docstxt/14615776309802.txt
Lk 58-Rakumembraan 1. Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. 2. Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 3. Mis funktsioone täidab rakumembraan? Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. 4. Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel? Membraani koostises olevad transportvalgud aitavad aineid sisse ja välja. 5. Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Osmoosi abil näiteks, kus rakkudesse suunatakse ained kahe pooluse vahel, st. et
rakuosad ühtseks tervikuks. lagundamine. Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärili...
docstxt/1331452044129931.txt
Igas muna ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid). Need kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome jagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomse fibrilli moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. 3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine,energia ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest, need moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid paiknevad aga hajusalt kas nende peal või vahel. Loomaraku membraanid sisaldavad alati ka kolesterooli. Tsütoplasmat läbib
Bioogia kt 2 Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA ...
· Inimesel on 46 kromosoomi · Simpansil on 48 komosoomi 19. Millest koosneb kromosoom? · Kromosoom koosneb valkudest ja DNAst. 20. Mis on homoloogiline kromosoom? · liigi kromosoomikomlekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus 21. Mitu paari homoloogilisi kromosoome on inimesel? · 23 paari 22. Mis on karüogramm? · organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel 23. Mis on rakumembraan? · õhuke kiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse 24. Kirjelda rakumembraani ehitust. · Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 25. Miks rakumembraan oluline on? · See kaitseb rakku 26. Mis on pasiivne ja aktiivne transport? · Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani milleks vajatakse täiendavat energiat
määravate tunnuste geenide alusel jagada 23 paariks. Paarilisi nimetatakse homoloogideks. Mehesugukromosoomid ei ole homoloogilised, sest nad erinevad suuruse ja ei sisalda samu pärilikkuse geene. Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, siis muna- ja seemnerakkudes ainult 23 (nii on enamikel organismidel). Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb teda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Millise ehitusega on rakumembraan? Rakumembraan koosneb fosfolipiiditest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti ja valgud asetsevad hajutatult nende peal ja vahel, fosfolipiidide peal asetsevad oligosahhariidid. NB! LOOMARAKKUDEL ON KA FOSFOLIPPDIDE VAHEL KOLESTEROOLI. Massilt on valgud ja fosfolipiidid võrdsed. Päristuumsete rakkude sees on palju membraanseid struktuure. Nt. tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalid, mis kokku moodustavad tsütoplasma võrgustiku (neid kanaleid pidi liiguvad ained
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava: Aatom 0,1nm > molekul 1nm ja valgumolekul 10nm > viirus 100nm > mitokonder 1µm > bakter 1-10...
Bioloogia kt 3.1-3.6 raku ehitus ja talitlus I , I rida 1. selgita mõisteid: eukarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja memraansete organellide esinemine. nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, (kareda-siledapinnalised) tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mmitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. polüsoom-ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. 2.kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamat. iga rakk on ümbritsetud rakukestaga. (õige-rakumembraaniga) mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine ensüümidega. (energiaga...
