o kromosoomid on maksimaalselt lühenenud ja spiraliseerunud, o kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile, o lõpus algab kromatiidide eraldumine. Anafaas: o poolustele liiguvad lahknenud tsentrosoomid, o poolustele lahknevad ühekromatiidilised kromosoomid, o kromatiidide lahknemise hetkest nimetatakse neid kohe
kordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib kogu raku elutegevust. Tuumakesse sünteesitakse ribosoomide RNA-d. * Tuumake need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees ja ribosoomide moodustumine. * Tsütoplasma peamiseks koostisosaks on vesi. Seal on tal madalamolekulaarseid orgaanilisi ülesandeid, ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. * Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid. *Golgi kompleksi ülesandeks on rakus sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine.. Lisaks osaleb Golgi kompleks ka rakumembraani ja rakukesta moodustamises. * Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees ) *Vakuoolid võivad olla vee talletajateks. Sinna saavad koguneda ka varuained, mis on
Sekundaarstruktuur e. DNA biheeliks- kaksikahelaline struktuur, kus DNA ahelaid ühendavad aluspaaride vahelised H – sidemed. 10. Eukarüootse raku mõiste, põhitunnused võrreldes prokarüootse rakuga, põhikomponendid. Eukarüootne rakk- päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk). Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüootsed on taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud. 11. Rakumembraani koostisained, ehitus, ülesanded eukarüoodil. ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja. Taimeraku välismembraani nimetatakse sageli plasmalemmiks või plasmalemmaks
* Fagotsütoos ehk endotsütoos rakku satuvad mitmesugused suuremad aineosakesed ja makro molekulid. -) Eksotstoos rakkust välja saamiseks, avab rakka ühest otsast ,,kaane" ja aine saab välja. * Pinotsütoos rakk omastab vedelikest lahustunud makromolekule. * Tsütoplasma poolvedel plasma taoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasa on pidevas ringluses ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. * Rakutuum kahe membraarne organell ning membraanides on poorid, et saaks aineid sisse- ja välja viia. Rakutuuma sees on tuuma sisene plasma ehk karüoplasma (nükleiinhapete kontsentratsioon on veidi suurem kui tavalises trütoplasmas) ning selle sees on tuumakesed (neid võib olla üks kuni mitu), mille ülesanne on rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. -) Rakutuum juhib kogu raku elutegevust.
kõigis on pärilik nformatsioon rakkude toimimiseks ja geneetilise info edasikandumiseks järgmisele põlvkonnale. 25. Prokarüootsete ja eukarüootsete rajjude peamised erinevused. a) Prokarüotsel rakul puudub piiritletud tuum, eukarüoodil on membraaniga ümbritsetud tuum. b) Prokarüootsel on DNA ja geenide hulk väike, sisaldab üht rõngaskromosoomi. Eukarüootsel on DNA ja geenide hulk suur. c) Prokarüootsel puuduvad membraaniga rakuorganellid. Eukarüootsel on mitokondrid ja taimerakus ka plastiidid. d) Prokarüootsel on olemas rakukest, see sisaldab polüpeptiide. Eukarüootsetel taimerakkudel on rakukest tselluloosist, seenerakkudel kitiinist ja loomarakkudel rakukest puudub. e) Prokarüootsel rakul esineb tsütoplasmas vähesel määral ribosoome. Eukarüootsel on rakus palju ribosoome, mis asuvad peamiselt tsütoplasmavõrgustikul. f) Prokarüoodil pole vakuoole, eukarüoodil on, va loomarakkudes.
