struktuuri. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. · Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. · Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni mis seob rakke omavahel, tulemuseks on kortsus nahk, jäigad liigesed, jne. · Vabade radikaalidega on seotud: · infarkt; · insult; · vähk; · ateroskleroos; · enneaegne vananemine. · Vabad radikaalid alustavad ahelreaktsioone mille tulemusena tekib hulk uusi vabu radikaale. · Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad
kahjulik Tähtsamad vitamiinid A D E C P A- vitamiin Kust saab: maks, piim, või, munad, porgandid Millele mõjub: Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude D-vitamiin Kust saab: kalamaksaõli, kala, maks, munad Millele mõjub: Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine E-vitamiin Kust saab: taimeõlid, idud, pähklid, kala Millele mõjub: Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid C-vitamiin Kust saab: kartul, kapsas, paprika, marjad, puuviljad, tsitruselised Millele mõjub: Antioksüdant, sidekoed, igemed, nahk, luustumine, haavade paranemine, immuunsüsteem, raua imendumine P-vitamiin Kust saab : Tsitruselised, eriti nende koor, aprikoosid, kirsid, mustsõstar Millele mõjub: Sarnaneb vitamiin C toimega, eriti mõjutab veresoonte läbilaskvust
Ohtlik sagedasel tarbimisel, tekitab vähki. Benzalkonium Chloride Äärmiselt mürgine säilitusaine kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri. Alkohol, Isopropyl (SD-40) Väga kuivatav ja nahka ärritav; muudab nahapinna Ph-taset, nii et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb; tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist. 1,4-dioxane Vähkitekitava toimega aine. Seda leidub 50% tava nahahooldustoodetes. Lagundab rakumembraane, kahjustab kesknärvisüsteemi, maksa ja neere. Mineraalõlid- on põhiliselt odavas kosmeetikas, erinevalt looduslikest taimeõlidest peaaegu ei tekita allergilisi reaktsioone, moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde, nagu oleks nahk pehme ja niisutatud. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu poorid, laskmata nahal hingata. Naharasu pinnale tungimise protsess on häiritud ning see põhjustab vistrike teket.
Kolesteroolirikkamaid toite/toitaineid, nagu rasvane piim, hapu- ja rõõskkoor, või, rasvane kohupiim, jäätis, vähid, krabid, austrid, rasvane sealiha jne. Vutimune, kuna nad ei langeta kolesteroolitaset ja neil on kõrgem kolesteroolitase kui kanamunadel. Neid eelnevalt nimetatud toitained võib iga inimene küll tarbida, kuid mõõduka kogusena, kuna inimese keha vajab teatul hulgal kolesterooli, et sünteesida steroidhormoone, sapphappeid, vitamiini D, moodustada rakumembraane ja valmistada närvikiudude kesta. Mida ei soovita süüa/juua antud kliendirühmale? Vältida tuleks ka vorsti, kuna enamik neist sisaldavad rasva üle 20%, sülti, maksa ja maksapasteete (sisaldavad rohkelt kolesterooli). Vältida tuleks ka koorepulbreid (mõned neist sisaldavad isegi 30% rasva) Rasvaseid juuste (tavaline juust sisaldab 30-60% rasva ja ohtralt kolesterooli), koorejogurteid, vahukoort (rasva umbes 10-38%) ja kohukesi (rasva umbes 20%). TÄNAN KUULAMAST!
