Ainuõõsed *Ehitus ja eluviis - nende kehasein koosneb kahest rakkude kihist, millest sissepoole jääb ruumikas kehaõõs. - sisemine rakukiht koosneb näärme- ja epiteellihasrakkudest. - toidu haaramiseks on neil kombitsad. toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava. - paljudel neist on lubi- või sarvainest toes. *Ainuõõsed jagunevad kolmeks 1. õisloomad (meriroosid,korallid) 2. karikloomad (meduusid) 3. hüdraloomad ( hüdrad) *HÜDRAD sigivad pungudes ja sugurakkude abil. nad on lahksugulised loomad. * KORALLID elavad kolooniates või üksikult. isendi suurus küündib mõnest mm-st ühe meetrini.
Rõngussid Cristhel Kraav 8.b . Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi. Enamjaolt elavad rõngussid veekogudes ja maismaal mullas. Parasiitidena leiab neid taimedes ja loomades. Välimus Kere paljulüliline. Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid. Kaks vihmaussi paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Pärast vahetust hakkab vöökoht ohtralt lima eritama, millest moodustub kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Ajalugu Anneliidid...
Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Lootelehed lootelise arengu karikloote staadiumis moodustuv rakukiht Lõigustumine mitoosi teel kiiresti jagunemine Meioos rakujagunemine, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht Mitoos päristuumse raku jagunemine, kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga Moorula kobarloode, tekib sügoodi mitootilisel jagunemisel
Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esineb areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Looteleht selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Kolm lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Gastrula e. Karikloode enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel), või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel) Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Moorula ehk kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootselise arengu esimene staadium
idu moodustamisega seemnes. Inimese embrüogenees hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema nim. Lõigustamiseks. Lõigustamine algab juba munajuas ning jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode. Inimesel esineb täielik lõigustamine. Järgnevalt paigutavad embrüoa rakud ümber ja areneb blastotsüst see koosneb ühest rakukihist, sellel ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustub hiljem välise lootekesta kõldkesta. Kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine. Nim. ka lootelehtedeks. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim. Ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Inimese loode on ümbritsetud
Biogeneetiline reegel selgrootsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnes. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kattes...
Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode. (loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi
ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk
blastotsüst. Selle sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on embrüoplast, millest arenebki tulevane loode. 2) Tekivad lootekestad mida on 3, need on kõldkest, kusekott (mis hiljem taandareneb) ja vesikest Kõldest ja limakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 3) Tulevane loode kinnitub 6-7päeval pärast viljastumist. 4)Blastotsüsti staadiumile järgneb karikloode mis esialgu kooseb kahest rakukihist e. välimisest ja sisemisest lootelehest, hiljem tekib keskmine rakukiht e. kolmas looteleht. 5) Järgneb rakkude eristumine, moodustub ürgjutt nn. vagu välimisest lootelehest. Ürgjutist tekib servadest kokku kasvades närvitoru. Sellest omakorda pea ja seljaaju. 6) Tekivad organid, välimisest lootekihist lisaks närvisüsteemile nahk küüned karvad. Sisemisest lootelehest seede ja hingamiselndid. Keskmisest luud lihased, eritus ja sigimiselundkond. Organite arenemine on induktiivne, mis tähendab, et ühtede teke tingib kohe teiste tekke. Postembrüonaalne e
suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb südame lihas, rõhk kõrge, kiirus kiire, ül O2 ja toitainete transport kudedesse. Veen seinad pehmed ja õhukesed, klapid, südame poole, liikuma paneb kere lihased, rõhk madal, kiirus aeglane, ül CO2 ja jääkainete transport kudedest südamesse. Kapillaar üks rakukiht, lihaskiht puudub, liikuma paneb süda ja lihased, liigub südamesse ja südamest eemale, rõhk väga madal, kiirus väga aeglane, ül gaasi ja toitainete vahetus kudede ja vere vahel. Suur e kehavereringe -ül kudede varustamine O2 ja toitainetega (vasaku vatsake kokkutõmme- aort-arter-kehakapillaar (O2 rikas-O2 vaene)-veen-ülemine/alumine õõnesveen-parem koda (algab vasakust vatsakesest, O2 rikas- O2 vaene, lõpeb parema kojaga).
