Kordamine: hingamine, hormoonid, närvisüsteem 1. Mis on rakuhingamine? Kui glükoos rakkudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 2. Nimeta hingamiselundid ja nende ülesanded! Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Neel-seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi neelu. Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest. Hoiavad kõri avatuna, et õhk liikuda saaks. Hingetoru-soojeneb õhk veelgi
rakumembraan - eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, ainete valikuline liikumine rakku rakutuum - kontrollib raku elutegevust tuumake - rRNA süntees tsütoplasma - seob rakuorganellid ühtseks tervikuks, sisaldab varujajääkaineid kromatiid e pärilikkusaine - geneetilise info säilitamiseks sile tsütoplasmavõrgustik - glükogeeni jt. ainete süntees ja transport kare tsütoplasmavõrgustik - ensüümide süntees mitokonder - rakuhingamine, varustab rakku energiaga Golgikompleks-erinevate ainete ümbertöötlemine, pakkimine põiekestesse ja transport l üsosoom - makromolekulide ja rakustruktuuride lagundamine tsentrosoom - kääviniitide moodustamine Tsütoskelett-seob raku ühtseks tervikuks, ühendab rakuosad, annab rakule kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises. ribosoom valgusüntees,kloroplast-toimub fotosünteesAinete aktiivtranspordiks vajatakse täiendavat energiat.JahTsütoskelett
Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis. Parem koda ...
polüsoon- lüsosoom- (pisikesed põiekesed) membraan -ensüümid(valgud) nt amülaas -jagunemine (erinevate ainete, vanade rakuosakeste) Golgi kompleks-põiekeste ja tsisternide süsteem -valkude ümbertöötlemine Golgi kompleksi ja lüsosoomi seos- Mitokonder: sisemine membraan on sisse sopistunud DNA (mitokondri enda DNA) ribosoomid toodavad talle vajalikke aineid joonis:paljunevad pooldudes toodavad energiat e orgaaniliste ainete lagundamine e rakuhingamine e jõujaamad e rakuaku millest sõltub mitokondrite arv rakus? miks vajavad mitokondrid hapnikku? Kus tekib väljahingatav C02? Tsütoskeleti koostis: valgulised niidid, torukesed, akterite/spermatosoidide viburid jne müofibrill – lihaste niidid, lihaste tsütoskelett teostamine liikumine (raku enda liikumine, raku organellide liikumine) tsentrosoom- tsentriool- kääviniidid- TAIMERAKK: taimed- autotroofid Rakukest: koosneb tselluloosist Ülesanded: kaitseb, toestab, transpordib
15. Golgi kompleks EHITUS Koosneb membraanidest ÜLESANDED Lüsosoomide teke Valgud omandavad kõrgemat järku struktuuris Osaleb rakumembraani uuendamisel (Osaleb taimede rakukesta moodustumisel) 16. Mitokonder EHITUS Välismembraan sisemembraan, millel harjakesed ehk kristad DNA, ribosoomid, maatriks (mitokondri sisu) ÜLESANNE Energia tootmine = rakuhingamine = ATP süntees = „rakuaku“ KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS - Mitokondrite arv rakus sõltub raku energiavajadusest 17. Tsütoskelett EHITUS Erineva jämedusega valgulised niidikesed ehk filamendid, fibrillid ja tuubulid ÜLESANNE Toestab rakku Liigutab rakku ja rakuosi Osaleb fagotsütoosil
Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum 7. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Energia liikumine ökosüsteemis Termodünaamika seadused Termodünaamika I seadus e energia jäävuse seadus – energia võib minna ühest vormist teise, aga ta ei teki ega kao. Termodünaamika II seadus – isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Kõige hajutatum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia. Energiavood biosfääris Maa energiabilanss