Vitamiin A Nägemine, luude kasv, Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu retinool ehk akseroftool terve epiteelkude, antioksüdant Vitamiin D Luude ja hammaste Rahhiit, luude hõrenemine kaltsiferoolid kasv, kaltsiumi imendumine Vitamiin E Antioksüdant, kaitseb Väheneb ajuripatsi hormoonide sekretsioon ja tokoferoolid rakumembraane organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vereringeelundeid ja vitamiine lihaseid Vitamiin K Vere hüübimine, Vere hüübimise aeglustumine, sinikad-laigud naftokinoonid lihased, veresooned kehal, verejooksud ninast Vitamiin Q Töötav antioksüdant Väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse ubikinoonid inimorganismis, langus
kala, maks, kaltsiumi fosfor ravimid munad imendumine Vitamiin E 10 mg Antioksüdant, Vitamiin C ja Väheneb rasestumisvastase (tokoferoolid) taimeõlid, kaitseb B12 , ajuripatsi d tabletid, raud, idud, pähklid, rakumembraane mangaan, hormoonide toidu vähene kala vereringeelundeid seleen sekretsioon ja rasvasisaldus, ja lihaseid organismi võime saastunud õhk ladestada rasvlahustuvaid
Sõltub - molekuli kujust ja suurusest, - lahustuvusest, - ionisatsiooniastmest, - ioniseeritud ja mitteioniseeritud vormide lipiidlahustuvusest. Rakumembraan Koosneb kahest fosfolipiidide kihist, milles asetsevad valgu molekulid. Valgu molekulid moodustavad - kanaleid, mille kaudu liiguvad ioonid ja molekulid, - transportereid, - retseptoreid. Ravimite transport Molekulid läbivad rakumembraane - passiivse difusioonina läbi lipiidkihi või lipiidkihti läbistavate kanalite kaudu, - transportmolekule kasutades, mis asuvad rakumembraanis, - transtsütoosi teel Imendumisprotsessid Passiivne difusioon sõltub kontsentratsioonist ja elektrokeemilisest gradiendist, lipiidlahustuvusest ja ionisatsioonist. Ei nõua energiat. Ravimid molekulmassiga 100...200 liiguvad koos veega. Ioonid ja ravimid ioniseeritud kujul läbivad membraane halvasti
TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A (RETINOOL) *nägemisel valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev molekul. pimeduses) * osaleb epiteeli, sealjuures *lima tekke häirumine(kuiva eriti silma limaskesta silma sündroom) arengus ning * naha kuivus immuunsüsteemi töös. * naha vananenud välimus *osaleb epiteeli ning *kasvuhäired naharakkude arengus. *platsenta kasvuhäired *võtab osa kõhre ja luukoe *sugurakkude ...
Koosneb RNA-st ka valgust. Ilma valkudeta rakk ei tööta! Tsütoplasma - nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum - Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud
naha vananemist Benzalkonium Chloride Äärmiselt mürgine säilitusaine Antistaatik Kokkupuutel Nahaga ärritab seda Ärritab ka silmi, nina ja kõri Butylated Hudroxyanisole Kasutatakse päikesekreemides, hullepulkades, näokreemides, ripsmedussides, juuksevärvides(eriti mustas) säilitusainena. Allergeen Seotud reproduktiivsüsteemi probleemidega. Põhjustab allergilist dermatiiti. 1,4-dioxane Vähkitekitava toimega aine. Seda leidub 50% tava nahahooldustoodetes. Lagundab rakumembraane, kahjustab kesknärvisüsteemi, maksa ja neere. DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2- ethylhexyl) phthalate), BBP/ BzBP (butyl benzyl phthalate) Tekitavad allergilisi haigusi üks Põhjamaade uuring seostas neid astmaga. Uuringud näitavad, et ftalaadid on ohtlikud rasedatele naistele ja sündimata lastele. Flataadid kahjustavad paljunemisfunktsiooni. Nad võivad põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid. Leitud juukselakkides, parfüümides, küünelakkides.
Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid
4. RNA – säilitab ja vahendab infot 5. Valgud – nö töötajad 6. Tsütoplasma võrgustik (endoplasmaatiline retiikulum) – ladu, logistika. Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane. 7. Golgi kompleks – sisemine logistika. Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 8. Lüsoom – jäätmed. Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme
Kareda- Toimub Kanalitel on X X X pinnaline valgusüntees ribosoomid tsüto- plasma võrgustik Sileda- Varusüsivesikute Ensüümid, X X X pinnaline süntees- glükogeen tsüto- Lipiidide süntees plasma Bioaktiivsete ainete võrgustik süntees Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Seal paiknevad vajalikud ensüümid Vakuool Toitainete , Ümbritsetud X Looma- ja varuainete, ühekordse seenerakkudes jääkainete ja vee membraaniga võib esineda säilitamine väikseid teatud ainete
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