VARS LEHED RISOIDID SPOROFÜÜDI EHITUS eoskupar SPOROFÜÜ harjas T GAMETOFÜ lehed vars ÜT risoidid 3.2. Anatoomia • Siseehitus lihtne, rakukestas puitainet ega juhtsooni pole – soonteta taimed. • See ongi põhjuseks, miks nad üksikult püsti ei püsi ja kõrgeks ei kasva. • Lehtedel enamasti üks rakukiht. SAMBLALEHE SISEEHITUS Leherakud RAKUKESTA PAKSENDID ELUSAD, KLOROFÜLLI SISALDAVAD FOTOSÜNTEESIV AD RAKUD SURNUD RAKUD SÄILITAVAD VETT 4. Paljunemine ja arenemine • Samblad on eostaimed. • Nii suguline kui mittesuguline paljunemine. • Eosest areneb eelniit. • Eelniit kinnitub mulda risoididega ja toitub autotroofselt.
elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. · Karikloode- enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. · Kobarloode- moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. · Lootekestad- loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta · Lootelehed- selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine, sisemine ja keskmine. · Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel. · Menustruaaltsükkel- periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani · Menustruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus
sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka. Elektrokardiogramm v�imaldab otsustada, kas s�dametalitlus on korras ja avastada s�damehaigusi. VERERINGE - vere liikumistee organismis VERESOONED - torujad elundid., mida m��da veri ringleb 3 t��pi: ARTERID -viivad verd s�damest organitesse -hapnikurikas veri -seinad paksud, tugevad, elastsed KAPILLAARID -�hendavad artereid veenidega -juhivad verd organites rakkudeni -keharakkude ja vere gaasivahetus -�ks rakukiht VEENID -juhivad verd organitest s�damesse -seinad pehmed ja �hukesed -klapid, mis takistavad vere tagasivoolu 2 VERERINGET SUUR e KEHAVERERINGE -varustada rakke toitainete ja hapnikuga S�dame vasak vatsake > k�ik keha organid > s�dame parem koda V�IKE e kopsuvereringe -rikastada kopsudes veri hapnikuga, vabaneda s�sihappegaasist S�dame parem vatsake > kopsud > s�dame vasak koda PULSS - arterite l�tvumine ja kokkut�mme
Kobarloode moodustub 36 tundi pärast viljastumist lõigustumise teel kui sügoot jaguneb. Lõigustumine algab juba munajuhas kuid jõuab lõpule emakas.Inimesel esineb täielik lõigustumine, loomariigis esineb ka mittetäielikku lõigustumist. Blastula e. Põisloote staadiumis paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.U. 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaorganismi kasvava lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toiteainetega ning
umbes 36h. Toimub 14 päeva enne menstruatsiooni. 11.Munarakk-36h Seemnerakk-72h 12.Rastumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi ,keemilisi ,emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. 13. sügoodi jagunemine ehk (täielik)lõigustumine, moodustub kobarloode ehk moorula. järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Põisloode ehk blastula, tihedam rakukobar embrüoblast-sellest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab välislootekesta-kõldkesta ehk koorioni. Edasise arengu käigus kujuneb kaks lootekesta veel: kusekott ehk allantois ja vesikest ehk amnion. 6-7 päeva pärast kinnitub embrüo emakaseinale. Kldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku moodustavad platsenta. 15. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook 17
*Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. VILJATUS *Ligi 1020 % perekondi on viljatud. *Viljatuse põhjused MEESTEL: 1)spermide vähesus 2)isassugurakkude arenemis ja liikumishäired. NAISTEL: 1)häired munarakkude valmimises 2)seesmiste suguelundite haigused. *Viljatuse ravimiseks kasutatakse hormoonravi, samuti kunstlikku ja kehavälist viljastamist. INIMESE ALGNE ARENG
+ : pole vaja otsida paarilist paaritumiseks. 4. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode.(loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht
kus väikseim? Vererõhk südame lähedal on suurem, mida kaugemal südamest seda madalam. Vererõhu erinevus veresoontes paneb nendes vere katkematult liikuma. Rõhk on suurim arterites, väikseim veenides. 8. Milles väljendub veresoonte ehituse kooskõla nende ülesannetega? Tunnus Arterid ehk tuiksooned Veenid ehk tõmbsooned Kapillaarid ehk juussooned Seinad Paksud, tugevad, elastsed Pehmed, õhukesed Üks rakukiht Vere paneb Südmaevatsakeste Lihaste Lihased liikuma... kokkutõmme kokkutõmme Voolukiirus Hästi kiire Keskmine Väga aeglane Talitlus Veri südamest organitesse Veri organitest südamesse Juhivad verd organites rakkudeni Vererõhk Kõrge Madal keskmine
Lõigustumine- jagunemine ilma kasvamiseta. Taastab: 1) hulkraksuse 2) tuuma ja tsütoplasma suhe 1:10 a) kujuneb kobarloode ehk moorula, munajuhas 3 päeva b) embrüo rakud paigutuvad ümber, areneb bastotsüst ja moodustub seest tühi põisloode ehk blastula.blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- kõldkesta ehk koorioni. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott (ehk allantois) ja vesikest (ehk amnion). Umbes 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Karikloote ehk gastrula moodustumine. Algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid rakukihte nimetatakse ka lootelehtedeks
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
2.mesotermist: tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. 3.entodermist: seede- ja hingamiselundkond. Kirjeldage blastotsüsti ja gastrula moodustumist inimese embrüogeneesis. Blastotsüst moodustub moorula rakkude ümberpaidutumisel. B on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- koorioni. Hiljem kujuneb veel kaks sisemist lootkesta: allantois ja amnion. Gastrula areneb embrüoblastis. Algselt koosneb kahest rakukihist- lootelehed. Eristatavad on välimine looteleht e ektoderm ja sisemine entoderm. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välipinnale vagu- ürgjutt. Selle eesmises otsas on ürgsõlm. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest kujunevad pea- ja seljaaju
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munara...
Närvirakk, kannab edasi närviimpulsse. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. 5) Loomade elundid+ elundkonnad+ mõiste, elundite kuulumine elundkondadesse Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline) JÄIK: sisetoes(kõhred ja luud) ja välistoes(org. a- kitiin, an. org.-lubisool, ränisool) HÜDROSTAATILINE: veest rakukõhr- ümaruss Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud
Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käidus tekib veel 2 lootekesta: kusekott ja vesikest(selles asub arenev loode). Platsenta - tekib, kui kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku peale loote kinnitumist emakaseinale. See ühendab ema lootega ja varustab loodet hapniku ja toiteainetega ning eraldab jääkproduktid. Eraldab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni(uusi munarakke ei küpse). Karikloode koosneb algselt 2
Mehe sisemisteks suguelunditeks on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme toodetud nõred...
· seemne kujul võib taim üle elada ka halvad keskkonnatingimused INIMESE EMBRÜOGENEES · umbes 36 tundi peale viljastumist hakkab sügoot jagunema lõigustumine · lõigustumine algab munajuhas ja lõpeb emakas tekib kobarloode ehk moorula · inimesel esineb täielik lõigustumine kõik kobarloote rakud poolduvad samaaegselt · embrüo rakud paigutuvad ümber ja tekib blastotsüst · üks rakukiht · ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoplast (sellest areneb loode) · ülejäänud rakukiht moodustab välise lootekesta kõldkesta · sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion) · umbes nädal pärast viljastumist kinnitub blastotsüst emakaseinale · kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustub platsenta · ühendab emasorganismi lootega
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vähe) kui kehaväline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pide...
