antibiootikumidega pidurdada. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. 15. Kuidas toimub viiruse lüütiline tsükkel? Viirus kinnitub antiretseptoritega rakumembraanile_vabaneb ümbrisest ja lagundab raku membraani ja kesta_nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku_viirus vabaneb kapsiidist_nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas_moodustuvad uued nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid_ rakumembraan ja kest laguneb_rakk hukkub ja viirused väljuvad.Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. 16.Millised piirangud on geeniteraapia rakendamisel? 17.Mida geeniteraapias rakendatakse? Geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud viirusi rakendatakse geeniteraapias.
viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate 7) rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 8) peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks Lüsogeenne elutsükkel Viiruse genoom seostub raku kromosoomiga. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus. Rakk paljuneb, paljundab ka viiruse genoomi. Järgneb lüütilime elutsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks. ?Bakterid Baktereid iseloomustavad: väikseimad ainuraksed organismid, kellel kõik elu tunnused; rakus
võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Vöötllihaskude skeletilihastel, silelihaskude siseelundites, südamelihaskude. 4) Närvikude – rakud ehk neuronid on pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud selja- ja peaaju ning närvid ja närvisõlmed. Omane närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab organismi neuraalse regulatsiooni teel ühtseks tervikuks. 11.Loomarakk Rakumembraan – ümbritseb rakku, annab kuju Tsütoplasma – seob raku ühtseks tervikuks Tuum – asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot, juhib raku elutegevust Tsütoplasmavõrgustik – sileda- ja karedapinnaline. Mööda seda toimub rakusisene ainete liikumine. Sile ER – varusüsivesikute, lipiidide süntees; kare ER – kanalitel paiknevad ribosoomid
Membraan (T, L) 2 kihti fosfolipiide. Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Aine-, info- ja energiavahetus. Tsütoplasmat ümbritseb Tsütoplasma (T, L) rakumembraan, tsütoplasma Tsütoplasma liidab kõik koosneb rakuvedelikust, organellid ühtseks tervikuks. valkudest, miktrotuubulitest, rakuorganellidest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Tuumaümbris koosneb kahest Tuum (T, L) membraanist. Nendes Juhib raku elutegevust ja
TAIME JA LOOMARAKKUDE EHITUS JA TALITLUS Koostas Leelo Lusik Are PK 2014 Iga organism koosneb rakkudest Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakud on nähtavad mikroskoobiga Loomarakk ja taimerakk Mis on taime- ja loomarakkudel ühist? Ümbritseb ja kaitseb rakke RAKUMEMBRAAN Laseb valikuliselt aineid raku sisse ja rakust välja Mis on taime- ja loomarakkudel ühist? RAKUPLASMA Seob raku ühtseks tervikuks ja tagab selle osade koostöö Organellides toimuvad mitmesugused ainevahetusreaktsioonid: süntees ja lõhustamine Rakuplasmasse kogunevad mitmesugused raku elutegevusel ...
10.Bakteriraku ehitus: vibur, kapsel, kest, membraan, plasmiid ja piilid. 11. Bakterirakus esineb rõngasmolekul, 12. Bakterirakku ümbritseb rakukest. 13.bakteriraku head omadused: nad viivad läbi aineringeid, nad kujundavad mulda, nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlust. 14.Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. 15.Spoor tekib ühest rakust. Spooride pooldumine on võoimalik 37 kraadi juures. 16. Viburid aitavad rakul liikuda, karvakesed aitavad bakteril erinevatele pindadele kinnituda. 17.seened on edukad lagundajad, sest and tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. 18.Seente roll aineringes - Saprotroofid, surnud orgaanilise aine lagundajatena, ei hoolitse sel viisil mitte ainult enda eest vaid nende
Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksvajalikku vett ja lahutsunud aineid. Osmoos-kui vesi liigub läbi poolläbipaistva kile kangema lahuse poole. Poolläbipaistev kile- juurekarva rakumembraan koos selle vastu liibunud tsütoplasmaga. - Vesi liigub mööda juurerakke edasi ja jõuab juurekeskosas paiknevatesse puidusoontesse. Juurerõhk- Kui juurtekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde ja see surutakse jõuga ülespoole. - Vesi tõuseb mööda puidusooni varde ja sealt lehtedesse, kus taim seda kasutab. Mida kuivem on pinnas, seda sügavamale lähevad juured. Mida niiskem on pinnas seda maalähedasem on juurestik, et saada hapniku.