EEMALDATAKSE. HINGAMISELUNDKOND VARUSTAB ORGANISMI HAPNIKUGA. VAJALIK ENERGIA SAADAKSE RASVADE, SÜSIVESIKUTE JA VALKUDE OKSÜDEERIMISEL. SELLEKS TAGATAKSE GAASIVAHETUS, MIS VARUSTAB KUDESID HAPNIKUGA JA EEMALDAB KEHAST OKSÜDEERUMISEL TEKKIVA SÜSIHAPPEGAASI. HINGAMISELUNDKONNA HULKA KUULUVAD HINGAMISTEED, MIDA MÖÖDA ÕHK LIIGUB, JA KOPSUD, KUS TOIMUB GAASIVAHETUS ÕHU JA VERE VAHEL. HAPNIK JA SÜSIHAPPEGAAS SAAVAD RAKUMEMBRAANE LÄBIDA VAID VEES LAHUSTUNULT, MISTÕTTU ON KOPSU PIND ALATI NIISKE NING HINGAMISEGA KAASNEB VEEKADU. RINGEELUNDKOND TRANSPORDIB KEHAS AINEID. RINGEELUNDKONNA MOODUSTAVAD VERI, VERESOONED JA SÜDA. VERE LIIKUMISE PEAMINE EESMÄRK ON TAGADA AINETE KIIRE TRANSPORT KEHAOSADE VAHEL, MILLE KAUGUSTE TÕTTU ON DIFUSIOON EBAPIISAV VÕI AEGLANE. RINGEELUNDKOND
Toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on ER seotud veel mitmete ainevaheliste protsessidega. · Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas · Moodustab tsisterne ja paunakesi · Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid · Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse. · Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine · Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Mitokondrid Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga
· Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud Endoplasmaatiline retiikulum · Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas · Moodustab tsisterne ja paunakesi · Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid · Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks · Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine · Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Mitokondrid · Energiakandjad · Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja
toimub toitainete imendumine verre. Seedimata osakesed kogutakse jämesoolde ja sealt eemaldatakse päraku kaudu. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Tagab gaasivahetuse- kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. Kuuluvad hingamisteed ja kopsud(gaasivahetus õhu ja vere vahel) Hingamisega kaasneb veekadu. Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gaasilises olekus. Ringeelundkond transpordib kehas aineid. ( veri, veresooned, süda) Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. Elundkond osaleb: hingamisgaaside transpordis; toitainete transpordis; ainevahetuse jääkproduktide transpordis; hormoonide transpordis; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid
Keemiliselt üliaktiivsed aatomid ja molekulid, mis kahjustavad organismis biomolekule ja rakustruktuure. Tekivad rakuhingamisel e organismi oksüdatsiooniprotsessides. Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni, mis seob rakke omavahel, tulemuseks on kortsus nahk, jäigad liigesed, jne. Vabade radikaalidega on seotud: · infarkt; · insult; · vähk; · ateroskleroos; · enneaegne vananemine. Vabad radikaalid alustavad ahelreaktsioone, mille tulemusena tekib hulk uusi vabu radikaale. 17.Millest ja kuidas sõltub FS aktiivsus? Too konkreetseid näiteid. Valguse hulk pindala kohta- kui valgust on vähe on fotosüntees aeglane, temperatuurist(0
, kala, maks, kaltsiumi kaltsium, mineraalõli munad imendumine fosfor d, ravimid Vitamiin E 10 mg Antioksüdant, Vitamiin C ja Väheneb rasestumisv (tokoferoolid) taimeõlid, kaitseb B12 , ajuripatsi astased idud, rakumembraane mangaan, hormoonide tabletid, pähklid, kala vereringeelundei seleen sekretsioon ja raud, toidu d ja lihaseid organismi vähene võime ladestada rasvasisald rasvlahustuvaid us,
Liitlipiidid: Ehitus - glütserool+2 rasvhappejääki (1 rasvhappe asemel 3-st on midagi muud) : fosfaatlipiidid, Steroidid: mees-,naissuguhormoonid Nt: östrogeen, D- vitamiin, testosteroon Lipiidide ülesanded: 1. varuaineks loomadel-taimedel 2. energiaallikad 3. ehitusmaterjaliks - nt vahad, fosfolipiidid 4. moodustavad kaitsekihi - siseorganite ümber, linnu tiibade ümber, taimelehtedele 5. on lahustiks 6. läbivad vaevata rakumembraane - signaalmolekulid 7. on lähteaineks 6. Valkude ehitus ja ülesanded. Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped ehk valgud pannakse kokku aminohapetest (valgus on 100-1000 aminohapet, organismis 20 erinevat aminohapet, asendamatuid aminohappeid organismis on 8, mida saame toiduga). Neid aminohappeid ühendab peptiidside. Valkude struktuuriastmed on: 1. Primaarstruktuur - aminohapetest ahel 2
Päristuumse raku tsütoplasmast läbib tsütoplasmavõrgustik.3.lause: Karedapinnalisel..4.lause: ribosoomides toimub valkude süntees. 5.lause:varustamine energiaga. Kloroplastides toimub fotosüntees. X-valk, Y-fosfolipiidid. Kujutatud on aktiivtransporti. Rakumembraani ül on veel:1)raku kaitsmine kahjulike mõjudest2)rakkude sidumine omavahel. 8ül: Hapnik ja süsihappegaas saavad rakumembraane läbida vaid vees lahustunult. See toimub nii et: Kuna alati vees lahustunult, siis selletõttu on kopsu pind alati niiske ning hingamisega kaasneb veekadu.