katkeda, tuues kaasa tsise verekaotuse. Seega vib emakavline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavlist rasedust ei ole vimalik lpuni kanda ja loode on mratud hukkumisele. Tavaliselt ptakse emakavlise raseduse korral ema elu pstmiseks teha abort. Prast munajuhast vljumist Rakkude jagunemine jtkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nd blastotsli ehk pislootene. Blastotsl on vike s rakkude keskel, mille mber rakud kasvavad. Selle nest vljapoole tekib lame rakukiht. Lbipaistev vde silitab esialgse suuruse. Selleprast on uued rakud aina viksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on s, koos selle mber kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsstiks ehk lootepiekeseks. Nd moodustub kahte tpi rakke: hed kasvavad blastotsli sisse ning teised sellest vljapoole. Lbipaistev vde lheneb 24 vi 48 tunni prast. Blastotslist vljaspool asuvad rakud hakkavad nritama ensmi, mis nrgendab emaka sisepinna epiteelkude ning tekitab koha, kuhu loode kinnitub (implanteerub)
tuleneb hirm uute objektide ees, kartus liikuda valgusest pimedama ruumiosa poole. · Lambad hea ruumilise nägemistajuga, kuid neil puudub võime eristada väikeseid detaile (näiteks ei pruugi märgata osaliselt avatud väravat). · Hobustel on raskusi pimedusega kohanemisel. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE ÖÖSEL · Mõned loomad näevad öösel väga hästi. · Näiteks rebase silma võrkkesta taga on eriline rakukiht, mis võimaldab hästi näha ka hämaras. Selle kihi tõttu helendavad rebased silmad pimedas. · Ööloomade silmad on suuremad ja väljaulatuvamad. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID KUULMINE · Loomade kuulmine on kordades parem ja teravam kui inimesel. · On täheldatud, et pidev lärm ja vibratsioon võivad tekitada loomadel psüühikahäireid, mis kajastub loomulikult käitumisel (agressioon, hüsteeria, paanika, hirmuhood). LOOMADE KÄITUMIST
(D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 136) Emakale liginedes muutub moorula seest õõnsaks, moodustades blastotsüsti ehk põisloote. Blastotsüstis on vedelikuga täidetud õõs- blastotsööl , välimist rakukihti nimetatakse aga trofoblastiks. Algul paiknevad trofoblasti rakud ühtlaselt ümber blastotsööli, kuid vähehaaval moodustub sisemine rakkude mass ehk embrüoblast. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 137)Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta : kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode. Blastotsüst jõuab umbes viis päeva peale viljastumist emakasse ning läbipaistev vööde laguneb. Päev hiljem pesastub blastotsüst emaka limaskesta. Juhul kui blastotsüst ei pesastu emaka limaskesta, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.
postembrüogenees) Moorula kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline Gastrula karikloodem koosneb lootelehtedest, millest hakkavad moodustuma elundkonnad; 3kihiline Biogeneetiline reegel lootelises arengus teeb isend kiiresti läbi terve liigi ajaloolise arengu Lootelehed gastrula staadiumis moodustuv rakukiht, kus eristatakse kolme lootelehte (välimine, keskmine, sisemine) igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees looteline areng; algab munaraku viljastumisega ning lõppeb sünnimomendil Postembrüogenees organismi lootejärgne areng Ovotogenees Spermatogenees Platsenta loote arenguks vajalik moodustis, mis kaitseb arenevat organismi ning ühtlasi on ka
sisse on kujunenud öös) Ø gartreela e. kariloode(kus loote alges on eristunud lootelehed) Eksodermis kujunevad: Ø närvisüsteem Ø meeleelundid Ø nahk Ø küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: Ø seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: Ø luud ja lihased Ø vereringeelundkond Ø eritus ja sigimiselundkond Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm või endoderm) ja keskmine (mesoderm). Ektodermist moodustuvad närvisüsteem, silmad, nahk ja karvad mesodermist veri, süda, kõik vereringega seonduv, lihased ja luustik ning endodermist seedeelundkond, kopsud ja ka kõrvaosad. Lootekestaks (ladina membrana fetalis) nimetatakse vesikestaliste (Amniota) loomade embrüoväliste elundite kesti. Kõldkestaks[1] ehk koorioniks ehk serooskihiks (ladina chorion) nimetatakse
27)Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle teel moodustub? Munaraku pooldumist mitoosi teel nim. lõigustumiseks, selle tulemusena tekib kobarloode e. embrüo. 28) Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? Loote areng algab lõigustumisega. Hulkraksuse taastamine, rakkude vaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma kindla suhte taastamine. 29) Blastotsüsti ehitus. Koosneb ühest raku kihist, tema ühel poolusel on tihedam raku kobar e. embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem kõldkesta. 30) Mis juhtub siis kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Siis tekib emakaväline rasedus. 31) Mis on lootekestad? Looteümbris selgroogsetel loomadel ka inimestel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. 32) Nimeta lootekestad ja nende ülesanded. Kõldkest- kõige välimine lootekest mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat
Naise sisemised suguelundid . · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub munajuhas. · Emakas tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes. Seestpoolt vooderdab seda rakukiht (endomeetrium), mis vastab menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele. Ovulatsiooni ajal on endomeetrium väga pehme ja valmistub viljastatud munaraku pesastumiseks. Emakas hoiab ja kaitseb raseduse jooksul arenevat loodet. Sünnitusel tõmbuvad emaka lihased kokku ja pressivad lapse ema kehast välja. · Tupp Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise. Sünnituse käigus moodustab see osa sünnitusteedest Naise välimised suguelundid
Välised orientiirid: kujult tüvikoonus – ülal lame põhimik (basis), all kumera otsaga tipp (apex). Tiputõuge tunda 5-6 roidevahemikus. Põhimiku piirkonnas väljuvad ja sisenevad suured veresooned – eespool kopsutüvi, selle taga aort, veel tagapool veenid. Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga. Südame seina ehitus: A.Endokard – südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht, mis moodustab ka klapid. B.Müokard – südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal ca 5mm, vasakul ca 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi! C.Epikard – serooskest: 2 kihti – südame peal on epikard, mis suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab perikardi. Südamekambrid:
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega kar...
Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on aju...
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KR...
Taime keha jaguneb / sümplast apoplast (tsütoplasma) (rakkudevaheline ruum ja rakukestad) Sümplastis orgaanilised ained liiguvad rakusiseselt tsütoplasmaväätide kaudu rakust rakku. Apoplastis vesi ja selles lahustunud ained liiguvad rakkude väliselt taime eri osade vahel või rakukestades. Kiireim vee liikumise viis on mööda surnud juhtkimburakkude valendikke. Vee liikumisel takistused: 1. Juure kesksilindri ümber rakukiht mille kestad on veele läbimatud nn Caspari joon. 2. Lehti katab kutiikula, vesi pääseb välja õhulõhedest veeauruna kui õhulõhed on avatud. Ainete transport toimub juhtkimpudes: *Ksüleemis vesi liigub juurtest rakkudesse. Liikumapanev jõud vee aurumine lehtedest. *Floeemis liiguvad orgaanilised ained lehtedest juurteni. Liikumapanev jõud rõhkude vahe. Taimede toiteelemendid - C, H, N, O, P, S
või kudedes olevate eristumisvõimeliste rakkude abil, mille puhul järglane on vanemaga identne TOLMLEMINE - on tolmuterade ehk taimede isassugurakkude kandumine emakasuudmele või seemnealgmele PARTENOGENEES teisisõnu neitsisigitamine, paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljatumata munarakust, nt mesilased SUGUKROMOSOOM kromosoom, milles asuvad organismi sugu määravad geenid, naistel XX, meestel XY HERMAFRODIIT liitsuguline organism LOOTELEHT loote rakukiht, millest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad LOOTEKEST ajutine organ, mis kindlustab loote normaalse arengu PLATSENTA ajutine organ, mis ühendab emasorganismi lootega AMITOOS rakkude ebavõrdne jagunemine, esineb bakteritel ja algloomadel, inimesel vähirakkudel ONTOGENEES organismi areng viljastumisest surmani EMBRÜOGENEES loote areng peale viljastamist kuni sünnini POSTEMBRÜOGENEES organismi sünnijärgne arengustaadium, mis kestab sünnist surmani
põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein ja mille ühes servas asub tihedam rakukobar. Rakukobarast areneb loode , ülejäänud rakukihist moodustub lootekest. Selles staadiumis kinnitub loode emakaseinale. 3. Karikloode- Embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nim lootelehtedeks.Kolmest lootelehest hakkavad arenema elundid 4. Loode- 3.nad lõpuks on elundkonad hakanud arenema. Lootelehed Välimine rakukiht ( ektoderm)- nahk ja närvisüsteem Keskmine rakukiht( mesoderm)- kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid ja tugi- ja lihaskude. Sisemine kiht( entoderm)- hingamis ja seedeelundid. Apotoos*- programmeeritud rakusurm eemaldab embrüost ülearused rakud. Lootekestad Kõldkest- moodustub balstosüsti seinast. Kui loode kinnitub emakasse, kasvab kõldkest emaka limaskestaga kokku ja moodustub platsenta, mis ühendab areneva lootega.
Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. AINUÕÕSSED ON KÕRVETAVAD LOOMAD Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad lihaskiude) ning nende vahele jääv sültjas rakutu mass. Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmiseks ja enesekaitseks. Närvirakud moodustavad võrkja närvisüsteemi, mis võimaldab ainuõõssetel loomadel reageerida ärritusele (toidule ja ohuallikale) liikumise või keha kuju muutmisega. Toit seeditakse kehaõõnes ja eritatakse suuava kaudu
e. Modaalspetsiifilisus. f. Ajukoore erinevad piirkonnad on erinevate funktsioonidega, mis vastavuses erinevustega tsüto- ja müeloarhitektoonikas. Funktsioonid saab jagada kolme rühma. i. Primaarsed väljad – projektsioon, domineerib IV (aferentne) koore kiht. 95% modaalspetsiifiline: sensoorsed tunnused. ii. Sekundaarsed väljad – gnostiline, domineerib II ja III rakukiht, 50% modaalspetsiifiline: asjad. iii. Tertsiaarsed väljad – TPO, „tagumine assotsiatiivne kompleks“. Kõrgemad rakukihid. Funktsioon multi- ja supramodaalne: meeleline maailm. iv. Funktsioonide progresseeruv lateraliseerumine: primaarne -> sekundaarne -> tertsiaarne. g. Suurem osa ajukoorest moodustavad tertsiaarsed väljad. Olulised erinevused
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba eh...
emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. lk 4 Pärast munajuhast väljumist Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd põislooteõõne. Väike õõs rakkude keskel, mille ümber rakud kasvavad. Selle õõnest väljapoole tekib lame rakukiht. Läbipaistev vööde säilitab esialgse suuruse. Sellepärast on uued rakud aina väiksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on õõs, koos selle ümber kasvavate rakkudega nimetatakse lootepõiekeseks. Nüüd moodustub kahte tüüpi rakke: ühed kasvavad blastotsööli sisse ning teised sellest väljapoole. Läbipaistev vööde lõheneb 24 või 48 tunni pärast. Blastotsöölist väljaspool asuvad rakud hakkavad eritama ensüümi, mis nõrgendab emaka sisepinna epiteelkude ning tekitab
blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Kobarloode moorula, sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Põisloode blastula, enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorula). Lootekestad loote ümbris, selgroogsetel loomadel (inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entodrem) ja keskmine (mesoderm). Menopaus ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti 28 päevase vahega ( esineb ka 21-35 päevaseid). Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. ( kuupuhastus )
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihamm...
Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks Lipiid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm) Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel
Ülesanne: vere transportimine südamest organitesse Suurus: Veri: arteriaalne (vä. kopsuarterid) Seinad: paksud, tugevad, elastsed Lihaskiht: keskmine Vererõhk: kõige kõrgem Vere liikumiskiirus: väga kiire KAPILLAARID Ülesanne: arterite ühendamine veenidega; vere juhtimine organites rakkudeni; keharakkude ja vere vaheline gaasivahetus ja ka toit- ja jääkainete vahetus. Suurus: kõige peenemad Veri: mõlemad Seinad: üks rakukiht Lihaskiht: puudub Vererõhk: keskmine Vere liikumiskiirus: väga aeglane VEENID Ülesanne: juhtida verd organitest südamesse Suurus: Veri: venoosne veri Seinad: pehmed, õhukesed Lihaskiht: kõige paksem Vererõhk: kõige madalam Vere liikumiskiirus: keskmine Pulss on arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Südame lähemal on rõhk madalam
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähts...