SPERMID MUNARAKUD ERINEVUSED Tekivad kõrge vanuseni Tekivad kuni teatud eani (50) Tekivad alates murdeeast Tekivad alates looteeast Munandistes Munasarjades Jahedamas keskkonnas Kehatemperatuuril SARNASUS Viljastumis võimelised rakud hakkavad tekkima alates murdeeast. 3. Mis on viljastumine? Kus ja millal toimub? Viljastumine algab spermi tungimisega läbi munarakukesta. Liigub vihuri abil. Viljastumine lõpeb spermi ja munaraku tuumade ühinemisega (24h). 23 kromosooni+23 kromosooni=46 kromosooni. Tekib viljastatud munarakk, mis hakkab arenema. Munarakk on viljastumisvõimeline u 36h peale ovulatsiooni. Spremid on naissuguorganites viljastumis võimelised 23 ööpäeva
vereringe, vere paneb liiguma süda(d) või südametaolised organid. Avatud vereringe: limused, putukad, ämblikud ja vähid, pumpab südant(d) vere mööda lühikesi veresooni kehaõõnde, kust südamesse tagasi Suletud vereringe: südamest liigub veri mõõda veresooni, ja tagasi südamesse. Veri soontes rõhu all, liigub kiiremini, varustab paremini. Rõngussidel, mõnedel limustel ja kõigil selgroogsetel. Käsnad-lihtsamaid loomad, vaid rakud, räni- või lubiainest sisetoes Elukoht: ookean, leidub ka magevees, kogu maailmas. Eestis jõekäsn ja järvekäsn Ei liigu adults, ei fotosünteesi, toit, teised organismid, rakukestata rakud nagu loomadel Pole sümmeetrilised, kehaehitus lihtne, pole kehaosi, keha õõnes, ühes otsas ava, palju poore, mille läbi vesi sisse ja välja, kust saab toitu ja hapnikku, välja co2 ja jääkained Paljuneb: Pungumine või suguline, Elavad kolooniana Pole kudesid, elundeid
T-rakkudeks ja tapja T-rakkudeks. B-lümfotsüüdid ehk B-rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada. Abistaja-T-rakud aitavad B-rakkudel antikehi toota ning suurendavad makrofaagide võimet haigustekitajaid rünnata. Tapja-T-rakud omakorda hävitavad viirusega nakatunud rakke. Immuunsüsteem koosneb veel ühest olulisest valgete vereliblede liigist, milleks on dendriitrakud. Need rakud aitavad pisikute organismi tungides abistaja-T-rakkudel aru saada, millise haigustekitajaga on tegu ning milline on parim viis selle hävitamiseks. Immuunsüsteemil on kolm viisi haigustekitajate hävitamiseks. Esiteks neutrofiilid ja makrofaagid neelavad tervelt haigustekitajaid. Samuti nad ka tapavad alla neelatud bakteri lagundades selle osadeks. Teiseks hävitatakse nakatunud rakud. Tapja-T-rakkudel on spetsiaalsed antigeeniretseptorid millega nad eristavad haigustekitajaid
Mehe sugurakud on seemnerakud e spermid ja need tekivad spermatogeneesi käigus. Naise sugurakud on munarakud ja need tekivad ovogeneesi käigus. Sugurakkude üldiseloomustus küpsed sugurakud on haploidsed; sugurakkudes on nihutatud tuuma ja tsütoplasma suhe: spermas 1:1 munarakkudes 1: 1000 küpsed sugurakud ei jagune; nende ainevahetus on allasurutud aktiivsusega; küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (n. ö vabad rakud); nad on kehavõõrad rakud (nt. spermatosoidid). Spermatosoidi ehitus akrosoom pea tuum kael Akrosoom sisaldab ensüüme, mis on keha vajalikud munarakukesta läbimiseks. mitokondrid Tuumas asub nukleoproteiinne kompleks tihedalt kokkupakitud DNA
perekonnas on teada eelpool nimetatud haiguste esinemine, siis geneetiliselt ohustatud inimesed peavad olema arstide kõrgendatud tähelepanu all. 8. VERELOOME KASVAJAD Lümfoom Lümfoom on lümfisüsteemi vähk, mis saab alguse lümfirakkude ehk lümfotsüütide tootmises tekkivast veast. See viib ebanormaalsete rakkude ehk vähirakkude tekkimiseni, mis moodustuvad kahel viisil: · rakud jagunevad normaalsetest rakkudest kiiremini · rakud elavad normaalsetest lümfirakkudest kauem Nii nagu normaalsed lümfirakud, võivad ka vähirakud kasvada organismi eri piirkondades, nt. lümfisõlmedes, põrnas, luuüdis või veres. 8.1 Sümptomid Allpool nimetatud sümptomid ei ole tingimata lümfoomi põhjustatud. Sarnaseid sümptoome võivad põhjustada ka erinevad nakkushaigused. Kui sümptomid kestavad pikemat aega, peaks kindlasti käima arstlikus kontrollis.