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ning teemandit ennast. Lihvitud, korrapärase kujuga teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva....
lihastesse ja liigestesse ++ A A Eferendid lihaskäävidesse 3-6 15-35 ++ A Tundlikkust kandvad 1-4 5-25 +++ aferentsed kiud B Pregangl. sümp. kiud <3 3-15 ++++ C Postgangl. sümp. kiud 0,3-1,3 0,7-1,3 ++++ Tundlikkust kandvad 0,4-1,2 0,1-2,0 ++++ aferentsed kiud pH LAide hüdrokloriidid on kergelt happelised. Läbivad rakumembraane paremini mitteioniseeritud kujul ja seostuvad paremini Na+-kanalitega ioniseeritud kujul. Toime nõrgem happelises keskkonnas. LAide farmakokineetika LAide toksilisus sõltub oluliselt tasakaalust imendumise ja lagunemise vahel. LAide imendumine ja jaotumine Imenduvad manustamiskohalt erineva kiirusega verre. Võimalik mõjustada vasokonstriktorite lisamisega. Seostuvad kudede ja verevalkudega. Läbivad HEBi ja platsentat. LAde eliminatsioon
4. Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu 5. Alkohol, kohv, kortisoonid, nitraadid, mineraalõlid, diabeet, maksahaigused Vitamiin D (kaltsiferoolid) 5 µ g -kalamaksaõli, kala, maks, munad Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine Vitamiinid A ja C, kaltsium, fosfor Rahhiit, luude hõrenemine Taimetoitlus, mineraalõlid, ravimid Vitamiin E (tokoferoolid) 10 mg -taimeõlid, idud, pähklid, kala Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid Vitamiin C ja B12 , mangaan, seleen Väheneb ajuripatsi hormoonide sekretsioon ja organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vitamiine rasestumisvastased tabletid, raud, toidu vähene rasvasisaldus, saastunud õhk Vitamiin B1 (tiamiin) 1,4 mg -täisteratooted, sealiha, kala, maks Süsivesikute ainevahetus, energia tootmine, närvikude Teised B-rühma vitamiinid, vitamiin C Beribeeri, väsimus, depressioon, söögiisu langus
sisaldama meestel 10 ja naistel 18 mg rauda. Raud , olles hemoglobiini koostises, on seotud organismi hapnikuga varustamisega. Tsink aktiveerib ensüüme, ta osaleb valgu sünteesis ja hormoonide /näiteks insuliini/ ning vitamiinide ainevahetuses. Võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu ja paljunemisega. - Jood osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja energiavahetuses. - Seleen on tähtis antioksüdant, ta kaitseb rakumembraane. Eesti pinnas on seleeni poolest rikkas. Üledoseerimisel on seleen mürgine. Mineraalained on küll stabiilsemad kui vitamiinid, kuid ebaõigel toidu valmistamisel on mineraalainete kaod märgatavad. Toidupüramiid: Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · Tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, makaronid, müsli, teraviljahelbed · Köögivili, puuvili, marjad · Liha ja lihatooted, kala, munad
· Vitamiinid tagavad ainevahetuse õige kulgemise (sisalduvad ensüümide koostises), kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd · Antioksüdantideks on vitamiinid A, E, C, karoteenid, flavonoidid, tsink, vask ja seleen · Antioksüdandid kontrollivad ja reguleerivad oksüdatiivsete stressorite tööd ja kaitsevad rakumembraane oksüdatiivsete kahjustuste eest Nii endogeensed kui ka toidus sisalduvad antioksüdandid pidurdavad vabade radikaalide teket, eemaldavad kahjustatud molekulid ja parandavad oksüdatiivseid kahjustusi · Kõige suurem risk antioksüdantide puuduse tekkimiseks on neil kes järgivad madala rasvasisaldusega dieeti piiravad tarbitavat energiahulka
· Katteelundkond: juuksed, nahk, küüned (moodustavad inimsese kehakaalust 15- 25%). Kaitseb keskkonna mõjude eest · Tugielundkond: kõõlused, liigesed, luud, lihased. Võimaldab liikuda, säilitab keha proportsioonid. · Seedeelundkond: suu, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, (maks, kõhunääre) · Hingamiselundkond: nina, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Tagab gaasivahetuse. NB! Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gasilises olekus vaid üksnes vees lahustunult! · Ringeelundkond: veri, veresooned, süda. Transpordib kehas aineid. · Erituselundkond: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti. Eritavad ka kopsud ja nahk. · Närvisüsteem: peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Jaguneb kesknärvisüsteem (pea-ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimbud) · Sisenõresüsteem e