Kordamine Bioloogia kontrolltööks Autotroof Organism, kes sünteesib eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast. Autotroof: Toodab glükoosi Toodab hapnikku Vajab süsihappegaasi Vajab vett Saab oma energia päikeselt Seob süsinikku Heterotroof Organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast ainest. Heterotroof: Eritab süsihappegaasi Kasutab glükoosi Süsinik on toidus Energia on toidus Peavad jooma Vajavad hapnikku Looduse organiseeritus 1. Aatomid Pole elus. 2. Molekulid Pole elus, kuid on nn biomolekule (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped), m mida leidub vaid elusorganismides. 3. Organellid Raku koostisosad tuum, mitokondrid, ribosoomid, rakumembraan jne. 4. Rakud Eluslooduse esmane kõigi elu tunnustega tase. 5. Koed Sarnase päritolu, ehituse ja ülesandega rakud koos raku...
· Rakukest koosneb tselluloosist. Vaja selleks et taim seisaks püsti. Hoiame energiat kokku, ei sõltu valgusest, hoiame raku ruumi kokku. Bakteritel pole tuuma, neil on DNA üle keha. RAKUORGANELLID Raku tuum - Raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan). Kromatiin DNA+valgud. Kromosoom kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem. Rakumembraan kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest. Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb rakku välismõjude eest. Ühendab rakke omavahel. Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Mitokondrid energiakandjad. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel). Ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad
tekkisid lihtsad orgaanilised ühendid *ühendid kogunesid ürgsupiks erinevates kohtades *supis tekkisid lihtsamatest ühenditest keerulisemad, biomolekulid Miller-Urey katse- viisid läbi katse, mis pidi jäljendama tingimusi varasel Maal. Eesmärgiks oli saada anorgaanilistest orgaanilised ühendid. Saadi 4 erinevat aminohapet. Arhed- ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. Kambriumi ajastul-välise skeletiga loomad (limused), keelikloomad(nendest arenesid selgrooksed), lülijalgsed trilobiidid, käsnad, meduusid, merevetikad Kivisöe- kolla-, osja- ja sõnajalametsad, roomajad, kõhrkalad Taimede areng: Agueoonis hulkraksete taimede arenemine/ Vanaaegkonnal taimed maismaale mulla teke, paljasseemnetaimede areng, Ordoviitsiumis maismaal samblad/Keskaegkond õistaimede areng ja paljasseemnetaimede väljasuremine Mis võimaldas areneda dinosaurustel?-
Ande Andekas Bioloogia Loomarakk Kuna valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega loetakse rakuteaduse e. tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitlust) alguseks XVII saj. keskpaika, mil leiutati valgusmikroskoop. Alles 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Loomorganismide 4 põhilist koetüüpi on epiteel- (rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitsefunktsioon), lihas- (rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muut...
vanemorganismist · Arengu käigus omandatakse uusi sise-ja välisehituslike tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga · Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga Eluslooduse organiseerituse tasemed 1)molekulaarne tase · Biomolekulid-orgaanilised ained tekivad ainult alusorganismidest.N: sahhariiidid,liipiidid(rasvad), valgud,nukleiinhapped(RNA,DNA) 2)organelli tase · Organellid on raku koostisosad.N:tuum, ribosoomid, rakumembraan, mitokondrid 3)Koe tase · Kude on sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega N:lihaskude,epiteelkude,närvikude,sidekude 4)Organ=Elundi tase · Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet · N: taime organiks on vars,loomal maks,süda jne. 5) Elundkonna tase · Elundkond on koos töötavad organid ühise eesmärgi nimel · N: südameelundkond,hingamiselundkond jne. 6)Organismi tase
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!Veresooned epiteelkoes
Vee ülesanded: 1. Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise aine lõhustamine Ribosoomid - toimub valkude süntees Tuum - pärilikkusaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan - kaitseb ...
