Vakuoolidesse võivad ladestuda ained lahustena, terakestena või tilkadena · teatud ainete lagundamine (sarnaselt lüsosoomiga loomarakus) · turgori reguleerimine Lisaks väikestele vakuoolidele on enamikus taimerakkudes üks suur ja püsiv rakumahlaga täidetud tsentraalvakuool. See aitab rakku hoida sisemise pinge (turgori) all. Rakukest · Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku · Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese ja püstise asendi · Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) · Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest Plastitsiidid · Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente · Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine.
Hapete toimel tärklis osaliselt hüdrolüüsub ja lahuse viskoossus väheneb. Kuna tärklis seob kliisterdudes vett, siis tärkliserikaste toiduainete mass kuumtöötlemisel oluliselt ei vähene, mõnedel toiduainetel (teraviljatoodetel) isegi suureneb. Rakuseinte süsivesikute muutumine Rakuseinte süsivesikutest moodustavad valdava osa tselluloos (60%), hemitselluloos (20-25%) ja protopektiin (kuni 25%). Tselluloosist ja hemitselluloosist koosnevad taimede rakukestad. Peamiselt protopektiinist koosnevad taimerakkude vahekiht, millega need on tihedalt üksteisega seotud. Kuumtöötlemisel laguneb protopektiin pektiiniks, mille tagajärjel rakkude vahekiht laguneb, seega ka rakkudevaheline side nõrgeneb ning köögivili pehmeneb. Mida kauem köögivilja keeta, seda enam protopektiini laguneb. Köögivili on pehme, kui ligikaudu 40% protopektiinist on lagunenud. Protopektiini lagunemist mõjutab kuumutamise temperatuur
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
Vakuool - rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga ehk tonoplastiga. Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Ülasanne rakus: toitainete, varuainete, jääkainate ja vee säilitamine; turgori reguleerimine (tsentraalvakuool); teatud ainete lagundamine. Rakukest - ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugema toese ja püstise asendi; osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon); koosneb tselluloosist, hemitselluloosist ja pektiinainest. Plastiidid - ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorgenellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente. Neis toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Jagunevad:
täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti. 6 Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad, purustab rakukestad viljas ja kiirendab pruunistavate ensüümide tööd kuivatamise ajal. Kuivatamise käigus tõmbub vili seemne ümber kokku ja tumeneb õhukeseks kortsus mustaks kihiks. Purustamata musta pipraga maitsestatakse nii külmi kui ka sooje praetud ja grillitud liha-, kala-, köögivilja-, seene- ja munatoite. Ta kuulub marinaadide ja kuivade vürtsisegude koostisesse Purustatud must pipar sobib hästi kastmete, hakklihatoitude, maksa, neeru, ulukiliha, suppide,
toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, linnud, seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult. Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide põllumajandusloomade ja ka lindude söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Söötade toorkiusisaldus on tihedalt seotud taime eaga. Nooremates taimedes on toorkiudu vähe ning selle koostises on ülekaalus tselluloos, mis on mäletsejaliste poolt hästi seeditav. Taimede vananedes rakukestad puituvad, tõuseb ligniini sisaldus, mis on praktiliselt seedumatu taimeraku koostiskomponent. Rohkesti on toorkiudu: põhkudes, heintes. (mida puisem taim, seda rohkem) Vähe: teraviljades, kartulis, juurviljades. 6 Lämmastikuvabad ekstraktiivained on ühine nimetus kõikidele lämmastikku mittesisaldavatele ainetele peale toorrasva ja toorkiu. Sellesse ainete rühma kuuluvatest ühenditest on tähtsamad kergesti seeduvad süsivesikud
AB. Resistentsus, virulentsus faktorid, bakteriotsiinid, biodegradatsiooni plasmiid mullabakteritel. 17. Geneetilise info ülekanne bakteritel (transformatsioon, konjugatsioon ja transduktsioon) Transformatsioon- doonori DNA molekul satub retsipetrakku väliskeskkonnast, vajalik rakkude kompetentsus, spetsiifilised DNA järjestused, võimalik ka kunstlik transformatsioon (keemilised ja elektriporatsiooni kompetendid) Kunstlikul transformatsioonil muudetakse rakukestad keemiliselt DNA-d läbilaskvaks. Värsked rakud jääl töötlus CaCl2 või RbCl mõnel juhul lisatakse ka DMSO (E.coli eri tüved) Elektroporatsioon DNA viiakse rakku elektrisoki abil (1300 -2500 V), eri aparatuur, soolavabad (pestud) kompetentsed rakud (laiem spetsiifika Transduktsiooon- bakteri DNA kandub ühest rakust teise bakterifaagi abil Üldine transduktsioon- pakitud kaasa suvaline fragment genoomist
Poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. 4) Telofaas a. Ühekromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti. b. Hakkavad kujunema tuumaümbrised. c. Rakk valmistub tsütokineesiks. Tsütokinees tagab tavaliselt tsütoplasma võrdse jaotuse tütarrakkude vahel. Erandiks on pungumine. Tsütokinees 1) Kestaga rakkudel kahe tulevase raku vahele tekib vahelamell ja sellel mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 2) Membraaniga rakkudel tänu tsütoskeletile tõmmatakse membraan sisse kuni kahe raku moodustumiseni. Inimese Kromosoomide DNA molekulide keharakk arv arv G-faas 46 46 S-faas lõpp 46 92 G2- faas 46 92 Profaas 46 92 Metafaas 46 92 Anafaas 92 92
rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes
Tuleb juurde valgud, pektiinid, tselluloos · Teiskest, mis tekib esikestast sisse poole. Tuleb juurde ligniin, SiO2 / CaCO3 Naaberrakkude tsütoplasmad on omavahel ühendatud plasomtestidega. · Taime rakukest kaitseb: · Siserõhueest · Mehhaaniliste välismõjutuste eest · Annab kindla kuju · Osaleb kaudselt ainete transpordis · Bioloogiliste ohutegurite eest. 2. Seen rakukestad: · Koostis: kitiin, mannaanid, valgud, mineraalühendid 3. Protistide rakukestad · Väga varieeruva koostisega: SV(mitmekülgsed), valgud, mineraalid 4. Loomarakukestad: · Vaid munarakkudel on kestad loomarakudest. · Munarakkudest kanamuna näitel saame eristada järgmisi kesti: a) lubikest(koor) b) valkkest(munavalge) c) rebukest(munakollane), valguline ja ülesandeks, et takistab munakollase laiali valgumist..
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhili...
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased. Mitte biokeemia ei ole ühtne, vaid elu on- organismid põlvnevad ühisest eellasest ning praegune elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elem...