Mitte kõik valgust andvad pirnid ei sobi taimede kasvatamiseks. d. Hingamisprotsessi olemus ja tähtsus taimele Hingamine on elusorganismides toimuv dissimilatsiooniprotsess, mille käigus toimub elutegevuseks vajaliku energia kättesaadavaks muutmine, kusjuures orgaaniline aine lagundatakse energiavaesteks anorgaanilisteks ühenditeks (CO2 ja H2O). Hingamisel on tegu bioloogilise oksüdatsiooniga, mis toimub ensüümide abil ning mitmeastmeliselt (palju vaheühendeid). Rakuhingamine - rakkudes toimuv hingamisprotsess, mis koosneb väga paljudest üksteisele järgnevatest keemilistest reaktsioonidest. Rakuhingamisega seotud protsess toimub igas üksikus rakus. Seega on oluline, et hingamise lähteained (glükoos ja O2) jõuaksid iga rakuni. Rakuhingamine toimub kõikides elusorganismides sarnaselt. Välishingamine – gaasivahetus (O2, CO2) organismi ja väliskeskkonna vahel. Selles osas on erinevusi taimede ja loomade vahel. Loomadel on hingamis-
ATP kasutatakse aktiivseks transpordiks rakumembraanides, ainemolekulide sünteesid, lihasrakkude kontraktsioon, tsütoskeleti tööd GTP osaleb valkude sünteesil ATP GTP CTP UTP on vajalikud RNA sünteesil ATP, GTP, CTP, TTP on vajalikud DNA sõnteesil ATP + S S Pi + ADP ADP + Pi ATP 30kJ A P P P ''' ''' O Glükoosi lagundamine rukarüootses/päristuumses rakus ...ehk rakuhingamine. Räägime loomadest, seentest, taimedest, samuti ka amööb. Glükoosilagundamine jaotatakse kolme etappi: 1) Glükolüüs glükoos lõhutakse ära (enne mitokondrisse jõudmist) kaheks kolmesüsinikuliseks ühendiks. glükoos C6H12O6 lõhutakse kaheks osaks tegkib 2C3H4O3 2NADH2 Ülejäänud vesinikud seotakse. Glükolüüsi vabaneva energia arvel saab teha kaks ATP´d. 2) Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses
seenerakkudel. Ribosoomid on seotud karedapinnalise tsütoplasmavõrgustikuga. Rakuorganellide funktsioonid: Tuum seal asuvad rakus kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuum juhib raku elutegevust ja reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. Tsütoplasmavõrgustik tagab peamiselt ainete rakusisese liikumise, lisaks toimub ka erinevate ühendite süntees. Ribosoomid toimub valgusüntees. Mitokonder mitokondris toimub rakuhingamine, raku varustamine energiaga. Golgi kompleks valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Rakumembraani ja kesta ning lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine (pino- ja fagotsütoos). 3. Trihhoom on niitjate sinivetikate rida, mida ei ümbritse limatupp. Niidi moodustavad rakud koos limatupega. 4. Ribosoomide ülesandeks sinivetika rakus on valkude süntees. Kaasaegne prokarüootide (sh
hingates) Ravimitööstuses (migreeni, patrinsoni Naha ja küüneseened tõve vastu) Sümbioosis taimedega (mükoriisa) Seened, mis viljaga jahu sisse sattudes eritavad mürgiseid aineid Tähtis lagundaja looduses Seened, mis hävitavad puitu (maja..) · Kloroplast Mitokonder Ülesanne Fotosüntees Rakuhingamine Asukoht Taimerakk Kõik päristuumsed rakud Tsülakoidid olemas puuduvad Sarnasused: kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid, olemas oma genoom, oma ribosoomid, mõlemad tegelevad energia muundamisega, sarnane ATP tekitamise mehhanism · Hingamine Fotosüntees lähteained Glükoos, hapnik Süsihappegaas ja vesi
Glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. 30) Nimeta etapid, mis on eristatavad glükoosi lagundamisel? Glükoosi lagundamise etapid: 1. Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 31) Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist? · Aeroobne Hapnikku on piisavalt; rakuhingamine. · Anaeroobne Hapnikku ei jätku; käärimine. 32) Milised on erinevad käärimise lähteained ja lõpp-produktid? · Piimhappekäärimine lähteaine on glükoos. Tekib: piimhape · Alkohol e. etanoolkäärimine lähteaine glükoos. Tekib: CO2 ja etanool. 33) Kuidas organism vabaneb tekkinud piimhappest? Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub.