Mikroorganismid Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsedorganismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel. Neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. ...
15. Kuidas klassifitseeritakse viiruseid nukleiinhappe alusel? DNA-viirused: herpes, papilloom. RNA-viirused: punetised, puukentsefaliit. DNA ja RNA viirused: HIV, B- hepatiit. 16. Nimeta RNA- ja DNA-viirusi RNA - punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) (hahaha sa oled retard) DNA- herpes,adeno, papilloom 18. Kirjelda viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit Lüütiline - 1. viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19. Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid! Piiskankkusega- gripp, kontaktnakkus herpes, tuulerõuged. Toit/jook A hepatiit, rotaviirus. Koevedelik AIDS, B hepatiit. Siirutajatega entsefaliit, marutaud. 20. Nimeta inimeste enimlevinud viirushaigusi ning kirjelda nende levikuviise ja
Lipiidide biomolekuli koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega Lihtlipiidid: naturaalrasvad, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad, tahked loom rasvad, ja vahad mis on nii taimse kui loomsed Liitlipiidid,- fosfolipiidid, mis on rakumembraani koostises Lipiidide ülesanded: Energeetiline funktsioon:- on kõige energia rikkamad inimtoidu komponendid, neid saadakse üle kahe korra rohkem energiat kui sahhariididest Ehituslik funktsioon ( rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist ) Varuaine funktsioon:.-( mesilaskärjed, kanepi õli seemnetes,- ) Ainevahetuslik funktsioon,- ( lipiidide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaas ja vesi ( metaboolne vee tekkimine)
1)Tsütoloogia on teadus rakkude ehitusest ja talitlusest. 2)Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. d)Rakul on olemas kõik elutunnused. KARL ERNST VON BAER(1792-1876)-balti sakslane.Avastas imetaja munaraku ja viljastamise. Rajas: embrüoloogia, võrdleva anatoomia ja ökoloogia. 3)Rakud jaotatakse: a)Eeltuumsed e prokarüootsed-bakterid b)Päristuumsed e eukarüootsed- kõik taime, looma ja seene rakud. 4)Ainete transport: Passiivne transp.- ei vaja lisaenergiat. Diffusioon-gaasi liikumine läbi membraani, selles suunas kus on nende hulk väiksem. Osmoos- lahusti liikumine läbi membraani, sellises suunas kus tema hulk on suurem. Membraani valkude abil-glc, Aminohap. Aktiivne transport- vajab lisaenergiat. Mõned valgud, mis lisaenergia abil viivad aineid mõlemasse suunda. Pinotsütoos- vedelike omastam...
elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (glükogeen), lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid), kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ERi ülesanded: kanalitel paiknevad ribosoomid, kui toimub valgusüntees.
