Sees tselluloos! Loom: Loomarakul pole kesta (ehk ei saa liigutada rakku), sisaldab kolesterooli Seen: Kest, põhiline koostiaine on kitiin. Päristuumne Bakter: Omab kesta ja pärilikku ainet (rõngana, laiali). Plasmiidid on sees, neid kerge üle kanda, muuta, mutanteeruda. Tuum puudub. 24. Mis on mitoos? Mitoos on päristuumse raku jagunemine, mis garanteerib võrdse arvu kromosoome. 25. Mis on meioos? on rakujagunemise eriline vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. (Ühest diploidsest rakust moodustub neli haploidset tütarrakku. Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. See suurendab pärilikku muutlikkust. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.) 26. Millised on kolm peamist erinevust mitoosi ja meioosi protsessis? 1) Mitoosis üks mitootiline jagunemine, meioosis kaks järjestikust jagunemist
Paarilised kromosoomid on homoloogilised(sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Erandi moodustuvad mehe sugukromosoomid(X ja Y) Raku jagunemise eel toimub replikatsioon (kromosoomide kahekordistamine) pärast seda on üks kromosoom kahe kromatiidine Muna -ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomivalgud on histoonid kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomne fibrill DNA mis on keerdunud über histoonide molekulidest koosnevate kerakeste Karüokam reastatud kromosoomistik 1 kromosoom = histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga Keskmine paksus 0.1 mikromeetrit Fosfolipiidid + valgud Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti valgu molekulid paiknevad hajusalt nende peal või
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrene...
Ahelate ühinemisel kehtib komplimentaarsusprintsiip A=T G=C · Komplimantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. · Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. · Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleodiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. · DNA tähtsus organismis: · *säilitab pärilikuse informatsiooni
Mitoosi käigus 2-kromatiidiline kromosoom jaguneb ühekromatiidiliseks kromosoomiks. Kromatiin - tuumas lahtipakitud ühekromatiidilised (haploidsed) kromosoomid diploidne - kahekordse kromosoomide arvuga; haploidne - ühekordse kromosoomide arvuga homoloogilised kromosoomid - sarnaseid aspekte katvad kromosoomid (sama ülesande-, määravusega) Rakutsükkel ...raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. Rakutsükkel jaguneb (PMAT): 0. Interfaas - raku jagunemise vahele jääv aeg, toimuvad ettevalmistused jagunemiseks. ● Organellide mitmekordistumine ● Kromosoomid keerduvad lahti (kromatiin) ● DNA replikatsioon (2x e. DNA kahekordistumine, täpse koopia valmimine (mis läheb uude rakku) ● ATP süntees 1. Profaas ● Tsentrioolid liiguvad poolustele ● Kromosoomid keerduvad kokku (kromatiin → 2-kromatiidiline kromosoom)
17. Mida tähendab geenide segmenteeritus? Eksonite (transkribeeritakse RNA kujule) ja intronite (lõigatakse splaissingu tulemusel välja) olemasolu. 18. Mis on transposonid? DNA segmendid, mis võivad genoomis liikuda ühest piirkonnast teise 19. Kuidas jaotatakse mitteviiruslikud transposonid? · LINE elemendid ei ekspresseeru (pseudogeenid), ~15% genoomist · SINE elemendid geenirikastes piirkondades, ~13% genoomist 20. Mis käivitab rakujagunemise kontrollsüsteemi? DNA kahjustus 21. Millised protsessid toimuvad tuumakeses? · rRNA süntees ja protsessimine · rRNAle ribosomaalsete valkude liitmine 22. Rakutsükli faasid: · S faas DNA kahekordistamine, histoonide süntees · G2 faas vahemik S faasi ja mitoosifaasi vahel, toimub kasv ja ettevalmistused mitoosifaasiks · M faas mitoos · G1 faas vahemik M ja S faasi vahel, toimub kasv 23. Mis toimub interfaasis?