1. Individuaalsed pärilikud iseärasused, mis on olemas ja muudavad ühe populatsiooni isendid üksteisest erinevaks 2. Olelusvõitlus LOODUSLIKU VALIKU VORMID: 1. Säilitab/stabiliseerib juba varem välja kujunenud kohastumisi - muutmatu keskkond - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on nn keskmise tunnusega isenditel - Nende A ↑ , äärmuste A ↓ , näiteks: - Fotosüntees ja rakuhingamine, nn “elavad fossiilid” 2. Suunav - toimub siis kui keskkond muutub ühes kindlas suunas - Eelise ellu jääda ja järglasi anda on ühe äärmusliku tunnusega isenditel - Nende A ↑, keskmiste A ↓ , näiteks: - Tööstuslik melanism 3. Lõhestav valik - keskkond muutub mõlemas või mitmes suunas, keskmine isend ei sobi, äärmuslikud sobivad
Ribosoomid - sünteesitakse valke, ning mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome. Ehitus:väiksed kaheosalised, mis koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Mikrotuubulid - koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu. Neid esineb ka rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes. Mitokonder - Neis toimub rakuhingamine ja nendel on oma pärilikkusaine ja ribosoomid, nad sünteesivad mõned endale vajalikud valgud ise. Paljunevad pooldudes. Ülesanne:rakkude varustamine energiaga. Ehitus:kaks membraani (sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan). Ümara kujuga. Tsütoplasmavõrgustik - membraanidest torukeste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine, täidab suurema osa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga. 1) Karedapinnaline tsütoplasma
METABOLISM, FOTOSÜNTEES ● Assimilatsioon (anabolism) ehk sünteesiprotsess. (sünteesi käigus moodustavad lihtsama ehitusega molekulid keerulisemaid nt sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide) ENERGIAT KASUTATAKSE! (fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees) ATP kulub!! ● Dissimilatsioon (katabolism) ehk lagundamisprotsess. ENERGIAT SAADAKSE! (seedimine, hingamine) ATP tekib (ADP+Pi) Vabanev energia salvestatakse energiarikastesse orgaanilistesse ainetesse, mida nimetatakse makroergilisteks ühenditeks. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A),...
Tsütoplasma- Seob raku organellid ja tuuma ühtseks, jääkainete eritumiskoht. Rakumembraan- Ümbritseb rakke, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. Tsütoplasmavõrgustik- Siledapinnaline ER- torud, põiekesed. Lipiidide süntees, glükogeen, steroidhormoonid. Karedapinnaline ER- plaatjad kanalid, ribosoomid. Valgusüntees, lipiidide süntees. Ribosoomid- valgud ja RNA. Valgusüntees. Mitokonder- ümbritsetud kahe membraaniga, piklikud või ümarad. Rakuhingamine ja ATP tootmine. Golgi kompleks- valkude töötlemine ja pakkimine. Lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid- ühekihilise membraaniga. Ainete lagundamine. Tsütoskelett- valgulised fibrillid. Annab rakule kuju, rakkude liikumine. Vakuool- Ainete säilitamine ja ladestamine. MÕISTED: Tsütoplasma- poolvedel raku sisaldis, mis täidab kogu rakke. Tsütosool- tsütoplasma vedel osa. Prokarüootne rakk- tuumata rakk Eukarüootne rakk- tuumaga rakk 4
Mitokonder Organell, mis varustab rakku energiaga. Pulkjad või ümarad organellid. Nende välimise mebraani sees on kurruline (harjakesed) sisekiht, mille pinnal asuvate ensüümide abil sünteesitakse energiarikast ATP-d. Mitokondreid täidab vaheaine maatriks. Mitokondrite arv rakus sõltub raku aktiivsusest. Kui rakk vajab rohkesti energiat, poolduvad mitokondrid, et seda ülesannet täita. Funktsioonid: Mitokondris toimub rakuhingamine, st glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb soojusenergia ja tekib süsihappegaas ja vesi Mitokondrites toimub ATP süntees. Maatriksis on DNA, RNA ja mitokondriaalsed ribosoomid Kunagi olid mitokondrid iseseisvad bakterid, seda tõestavad: Membraan Rõngas DNA olemasolu Ribosoomide sarnane ehitus Pooldumisvõime Ribosoomid Organellid, kus toimub valgusüntees. Pisimad organellid rakus, mis asuvad vabalt tsütoplasmas või karedapinnalisel enoplastilisel retiikulumil
Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav ...