tootmine. 2.põllumajanduses-bakteriväetised. 3.reopuhastus-biopuhastid-aktiivmuda. Prokarüootne ehk eeltuumne organism-organism, kelle rakus pole rakutuuma. 2.Seened Seente ehitus- Keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadeks silindrikujulisteks rakkudeks – soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Sarnasus taimedega-1.kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt. 2.senerakkudel on rakukestad. 3.kasvavad kogu elu. Loomadega-1.toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida saavad väliskeskkonnast. 2.rakkudes talletuvad samasugused varuained. Enamik seeni paljuneb ja levib eostega. Seente sümbioos taimedega-seen saab taimelt fotosünteesivaid saadusi ning seenel on taimejuurtes ka stabiilne elukeskkond. Taim saab seenelt vett ja vees lahustunud mineraalaineid. Seen ka kaitseb taimejuuri haigustekitajate eest, kemikaalide, raskmetallide eest. Mükoriisaseened toodavad
talluse harude tippudes). Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Elutsüklis puuduvad liikumisvõimelised vormid. Punavetikatel on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide klorofülli, karotinoidide, fükoerütriini, fükotsüaani esinemisest erinevates hulgalistest vahekordades. Kromatofoorid on enamasti plaatjad, ilma pürenoidideta. Varuaineks on eriline florideetärklis. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad koos vahelamellidega limastuvad vahel nii tugevasti, et kogu tallus muutub sültjaks. Sellepärast kasutatakse neid agari toorainena. Mõnedel liikidel on rakukest inkrusteeritud lubjaga, mis muudab talluse kivikõvaks. Sellised liigid võtavad osa korallriffide moodustamisest. Suguline paljunemine on oogaamia. Paljunemise emaselundit nimetatakse karpogoonika. See on üherakuline, temas alumist, laienenud osa, milles paikneb
Rakukesta tugevnemine Puitumine: ◦ Protsess, kui raku kesta, maatriksisse ja vahelamelli ladestub ligniin ◦ Kest kaotab elastsuse, muutub jäigaks ja tugevaks, läbilaskvus väheneb ◦ Toimub ksüleemis Korgistumine ◦ Rakukesta sisepinnale ladestub suberiin ◦ Protoplast sureb, sest suberiin ei lase läbi õhku ega vett ◦ Toimub korgikoes Rakukesta tugevnemine Puitumisel ladestub ligniin rakukesta ja vahelamelli. Rakukestad muutuvad paksemaks, jäigemaks, läbilaskvus väheneb. Korgistumisel ladestub kesta sisepinnale suberiin. Kestad ei muutu eriti paksemaks, läbilaskvus kaob, rakusisu hävineb. Rakumembraanid Õhukesed kilejad moodustised rakus, mis ◦ Moodustavad tsütoplasma ja organellide pinnakihi ◦ Jagavad tsütoplasma eraldatud osadeks ◦ Kujundavad tsütoplasma ja organellide sisestruktuuri ◦ Sisaldavad lisaks fosfolipiididele kolesterooli ja glükolipiide Plasmalemm – membraan, mis eraldab
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos...
Tolmukaid 1 kuni palju Vili on kuprataoline jaguvili Brasiilia kautšukipuu (Hevea brasiliensis) Maniok (Manihot esculenta) Piimalilleliste õite redutseerumine kõige äärmuslikum perekonnas piimalill, kelle õisikut nim. tsüaatium (Tsüaatium – üks ühe emakaga emasõis ja selle ümber mitu ühe tolmukaga isasõit, ümbritsetud värvilistest kõrglehtedest üldkatisega) Sugukond linalised – Linaceae harilik lina - Linum usitatissimum kiutaim niinekiudude rakukestad ei lignifitseeru Sugukond pajulised – Salicaceae Puittaimed Vahelduvad lihtlehed, sakilise servaga, abilehtedega Õied väikesed, sageli ühesugulised Õiekate kolmetine kuni kaheksatine, väga redutseerunud Õied õisikutes, tuultolmlejad Vili kupar Sisaldavad glükosiid salitsiini (aspiriini allikas) Salicaceae s.str koosneb paju ja papli perekonnast, molekulaarandmed lisavad siia osa lõunamaise õisikleheliste sugukonna liike. Uus sug. Salicaceae sisaldab ligi 1500 liiki