Selle ajajooksul küpsevad nad viljastamisvõimeliseks. 9. Munarakkude eelisrakke nimetatakse ovogoonideks. Naisel lõpeb munarakkude eelisrakkude mitootiline paljunemine juba looteeas. Siis algab meiootiline jagunemine, mis peatub esimese jagunemise profaasis. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes. Sealt alates toimub munarakkude küpsemine tsükliliselt , st korraga toimub meioos ainult ühes rakus. Esimese meiootilise jagunemise lõpus toimuva rakujagunemise käigus jaotub tsütoplasma tekkivate rakkude vahel ebavõrdselt: tekib üks suur ja üks väike rakk. Mõlemad rakud läbivad ka teise meiootilise jagunemise, mille lõpuks on tekkinud üks suur viljastumisvõimeline küps munarakk ja kolm väikest viljastumisvõimetut rakku. 10. Lisaks sellele, et vanem iga põhjustab väär-arenguga laste sündi on ka oluliseks teguriks tervislik seisund. Uuringud on näidanud, et vanematel naistel võivad
25.2.spermatogoon- spermide eellased. 25.3.diploidne kromosoomistik- enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik 25.4.gameet- organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. 25.5.kromosoomide ristsiire- meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 25.6.karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 25.7. haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. 25.8.ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 25.9.blastula- on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar 25.10. Partenogenees- on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. Karl Ernst von Baer loomade embrüoloogia rajaja. Avastas imetaja munaraku. Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega. Robert Hooke - valgusmikroskoop Kõik organismid on rakulise ehitusega. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann Iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rudolf Virchow st. et a) rakud saavad tekkida ainult rakkudest b) rakud tekivad üksnes rakujagunemise teel c) organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. st. et erineva talitlusega organite ja kudede rakkudel on vaid neile iseloomulik kuju ja ehitus. 7 Epiteelkude Ehitus rakud tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid. Talitlus kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. Limaskesta epiteelkude eritab lima. Lihaskude
Karikloode (gastrula) - enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Karnivoor (kiskja) - loomtoiduline loom Karotinoid - taimeraku kromoplastides esinev pigment, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse. Karüogramm - organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saanud nende rühmitamise teel mitoosi mikrofotost. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisu. Kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kasvufaktor - rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; selles õpikus: taimehormoon (nt. auksiin, giberelliin, tsütokiniin, etüleen). Kasvuhooneefekt - Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn
Nukleiinhapped ehitus ja ülesanne. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA - on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. 2) RNA - on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA) 2.Meioos. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest ja ekvatsioonjagunemisest, mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioosi reduktsioonijagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, ekvatsioonijagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid 11. Pilet. 1. Valgusmikroskoobi ja elektromikroskoobi võrdlus raku uurimisel.
Matriitsüntees DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA moelkuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukelotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühtima. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, kus ensüüm lõpetab RNA sünteesi. Transkriptsioonil saadakse nii nRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. RNA
tervikuks. Milline on rakutuuma ehitus ja ülesanne? Tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Membraanide sees on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus rakku ja rakust välja. Tuumamembraanid on sarnased teiste rakkude membraanidega. Tuuma sisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks ja see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d jne. kromosoomid on raku olulisimad osad. Enamasti neid ei näe, sest nad on peeneteks niitideks lahti harutatud. Neid on näha ainult rakujagunemise ajal, sest siis pakitakse nad niivõrd kokku, et neid on võimalik eraldada. Tuumas on tuumakesed, kus toimub aktiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kui rakust eraldada tuum, siis raku ainevahetus aeglustub ja kaotab paljunemisvõime, mõne aja pärast rakk aga hukkub. Rakutuum puudub näiteks inimese küpsetes erütrotsüütides. Enamasti on rakus ainult üks tuum
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rak...
teise otsaga tsentriooli külge. Anafaasis kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. Telofaasis kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees, loomaraku plasmamembraan pöördub sisse, taimerakkudel kujuneb uus vahesein. 4 MEIOOS. Meioos on rakujagunemise erivorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA ja rakuorganellide replikatsioon Profaas: tuumakesed kaovad, tuumamembraan lahustub. Homoloogilised kromosoomid liibuvad, toimub ristsiire. Metafaas: kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile Anafaas: homoloogilised kromosoomide eralduvad ja liiguvad vastaspoolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, toimub tsütokinees, kromosoomid ei keerdu lahti, tekib kaks tütarrakku.
Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Ülesaned: · raku tugisüsteem · raku liikumissüsteem 31.) Tsentrosoomi ehitus ja ülesanne Tsentrosoom loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis kioosnheb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. 32.) Taimeraku ehitus (joonis + nimetused) 33.) Taimeraku erinevus loomarakust Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. 34.) Taimeraku kesta koostisaine ja taimeraku ülesanne
Bakterirakus moodustub ebasobivate elutignimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. tsütoloogia- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks tsütoplasmavõrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv memraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks
lagundamisele makrofaagide poolt. Nii saab organism töödelda ning taaskasutada aegunud, vigaseid, muteerunud, liigsed või ebanormaalseid rakke selleks et areneda, kasvada, paljuneda. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, nt vähk-kasvaja, autoimmuunhaigused, arenguhäired. 12. Meioosi mõiste. Meioos (kr k vähenemine) on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest rakust) tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioos on sugurakkude e gameetide jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud (iga kromosoom on üksikuna) 13. Mitoosi mõiste. 3
seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist. tsentrosoom-loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem.Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist
ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 4 rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. sügoot viljastunud munarakk. tsentromeer päristuumse kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. tsütokinees tsütoplasma jagunemine raku jagunemisel. vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. ühekromatiidiline kromosoom ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt teeb organism lootelises arengus läbi oma eelajaloolise arengu etappe.
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
mRNA transport ribosoomidesse, valkude süntees (mRNA alusel vastava funktsiooni ja struktuuriga valgud) Matriissünteesid- sünteesitakse olemasolevate ahelate alusel. DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Toimub: rakutuumas (enne jagunemist) Vaja: DNA molekuli, ensüümi (DNA polümeraas), nukleotiide, energiat Kuidas: ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti, sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue, vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Tagab: rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Tulemus: 1 DNA molekulist saadakse 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. RNA transkriptsioon RNA süntees DNA alusel Toimub: tuumakestes (interfaasi ajal, peale replikatsiooni) Vaja: 1geeni, ensüümi (RNA polümeraas), energiat, sahhariidi (riboos), ribonukleotiide Kuidas: ensüüm kinnitub promootori piirkonnas ja lõhub vesiniksidemed 10 nukleotiidi
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See toimud raku tuumas vastava ensüümi (DNA- polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue vastavale komplementaarsuspritntsiibile. Replikatsioon toimub enne raku jagunemist. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. DNA replikatsioon on rakkude pooldumise ainus ja vältimatu eeldus Nii saab jälle eeskirja, kuidas endale vajalikke valke toota Geen DNA lõik, mis määrab ühe valgu aminohapelise järjestuse. DNA struktuuri tähtsus Kaheahelaline biheeliks on vastupidav paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes (vesiniksidemed). DNA kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias.