Vitamiin B1 (tiamiin) 1,4 mg -täisteratooted, sealiha, kala, maks Süsivesikute ainevahetus, energia tootmine, närvikude Teised B-rühma vitamiinid, vitamiin C Beribeeri, väsimus, depressioon, söögiisu langus Rafineeritud süsivesikutega liialdamine, alkohol, kohv, suitsetamine, stress Vitamiin B2 (riboflaviin) 1,7 mg -täisteratooted, õllepärm, maks, munad, liha Limaskest, rakuhingamine, normaalne kasv Vitamiinid A ja B1, niatsiin Kasvu pidurdumine, seedenõrede eritumise vähenemine, silmade valgustundlikkus Alkohol, kohv, suitsetamine, stress, rafineeritud süsivesikutega liialdamine Niatsiin (vitamiin PP) 18 mg -maks, liha õllepärm, täisteratooted, munad Nahk, närvikude, keskne roll ainevahetuses Vitamiinid B1, B2, B6, trüptofaan Naha kahjustumine, nõrkus, mälu nõrgenemine Alkohol, kohv, antibiootikumid Vitamiin B6 (püridoksiin)
tRNA transpordi-RNA, tRNA molekuliga ribosoomidesse saabuva info lahtimõtestamine. rRNA ribosoomi-RNA, osaleb valgusünteesis ja kuulub ribosoomide ehitusse. 22. Nimeta rakuorganellide ülesanded: tuum, mitokonder, kloroplast, Golgi kompleks, sile ja kare tsütoplasmavõrgustik, lüsosoom, vakuool, tsütoskelett, ribosoom, tsentrosoom, rakumembraan, rakukest, vibur Tuum raku aju, kus toimub käskude andmine Mitokonder rakuhingamine glükoos, hapnik, energia Kloroplast esineb ainult taimerakus põhikomponendina, toimub fotosüntees Golgi kompleks valgumolekuli kokkupanemine, moodustuvad lüsosoomid, rakumembraami täiendus. Sile tsütoplasmavõrgusik süsivseikute ja lipiidide süntees Kare tsütoplasmavõrgustik sees ribosoomid, toimub valkude süntees. Lüsosoom lagunemine. Lagundatakse orgaanilisi molecule.
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrene...
vähemuutuvad tunnustega isendeid. hõlmikpuud, keskkonna Kui sa ei sobi, latimeeria, tingimused. hakatakse sind odasaba, Olulisemad kõrvaldama (äärmusi sõnajalad, protsessid kõrvaldatakse). alligaator (fotosüntees, Säilitab liigid, rakuhingamine, kohastumused valgusüntees jm) süvenevad. Vahest säilivad, sest säilib pärilik haigus põhilises osas on seetõttu, et temas on keskkond ka positiivset (nt muutumatu resistentsus), nt sirprakneaneemia (haige ei haigestu malaariasse) Suunav 1
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Populats...