Energia kuju muutumise -------------------------------------------------------- Tuum täidetud karüoplasmaga, seal asuvad Säilitab DNA-d, juhib rakku --------tekitamine kromosoomid ja DNA Rakumembraan Mitokonder ja kloroplast on sarnased: moodustub fosfolipiidide kaksikkihist ja Kaitseb rakku ja säilitab kuju, topeltmembraan, sisaldavad DNAd ja nende vahel olevas valgu kihist tagab raku aine- ja ribosoome. Erinevused: Kloroplast energiavahetuse fontosünteesib, roheline värvus. Toimub 5
neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks, juhib elutegevust erutust. Sellest on moodustunud pea- ja seljaaju NB! Mõnes rakus võib olla ka mitutuuma (olenevalt raku aktiivsusest) – 2. Lihaskude – vöötlihaskude, silelihaskude (siseelundite kingloom ja vöötlihasrakk koostises) ja südamelihaskude. Pikliku kujuga, võib mõõtmetelt muutuda, närviimpulsi toimel 3. Rakumembraan 3. Sidekude – asuvad hajusalt, palju rakuvaheainet. Luukude, Ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle rasvkude ja veri. Ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed Eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast, kaitseb teda kahjulike tervikuks, ka kaitseülesanne mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel 4. Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval
Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. 7 Plasmiidid väiksemad DNA rõngad bakteris, mis on vajalikud spetsiifiliste ensüümide sünteesiks ellujäämisel. Plasmiidide arv pole püsiv Ained liiguvad bakteris difusiooni teel. Valgusüntees toimub ribosoomides Mõnes bakterite tsütoplasmas on gaasivakuoolid, mis aitavad bakteril veel oma kõrgust muuta. Bakterid paljunevad pooldumisega. Rakumembraan kestaga nöörib sisse ja moodustub kaks ühesuurust tütarrakku. Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Spoorid kapslid, milles on väike osa bakteri organellidest, et ellu jääda ebasobivates tingimustes. Bakterid saavad spooride kujul elada aastasadu. Bakterite evolutsioneerumine Bakterid evolutsioneeruvad väga kiirest ja uusi liike tekib pidevalt juurde. Bakterite arv on tundmatu. Nad kohastuvad edukalt muutuvate keskkonnatingimustega Bakterite toitumine
ristsiirdeks, millega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikuse allikaks. (Võrreldes mitoosi esimese faasiga vältab meioosi esimese jagunemise profaas tunduvalt kauem see võib mõnikord kesta päevi või isegi aastaid (paljudel imetajate munarakkudel)) 2) Metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentrioolidele kinnituvad kääviniidid. 3) Telofaas rakumembraan nöördub sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. (Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu.) Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kõik kahest kromatiidist ning
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Mitoos ja meioos Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine (saadud rakke nimetatakse tütarrakkudeks), mis tagabki organismi kasvamise ja arengu, aga ka hukkunud rakkude asendamise ja vigastuste parandamise. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma- ja tsütoplasma jagunemist. Esmalt toimub karüokinees (rakutuuma jagunemine; tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info jaotumine tuumade vahel; jaguneb profaasiks (kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsenrioolpaaride liikumise tulemusena rakk polariseerub ja nende vahele moodustuvad kääviniidid, tuumamembraanid lagunevad), metafaasiks (kromosoomid liiguvad raku...
Metafaas Homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisegateineteisest ekvatoriaaltasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas Nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku.tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostiseks kaks paari tsentrioole. II Jagunemine Profaas Tsentrioolide paarid liiguvad raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaas Kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele.
ovaalne või veidi välja venitatud, peaaegu kepikujuline. Eos võib batsillis paikneda ekvatoriaalselt raku keskosas, terminaalselt raku otstes, subterminaalselt raku keskosa ja otste vahel. Bakterite kasv ja paljunemine Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine- pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks, st. rakkude arvu kahekordistumiseks. See on liigiti erinev ja sõltub oluliselt keskkonnatingimustest.
Tsütoloogia Silvia Kutsar 11b 1.Mis on tsütoloogia? V: Bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2.Rakuteooria põhiseisukohad. V: Rakuteooria teaduslik teooria, mis üldistab tsütoloogia valdkonda kuuluvad teaduslikud faktid.Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. 3. Kuidas uuritakse rakke? V: .Kuidas uuritakse rakke? Valgusmikroskoop elektronmikroskoop Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro- ja eukarüoot, too näiteid. V: Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariig...