25. Mis põhjustab geenide ahelduse? Üht tunnust määravad geenid paiknevad kromosoomides lähestikku ja seetõttu päranduvad aheldunult. Komplementaarsusprintsiip. 26. Mis on replikatsioon? DNA süntees. Ühest DNA molekulist saadakse 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas. Kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 27. Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ära 1 RNA molekuli sünteesi. 28. Transkriptsioon. RNA süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. Seda viib läbi ensüüm, mis DNA molekulile kinnitumiseks ja transkriptsiooni alustamiseks vajab teatud
Sugurakkude jagunemine Keharakkude jagunemine 46-st tekib 23 kromosoomi 46-st tekib 46 kromosoomi 2 jagunemist ja toimub geenisiire Toimub ainult 1 jagunemine Sarnasused: Mõlemal toimub enne profaasi interfaas, mõlemad läbivad samad protsessid (profaas, metafaas, anafaas, telofaas) Interfaas mitoosi (ka meioosi) vahele jääv raku eluperiood, millal toimub ATP ja teiste ühendite süntees ning DNA replikatsioon. Rakujagunemise algul on kromosoomid kahekromatiidilised. Meioosil toimub kaks jagunemist, kuid teise jagunemise ajal on interfaas väga lühike. Esimese jagunemise ajal toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover, kui homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi. Sügoot viljastunud munarakk Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Spermatogenees Ovogenees Mehel Naisel
· DNA TA mõlemakoostises on fosforhappe jääke. · RNA UA Osalevad pärilikkuse säilituseks. · RNA on valk Mõlemal suhkur · DNA pärilikkus kandja TRANSLATSIOON- RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel RNA-lt valk. Koodiga AUG- algab valgu süntees. MITOOS RAKUTSÜKKEL- Raku eluringi rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. RAKUTSÜKKEL-interfaas(suur osa aega)-mitoos MITOOSIFAASID- interfaasi käigus on kromosoomid lahti keerdunud ja tekib terviklik DNA.( DNA replikatsioon ehk kahekordistumine 46 kromosoomi asemel on 92) MITOOS-päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille käigus tekivad sama geneetilise koodiga identsed tütarrakud. Mitoos jaguneb : 1)Karüokinees- tuuma jagunemine. 2)Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine.
· Mis tähtsus on tsütoskeletil? Raku tugi- ja liikumissüsteem. · Nimetage liikumisnähtusi, milles osaleb tsütoskelett. Jooksmine · Kuidas muudab vöötlihasrakk oma mõõtmeid? Valgulised kiud kas pikenevad või lühenevad. · Milliste organellide ehituses esinevad mikrotuubulid? Tsentriool · Selgitage tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilistest tsentroolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. · Miks on rakkudel vaja muuta oma väliskuju? Et saaks liikuda · Kuidas seostub rakkude kuju muutus tsütoskeleti talitlusega? Muutus valkude valkude struktuuris põhjustab raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. TAIMERAKK · Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide esinemine. · Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid.
Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisaval...
vaheldumine on tavaliselt aeglane, eeldades sugurakkude küpsemist, viljastumist ning embrüonaalset arengut. Kõnealuste paljunemisviiside eeliste ja puuduste esiletoomine sõltub eesmärgist: kui soovitakse kiiresti suurt hulka (näiteks kartulikasvatus) ja/või geneetiliselt ühtlikku (väljatöötatud sortide säilitamine) järglaskonda, on edukam vegetatiivne paljundamine. Uute sortide/tõugude aretamisel kasutatakse sugulist paljundamist. KÜSIMUS Paljunemine. 13. Märkige rakujagunemise faas ning kas on tegu mitoosi või meioosiga! Tähelepanu: tegu ei ole ühe ja sama raku jagunemise faasidega. b) c) a) e) f) d) Kommentaar Paljunemine 13. a) mitoosi anafaas; b) mitoosi metafaas; c) mitoosi või meioosi profaas (interfaas); d) meioosi I metafaas (ühes kromosoomipaaris on toimunud crossing-over); e) meioosi I metafaas (kromosoomide ristsiiret ei toimu, kuid näha on bivalendid