4. Memb. Tagotsütoosi ja pinotsütoosi võime ( tahkeid osakesi väliskeskkonnast, vedelaid osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise. Rakuorganell raku osa, mis täidab rakus kindlat ülesannet ning on alati rakus. Taimerakk katab rakukest ja rakumembraan ( tselloloos, ligniin, pektiinained) 1. Plastiidid: Kloroplast-roheline(selles toimub fotosüntees koosneb: välismembraanist, lamellide kogumikust ja sisemembraanist), Kromoplast kollane, punane, Leukoplast värvusetu( nendesse võivad koguneda taime tärklisevaru.varuained) 2. Varuaine: tärklis 3. Vakuoolid: suurvakuool membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid 4
Olulised rakujagunemisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Kordamisküsimused: 1. Nimeta kolm rakuteooria põhiseisukohta. 2. Missuguse tunnuse alusel jaotatakse organismid eel- ja päristuumseteks? 3. Nimeta tsütoplasma koostisosad. Missuguseid ülesandeid täidab tsütoplasma? 4. Nimeta lüsosoomide ülesandeid. (2) 5. Nimeta mitokondrite põhiline ülesanne. 6. Kirjelda rakutuuma ehitust. Nimeta rakutuuma ülesanne rakus. 7. Missuguseid ülesandeid täidab rakumembraan? (2) 8. Golgi kompleksi põhilised ülesanded. (2) 9. Nimeta organism, kes kuulub prokarüootide hulka.(1) 10. Nimeta organisme, kes kuuluvad eukarüootide hulka.(3) 11. Kirjelda tsütoplasmavõrgustiku ehitust. Missuguseid ülesandeid täidab tsütoplasmavõrgustik? 12. Inimese kromosoomide arv keharakkudes ja sugurakkudes. 13. Nimeta ribosoomi ülesanne. 14. Millest koosneb tsütoskelett ja missuguseid ülesandeid täidab rakus? 15. Kus asub tsentrosoom ja nimeta ülesanne. 16
Rakk ja kude. Rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Rakumembraan raku katmine(läbi selle toimub rakku aine ja energia vahetus). Tsütoplasma poolvedel sisekk., kus toimub organellide koostöö kindlustamine. Mitokonder raku varustamine energiaga. Tuum juhib ja kontrollib rakku elutegevust. Tsütoplasmavõrgustik ainete liikumine rakus mööda kanaleid. Ribosoomid valkude sünteesimine e. tootmine. Golgi kompleks valkude sorteerimine. Koed koosnevad rakkudest. 4 koe tüüpi: 1.Epiteelkude rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe.ül. keha katmine, organismi kaitsmine väliskk. mõjude eest. 2.Närvikude koosenb närvirakudest.ül ärrituste vastuvõtmine, erutuse edasisuunamine, analüüsimine. 3.Lihaskude rakud on pikad, kitsad ja kokkutõmbevõimelised. Lihaskude jaguneb kolmeks: 1)vöötlihaskude moodustab enamuse skeletti lihastes. Tõmbuvad kiiresti kokku ning väsivad, alluvad tahtele. 2)südameliha...
Koosnevad nukleotiididest. Monomeeriks on monosahhariidid ehk suhkrud. Monosahhariidi ehitus- 3-6 süsinikku Süsivesik- orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lipiid- rasvad. Monomeeriks on glütserool ja rasvhappejääk Glütserooli ehitus- hüdroksüülrühm, süsinikuaatom 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded. Difusiooni, osmoosi, passiivse ja aktiivse transpordi, endotsütoosi, eksotsütoosi, fagotsütoosi ja pinotsütoosi mõiste Rakumembraan koosneb fosfolipiidide põhimassist ja valkudest. Ümbritseb kõiki rakke. Difusioon- molekulide liikumine kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama kontsertatsiooniga lahusesse kuni nende võrdsustumiseni. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani sinnapoole, kus ainete kontsentratsioon on kõrgem. Passiivne transport- ei vaja energiat, toimub madalama kontsentratsiooni suunas, toimub valkude abita, difusioon, osmoos.
Rakk 1. Eukarüootse raku ja prokarüoodse raku võrdlus: Tunnus Eukarüoot - Prokarüoot eeltuumne päristuumne (bakterid) Kromosoom Palju 1 rõngas kromosoom Tuum Memraaniga piiritletud Puudub Limakapsel Üldjuhul ei ole On olemas Mõlemal on rakumembraan Pärilikkusaine Ribosoomid 2. Taime- ja loomaraku võrdlus: · Erinevus: loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest; taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad; taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. · Sarnasus: Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. 3
mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega - on kõikidel organismi rakkudel rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju. - noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist - vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobig...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest väljapoole jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni. Osadel bakteritel on see k...