KORDAMINE 1.Millisel joonisel on kujutatud seent ja millisel bakterit? Seenerakk on joonisel A ja bakterirakk on joonisel D Missugune ühine tähtsus on seentel ja bakteritel looduses? Mõlemad seened ja bakterid on looduses lagundajad.Lagundatakse ka jääke, mida loomad ei suuda lagundada. 2.Joonise üks pool kujutab looma-,teine taimerakku.Kumb neist on tähistatud A- ga,kumb B-ga? A-ga on tähistatud taimerakk ja B-ga loomarakk Joonisel olevad numbrid tähistavad rakustruktuure.Tabelis on esitatud nende rakustruktuuride põhiülesanded.Märkige iga ülesande juurde õige number. Ülesanne Number joonisel Varustab rakku energiaga 4 Juhib rakus toimuvaid protsesse 1 Sisaldab varu-ja jääkaineid 3 Transpordib aineid rakus ja osaleb 2 ainevahetuses. Nimeta kaks taimeraku struktuuri,mis puuduvad loomarakus. 1...
kaks korda, nimetatakse meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. Meioos kaasenb sugurakkude küsemisega nind esote moodustumisega. Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Metafaasiks ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatroriaaltasandile. Anafaasis kääviniidid lühenavad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võitab enamasti psa kaks organismi: isas - ja emasorganism. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. Mehe seemnerakud on spermid, mida varasemas kirjanduses nimetatakse spermaatosoidideks. Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid.
ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks.Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. 15. Kirjelda bakteriraku paljunemist. Selgita spooride moodustumist. Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine- pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Kui bakterid satuvad elama ebasoodsatesse tingimustesse, siis moodustavad osa liike spoore. Spoor bakter väljastab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja organellidest, siis kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja varuaineteta elada aastasadu
on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustamine.Hallitusseeni on nii ainu-kui ka paljurakulisi. Pärmid kuuluva seente hulka. Nad eksisteerivad üksikute rakkudena või rakkude kogumikena. Pärmid paljunevad järgmiselt: pungumine, pooldumine ja askopoorid. Ainurakse ehk alglooma rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja ekstrusoomid, on ainulaadsed. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul). Paljudel liikidel on koda. Ainuraksetel on üks või mitu rakutuuma, mis on võrdväärsete või erinevate funktsioonidega.Ainuraksed paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad
Kloroplastid O X Rakutuum X X Kromosoomid O O Tsentraalvakuool X X 2. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Rakuosi on liiaga) a) rakumembraan Bpäriliku info säilitamine b) kromosoom C.fotosüntees c) kloroplast A ainete valikuline liikumine rakku d) leukoplast Grakuhingamine e) ribosoom Hainete ensümaatiline lõhustamine f) tsentrosoom Evalkude süntees g) mitokonder tsentrosoom- raku jagunemine h) lüsosoom leukoplast - sisaldab varuaineid. 3
seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. 2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) – kerakujulised C. kerakujulised – parv D. kerakujulised – paaris E. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) – komajad 3. Bakterid on üherakulised organismid. Bakterite pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm) Nende rakumembraan koosneb valkudest ja lipiididest. Bakterite kest koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. 4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. a) Bakterid elavad üksikult. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid.
1. Millised on RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD? Kõik organismid koosnevad rakkudest, iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas 2. Kuidas toimib ainete liikumine läbi RAKUMEMBRAANI: a) PASSIIVSE TRANSPORDI TEEL? Too näide. Valgulised kandjad, ei vaja lisaainet. NT: osmoos(lahjemast lahusest kangema suunas liikumine, vee ja mineraalsoolte imendumine taime juurtesse). Difusioon(gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani, kõrgemalt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni(CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsuaveoolide) 3. Mis värvi on, millist ülesannet täidavad ja kus asuvad: a) KLOROPLASTID? roheline, nendes toimub fotosüntees, taime maapealsetes osades b) LEUKOPLASTID? värvusetu, varuainete talletamine(tärklis, rasvad), taime maaalustes osades : juurtes 4. Too välja SEENTE KASULIKKUS LOODUSES...
Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 8. Lüsoom – jäätmed. Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: surnud rakkude lagundamine hulkraksetes ja kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) 9. Rakumembraan – 2 kihti ja koosneb fosfolipipiidest. Kaitseb rakku välismõjude eest 10. Rakutuuma membraan 11. Tsütoskelett - valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju, võimaldab rakul liikuda ja hoiab paigal rakuorganellid. 12. Tuum – ümbritsetud kestaga, säilitab geneetilist infot (dna) Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool ehk põhiaine ehk maatriks
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: üm...
Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirusosake vabaned kapasiidist · Lüütiline elutsükkel Viiruse nukleiinhape mitmekordistub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viirusosakesed Sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks · Lüsogeenne elutsükkel Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi Nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Viirus paljuneb koos peremeesraku paljunemisega (võib järgneda lüütiline elutsükkel) 9) Heterotroofid ja autotroofid
6. Mis on tsütoplasma?- Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. (Pool vedel aine mis täidab rakku) Rakk - Kõige väiksem elus üksus. Kõige suurem rakk on jaanalinnu munarakk ja kõige väiksem rakk on bakter. Rakk --- Prokarüdoot (eeltuumne) [bakterid] | Elukarüoot (päristuumne)[seened, taimed, loomad, protistid] 1. Kromosoomid 2. Tuum 3. Ribosoomid 4. Lüsosoom 5. Tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Rakumembraan 8. Tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Lüsosoom 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Ülesanded: Juhib raku elutegevust Tuum Varustab rakku energiaga, (raku hingamine) Mitokonder Lagundab mittevajalikke aineid Lüsoom Sisaldab pärilikku infot Kromosoomid Aitab kaasa raku jagunemisele Tsentrosoom Kannab edasi toitaineid ja O2 Tsütoplasmavõrgustik Laseb läbi vajalikke aineid Rakumembraan Sünteesib valke Ribosoom
3. Raku ehitus ja talitlus. Bioloogia I lk 48- 82. a) Rakuteooria põhiseisukohad- iga uus rakk saab alguses olemalolevast jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Ühe ja hulrakulised organismid. Eeltuumsed- prokarüoodid nt bakterid. Päristuumsed e eukarüoodid- nt taimed seened loomad. Viirused pole kumbki. b) Eukarüootse raku ehitus ja talitlus (Loomarakk, taimerakk, seenerakk – rakuorganellid: rakutuum, rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik, mitokonder, ribosoom, lüsosoom, Golgi kompleks, vakuoolid, plastiidid, rakukest). Rakutuum- reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. DNa Rakumembraan- eraldab raku sisekeskonda välisekk, kaitseb kahjulike mõjutuste eet ja ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel info aine ja energiavahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Tsütoplasmavõrgustik- rakusisene liikumine, ainevahetuslikud protsessid
3. Kuidas nakatub inimene järgmistesse viirushaigustesse: a) Grippi: piisknakkusega b) AIDSi: sugulisel teel, verega, rinnapiimaga c) Marutõppe: nakatunud looma hammustusega d) Leetritesse: piisknakkusega 4. Nimeta bakteriraku osad: nukleoid (DNA), ribosoom (RNA ja proteiinid, valgusüntees), plasmiid (DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid), rakumembraan (tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse), rakukest (annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani), kapsel (kaitseb välismõjude eest), vibur (liikumine), piilid (bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks). 5. Millistes tingimustes bakterid poolduvad, mitu bakterit ühest tekib? - Soodsates; 2 tütarrakku Nimeta 4 tegurit, mida vajavad bakterid paljunemiseks? - Toitainete olemasolu ja rohkus, sobiv temp ja pH (enamasti neutr
RAKU EHITUS · 1665 Hooke leiutas valgusmikroskoobi · 17 s teine pool Leuwenhoek täiustas mikroskoopi ja uuris ainurakseid · 1826 Ernst von Baer avastas imetaja munaraku · 1838 Schleiden ütles et kõik taimed on rakulised · 1839Schwann ütles et loomad on ka rakulised :D · 1931elektronmikroskoop · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas · Uued rakud tekivad üksnes olemas olevate jagunemise tulemusena PÄRISTUUMSE RAKU EHITUS 1) raku membraan *koosneb valkudes *fosfolipiididest *kolesterool *oligosahhariidid TÄHTSUS *eraldab raku sisekeskkonna välisest *kaitseb väliste mõjude eest *ühendab rakke omavahel *võimaldab aine, energia ja info vahetust ümbritseva kekskkonnaga *ainete transport 2) tsütoplasma poolvedel raku sisu, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest TÄHTSUS *seob raku organellid...