· kõige paremates tingimustes naise ovulatsiooniperioodil kulub seemnerakkudel ainult 6 minutit, et jõuda läbi emaka munajuhadesse · viljastub kõige elujõulisem · erilised ained väljuvad seemneraku peast ja sulatavad tänu erinevatele keemilistele ühenditele munarakku ümbritseva kesta, tungides seejärel sinna sisse. Seejärel munaraku ümbritsev kest sulgub ja teisi spermatosoide sisse ei lasta. Alkohol ja sugurakud · Noortel lasevad kõik rakukestad üle kogu keha alkoholi paremini läbi kui täiskasvanute. · Arstide soovitus on enne lapse sünnitamist üldse mitte juua alkoholi! · Miks! Munasarjad on rikkalikult varustatud veresoontega, läbi millede jõuab ka alkoholi sinna. Samamoodi saavad alkoholiga puudutatud ka meeste munandid ja neis tekkivad seemnerakud. · Meestel on looduse poolt antud väike eelis, kuna seemnerakud vahetuvad välja umbes kolme kuuga
S lõpp 46 92 62 46 92 Pro 46 92 Meta 46 92 Ana lõpp 92 92 Telo 2x 46 46 Tsütokinees: 1) Kestaga rakkudel kahe tulevase raku vahele tekib vaheplaat, millele mõlemalt poolt ladestuvad rakukestad. Rakumembraan nöördub keskele, membraani osad kohtuvad ja 2 rakku eraldub Mitoosi bioloogiline regulatsioon Organism kontriollib rakkude jagunemist: 1) Regellatsioon ööpäevase rütmiga 2) Neurohumoraalne teatud hormoonid, närvid kiirenduvad, teatud aeglustuvad 3) Valkudega a. Mitoosi kiirendavad kasvufaktorid b. Aeglustavad kaloonid Mitoosi bioloogiline tähtsus: 1) Suureneb rakkude arv, organism kasvab
Seeneniidistiku sees liigub toitaine lahus edasi ja jõuab viljakehadesse. Eoste ja viljakehade moodustamiseks ning seente omavaheliseks konkureerimiseks kulub suur osa saadud toitainetest. Võrdle seeni taimedega ja loomadega: SARNASUS TAIMEDEGA SARNASUS LOOMADEGA • Kasvavad ühel kohal ega • Toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida liigu aktiivselt saavad väliskeskkonnast • Rakkudel on rakukestad • Rakkudes talletuvad samasugused varuained • Kasvavad kogu elu • Nii seenerakkudes kui ka taime- ja loomarakkudes on tuum. Erinevalt loomadest lõhustavad seened toidu väljaspool keha. Seente roll looduses lagundajana: seened, mis saavad toitaineid surnud organismidest, on looduses olulised lagundajad. Paljud seened eritavad keskkonda aineid, mis lagundavad ümbritsevad surnud organismid sellisteks ühenditeks, mida seenerakud suudavad omastada.
Mahu e ruumala järgi arvestades on raskemad puiduliigid puitainerikkamad ja seega suurema kütteväärtusega (reastus alates suurem kütteväärtusega liigist: pöök, kask, tamm, mänd, lehis, kuusk). Puidu niiskuse suurenemisel kütteväärtus alaneb, sest puidu põlemisel osa soojust kulutatakse puidus esineva vee aurustamiseks. Kuid miks teinekord kuiv puit põledes praksub? Põhjus on selles, et temperatuuri tõustes rakkudes vee asemel olev õhk paisub ja purustab praksudes rakukestad. Kõige enam praksub põledes lehise puit, järgnevad nulg ja kuusk, seepärast neid ka mitte kasutada lahtistes kaminates. Sageli võib juhtuda saepurukuhja isesüttimist e vajalik jahutusõhu juurdepääs pole küllaldane ning kuhjas olev materjal imeb endasse õhust niiskust, mille kaudu vabaneb soojus- temperatuuri saavutades materjal süttib. Puidu akustiline omadus
ühekromatiidilised kromosoomid. TELOFAAS: Algab ühekromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine, kujunevad tuumaümbrised ja rakk valmistub tsütokineesiks. TSÜTOKINEES: Üldjuhul on see protsess võrdne kahe raku vahel. Ebavõrdse tsütokineesi näiteks on pärmseente pungumine. Tsütokineesil rakkude eraldumine: kestaga rakud kahe tulevase raku vahele moodustuv vahelamell ja sellele mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. Loomarakkudel toimub rakumembraani sissesopistumine, mille tagab tsütoskeleti valkude töö ja protsess lõppeb vastasmembraanide kokkupuutega ja rakkude eraldumisega. Inimese keharakk jaguneb mitootiliselt. Mitu kromosoomi läheb ühele poole anafaasis ja mitu teiselepoole. V: ühele poole läheb 46 ühekromatiidilist ja teiselepoole 46 ühekromatiidilist. TABEL: Mitoosi regulatsioon: Eesmärgiks on see, et organism kontrollib rakkude jagunemist.