d)bakterite lima sisaldab tihti mürkaineid. 2. rakukest - esineb peaaegu kõigil bakteritel va. mükoplasma (väikseim bakter). Rakukest koosneb peptiidoglükaanist (kompleksühend :valgud + süsivesikud )Leidub ka selliseid baktereid, kelle rakukest sisaldab tselluloosi(N : äädikhappebakterid) Funktsioonid : a) kaitseb kuivamise ja rõhu eest. b) annab bakterile kindla kuju. c) reguleerib ainete liikumist rakku ja sellest välja 3. rakumembraan - a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. b) moodustab sopistisi e. mesosoome (sisemembraanistik puudub). Mesosoomide ülesanne : * aeroobsetel bakteritel on seal Hingamisensüümid *fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid. *mügarbakteritel on seal lämmastikku siduvad ensüümid. d) tagab sisekeskkonna individuaalsuse NB
möödudes rakk hukkub · Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu(inimkeha raku tuumas üldjuhul 46 kromosoomi) · Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene(paarilised kromosoomid e. homoloogilised) Rakumembraan · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis · Lisaks tsansportvalkudele esineb rakumembraani ehituses mõningaid retseptorvalke · Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Raku sisetalitlus muutub vastavalt väliskeskkonna muutustele Rakuorganellid
Rakuteooria ehk tsütoloogia (sünniks loetakse XVII saj. keskpaika. Avastajaks/loojaks peetakse Robert Hook'i. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria üks põhitees väidab, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega, st. kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria üks põhiseisukoht: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (Kolm olulist seisukohta rakud tekivad ainult rakkudest; rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide areng ja kasv on põhinevad rakkude jagunemisel). Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus ELUSLOODUS üherakulised hulkraksed Üherakulisi organisme on mitmeid kordi rohkem, kui hulkrakseid, kuid samas on enamus üerakulisi üsna väiksed. Valdav osa rakke on mikroskoopilised (üks kõige väiksem mükoplasma ning kuulub bakterite hulka). Nüüdisajal looduses esinevad suurimad rakud on li...
kergemini mikroskoobi all tuvastatav organell. 5. Kromosoomid, koostis, ehitus, ülesanded. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari. 6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakkuteda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Ta kaitseb raku sisekeskkonda. 7. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate
Rakku ümbritsevad rakukest, rakumembraan ja poorid. Raku sees on rakutuum ja tsütoplasma. Tsütoplasmas on vakuoolid ja plastiidid. Plastiidid jagunevad kloroplastideks, kromoplastideks ja leukoplastideks. Seletused mõistetele kromosoomid, tärklis, tselluloos, pärilikkusaine, risoom. Algkoed ja püsikoed on... + püsikoed jagunevad... . Kudedest moodustuvad taimedel mitmesugused organid. Need jaotuvad: kasvu- ehk vegetatiivseteks ja paljunemis- ehk generatiivseteks organiteks.
ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkuseainet (info organismi pärilike tunnuste kohta). · Kromosoomides on geenid. Geenid juhivad raku elutegevust. Tsütoplasma · Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega raku osad organellid. · Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Rakumembraan · Rakku eraldab nii teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast rakumembraan. · Rakumembraan kaitseb rakku ning tagab aine- ja energiavahetuse raku ja väliskeskkonna vahel. Taime- ja loomaraku võrdlus. · Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. · Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk
RAKUTUUM: EHITUS ÜMBRITSETUD 2 MEMBRAANIGA, MILLES PAIKNEVAD POORID; SISEMUSES ON DNA, RNA'D, VALGUD JA TEISED ÜHENDID; TUUMAS ON MITU VÄIKSEMAT TUUMAKEST; JAGUNEMISE EEL MUUTUVAD KROMOSOOMID NÄHTAVAKS; KUJULT ENAMASTI ÜMAR; TALITLUS KROMOSOOMIDES PAIKNEB INFORMATSIOON KOGU ORGANISMI EHITUSE JA TALITUSE KOHTA; KÕIK KROMOSOOMID ON PAARILISED JA KOOSNEVAD GEENIDEST; GEENID MÄÄRAVAD ORGANISMI TUNNUSED. RAKUMEMBRAAN: EHITUS KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST; FOSFOLIPIIDID MOODUSTAVAD 2 KIHTI, VALGU MOLEKULID PAIKNEVAD KAS NENDE PEAL VÕI VAHEL; LOOMARAKU MEMBRAANID SISALDAVAD KOLESTEROOLI; TALITLUS ERALDAB RAKU SISEKESKKONDA VÄLISKESKKONNAST; KAITSEB RAKKU KAHJULIKE MÕJUTUSTE EEST; ÜHENDAB OMAVAHEL RAKKE; MEMBRAANI VAHENDUSEL
Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised organismid amööb, kingloom, bakterid(piimhape ja muud sõbrad) Hulkrakulised organismid inimesed, kutsud, kiisud, lilled... Päristuumne rakk Eeltuumsed e prokarüoodid(bakterid ja teema), päristuumsed ehk eukarüoodid. Viimased jagunevad: protistid, taimed, seened, loomad. Viirused pole miski neist. Raku ümber on rakumembraan. Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid. TUUM nagu päristuumne. Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad paljudes biokeemilisest reaktsioonides, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Muidu veel aminohapped, nukleotiidid, mono-ja oligosahhariididid, orgaanilised happed ja veel. Biopolümeeerid: polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Ainevahetuse vaheproduktid.