Luukude- jäik kollageeni ümber Ca ja fosfaadi soolad.Veri- vedel, hapniku, toitainete, hormoonide ja teiste ainete transport, immuunsuse tagamine. Veri jaguneb vererakkudeks ja vereplasmaks. Lihaskude- Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele. Silelihaskude- Käävjad rakud, siseelundkonna kude, ei allu tahtele. Vöötlihaskude- pikad, paljutuumalised. Skeletilihased- alluvad tahtele. Südamelihased- rakud väiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku, ei allu tahtele. Närvikude- Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. 5) Mis on neutraalne regulatsioon ja refleksikaar? Refleksikaar- Retseptoritest signaal, närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre). Neuraalne regulatsioon- aluseks refleksikaar, signaal KNS(signaali töötlemine) vastuvõtvad rakud
28.Mis toimub profaasis? · Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks · Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad · Moodustub mitoosi kääv 29.Mis toimub metafaasis? 30.Mis toimub anafaasis? · Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt siit aja kokkuhoid) 31.Mis toimub telofaasis? · Kromosoomid pakitakse lahti · Kujunevad tuumaümbrised · Taastuvad tuumakesed · Rakk valmistub tsütokineesiks 32.Millised rakud jagunevad ja millised mitte? · Loomadel vöötlihaskoe, närvikoe, silmaläätse rakud (ei jagune) · Maksarakud jagunevad üliharva · Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult meristeemrakud (näiteks juure ja varre tippudes kasvukuhikutes või jämedamaks kasvab vars kambiumirakkude jagunemise arvel). 33.Mis on rakkude diferentseerumine? Rakkude arengus esinev protsess, mille käigus rakk/kude kujuneb ümber teise funktsiooniga rakuks/koeks. 34
meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist (DNA-molekulist, rakust või organismist). Saadud järglaskond moodustab klooni. Nt: maasikavõsundid=maasika kloonid Kloonimise meetodid: paljundamine mugulate, sibulate, pistikute või poogendite abil. Meristeem on algkude, mis paikneb taimedel võrsete tippudes, pungades, lehtedes. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole difentseerunud, s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. On totipotentsed, s.t. nad võivad anda alguse kogu taime arengule. Kuidas toimub meristeempaljundus? *Eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik *Kantakse steriilselt suletavasse anumasse toiesegule ehk söötmele *Kui kultuur on kasvama läinud ja hakanud võrsuma, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele
7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi. Erinevad rakutüübid moodustavad erinevaid kudesid Tüvirakk – Jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad areneda eri tüüpi kudedeks Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Neli koetüüpi: Epiteelkude – Kaitseb ja katab organismi sise- ja välispinda, moodustab näärmeid, tihedalt koos Lihaskude – Kokkutõmbumisvõimeline, liikumiseks Sidekude – Palju rakuvaheainet, moodustab teisi kudesid toetava süsteemi Närvikude – Vahendab infot rakkude vahel Homöostaas Püsiv sisekeskkond, inimese organismis toimuvad pidevad muutused, kuid rakkude, kudede ja elundite talitus nõuab püsivaid tingimusi. Püsiva
5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Vale. Tsütokinees on raku jagunemine. Polotsüütides ja ovotsüütides on identsed geenid Õige vastusevariant Inimese sugurakus on : a) 17 b)23 c)46 d)48 kromosoomi Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a)8 b)12 c)36 d)48 e)72 tundi Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b) profaasis c) metafaasis d) anafaasis c) telofaasis Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c)emakas d) tupes
sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid (eeldusel, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust). 1 -5 (tekib vastavast lootelehest); 2 - 1 (tekib vastavast lootelehest); 3 - 6 (tekib vastavast lootelehest); 4 - 7 (on põisloote osa); 5 - 8 (on üks lootekestadest); 6 - 2 (isendiareng); 7 - 3 (organismirühma ajalooline areng); 8 - 9 (algab sügoodi tekkega); 9 - 4 (lootejärgse arengu üks staadiume). KÜSIMUS Paljunemine 3. Missugused inimkeha rakud ei kuulu ühegi koe koosseisu? Nimetage 2 nende rakkude ehituslikku iseärasust! Kirjutage saadud vastustest lähtuvalt üks bioloogiline järeldus, väljendage see ühe lausega (järeldus võtab teabe kokku ning lisab midagi, mis antud teabest tuleneb). Kommentaar Paljunemine 3. Seemnerakud (spermatosoidid), munarakud. Sugurakud on nn vabad rakud, mistõttu kehas mujale sattudes (näiteks verre) mõjuvad nad kehavõõrastena ning kutsuvad esile vastureaktsiooni
Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained peamiselt toiduga. Kokkuvõte Vesi on anorgaaniline aine, milleta me hakkama ei saaks, kuna veel on organismis palju