sünteesi) ja X-kromosoomis metsiktüüpi testosterooniretseptori geen Tfm. Testosterooniretseptori geeni mutatsioonil (tfm) moodustub feminiseerunud isane (esineb testikulaarne feminisatsioon). Suguliiteline pärandumine (ristpärandumine) ristpärandumine (ingl. Cris-cross inheritance)- Suguliitelise pärandumise juht, kus ema tunnus kandub poegadele ja isa tunnus tütardele. 4. Rakutsükkel, mitoos ja meioos Rakkutsükkel: mitoos (ingl. Mitosis)- Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n)
rakutüübiks. Nt lümfoidsed ja müeloidsed tüvirakud. (lümfoidsed võivad luua erinevaid vererakke, nt B- ja T- lümfotsüüdid, kuid ei suuda diferentseeruda teisteks vererakkudeks nagu erütrotsüüdid. Unipotentsed rakud – osalevad teatud kudedes mingi kindla rakutüübi taastootmisel. Nt spermatogoonidest tekivad ainult spermid. Nende arengupotentsiaal on määratud realiseeruma vaid mõne kindla rakutüübina. 72. Asümmeetrilise ja sümmeetrilise rakujagunemise võrdlus. Sümmeetriline – 2 tekkivat tütarrakku on omavahel ja eellasrakuga identsed. Neid mõjutavad välised faktorid – võivad kujuneda erinevateks nende tõttu
mahajääva ahela iga jupi sünteesi alustamiseks kasutatava RNA praimeri kõige viimast enda seondumiskohta ei täida DNA nukleotiididega enam miski. Seega sünteesitud mahajääv ahel on 5’ otsast lühem kui ahel, mille järgi ta sünteesiti. Mis juhtub rakuga, kui telomeerid on raku põlvkondade vältel täielikult kadunud? Sellised kromosoomid muutuvad ebastabiilseteks – kui katkiste otstega kromosoome on mitu, võivad nad omavahel liituda. Lisaks toimib kõikides rakkudes rakujagunemise kontrollsüsteem, mille käivitab DNA kahjustus - kui DNA ahel (kromosoom) mingil põhjusel katkeb ja tekib vaba DNA ots, tekitab see signaali, mis peatab rakujagunemise. Lisaks DNA katke hüpoteesile on välja pakutud, et rakujagunemise kontrollimisel osalevad geenid paiknevad vahetult telomeeride järel. Kuna on teada, et telomeeride kõrval olevad geenid on tavaliselt inaktiivsed, siis on arusaadav, et telomeeride
Eukarüootsed rakud e päristuumsed*- rakud, mis sisaldavad tuuma ( protistid, taimed , seened, loomad) Prokarüootsed rakud e eeltuumsed- rakud millel puudub tuum, ning muud topelt membraaniga ümbritsetud organellid ( bakterid) Rakutsükkel koosneb interfaasist ja meioosist Rakuring*- raku eluring ühest jagunemisest teiseni 10% Mitoosi käigus jaguneb kõigepealt tuum- karüokinees. Seejärel jagatakse tsütoplasma ja rakuorganellid kahe uue raku vahel- tsütokinees. 90% Interfaas on rakujagunemise vaheline aeg, kõige aktiivsem elutegevuse aeg. ( ainevahetuse protsessid , DNA kahekordistumine e replikatsioon, suureneb rakuorganellide arv, rakumõõtmete suurenemine) Replikatsioon e DNA kahekordistumine 1) Ensüüm katkestab lämmastikualuste vahel olevad vesiniksidemed ja DNA- kaksikheelik avaneb. 2) Teise ensüümi abil kinnituvad uued nukleotiidid mõlema ahela külge. 3) Lõpuks tekib kaks identset kasikahelat, milles üks on uus ja teine vana ahel. 2
seondumiskohta ei täida DNA nukleotiididega enam miski. Seega sünteesitud mahajääv ahel on 5' otsast lühem kui ahel, mille järgi ta sünteesiti. 21. Mis juhtub rakuga, kui telomeerid on raku põlvkondade vältel täielikult kadunud? Sellised kromosoomid muutuvad ebastabiilseteks kui katkiste otstega kromosoome on mitu, võivad nad omavahel liituda. Lisaks toimib kõikides rakkudes rakujagunemise kontrollsüsteem, mille käivitab DNA kahjustus - kui DNA ahel (kromosoom) mingil põhjusel katkeb ja tekib vaba DNA ots, tekitab see signaali, mis peatab rakujagunemise. Lisaks DNA katke hüpoteesile on välja pakutud, et rakujagunemise kontrollimisel osalevad geenid paiknevad vahetult telomeeride järel. Kuna on teada, et telomeeride kõrval olevad geenid on tavaliselt inaktiivsed, siis on arusaadav, et