7. Rakkude programmeeritud suremine (apoptoos) Programmeeritud suremine ehk apoptoos. Apoptoos on raku geenide poolt ettemääratud suremine. Oluline on, et niisugune rakkude surm toimub aeglaselt ja lagunevad rakuosad ning tekkinud jääkühendid hoitakse kinnistes põiekestes (membraaniga ümbritsetult). Nii ei kuhju mürgiseid vaheühendeid ja naaberrakke mingi raku surm ei häiri. Apoptoosiga kaasnevad nähtused järjekorras: 1) raku ruumala väheneb; 2) osad rakuorganellid esialgu veel töötavad ; 3) edasi tekivad "apoptootilised kehad", st.1 või mitu membraaniga ümbritsetud struktuuri (sees laguproduktid); 4) DNA fragmenteerub(~150bp); 5) fagotsütoos spetsiaalsete rakkude poolt; Algetappidest 1.-3. võib toimuda veel tagasipöördumine ellu, pärastpoole on protsess pöördumatu. Vastandina toimub rakkude äkiline ehk juhuslik suremine: nekroos. Näiteks haavade tekkel vm keskkonnamõjutusel. Mingi raku nekroos häirib ka
Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Eukarüootne rakk (päristuumne rakk) on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist. Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid. Fenotüüp indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum. Geeninokaut geneetiliselt rikutud geeniseisund. Geenitehnoloogia (tehnogeneetika) on molekulaargeneetika rakendusharu, DNA- fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike
esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Eukarüootsed rakud e päristuumsed*- rakud, mis sisaldavad tuuma ( protistid, taimed , seened, loomad) Prokarüootsed rakud e eeltuumsed- rakud millel puudub tuum, ning muud topelt membraaniga ümbritsetud organellid ( bakterid) Rakutsükkel koosneb interfaasist ja meioosist Rakuring*- raku eluring ühest jagunemisest teiseni 10% Mitoosi käigus jaguneb kõigepealt tuum- karüokinees. Seejärel jagatakse tsütoplasma ja rakuorganellid kahe uue raku vahel- tsütokinees. 90% Interfaas on rakujagunemise vaheline aeg, kõige aktiivsem elutegevuse aeg. ( ainevahetuse protsessid , DNA kahekordistumine e replikatsioon, suureneb rakuorganellide arv, rakumõõtmete suurenemine) Replikatsioon e DNA kahekordistumine 1) Ensüüm katkestab lämmastikualuste vahel olevad vesiniksidemed ja DNA- kaksikheelik avaneb. 2) Teise ensüümi abil kinnituvad uued nukleotiidid mõlema ahela külge.
pärilikult määratud pikkuseni. Pooldumise eel toimub DNA replikatsioon, mille tulemusena moodustub bakteris kaks rõngaskromosoomi. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid.. Protsess lõpeb raku keskele vaheseina tekkimisega, mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku. Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles paiknevad rakuorganellid tütarrakkude vahel. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt samased lähterakuga. Pooldumisprotsessidega samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidi replikatsioon nii, et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat. Enne jagunemist rakk toitub, rakuorganellide arvukus suureneb ning bakter varustab end ATP ja teiste makroergiliste ühenditega. Mikroobiraku genoom: Pro- ja eukarüootse raku DNA molekuli struktuur on ühesugune.
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. ...
GENEETIKA AJALUGU 19. sajandil tegutses Brno kloostris munk Gregor Mendel, kes viis läbi katseid aedhernega. 1865. aastal sõnastas ta pärilikkuse üldprintsiibid. Sellega sai alguse ka teadusliku geneetika periood. Mendeli I seadus ehk esimese hübriidse põlvkonna ühtlikkuse seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübiliselt identsed ja fenotüübiliselt ühtlikud järglased. Mendeli II seadus ehk alleelide lahknemise seadus: monohübriidse ristamise teises hübriidpõlvkonnas saadakse genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1 ja fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 või 1:2:1. Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus: erinevad alleelipaarid segregeeruvad ja kombineruvad üksteisest sõltumatult. Polühübriid moodustab võrdse sagedusega 2n haplotüübiga gameeti, kus n on heterosügootsete geenipaarde arv. Ganeetide ühinemisel võib tekkida 3n erineva g...