määral lagunevad (dissotseeruvad) vabadeks ioonideks: anioonideks ja katioonideks. 3. Vaja teada vitamiinide võõrnimesid (kindlasti õpi vitamiinide keerulised nimed pähe) ja milleks ta kasulik on! Nt. on mõistena antud: Kaltsiferool - on D vitamiin : mis on vajalik luude ja hammaste kasvuks Retinool - A vitamiin : nägemine; luude kasv Tokoferoliid - E vitamiin : antioksüdant; kaitseb rakumembraane, lihaseid ja vereringeelundeid Naftokinoon - K vitamiin : vere hüübimine; luukoe tugevuse ja tiheduse tagamine Ubikioon - Q vitamiin : väldib veresoonte lupjumist; vähendab kortsude teket Tiamiin - B1 vitamiin : süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus Riboflaviin - B2 vitamiin : juuste, naha ja küünte norm. areng; nägemisprotsessiks vajalik Püridoksiin - B6 vitamiin : punaste vererakkude ja veresoonte norm. toimimiseks; närvikoe talitus
20. Lipiidide ülesanded organismis + näited. a) Varuaine - varuaineks on rasvad, mis kogunevad rakkudesse naha alla b) Energiaallikas - kõige energiarikkamad toitained c) Ehitusmaterjal - ümbritsevad kõiki rakke d) Kaitse - koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi e) Lahusti - rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine f) Signaalmolekulid - suudavad vaevata läbida rakumembraane (nt. testosteroon, östrogeen, jne.) g) Lähteaine - toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad (saab sünteesida ka teisi orgaanilisi ühendeid, nt süsivesikuid 21. Mida nim. valkudeks ? Millest nad koosnevad? Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. 22. Kes annab juhised valkude sünteesiks? Valkude süntees rakkudes toimub geenides asuvate juhiste järgi. 23. Tead aminohappe ehitust
Kääviniidid osalevad kromosoomide jaotamisel tütarrakkude vahel. Bakteritel ja taimedel tsenrosoom puudub. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Päristuumsete organismide rakud saab jagada ehituse ja talituse alusel kolme rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Kõiki neid ühendab tuuma olemasolu ja sarnased rakustruktuurid. Taimerakkude peamiseks erinevuseks on plastiidide ja suurte vakuoolide olemasolu. Peale selle on enamik rakumembraane ümbritsetud tiheda rakukestaga. Missugune on rakukesta ehitus? Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos, lisaks sellele on kestas veel teisi biopolümeere (ligniin ja pektiin) ja muid orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on õhuke ja elastne, see võimaldab rakul kasvada ja areneda, kesta läbivad arvukas poorid. Vesi, mineraalid, gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid sisenevad rakku osmoosi ja difusiooni teel. Kui rakk vananeb muutub kest paksemaks, vee sisaldus
Toodetud asbestist 95 % koosneb krüsotiilist. Väike kogus krüsotiili, sissehingamisel, ei põhjusta mingeid tervislikke probleeme. 2006. aastal olid suurimad asbestitootjad Venemaa, Hiina, Kasahstan ja Kanada. Kogused olid vastavalt 925000, 458000, 300000, 240000 tonni. Kokku toodeti 2,3 miljonit tonni asbesti aastas. Asbesti bioloogilist aktiivsust seostatakse nii tema füüsikaliste omaduste kui keemilise koostisega. On teada, et asbest kahjustab rakumembraane ja kudesid, põhjustab muutusi DNAs ja ensüümsüsteemides. Juba 1960. aastatel näitasid asbestitööliste epidemioloogilised uuringud, et asbesti kiud on fibrogeense ja kantserogeense toimega. Kümmekond aastat hiljem kinnitasid seda ka M.F. Strantoni jt eksperimentaaluuringud. Asbestikiud kujutavad sissehingamisel tõsist ohtu tervisele, põhjustades näiteks asbestoosi, kopsuvähki ja mesotelioomi. Ohutu kokkupuute kohta asbestiga andmed puuduvad.
Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: a. anorgaanilised ühendid-kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla. b. orgaanilised ühendid-süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. c. biomolekulid-organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. d. makroelemendid-elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. e. mikroelemendid-elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kui on elu seisukohalt siiski hädavajalik. 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid. a. süsinik - moodustab süsinikühendeid b. vesinik - vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises c. hapnik - 95% hapniku...
Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakumembraan (8) - koosneb valkudest ja fosfolipiididest, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid - ülipeened tsütoplasmaniidid, mis seovad rakke omavahel. Nad seovad omavahel kõrvutiolevate rakkude rakumembraane läbi peenikeste kanalite rakukestas. Endoplasmaatiline retiikulum e. võrgustik (ER või EPV) - membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud kanalid ja nende laiendid (tsisternid). Eristatakse siledat ja karedat retiikulumi. Kare (7) - seal paiknevad ribosoomid (need muudavadki ER-i "karedaks"), mis osalevad valgusünteesil. Lisaks sellele toimub karedal ER-l ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine
10 ning alates 10. eluaastast 150 µg päevas. Joodipuudushaigusi aitab ennetada jodeeritud soola kasutamine (WHO, 2005). Laste toidu valmistamisel soovitatakse kasutada põhiliselt jodeeritud keedusoola. Joodi leidub: · vees · merekalades · kalamaksaõlis · maisis. Seleen (Se) on tähtis antioksüdant, ta kaitseb rakumembraane. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest ning ka seleeni sisaldavate toitude ja väetiste kasutamisest. Fosfor on samuti vajalik luude ja hammaste moodustamiseks ning normaalseks kasvuks, ühtlasi ka närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Peale selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste kokkutõmbumisel ning valkude, rasvade ja süsivesikute imendamisel. Fosforivajadus suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu vajab fosforit 1,5-2 g ööpäevas
*kaitsevad siseelundeid välismõjutuste eest *annavad voolujoonelise keha(hüljes, vaal) 3. VARUENERGEETILINE - *loomadel varurasvad; *taimedel varurasvad seemnetes, viljades 4. LAHUSTI - teatud vitamiinid lahustuvad ainult rasvades (K,A,D,E-vitamiin) 5. EHITUSLIK *rasvad rakumembraani koostises (fosforlipiidid- rakumembraani põhiline koostisosa) *vahad 6. SIGNAALMOLEKULID - suudavad vaevata läbida rakumembraane, nt hormoonid 7. LÄHTEAINE toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad --> nendest saab sünteesida teisi orgaanilisi ühendeid, nt süsivesikuid VALGUD EHK PROTEIINID – -orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. - aminohappejääkidest moodustunud biopolümeerid * valke sünteesitakse raku RIBOSOOMIDES *valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks
Katse viga tuli kindlasti erütrotsüütide lugemisest, sest mu silmad muutuvad valusaks ja uduseks kui pingutan neid sellistes tingimustes. Kolesterool Teooria · Kolesterool on tsükliline alkohol, mida saadakse loomse toiduga (loomsete rasvadega), kuid mida suudavad sünteesida kõik inimese koed, k.a. aju. · Kolesterool on vajalik organismi normaalseks elutegevuseks, et sünteesida suguhormoone, kortikosteroide, sapphappeid, D-vitamiini, moodustada rakumembraane ja närvirakkude kesti. · Kolesterooli sünteesitakse päevas umbes 1 g. · Kolesterool ei lahustu veres ja seda viivad rakkudesse ning sealt tagasi spetsiaalsed valgud lipoproteiinid. · Toidus olevast kolesteroolist imendub ainult 25-40% vastavalt organismi vajadustele. · USA toitumissoovitustes ei tohiks kolesterooli päevas saada üle 300 mg. Meil soovitatakse see hoida vahemikus 200-300 mg. Töö käik
(võrreldes mineralokortikosteroididega) - Suured doosid põhjustavad turseid, hüpokaleemiat, metaboolset alkaloosi · Põletikuvastane toime - Suruvad alla kudede reaktsiooni keemilistele, termilistele, traumaatilistele, allergilistele ja infektsioossetele tegulitele. - Kaovad klassikalised põletiku tunnused (turse, punetus, palavik, valu). See on seotud steroidide võimega stabiliseeruda rakumembraane, vähendada leukotsüütide migratsooni põletikukoldesse, nõrgendada granulo- ja monotsüütide fagotsütoosi võimet. - Tursed kaovad veresoonte permeaabluse vähenemise tõttu Glükokortikosteroidide põletikuvastane toime on väga tugev. Nad pärssivad igasugust põlekulist reaktsiooni. - Pärsivad organismi normaalset vastust mingile ärritusele. - Haigusetunnused võivad pärast steroidravi lõpetamist taastuda.