KLOROPLASTID, MITOKONDRID; LISAKS PUUDUB TSENTROSOOM JA TSÜTOSKELETT). DIFUSIOON AINE VÕI ENERGIA ÜLEKANDUMINE KÕRGE SISALDUSEGA PIIRKONNAST MADALAMA SISALDUSEGA PIIRKONDA. MÕNEDE BAKTERITE TSÜTOPLASMAS ESINEVAD GAASIVAKUOLID, MIS AITAVAD ORGANISMIL VEEKOGU PINNALE TÕUSTA VÕI SELLE SÜGAVAMATESSE KIHTIDESSE LIIKUDA. BAKTERID PALJUNEVAD POOLDUMISEGA RÕNGASKROMOSOOM KAHEKORDISTUB, RAKUMEMBRAAN KOOS KESTAGA NÖÖRDUB SISSE JA MOODUSTUB KAKS TÜTARRAKKU, KUMBKI SAAB ÜHE KROMOSOOMI NING LIGIKAUDU VÕRDSE ARVU PLASMIIDE JA RIBOSOOME. SPOOR VÄIKE KAPSEL, MILLES BAKTER VÕIB ELUVÕIME SÄILITADA (ELADA VEE JA TOITAINETETA) AASTATE KESTEL. SPOORID MOODUSTATAKSE, KUI BAKTERID SATUVAD EBASOODSASSE KESKKONDA (BAKTER VÄLJUTAB KUNI KOLMANDIKU TSÜTOPLASMAS OLEVASST VEEST NING KA ORGANELLIDE ARV VÄHENEB. SEEJÄREL KATTUB RUUMALALT VÄHENENUD BAKTER TIHEDA KESTAGA)
1 MEDITSIINILINE KEEMIA keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel 1. Keemiline vastastoime. Definitsioon: Üldjuhul tähendab keemiline vastastoime vesinksidemete teket ja hüdraatumist 1. Näited: + alkohol + - ketorühm aminorühm seda kõike loetakse keemiliseks interaktsiooniks Tänu vesinioksideme tekkele süsteemi energia väheneb tänu sellele lahustuvad vees polaarsed ühendid - toimub hüdraatumine. Seetõttu nim. vees lahustuvaid polaarseid ühendeid hüdrofiilseteks. Vees lahustuvad ka paljud orgaanilised ühendid (valgud kaasaarvatud), kus ülekaalus on polaarsed e. hüdrofiilsed omadused....