Taimerakk ja taimekoed Liina Metsküla Taimerakk: Rakk on kõige väiksem üksus, kellel on kõik elu tunnused. Taimedel on rakuline ehitus. Taimerakud on väga väikesed. Nende läbimõõt on umbes 0,01-0,1 millimeetrit. Apelsini või sidruni viljalihas esinevatel rakkudel on ümbermõõt mitu millimeetrit. Taimeraku ehitus: Taimerakku ümbritseb rakumembraan. See on nagu väga õhuke kile. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Noored rakukestad koosnevad tavaliselt tselluloosist. Kui rakud vananevad, võivad rakukestad puituda või korgistuda. Mikroskoobiga vaadates on rakukest näha, kuid rakumembraan mitte. Veel on võimalik valgusmikroskoobiga näha rakutuuma. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Selles on pärilikkusaine ja elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum
· Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid). · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ER-i ülesanded: · Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. RIBOSOOMID · Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d
,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow 1858.a. ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel" Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsütoplasma: · Täidab rakku · Peamine koostisosa vesi · Seob omavahel rakuorganelle · Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH. 2) Rakutuum: · Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust 3) Kromosoomid: · Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene · Sisalduvad tuumas
SEEEEEEEEEEEEEEEEEEEENED Seenerakud on eukarüootsed rakud. Eristatakse ühe- ja hulkrakulisi. Üherakulised- ümarad, päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid. Nt: must täpphallik. Hulkraksed-hüüfides esinevad vaheseinad. Nt:kottseened. Seene, v.a. pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-hüüf e. seeneniit-, mis on liigist sõltuvalt kokkupakitud seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi lipiidi vakuoolid keskvakuool- vakuoolid tsentr...
Sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. Kromosoomid on tuuma kõige olulisem osa. Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest, kus kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. Rakutuum on enamasti ümar, rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, kui tuum kõrvaldada, rakk sureb. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. (erand sugukromod) 3.4 Rakumembraan Rakumembraan hoiab rakku koos, eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulikke mõjutuste eest ja ühendab omavahel rakke. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest, valkudest ja kolesteroolist. Fosfolipiide kaks kihti, valgud nende vahel või peal. Tsütoplasmat läbivad membraanidest moodustunud kanalikesed, kust mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on
Raku nimi Ülesanne Ehitus ja koostis Rakumembraan Piiritleda rakku, katta ja kaitsta, Rakumembraani peamiseks tagada ainevahetus raku ja koostisosaks on fosfolipiidid. väliskeskonna vahel, hoida Molekulid on polaarsed. stabiilselt sisekeskkonda, Fosfaatrühma sisaldav osa, vahendada infot. Tagab teatud veega seostuv, rasvhappe jääke reaktsioonid. Ainete liikumine sisaldav osa fosfor. Loomsete läbi membraani: 1. Difusiooni rakkude membraanid sisaldavad teel. 2. Osmoos. 3.Valkude abil. kolesterooli. 4. Fagotsütoos. 5.ATP Rakutuum Reguleerib kõiki rakus Tavaliselt raku keskel ümar või toimuvaid p...
ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkuseainet (info organismi pärilike tunnuste kohta). · Kromosoomides on geenid. Geenid juhivad raku elutegevust. Tsütoplasma · Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega raku osad organellid. · Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Rakumembraan · Rakku eraldab nii teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast rakumembraan. · Rakumembraan kaitseb rakku ning tagab aine- ja energiavahetuse raku ja väliskeskkonna vahel. Taime- ja loomaraku võrdlus. · Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. · Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk
"ehituskive", mis lihtsalt kõrvuti asetsedes moodustavadki organismi. Robert Hooke Theodor Schwann Antony van Leeuwenhoek Matthias Jakob Schleiden Rudolf Virchow 1 Rakumembraan Rakumembraan ümbritseb igat rakku. Rakumemembraani paksus on ligikaudu 6....10nm. Rakumembraan on väga tugev ja kui saab viga, siis ta paraneb ise. Rakumembraan ei ole ainult raku kaitseks, vaid ta ka teostab ainete liikumist rakus, ning suhtleb teiste rakkudega. Rakumembraan on vedel moodustis, mis iseenesest raku vormi säilitamisele kaasa ei aita. Rakumembraani näeb ainult valgusmikroskoobiga. Rakumembraan kaitseb raku sisekekskkonda. Rakumembraani omaduseks on
Rakk, kude, nahk 1. Raku osad ja nende ülesanded. Vastus: Tsütoplasma- täidab ühtlaselt kogu raku ja seob ühtseks tervikuks kõik rakuosad. Rakutuum- juhib raku elutegevust ja paljunemist, sisaldab pärilikkusainet. Mitokondrid- varustavad rakke energiaga. Rakumembraan- katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. 2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastu...
Organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid · Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) · Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. (Viirused ei kuulu kumbagi rühma). (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 2)LOOMARAKK on päristuumne, teda ümbritseb kahekihiline rakumembraan. Kesta pole. Sisaldab mitokondreid, aga ei sisalda kloroplaste ega plastiide. · Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud)
Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis 2010 / 2011 Ravimi farmakokineetika Ravimi kineetikast tulenevad kliiniliselt olulised näitajad: manustamisjärgselt toime saabumise aeg, toime kestus, ravimi kontsentratsioon vereplasmas. Farmakokineetikast sõltub ravimi annustamine: 1 tablett 3 korda päevas ei sobi kõikidele ravimitele ja kõikidele patsientidele. Farmakokineetika uurib protsesse, mis on seotud - ravimite imendumisega, - jaotumisega, - biotransformatsiooniga, - eritumisega. Ravimite imendumine Ravim peab toime avaldamiseks jõudma toimekohta, mis on tavaliselt raskesti kättesaadav. Ta läbib bioloogilisi barjääre ehk imendub. See on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim pole manustatud vahetult vereringesse. Toime avaldumine Ravim peab toime avaldamiseks olema toimekohal (retseptoril) piisavas kontsentratsioonis. Konts...
*Lüsosüümid on väikese membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad sisaldavad selliseid valke ( ensüüme ), mille toimel lagunevad rakus mittevajalkud orgaanilised ained. *Rakku eraldab ümbritsevast keskkonnast ja teistest rakkudest rakumembraan. Selles on poorid, mille kaudu hoiab ta end naaberrakkudega ühenduses. Läbi rakumembraani toimub aine- ja energiavahetus. Tänu membraanile suudab rakk säilitada talle omase koostise, kuju ja ehituse. *Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. Loomarakku katab ainult rakumembraan. *Taimerakule iseloomulikud organellid on plastiidid : kloro-, kromo- ja leukoplast. Loomade rakkudes pole plastiide. Loomad saavad energiat teistest organismidest toitudes, taimed saavad energiat päikesevalgusest. *Rakud paljunevad jagunemise teel. Enne raku jagunemist kahekordistuvad kromosoomid. ( pärilikkusaine kahekordistub, kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks, kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale, tütarkromosoomid
Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese. Kesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan. Rakumembraan ümbritseb raku tsütoplasmat. See paikneb rakukesta all. Rakumembraan reguleerib ainete liikumist raku ja selle
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid on steroidid, kolesteriidid, hormoonid ja toidulipiidid. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosneb kahes kihis paiknevatest fosfolipiidide molekulidest. Ehkki rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. Rasvad on tähtsal kohal organismides. Neil on mitmeid ülesandeid: energeetiline
Tuumapiirkond: seal paikneb rõnasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist. Ribosoomid: valgusüntees. Plasmiid: sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Vajalik toitumiseks. Viburid: nende abil liiguvad. Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Rakumembraan: koosned valkudest ja lipiididest. Kaitseb rakku ja transpordib aineid. Rakukest: koosneb polüsahhariididest, kuid on ka valke ja liitlipiide. Täidab kaitsefunktsiooni. 2) Bakteriraku paljunemine – Paljunevad pooldudes. Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine. Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma. Moodustavad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad. Tütarrakud eralduvad. 3) Miks ei saa bakterid lõputult paljuneda
8 p Kirjeldus Organell ribosoomid A. Esinevad rakus vabalt või kinnituvad tsütoplasma võrgustiku membraanidele, kus nad sünteesivad valke. lüsosoomid B. Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. rakumembraan C. Ainete liikumine rakku ja rakust välja. tsütoplasma D. Poolvedel raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. kromoplastid E. Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes. Golgi kompleks F. Rakus sünteesitud ainete kogumine ja ümbertöötlus. tsütoskelett G
Loomaraku ehitus Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). Prokarüootid- bakterid. Eukarüoodid- protistid, taime- ja loomariigis. Viirus ei kuulu kumbagi rühma. Tsütoplasma Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, happed jt.) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni. Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma ja tuumast välja. Karüoplasma- tuuma sisene plasma, ...