Lähteained Monomeerid Polümeerid Saadused Polümeerid Monomeerid Seos org vanusega Ülekaalus noortel Vanematel Seos ensüümidega Vajalikud ensüümid Vajalikud ensüümid Näited protsessidest Foto-, valgusüntees, Rakuhingamine, seedimine, denaturatsioon,glükogeeni replikatsioon,polüpeptiidi hüdrolüüs, neutraalrasva moodustumine, nukleotiidide oksüdatsioon, oligosahhariidi teke ühinemine,vitamiinide teke polüsahhariidist Toimumiskoht rakus Tsütoplasmavõrgustikul, Mitokondris
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- ...
elutegevuse tagajärjel. 7. FS kontrollib atmosfääri CO2 ja hapniku taset. Fotosünteesi intensiivsus sõltub valgusest ja temperatuurist. Fotosünteesiks on vaja vett, CO2 ja toitaineid. Üleliigne vesi aurustub õhulõhede kaudu. Osalevad mitmed keemilised elemendid nagu fosfor, kaalium, lämmastik. Mida kõrgem on CO2 kontsentratsioon seda kiiremini toimub fotosüntees. Ei saa toimuda üle 40 C. 5. Energia vabaneb toitainetest rakuhingamisel Rakuhingamine koosneb kolmest etapist: 1.) Glükolüüs- protsess rakkude sisemuses, glükooslõhutakse kaheks kolmesüsinikuliseks pürovaadimolekuliks. 2.) Tsiraaditsükkel- keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites, toimub glükoosi lõplik lagunemine. 3.) Hingamisahel-mitokondrite sisemembraanide sopistustes toimuv rakuhingamise viimane etapp, millega kaasneb 34 ATP molekuli süntees. C6H12O6+ 6O2 > 6CO2+ 6H2O + energia
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsu...
(kasutavad keemilistel reaktsioonidel vabanevat energiat, nt: lämmastikubakterid mullas); fotosünteesiks. NT: enamus rohelised taimed. · Heterotroofid orgaanilisi aineid saavad väliskeskkonnast anaeroobsel oksüdatsioonil ehk kääritades või rakuhingamisel. NT: inimesed, seened, vihmaussid, loomad, protistid, bakterid. 10) Rakuhingamine ehk glükoosi molekuli lagunemise reaktsioon, tulemus ja tähtsus. · Reaktsioon C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O · 38 ADP 38 ATP · Glükoosi lagundamist nimetatakse glükoosiks. · Tulemus tekib süsihappegaas ja hapnik, energia vabaneb. · Tähtsus Sellega saavad organismid elutegevuseks vajalikku energiat. 11) Glükoosi vajalikkus organismis. vajalik ajurakkudele toitumiseks
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
BIOLOOGIA I PT. Tähtsad isikud Karl Ernst von Baer Eesti päritolu Tartu ülikooli teadlane avastas imetaja munaraku (järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust), oli loomade embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. kõik organismid on rakulise ehitusega Rakuteooria põhiseisukohad: · kõik organismid on rakulise ehitusega · iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Embrüol...
Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja r...
Tsisternides moodustuvad ja kogunevad polüsahhariidid ja need erituvad sealt põiekeste abil. Lüsosoomid (13) - ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid. Mitokondrid (14) - erineva kujuga kahekihilise membraaniga ümbritsetud oraganellid. Sisemine membraan sopistub sisse ja moodustab kristasid, mille vahele jääb vedel maatriks. Maatriksis on DNA ja ribosoomid, seal toimub rakuhingamine ja ATP süntees. Plastiidid (9) - kahekihilise membraaniga ainult taimedele omased organellid. Sisaldavad erinevaid pigmente. Jaotatakse 3 rühma: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollased, oranzhid, punased), leukoplastid (värvitud). Taime elu jooksul võivad peaaegu kõik plastiidid üksteiseks üle minna. Sagedamini muutuvad leukoplastid kloroplastideks (idu moodustumisel), kloroplastid kromoplastideks (lehtede
1. Bioloogia seos teiste teadustega (näited). Seoseid on kahesuguseid: a) Teoreetiline – kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia seos psühholoogia ja pedagoogiaga), et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused (biokeemia, biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil
kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud Immunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. HINGAMISELUNDKOND Rakuhingamine - Hapniku ja süsihappegaa PÄRILIKKUSE ALUSED Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA desoksüribonukleiinhape. Rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoom moodustub ühest valkudega seotud DNA molekulist. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju.