kõvaduse ja muutuvad pehmeks ja järeleandlikuks [LISA1]. 4.3. E – vitamiin 20. sajandi algul tõestasid H. Evans ja K. Bishop, et loomade normaalseks sigimiseks peab nende toit sisaldama veel mingeid erilisi ühendeid. Seda ühendite kompleksi hakati nimetama vitamiiniks E [4, lk 24]. E- vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja väga tõhus antioksüdant, mis neutraliseerib vabu radikaale enne, kui need jõuavad kahjustada rakumembraane [3, lk 27]. Sellega on tal koos rakumembraanide kaitsega vähivastane toime ja kaitse vananemise eest. E-vitamiin tagab selle, et punased verelibled täituvad rohkem puhta hapnikuga, mida veri kannab laiali mööda kogu organismi. 8 E-vitamiini saame põhiliselt taimse päritoluga toiduainetest. Eriti head allikad inimese jaoks on nisuiduõli, päevalilleõli, päevalilleseemned, maapähkliõli, kaer, oder, porgand jm [LISA1]
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembr...
7) Rakkude talitlused - Rakk siirdab geneetilist informatsiooni tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu. Rakk juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi abil. Rakk säilitab pidevalt oma keemilist koostist. Rakk lõhustab toitaineid ja salvestab nendest vabanevat energiat ATP vormis. Rakk sünteesib erinevaid valke, rasvaineid, süsivesikuid ja nende ühendeid. 8) Rakkudevaheline infovahetus - Elektriliste impulsside kaudu mööda rakumembraane (inimesel sile- ja südamelihase rakkude vahel). Keemiline infovahetus nn signaalainete kaudu(närvirakud, näärmerakud). 9) Erinevused rakkude kasvus, jagunemises, elueas - Lühikese elueaga rakud (vererakud, seemnerakud). Pika elueaga rakud (maksarakud). Jagunemisvõime kaotanud rakud (närvirakud). 10) Passiivne ja aktiivne ainete transport - Passiivne ainete transport Difusioon väikesed molekulid (CO2, O2) Molekulid on piisavalt väikesed, et
teise molekuli. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni mis seob rakke omavahel, tulemuseks on kortsus nahk, jäigad liigesed, jne. Vabade radikaalidega on seotud: · infarkt; · insult; · vähk; · ateroskleroos; · enneaegne vananemine. Vabad radikaalid alustavad ahelreaktsioone mille tulemusena tekib hulk uusi vabu radikaale. Oksüdatiivsed stressorid on faktorid, mis algatavad ja soodustavad vabaradikaalseid ahelreaktsioone: · vabad radikaalid; · plii; · elavhõbe;
Endoplasmaatiline retiikulum membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas - toimub rakusisene ainete liikumine moodustab tsisterne ja paunakesi osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid BIoelementide ladustamine (Ca2 + lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Mitokondrid energiakandjad rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st, saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel)
aastal USA-s läbiviidud uuringud rottide ja hiirtega näitasid sidet DEA ja vähki haigestumise vahel. Aine uurimine jätkub veelgi. Targem oleks vältida kosmeetilisi vahendeid, mis sisaldavad DEA- lisandeid. DEA (Diethanolamine), MEA (Monoethanolamine)ja TEA (Triethanolamine) - põhjustavad allergiat, naha ja silmade kuivust, pikemal kasutamisel mürgised. EU-s keelatud, kuna põhjustavad vähki. 1,4-dioxane - vähkitekitava toimega aine. Seda leidub 50% tava nahahooldustoodetes. Lagundab rakumembraane, kahjustab kesknärvisüsteemi, maksa ja neere. DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate), BBP/ BzBP (butyl benzyl phthalate) ja teised dibutüülftalaadid on tuntud, kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel. Eelpool nimetatud flataadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte. Katsed näitavad, et ftalaadid tekitavad allergilisi haigusi (üks Põhjamaade uuring seostas neid astmaga