(2) Membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. 13.Milliseid ülesandeid täidab tsütoskelett? (2) On raku tugi- ja liikumissüsteem. 14.Kus moodustuvad uued ribosoomid? Rakutuumas olevates tuumakestes. 15.Nimetage rakuteooria põhiseisukohad. (3) 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2) Iga olemasolev rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 16.Milliseid funktsioone täidab rakumembraan? (3) Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb kahjulike mõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. 17.Millega on tuntuks saanud järgmised teadlased? a) K.E.vonBaer- avastas imetajate munaraku b) M.Schleiden- sõnastas esmakordselt rakuteooria, peetakse üheks rakuteooria rajajaks c) R.Hooke- täiustas mikroskoopi ning avastas sellega taimede rakulise ehituse d) R.Virchow- rakuteooria II põhiteesi looja e) T.Schwann- peetakse teiseks rakuteooria rajajaks 18
12)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS – sorteeritakse ja pakitakse valke 3) RAKUMEMBRAAN – ümbritseb ja kaitseb rakku 4) MITOKONDER – Raku jõujaamad, toodavad energiat 1)RIBOSOOMID – Toimub valgusüntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma – täidab rakku, poolvedel mass 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete
1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS sorteeritakse ja pakitakse valke 1)RIBOSOOMID Toimub valgusüntees 3) RAKUMEMBRAAN ümbritseb ja kaitseb rakku 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete 4) MITOKONDER Raku jõujaamad, toodavad energiat transport ja süntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma täidab rakku, poolvedel mass 3)RAKUTUUM seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete tegevust transport 4)RAKUKEST hoiab rakku koos
Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Looma- ja taimeraku võrdlus Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Seeneraku võrdlus taime- ja loomarakuga Bakteriraku ehitus ja talitlus
LOOMARAKK Rakutuum asub raku keskel; seal on kromosoomid, mis kannavad edasi pärilikku materjali; juhib raku elutegevust ja seal toimuvaid protsesse; toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tsütoplasma poolvedel raku sisaldis; koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest- ja anorgaanilisest aintest; seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks; tagab toitainete laialikandmise; on jääkainete eritumiskohaks; sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente Rakumembraan ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees) Ribosoomid koosnevad suurematest ja väiksematest allüksustest; ülesandeks valgu süntees Mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga; välismembra...
Looma- ja taimeraku erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid
Ülesanne: reguleerib raku Tsentrosoom paikneb tuuma juures, võtab osa raku paljunemisest. elutegevust. Tavaliselt on rakus üks tuum, erandid on kingloom (suur ja väike tuum), Ainult taimerakul: vöötlihasrakk (2-10 tuuma). Selles on pärilikkusaine DNA. Vakuool membraaniga ümbritsetud põieke, on veemahuti, sisaldab toitaineid ja Rakumembraan oligosahhariidid, fosfolipiidid, valgud, kolesterool. Ülesanded: jääkaineid, on kaitseorgan, sest jääkained võivad olla mürgised, halva maitse või ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaiseb rakku lõhnaga (peletavad putukaid) kahjulike mõjutuste eest, selle vahendusel toimub aine- , info- ja energiavahetus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