NeoD, erinevalt NT'st, soovib kasutada LV mehhanismi ka mittekahjulike mutatsioonide fikseerumise seletamiseks. NT kohaselt on selleks aga kaugelt valdavalt GT. DNA replikatsioon ei ole ideaalne protsess, tekib vigu sisse (parandab ennast ise) Põhiline idee: mutatsioonid fikseeruvad paremini seal, kus toimub enam rakkude jagunemisi. Seega spermid on palju enama tõenäosusega kohad, kus uued mutatsioonid genereeruvad, sest permid elavad üle väga palju enam rakujagunemise tsükleid kui munarakud. Imetajatel vastavalt ca 200/33. EVOLUTSIOONI EDENDAVAD MEESTERAHVAD See hüpotees on tuntud kui male-driven-evolution. Eksperimentaalseid andmeid on vähe, kuid lindude puhul on tõepoolest näidatud, et vahe permide ja munarakkude muteerumiskiiruses on 2,5-4,5 kordne. Seega hüpoteesil näib olevat tõepõhi all. Mutatsioonide varieeruvus: Neodarvinism Tänapäevane versioon 5
komplementaarsed ahelad. Seejuures rakendub komplementaarsus- printsiip, mille kohaselt paarduvad vesiniksidemete abil A ja T ning C ja G. DNA molekulis on ahelad vastassuunalised seetõttu toimub ka uute ahelate süntees erisuunaliselt. Replikatsiooni lõpuks saadakse 2 DNA molekuli, mille biheeliksites on üks ahel uus ja teine vana. Eukarüootsetes rakkudes toimub replikatsioon enne mitoosi ja meioosi ning tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse jaotumise tütarrakkude vahel. 8. Mis on geen? DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Geen on genoomi (geneetiline materjal, mis sisaldub liigiomases kromosoomikomplektis, inimesel on 46 kromosoomi) järjestuse ümberpaigutatav regioon, mis on päritav. Geen võib olla teatud valku kodeeriv DNA või RNA järjestus või RNA ahel,
Mikrotorukesed ja kromosoomid asetuvad raku kesktasandile. Moodustub metafaasiplaat. Anafaas- paarilised tsentromeerid eralduvad üksteisest, kääviniidid hakkavad lühenema ning tütarkromatiidid liiguvad seejuures raku eri poolustele. Telofaas- moodustuvad uued tuumakatted, tuumakesed. Kromosoomid dekondenseeruvad. Telofaasile järgneb tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine ja tütarrakkude teke. Meioos Tegemist on rakujagunemise viisiga, mille käigus tekivad sugurakud, kusjuures ühest eellasest ekib neli uut rakku. Meioos koosneb reduktsioonijagunemisest ja ekvatsioonijagunemisest, mis koosnevad faasidest, mis esinevad ka mitoosis. Oluline on ka see, et kahe jagunemise vahepeal ei toimu DNA replikatsiooni. Ehk siis tähtis erinevus mitoosi ja mitoosi vahel on see, et erinevalt esimesest tekivad meioosi tulemusena haploidse genoomiga rakud. Meioosi peamised erinevuse võrreldes mitoosiga on järgnevad:
spiraalsest niidist kromatiidist DNA paikneb põhiliselt rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on püsiv. Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise järglastele. Kromosoomid «teevad» endast täpse koopia, registreerivad kõik temas toimunud muutused, kodeerivad geenide abiga tunnuste määramise süsteemi ning lahknevad seaduspäraselt rakujagunemise protsessis. Kromosoom kujutab endast aheldunud geenide süsteemi, mis kindlustab geneetilise info hoidmise ja edasiandmise. Geen on pärilikkuse ühik, ta kujutab endast DNA molekuli osa,mis määrab ära teatud tunnuse kujunemise. Geen sisaldab ca 600 nukleotiidipaari. Geenid kontrollivad kindlate valkude sünteesi ja mõjutavad ühe või teise tunnuse arengut. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest,
A-U, G-C. Keharakkude paljunemine. Mitoos. Sugurakkude paljunemine. Meioos: Mitoos - raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine. Rakutsükkel - interfaas (aluperiood, kus rakk ei paljune) ja mitoos (tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks vanemrakuga identset tütarrakku). Mitoos: interfaasis on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul. Selle lõpus toimub DNA kahekordistumine, mille tulemusena on kromosoomid rakujagunemise ehk mitoosi alguseks kahekromatiidilised ehk koosnevad kahest DNA molekulist. Need kaks DNA molekuli on identsed (sisaldavad samu geene). Mitoosi ja interfaasi pikkus on erinevatel rakkudel erinev ja sõltub raku ja koe tüübist ning keskkonnatingimustest. Mitoosi vajalikkus - organismi kasv, areng, hukkunud rakkude asendamin, vigastuste parandamine. Peale diferentseerumist kaotab enamus rakke oma pooldumisvõime.