kaoliin alumiinium silikaat) ja orgaaniliste ainete laguprodukide (huumuse) osakesed. Väikeste mõõtmete tõttu omavad nad väga suurt pinda, mis on laetud negatiivselt. Nad seovad hulgaliselt katioone, mida nad võivad vahetada mullalahusega. Mineraalainete liikumine mullast juurtesse ja juurtest maapealsetesse organitesse toimub koos veevooluga apoplastis, metabolismi lülitumiseks peavad nad sisenema protoplasmasse. Mittepolaarsed molekulid (näit. O2, CO2, NH3) läbivad rakumembraane peamiselt lihtsa difusiooni teel. Laengu ja hüdratatsioonikihiga kaetud molekulid transporditakse transpordiproteiinidega: kandeproteiinid või kanaliproteiinid. Kandeproteiinide oluliseks omaduseks on nende valikulisus kindlate ühendite suhtes. Kanaliproteiinid moodustavad läbi membraani ulatuva kanali, mis avanevad membraani potentsiaali sobiva muutuse toimel. Osa kanaleid avaneb valikuliselt teatud ioonide toimel. Kanaliproteiinid on efektiivsed suurte
külgjuurte tekkimise korral 2) energiat tarbiv polaarne liikumine juhtkimpe ümbritsevates parenhüümi rakkudes (2-15cm/h), IAA liigub seostumata kujul. Polaarse liikumise mehhanism. IAA apoplastis on dissotsieerumata (karboksüülrühm protoneeritud) kujul, sest karboksüülrühma pK ~4,75, järelikult apoplasti pH juures (~6) enamik karboksüülrühmi on dissotsieerumata. Sellisel kujul on IAA suhteliselt hüdrofoobne ja läbib rakumembraane. Rakkude tsütoplasmas on pH aluseline ja IAA järelikult dissotsieerunud kujul, ja ei läbi membraane. Seetõttu IAA kuhjub rakkudes ja eksporditakse rakkudest välja antipordis prootonitega kandjavalkude abil, mis paiknevad rakkude basaalses osas. Antikehad kandjavalkude suhtes pärsivad auksiini polaarse transpordi. Apoplasti väljutatud IAA molekul protoneerub ja võib siseneda järgmisesse rakku. Polaarset transporti pärsivad mitmed IAA struktuuriga sarnased ühendid, mis on
seespidiselt kui ka peale määrides. Astelpajuõli toetab näiteks haavade paranemist, mistõttu seda soovitatakse kasutada ka põletushaavade raviks. Astelpajuõli on mitmekülgne profülaktiline toidulisand, mis aitab normaliseerida rasvade ainevahetust. Astelpaju sissaldab ühendeid kõigist organismile tähtsatest rashapetest. Astelpajuõlis sisalduvad antioksüdandid väldivad rashapete oksüdeerumist ning koos taimsete steroolide ja rashapetega kaitsevad nad rakumembraane ja mõjutavad soodsalt kolesteroolitasakaalu. Seega nad aitavad tagada organismi head üldseisundit ja tõstavad vastupanuvõimet. Astelpaju positiivsed omadused: hoiab veresoonte seinu elastsete ja tervetena misläbi aitab ära hoida vererõhu kõrgenemise. Aitab kaasa kudede uuenemisele. Taastab naha ja limaskestade tugevuse ning elastsuse ja aitab neid seeläbi kaitsta. Küüslauk Küüslauk on 20-60 cm kõrguseks kasvav lauk. Eestlaste rahvameditsiinis tuntakse küüslauku
Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3. Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline: 1. küllastatud rasvhapped 2. monoküllastumata rasvhapped 3. polüküllastumata rasvhapped Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Küllastunud rasv on toatemperatuuril tahke ning seda saame loomsetest allikatest. Seda leidub
Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavahel tervikuks. 3. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) Membraanilise ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis läbib tsütoplasmat. 11 Ülesanne ainete rakusisene liikumine ja ainevahetuslikud protsessid, osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane. Jaguneb: - karedapinnaline ER seal asuvad ribosoomid, mis võtavad osa valgusünteesist. - siledapinnaline ER seal paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. 4. Lüsosoomid põiekesed, mille ümber on ühekordne membraan. Asuvad tsütoplasmavõrgustikus. Nendes lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. Jagunevad: 1. primaarsed lüsosoomid sisaldavad ainult ensüümvalke. 2
1.3.3 Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline: 1. Küllastunud rasvhapped 2. Monoküllastumata rasvhapped 3. Polüküllastumata rasvhapped Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Küllastunud rasv on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