närvid. Iga üksikkiud on kaetud õrnsidekoelise katte endoneuriumiga, kiud omakorda on seotud kokku perineuriumiga ja närv tervikuna on kaetud epineuriumiga. Aksonaalne transpost Suure pikkuse tõttu on aksonid ca 10x suuremad kui perikaarüon, kuid aksonis üldiselt ei sünteesita valku. Neuroni kogu tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub liikumine mõlemas suunas: terminaalidesse (anterograadselt) ja tagasi (retrograadselt). Ühest paigast teise kanduvad rakuorganellid ja ka mitmesugused aineid. Eriti oluline on see neuroni nende osade jaoks, kus vastavaid organelle ei moodustu või teatud aineid ei sünteesita. Sünapsid Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühelneuronil olla kuni mitu kümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma, akson-dendriit või akson-akson sünapseid. Sünapsi ehitus
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest!. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid aga paiknevad hajusalt kas nende peal või vahel. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalite süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on ümbritusetud ka rajutuum ja mitmed rakuorganellid. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: põhiosa sisemebraanidest on üles ehitatud fosfolipiidsest kaksikkihist, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valgud. 20. Bakteri raku ehituslik omapära Bakteri rakk Pole membraanseid organelle On ribosoomid On üldjuhul raku kest ja limakapsel Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomane organellide - plastiidide - esinemine
” Sõnastasid Mattias Schleiden (1838) ja Theodor Scwann (1839) 25. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused PROKARÜOOTSED RAKUD EUKARÜOOTSED RAKUD Eeltuumsed rakud Päristuumsed rakud Rakutuum ja membraansed organellid Rakutuum puuduvad Membraansed rakuorganellid Väiksemad kui eukarüootsed rakud (nt mitokondrid ja Tunnusjooned: raku sein; plasma kloroplastid) membraan; tsütoplasma; kromosoon Eukarüootsed on taime-, raku tsütoplasmas; ribosoomid. looma-, seene- ja paljude protistide rakud 26. Lipiidide lühiiseloomustus, milleks rakk vajab lipiide?
• Seenerakud: • Seenerakkude kestades on kitiin • Seente sees võivad olla gaasivakuoolid b) Osata erinevaid rakke omavahel võrrelda • Bakterirakud on väiksemad • Bakterirakus puudub tuum • Bakterirakus on 1 rõngaskromosoom ning DNA-d ja geene on vähe, 3 on pulkjad kromosoomid ning DNA-d ja geene on palju • Bakterirakus puuduvad membraaniga ümbritsetud rakuorganellid • Bakterirakus on ribosoomid väikesed, asuvad vabalt tsütoplasmas ja neid on vähe. 3 on ribosoomid suuremad, tavaliselt asuvad tsütoplasmavõrgustikul ning neid on palju • Bakteri- ja loomarakus vakuoolid puuduvad. • Bakterirakus on tsütoplasma jäik ja liikumatu, 3 on tsütoplasma vedelam ja liikuvam • Loomarakul rakukest puudub, bakterirakul esineb, taimerakul on tselluloosist, seenerakul on kitiinist c) Milliseid kudesid rakus moodustavad
energiakulust. 1g süsivesikuid annab 4 kCal 1g rasva annab 9 kCal 1g valke annab 4 kCal Päevas peaks inimene saama 20....30g kiudainet. Kiudaine ületarbimine (üle 30....40g) on ebasoovitav, kuna tekib oht mineraalainete organismist väljaviimiseks. Süsivesikute roll organismis: · energia tootmine; · energeetilise varu loomine (glükogeen); · ehituslikud ülesanded (membraanid, rakuorganellid, hormoonid, koensüümid); · kaitsefunktsioon (mükopolüsahhariidid - limade koostises). Taimede kuivmassist moodustavad süsivesikud 75.....90%. Inimese organismist moodustavad süsivesikud 1,5%, sealhulgas maksas 0,1....1.5%, lihastes 0,6.....1%, peaajus 0,1% süsivesikuid. Näiteid süsivesikute sisaldumisest toiduainetes: · suhkur - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · tärklis - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · mesi, siirupid > 75%;
Vallandavad vastuseks rakusisesed reaktsioonid. Fagotsütoos - suurte aineosakeste ja makromolekulide viimine rakku: · Membraan sopistub koos suure molekuliga sisse. · Aineosake liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. · Põiekesse lisanduvad ensüümid, mis lagundavad aine. 2. Tsütoplasma · poolvedel aine, mis täidab raku sisemust. · sisaldab vett, anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid. · on pidevas liikumises, seob rakuorganellid tervikuks. ********************************************** Päristuumse raku sisemembraanistik. Koosneb: 1) tuumaümbrise membraanid 2) sileda- ja karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku membraanid 3) Golgi kompleks 4) Lüsosoomid 13 Sisemembraanistiku ülesanded: raku sisemuse liigutamine tsütoplasma jaotamine kahte ossa 3
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