1p 3 punkti hinne 3 Jaan Sild Konspekt BAKTERID 1. Millisesse elusorganismide riiki kuuluvad bakterid? 2. Bakteri ehitus. (Kõik osad ja ülesanded) 3. Bakteri paljunemine ja selle tingimused. 4. Bakterite osa looduses (tuua välja tulpadega +/-). 5. Bakterite osa inimese elus (+/-). 1. Bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka. 2. Bakteriraku tsütoplasmat katab rakumembraan. Rakumembraani katab väljastpoolt rakukest, mille koostis ja ehitus on eri tüüpi bakteritel erinev. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed ehk piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Iga bakter kannab endaga kaasas ka pärilikkusainet ehk DNA-d. Ribosoomis toimub valgusüntees; see koosneb siis rRNA-st ja valgu molekulidest. 3. Bakterirakud paljunevad põhiliselt pooldumisega. Soolekepikese rakk kasvab pikkuses
Viirushaigusi võib saada näiteks raseduse ajal haigelt emalt lootele, olles otseses kontaktis haigega, toidu ja joogiveega ning vere ja kehavedelikega. 5. Mis on antikehad? Viiruse vastased erilised valgud. 6. Mis on vaktsiin? Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse põhjustavatest haigusetekitajatest. 7. Milline on bakteriraku ehitus? (vt joonis lk 23) Bakterirakku ümbritseb jäik rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. 8. Kas bakterirakk on eeltuumne või päristuumne, mille järgi saab seda otsustada? Eeltuumne, kuna neil puudub selgelt väljakujunenud tuum. 9. Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks? Bakterid vajavad paljunemiseks piisavalt niiskust, soodsat temperatuuri ja toitainete olemasolu. Oluline on ka jääkainete hulk, keskkonna happelisus ja õhu hapnikusisaldus. 10. Kuidas elab bakter üle ebasobivad tingimused
FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA I LOENG - RAKUD -Rakk elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik, millel on olemas kõik eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime. -Rakkude kuju sõltub *geneetilisest määratlusest *funktsioonist *keskkonnast -Rakkude suurus sõltub *geneetilisest määratlusest *vanusest *mitoosi faasist *varuainete hulgast -Organismi areng põhineb rakkude kasuvus, jagunemises ja diferentseerumises. - Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud. Pika elueaga rakud: maksarakud. Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud. -Rakumembraan kaitseb, transpordib aineid, ühendeid, tuvastab informatsiooni retseptoritega. -Taimsele rakule isel. : *vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid(kloroplastid) *rakukest -Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum ...
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ...
o kromatiin kromosoomimaterjal DNA lahtipakituna (lahtikeerdunud kromosoomid); o kromosoom on kahekromatiidiline enne raku jagunemist, neid ühendab tsentromeer. Muidu on ühekromatiidiline; o tsentromeer hoiab ka kromosoomi kahte kromatiidi koos; o mehel on X ja Y (väiksemad); o naisel on X ja X (suuremad); o kromatiidid on identsed, aga homoloogilised kromosoomid ei ole identsed. 3.4. Rakumembraan · Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. · Rakumembraani ülesanded: o eraldab raku sisekeskkona väliskeskkonnast; o kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest; o ühendab rakke omavahel. · Rakumembraani vahendusel toimub aine-, eneriga- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest (hüdrofoobne) ja valkudest.
Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad mehe suguhormoodi (tähistatakse X ja Y), need on erineva suurusega, samuti ei ole geenide sisalduselt homoloogilised. Näited erinevate liikide kromosoomide arvust: aedhernes/oder -14 kromosoomi, kaer 42, tomat24, kana 78, küülik 44, lammas 54... Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi siis igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. 6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Kõik rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraan katab ja kaitseb rakku. Ühendab rakud omavahel ja raku membraan toimetab aine energia ja info vahetust. Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest (molekulid paiknevad hajusalt kas membraani vahel või peal) ja fosfolipiididest (moodustavad 2 kihti). Nende massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli, peale selle on nii taimse- kui loomarakus oligosahhariide
Päristuumsetel on rakutuum, mis juhib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum koosneb kahest membraanist, kus on poorid. Tuumases on lisaks veel ka karüoplasma, kromosoomid ning tuumakesed. Kromosoomide arv on liigi lõikes kõikumatu (va mutatsioonid) ning kromosoomides on geenid, mis määravad ära liigi genotüübi ja fenotüübi. Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Osmoosi abil saavad osad ained rakku, kus rakkudesse suunatakse ained kahe pooluse vahel, st. et kahe keskkonna vahel peavad olema ainete suhted samad (ehk kui väljaspool rakku on soolane keskkond ja raku sees vesine (vähe soolane) siis soolane keskkond tõmbab osa vett endale). Eristatakse aktiivsed ja passiivset transporti ning nende erinevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