Biotroofid - hangivad orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism. Sümbiont - organism, kes elab tihedas kooselus teise erisuguse organismiga. Prokarüoodid ehk eeltuumsed organismis - puudub membraaniga piiritletud tuum. Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid - geneetiline informatsioon rakutuumas, membraaniga ümbritsetud. Prokaarüon eeltuum. Eukaarüon päristuum. Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Mitoos (seentel suletud mitoos - tuumamembraan püsib ka raku jagunemise ajal) - raku jagunemine, kus kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Elutsükli faasid - mõisted: Haploidne ühekordne. Meioosi tulemusena on kromosoomistik kaks korda vähenenud. Dipoidne kahekordne. Kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi kromosoomistikus.
suunas (f) vertikaalsel lõike tulemusena toimub f-f' and F-F' regioonide krossover. Heterodupleks piirkond likvideeritakse DNA reparatsiooni süsteemi poolt. (g) horisontaalse lõike puhul krossoverit ei toimu, kuid võib toimuda geeni konversioon (üks allel läheb kaotsi) Tulemuseks on hübriidse DNA järjestus ehk heterosügootne DNA ehk heterodupleks DNAd. Selle edasine käekäik võib olla kahesugune: Kui kahes DNA ahelas on erinev järjestus, siis järgmise rakujagunemise käigus raku DNA parandussüsteem kas parandab selle või kui metülatsiooni vihje puudub, siis võib DNA parandussüsteem parandada vana ahela uue järgi 15. Mikroobi genoom (tüüp, suurus muud omadused) Puudub tuum, kuid kromosoom siiski pakituna(nukleoidina), haploidne genoom, reeglina tsirkulaarne ( ka lineaarseid leitud), suurus 800kb-10Mb 16. Plasmiidid (omadused, klassifikatsioon, omadused)
viljade langemist, partenokarpsus, ensüümiaktiivsus Giberelliinid jagunemis- ja venimiskasv, kambiumi tegevus, pungade puhkusest väljumine, seemnepuhkuse katkemine, geeniaktiveerimine, partenokarpsus Tsütokiinid rakkude venimiskasv ja jagunemine, seemnete idanemipuhkuse katkestamine, tipupunda domineerivus, vananemise vältimine, ensüümide indutseerimine, tRNA koostisosad. Abtsiishape venimiskasvu ja rakujagunemise pidurdamine, puhkuse põhjustamine, abstsissiooni põhjustamine (lehtede ja viljade langemine), vananemise kiirendamine Etüleen Lehtede ja viljade langemise kiirendamine, viljade valmimise ja taime vananemise kiirendamine, venimiskasvu pidurdamine Fenoolsed ühendid taime kasvu regulatsioonm immuunsus (takistavad haigeks jäämist), ,,mullaväsimus" 5. Taime kasvu ja arengut môjutavad välistegurid Valgus valguse mõju õitsemise esile kutsumises (fotoperiodism?)