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 l...
44. Primaarproduktsioon on autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 45. Produktsioon ehk toodang on tootmise/produtseerimise tulemus. 46. Püsisoojased on elusorganismid, kelle kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42o C, imetajad 36-39o C). 47. Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos ja rasvhapped) lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat ATP näol. 48. Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. Seda energiahulka, mis kandub edasi kolmandale toiduahela astmele, nimetatakse teiseseks puhastoodanguks. Tarbijate poolt kasutatav energia. 49
Mitu l on hingamismaht rahulikul hingamisel? _____________________________________ Kas inimesel jääb välja hingates kopsudesse ikkagi õhku? ____________________________ Mille abil saab mõõta hingamismahtu? ___________________________________________ Mis muutused toimuvad füüsilise töö ajal? _________________________________________ ___________________________________________________________________________ 7.5 Rakuhingamine Kirjuta, mis valemiga on tegu, miks on see oluline ning mis protsess toimub. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________
CO2 öise talletamise tagajärjel moodustub suurtes kogustes happeid (eriti õunhapet). Talletatud CO2 lokaliseerub haptete karboksüülrühmas. Päeval malaat desüksüülitakse ja vabanev CO2 assimileeritakse fotosünteesi käigus. Öine CO2 talletamine nõuab energiat sp aeglane kasv taimedel. 10. Fotosünteesi saaduste liikumine taimes, erinevad võimalused. Assimilatsioonivool. IIc HINGAMINE 1. Dissimilatsiooni võimalused. Rakuhingamine ja välishingamine. Rakuhingamise olemus ja tähtsus. Hingamissubstraat. Hingamisel vabanenud energia kasutamine. Bioloogilise oksüdatsiooni eripärad. Dissimilatsioon Hüdrolüüs, käärimine (tulemusena org. aine täielikult ei hävine), hingamine (kõige efektiivsem, põhiline energia saadakse siit. Osa salvestub ATPna ja osa hajub soojusena) Rakuhingamine Välishingamine - Rakuhingamise olemus bioloogiline oksüdatsioon
Rakutuum juhib kõiki raku elutegevuse protsesse. Tsütoplasmavõrgustik tsütoplasmat läbiv kanalite ja tsisternide süsteem. Eristatakse siledapinnalist, mille membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist, ning karedapinnalist, millel asuvad ribosüümid, kus toimub valkude süntees. Lüsosüümid ainete ensümaatiline lõhustamine. Golgi kompleks valkude ümbertöötlemmine ning nende pakkimine lüsosüümidesse. Mitokondrid rakuhingamine ATP süntees. Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsentrosoom koosneb 2 tsentrioolist, paikneb rakutuuma lähedal, need osalevad kromosoomide jaotamises tütarrakkude vahel. Kõik rakuorganellid täidavad kindlat ülesannet, mis tagab raku talitluse. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Seega iga organell omab rakus väga suurt tähtsust. 3) Võrrelge bakteri-, seene- ja taimerakku loomarakuga (tooge välja 2 erinevust ja 2 sarnasust).
- Toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine - Toimub lüsosoomide moodustumine Lüsosoomid - Üherakulised membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad ensüüme - Surnud ja mittevajalikke rakustruktuuride ning ainete lagundamine - Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos Mitokondrid (rakuaku) - Ümbritsetud kahe membraaniga 1) Välismembraan on silu, kattefunktsiooniga 2) Sisemembraan on kurruline - Toimub rakuhingamine, glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib süsihappegaas ja vesi Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur - Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks - Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Taimerakk Tal on kõik loomarakuga samad organellid, + 3 iseärasust Rakukest Koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist - Toimub ainevahetus - Kaitse
paraneb ioonpumpade võimsus(skeletilihaskoes). Vastupidavustreeningul toimub see eeskätt kõrge oksüdatiivse potentsiaaliga lihaskiududes (AEGLASTES LIHASKIUDUDES). Kiirustreeningul aga ka glükolüütilistes lihaskiududes (KIIRETES). 16) Raku hingamine - Raku hingamine on glükoosi või teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Osa oksüdatsiooniprotsessi käigus vabanevast energiast kasutatakse rakus energiarikka ühendi ATP sünteesiks. Rakuhingamine ehk oksüdatsiooniprotsessid rakus jagunevad: · Glükolüüs · Reaktsioonid tsitraaditsüklis (Krebsi tsükkel) · Prootonite ja elektronide transpordi süsteem 17) Milleks on vaja rakus energiat? - · Oma kuju säilitamiseks · Funktsioneerimiseks näärmerakud sekreedi valmistamiseks närvirakud elektrilaengu moodustamiseks lihasrakud mehhaaniliseks tööks Mida intensiivsemalt kulgeb rakutalitlus, seda rohkem vajab ta energiat.
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
mais, suhkruroog, kaktuselised, maltsalised piimalillelised *Fotosünteesi saaduste liikumine taimes, erinevad võimalused. Assimilatsioonivool. (§6.9) See on vool, kus ülevalt juurtesse liiguvad sünteesitud org ained. IIc HINGAMINE Dissimilatsiooni võimalused. Rakuhingamine ja välishingamine. Rakuhingamise olemus ja tähtsus. Hingamissubstraat. Hingamisel vabanenud energia kasutamine. Bioloogilise oksüdatsiooni eripärad. Dissimilatsioon – lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele järgnevat monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessi käigus
- koosnevad rakkudest, neile on omane paljunemisvõime vm. 4.2. Süntees B, C. Lagundamine/ lõhustamine A, D. Süntees on ülekaalus: kasvamisel, raseduse ajal, ülekaalulisus vm. Lagundamine/lõhustamine: vananemisel (raukumisel), krooniliste haiguste korral, nälgimisel, suure füüsilise koormuse ajal vm. 4.3. a) glükoosi lõhustamine, b) valkude süntees. 4.4. Tekivad süsihappegaas ja vesi. Vajatakse hapnikku. ATP-d vajatakse sünteesi protsessides. 4.5. A fotosüntees, B rakuhingamine. Tähtsus: tekib hapnik, mis on vajalik hingamiseks ja sünteesitakse orgaaniline aine, mis on energiaallikaks. 4.6.1) Pimeduses fotosüntees ei toimu, 2) valguse intensiivsuse suurenedes teatud piirini fotosünteesi intensiivsus suureneb, 3) valguse intensiivsuse suurenemisel kindla näitajani fotosünteesi intensiivsus enam ei suurene. Eraldub hapnik. Vajalik hingamiseks, osoonikihi moodustumiseks. 4.7. Fotosüntees Hingamine
- koosnevad rakkudest, neile on omane paljunemisvõime vm. 4.2. Süntees B, C. Lagundamine/ lõhustamine A, D. Süntees on ülekaalus: kasvamisel, raseduse ajal, ülekaalulisus vm. Lagundamine/lõhustamine: vananemisel (raukumisel), krooniliste haiguste korral, nälgimisel, suure füüsilise koormuse ajal vm. 4.3. a) glükoosi lõhustamine, b) valkude süntees. 4.4. Tekivad süsihappegaas ja vesi. Vajatakse hapnikku. ATP-d vajatakse sünteesi protsessides. 4.5. A fotosüntees, B rakuhingamine. Tähtsus: tekib hapnik, mis on vajalik hingamiseks ja sünteesitakse orgaaniline aine, mis on energiaallikaks. 4.6.1) Pimeduses fotosüntees ei toimu, 2) valguse intensiivsuse suurenedes teatud piirini fotosünteesi intensiivsus suureneb, 3) valguse intensiivsuse suurenemisel kindla näitajani fotosünteesi intensiivsus enam ei suurene. Eraldub hapnik. Vajalik hingamiseks, osoonikihi moodustumiseks. 4.7. Fotosüntees Hingamine Lähteained süsihappegaas ja vesi glükoos ja hapnik
Anorgaanilised ained Vesi 1. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis. Vesi lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilis polaarseid ühendeid. Mittepolaarsed ained lahustuvad vees vähesel määral (nt. õlid, rasvad, vahad). Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides nad esinevad nii lähteainete kui ka lõpp-produktide hulgas. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + (energia) rakuhingamine 6CO2 + 6H2O + (energia) C6H12O6 + 6O2 fotosüntees Kuna vesi on hea lahusti, on ainuvõimalik reaktsioonide toimumise keskkond. Ühtegi reaktsiooni ei saaks rakus toimuda, kui poleks vett. Reaktsioonid = elu. 2. Vesi tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolisimi. Rakku saabuvad ja rakust väljutatakse ained vesilahusena. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on raku ainevahetus. 3. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel täimed närtsivad, inimese
membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. 5) Ribosoomid - Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ribosoomides toimub valgu süntees. 6) Mitokonder - ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome. Mitokondris toimub rakuhingamine, st. glükoosi reageerimine O2-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib CO2 ning H2O. 7) Golgi kompleks - Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. Lüsosoomide moodustumine. 8) Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine)
vajalikud ensüümid BIoelementide ladustamine (Ca2 + lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Mitokondrid energiakandjad rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st, saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel) ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad omavad oma ribosoome ja DNA-d Raku tsütoskelett annab rakule kuju ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks, kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise Vakuoolid
• lihaste kontraktsiooniks (sh südame töö); • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks ja paljuks muuks. 1 4)Glükoosi anaeroobne lõhustamine. Näited protsessidest ja nende produktidest. Käärimisel toimub glükoosi lagunemise esimene etapp – glükolüüs - seetõttu ei ole tegemist energeetiliselt nii tõhusa protsessiga kui rakuhingamine. Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakter). Piimhappekäärimine toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Piimhappekäärimine toimub näiteks: kui piim, kapsas, kurk hapneb juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes Tavaliselt treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud.
Ribosoom koosneb kahest alaühikust, millest väiksem seondub mRNAga ja suurem tRNA ja ribosoomi saabuvate aminohapetega. Pärast translatsiooni lõppemist jaguneb ribosoom taas kaheks. 16. Retseptorvahendatud endotsütoos, membraansete organellide koostöö selles. Retseptor-vahendatud endotsütoos – retseptoriga seostub ligand (LDL, insuliin) ... Endotsütoos jaguneb pinotsütoosiks ja fagotsütoosiks 17. Mitokondrid, nende ehitus ja ülesanded. Rakuhingamine, ATP süntees. Tsitraaditsükkel. Endosümbioosi teooria. Mitokondrid- raku energiat tootvad organellid. mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondrites viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP) ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites. Taimedes ja vetikates toimub intensiivne ATP moodustumine kloroplastides. 18. Tsütoskelett, erinevad tüübid, nende koostis, ehitus, ülesanded.
seoseid. -) Botaanika teadus, mis uurib taimi. -) Zooloogia teadus, mis uurib loomi. -) Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. -) Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. * Elu omadused: -) 1. Kõigil elusorganismid on rakulise ehitusega; *) Rakk on kõige väiksem ja kõige lihtsam üksus, millel on olemas kõik elu omadused. -) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid; -) 3. Metabolism ehk rakuhingamine organismis toimiv aine energia vahetus kokku; -) 4. Homöostaas organismi stabiilne sisekeskkond(, mis tagatakse metabolismiga); -) 5. Kõik elusorganismid paljunevad; *) Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. -) 6. Kõik elusorganismid arenevad; -) 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele. *) Taksis ainuraksete reageerimine ärritusele. -) Võib olla ka lisa omadusi: *) 8. Kohastumine organismide pikaajaline (läbi mitmete eluaegade)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