Tulemusi ei võeta kui absoluutseid näitajaid. Metabolism on alati pöördumatu. Keeruliseks teeb asja see, et metaboliitide teke on mitme etapiline. Osa raviainest ei metaboliseeru, ei jõua kudedesse, ei seostu plasmaproteiinidega, vaid eritub kohe uriiniga. Et raviaine üldse toimekohta jõuaks, selleks puutub ta organismis igal juhul kokku rakuseinte või rakumembraanidega. Rakuseinad on lipiidstruktuurid, milles on poorid diameetriga 1 nm ja alla selle. Rakukestad ühelt poolt liidavad organismi tervikuks aga teiselt poolt jagavad erinevateks kambriteks. Rakumembraan määrab ära, kas aine on organismis võimeline imenduma või ei, kuidas ja kui kiiresti aine imendub, kuidas jaotub, kas ja kuidas raviaine jõuab retseptorini. Retseptori pind on ka nagu rakumembraan. Farmakokineetika seisukohast on 3 mehhanismi kuidas raviaine on võimelik rakumembraani läbima: 1. filtratsioon 2. difusioon 3. aktiivne transport
25 Negatiivse laenguga ja annavad raku pinnale negatiivse laengu. Osalevad ka patogeensetel bakteritel seostumisel inimese kudedega. Kasvavas rakus toimub pidevalt vana peptidoglükaani hajus lõhkumine ja uue sünteesitava materjali vahele paigutamine. G(+) bakteritel toimub see kasv ilmselt seest väljapoole: välimised kihid lüüsitakse, seespoolt sünteesitakse juurde uusi kihte. Erandlikud rakukestad on arhedel. Graampositiivselt värvuvate arhede rakukestast on leitud spetsiifilist peptidoglükaani, nn pseudomureiini. Selles puuduvad D-aminohapped ja muraamhape. Glükaanahelas on suhkrujääkide vahel -1,3-side (bakteritel -1,4). EI LÜÜSU LÜSOTSÜÜMIGA. Mõnel arhed (soolalembesed ehk halofiilid) on valguline rakukest; koosneb happelistest valkudest. Põhiliselt valkudest koosnev rakukest on ka klamüüdiatel ja Planctomyces hõimkonna esindajatel. Mõnel bakteril (nt
o Viburite kinnitamine rakule ja viburi töölepanek. 9. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks? Valgulised rakukestad arhedel. Baktereid saab jagada rakukesta järgi: o Mükoplasmad - rakukest puudub. o grampositiivsed bakterid - rakukest paks, koosneb peamiselt peptidoglükaanist o gramnegatiivsed bakterid - rakukest mitmekihiline, peptidoglükaani kestas vähe, rakukestas välismembraan o valgulise kestaga bakterid (osad arhed, Planctomycese rühm, klamüüdiad) NB! Grami järgi värvumine ehk gramreaktiivsus näitab rakukesta ehitustüüpi!
Nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened on loomse toitumistüübiga organismid, kes omastavad valmis orgaanilisi aineid ja vett läbi rakukesta. Seened paljunevad peamiselt eostega. Seened erinevad nii taimedest kui ka loomadest. SARNASUS TAIMEDEGA SARNASUS LOOMADEGA puudub aktiivne liikumisvõime, seenrakkudes talletuvad samasuguseid rakkudel on rakukestad, varuaineid (nt glükogeen), rakud sisaldavad vakuoole, seened toituvaad valmis orgaanilisest ainest, rakud võivad piiramatult jaguneda. st seened on loomse toitumistüübiga organismid. 10. HALLITUS- JA PÄRMSEENED, KÜBARSEENED Hallitavatele toiduainetele, esemetele ja taimejäänustele moodustub hallitusseente hüüfidest kirme, mida võib olla mitut värvi
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal ...
harva. Seepärast võib lahustunud ainele nõrkades lahustes rakendada ideaalse gaasi seadusi, sh. Clapeyroni võrrandit (5.8). Sellest võimegi arvutada osmootse rõhu: c RT po = µ , (5.39) kus c = M / V on lahustunud aine massikontsentratsioon (osatihedus) lahuses. Viimane valem kannab van't Hoffi (18521911, Holland) seaduse nimetust. Elusorganismide rakukestad, kapillaarveresoonte ja taimede mahlu juhtivate kapillaaride seinad on just poolläbilaskvad membraanid, mille kaudu toimubki osmoosi teel kogu vee ainevahetus. 5.10. Faasiüleminekud. Olekudiagramm. Termodünaamilise süsteemi ühesuguste keemiliste ja füüsikaliste omadustega osade kogumit nimetatakse faasiks. Näiteks moodustavad vees ujuvad jäätükid ühe faasi, vesi ise on teine faas, veeauru sisaldav õhk vee pinna kohal on kolmas faas. Enamus keemilistest ainetest
kütteväärtusega. Suhtelise kütteväärtuse alusel, milles määravaks on puidu tihedus, kujuneks puidu küttevõime puuliigiti järgnevaks: valgepöök, tamm, saar, pöök, vaher, kask, lepp, mänd, haab, kuusk, pärn, pappel. Puidu põlemisel 260.. .275°C juures eraldub juba nii palju soojust. Kuid miks teinekord kuiv puit põledes praksub? Põhjus on selles, et temperatuuri tõustes rakkudes vee asemel olev õhk paisub ja purustab praksudes rakukestad. Kõige enam praksub põledes lehise puit, järgnevad nulg ja kuusk, seepärast neid ka mitte kasutada lahtistes kaminates. Puidu akustilisi omadusi Nende omaduste all mõistame peamiselt helijuhtivust ja resonantsivõimet (akustika on õpetus helist ja selle tekkimisest). Helilained levivad õhus kiirusega 340 m/sek, tahkemates ainetes levib heli kiiremini. Heli kiirus puidus oleneb puuliigist (niiskusega 5-7%) pikikiudu 3800...4800m/sek ja ristikiudu 500...1500m/sek (vt. Tabel 4.)
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
talluse harude tippudes). Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Elutsüklis puuduvad liikumisvõimelised vormid. Punavetikatel on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide klorofülli, karotinoidide, fükoerütriini, fükotsüaani esinemisest erinevates hulgalistest vahekordades. Kromatofoorid on enamasti plaatjad, ilma pürenoidideta. Varuaineks on eriline florideetärklis. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad koos vahelamellidega limastuvad vahel nii tugevasti, et kogu tallus muutub sültjaks. Sellepärast kasutatakse neid agari toorainena. Mõnedel liikidel on rakukest inkrusteeritud lubjaga, mis muudab talluse kivikõvaks. Sellised liigid võtavad osa korallriffide moodustamisest. Suguline paljunemine on oogaamia. Paljunemise emaselundit nimetatakse karpogoonika. See on üherakuline, temas alumist, laienenud osa, milles paikneb
1. Kui nt väike kala või vähike puudutab kõrverakku, paiskub selle harpuunitaoline osa saagi kehasse. 2. Mööda õõnsat kõrveniiti liigub mürk saagi sisse. 3. Kombitsatega toimetab ta halvatud või surmatud looma suuavasse, ja sealt satub see kehaõõnde, kus algab seedimine. Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas. --- 47 Lisa Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