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...
Ahelate ühinemisel kehtib komplimentaarsusprintsiip A=T G=C Komplimantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleodiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. DNA tähtsus organismis: *säilitab pärilikuse informatsiooni *annab päriliku informatsiooni edasi 2.Rakuteooria põhisesiukohad.
Profaas kromosoomid nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, tsentrioolid poolustele, kääviniidistiku kujunemine. Metafaas kromosoomid raku ekvatoriaaltasandile; kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri & teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas kääviniidid lühenevad, kromatiidid poolustele. Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tuumamembraan, tsütokinees. Meioos rakujagunemise eriline vorm, mood sugurakud. Kromosoomide arv väheneb 2 korda; haploidsed. Tähtsus: 1 diploidsest rakust 4 haploidset rakku; ristsiirde tõttu tütarrakud geneetiliselt erinevad suureneb pärilik muutlikus; meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega. Toimub 2 järjestikku rakujagunemist. I jagunemine komplekssem homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel & lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudese. II jagunemisel jaotuvad tütarrakkudesse
Meioos II (on sarnane mitoosile). Profaas: kahe jagunemisele vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad. DNA replikatsiooni ei toimu. Meioosi II jagunemine sarnaneb mitoosile. Tsentrioolid liiguvad poolustele. Moodustub kääviniidistik. Metafaas. Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas: kromatiidid lahknevad raku poolustele. Telofaas: toimub tsütokinees. Tsütokkinees on tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. Meioosi ja mitoosi erinevused. Meioosi käigus tekib 4 rakku, mitoosi käigus 2. Meioosis tekib poole vähem kromosoome, meioos annab haploidse kromosoomistiku (23), mitoos diploidse kromosoomistiku (46). Meioosil 2 järjestikust jagunemist. Mitoosil 1. Mitoosis on rakud identsed, meioos annab geneetilise varieeruvuse; geneetilise varieeruvuse annab ristsiire. RAKUTSÜKKEL
(keerduvad kokku), tsentrioolid liiguvad poolustele, kääviniidistiku kujunemine; metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile; anafaas – eralduvad tütarkromatiidide tsentromeerid ja tütarkromatiidid liiguvad poolustele, liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise tulemusena; telofaas – kromosoomid on liikumise lõpetanud ja mikrotuubulid jagunevad laiali, moodustub tuumamembraan, tsütokines ja rakk jaguneb pooleks. Meioos - rakujagunemise eriline vorm, moodustuvad sugurakud. Kromosoomide arv väheneb 2x, haploidse kromosoomistiku teke (n). Esineb 2 jagunemist: I jagunemine ehk redutseeriv jagunemine: I profaas – toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire ehk crossing-over kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku ja kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. I metafaas – kromosoomid tugevalt kondenseerunud ning homoloogilised kromosoomid asuvad raku keskel
RNA, histoonid, K+, Fe2+, Mg2+ jne ioonid). Maaravat osa geneetilise info sailitamisel ja edasiandmisel etendab DNA. DNA paikneb pohiliselt rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on pusiv. Kromosoomid on parilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise jarglastele. Kromosoomid registreerivad koik temas toimunud muutused, kodeerivad geenide abiga tunnuste maaramise susteemi ning lahknevad seadusparaselt rakujagunemise protsessis. Kromosoom kujutab endast aheldunud geenide susteemi, mis kindlustab geneetilise info hoidmise ja edasiandmise. Geen on parilikkuse uhik, ta kujutab endast DNA molekuli osa, mis maarab ara teatud tunnuse kujunemise. Geen sisaldab ca 600 nukleotiidipaari. Geenid kontrollivad kindlate valkude sunteesi ja mojutavad uhe voi teise tunnuse arengut. Koromosoomid mitoosis ja meioosis Kromosoomid interfaasis Interfaasses rakutuumas on kromosoomid despiraliseerunud ja moodustavad pikki peeni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