näitab, millise ajaga rakk pooldub. Eksponentsiaalse kasvu seaduse ning monomolekulaarsete reaktsioonide kineetikaerineb selle poolest, et monomoekulaarsete reaktsioonide kineetikas avaldatakse reaktsiooni kiirusreaktsioonist osa võtvate ainete konsentratsioonide muutuste kaudu.2Põhikultiveerimismeetodid a)Perioodiline (batch)viiakse läbi konstantse ruumala ning temperatuuri juures kolvis. Bakterid kasvavad kolbi kaasapandud söötmest saadavate toitaneite arvel.. Toitainete lõppemisel rakud hakkavad surema. Iseärasused: lihtne meetod, võimalik korraga teha paljusid paralleelkatseid.Negatiivseks omaduseks heterogeensus, pH muutub rakkude kasvamise jooksul, tihedus kasvab. b)poolperioodiline (fed- batch)erineb perioodilisest, kuna kui substraat hakkab lõppema, lisatakse kolbi värsket söödet; st reaktoi ruumala suureneb. Söötme lisamisega pikendatakse rakkude eksponentsiaalse kasvu faasi. c)läbivoolukultuurid(kemostaat, a-staat) Viiakse läbi reaktoris kus
mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab soolepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. 8. Milles seisneb meristeempaljundus ning mis on selle eelis? Meristeempaljudamise käigus kasutatakse meristeemrakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal algkude ehk meristeem. Need rakud pole diferentseerunud (pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma). Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule. Selle käigus eraldatakse meristeemi sisaldavast organist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse söötmele. Kui kultuur on kasvama
molekulid, vesinikuallikana kasutatakse NADPH2 ja tarbitakse ATP energiat. Fotosünteesi tulemusena saadud glükolüüs on kasutatav energiaallikana nii auto- kui heterotroofsetes organismides. Lisaproduktina eralduv O 2 on vajalik kõigis rakkudes toimuvaks hingamisprotsessiks. GLÜKOLÜÜS: joonis. . Hingamisahela reaktsioon: joonis. 5.ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG: Rakkude jagunemine on vajalik organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks. Päristuumsed rakud jagunevad mitoosi teel. Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne kromosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks. Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesuguliselt teel. Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele, protistidele, seentele, osale selgrootutest ja paljudele taimdele. Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid
Vakuooli ülesanded: · Kindlustab raku siserõhu ehk turgori · Aitab säilitada vett ehk on vee reservuaar · Vana raku vakuoolides on jääkained · Noore raku vakuoolides on toitained · Samas võivad sisaldada ka kibedaid ülesandeid, mis kaitsevad taime ärasöömise eest Rakukest- taime või seenerakku ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt tsellulooosist või kitiinist. Loomrakud on ainsad rakud , millel puudub rakukest Rakukesta ülesanded: · Annab rakule kuju · Kaitseb välismõjutuste eest Mõisted: Heterotroof- elusolend kes toitub orgaanilisest ainest Autotroof- elusolend , kes sünteesib anorgaanilist ainest endale elutegevuseks ise vajalikke orgaanilisi ühendeid Saprotrpoof- elusolend, kes toitub surnud orgaanilisest ainest Biotroof- elusolend, kes saab vajalikud toitained teistest organismidest
GEENITERAAPIA ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt taliteva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Siiratakse sama liigi geene, neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Geeniteraapia võimalused sõltuvad geneetilise puude olemusest. Kui see on seutud vererakkudega, siis puudega lapse luuüdist eraldatud rakud viiakse rakukultuuri, neisse sisestatakse normaalgeen sobiva genivektori, enamasti retroviiruse a bil, kinnistunud siirdega rakud kloonitakse ja paljundatakse ning siirdatakse tagasi haigesse indiviidi. Esimene edukas geenravi op. tehti 1990.a USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. RESTRIKAAS- omapärane ensüüm, mis lõikab DNA kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Bakterid sünteesivad neid, et end kaitsta end erinevate viiruste sissetungi eest,
1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud). Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad.
Loomadel (miks?) : 1)Teatud loomaliike päästa. 2) Heade tunnustega emasorganismidelt rohkem järglasi. 3) Saab järglasi loomalt, kes seda loomulikul teel ei saa. 4) Embrüot on lihtsam transporida. Inimesel (miks?): 1) Kui naine ei rasestu tavalisel viisil (esineb terviserike) 2) Kui mehel on viljakushäired, näiteks spermide vähesus või on puudulik liikuvus spermidel. 8.Kuidas toimub embrüonaalkloonimine? 1) Rakud eraldatakse. 2) Igast rakust kasvatatakse uus embrüo. 3) Siirdatakse sobivasse emaslooma. 4)Saadakse uus embrüokloon. 9.Kuidas toimub tuumkloonimine? Miks seda tehakse? 1)Eraldatakse tuum, vaja munarakku. 2) Eraldatakse tuum, kasutatakse rakku. 3) Keharaku tuum viiakse munarakku. 4)Antakse elektriimpulss. 5)Kobarloode siirdatakse emaslooma. 6)Sünnib. 10.Kas inimest on vaja kloonida? Põhjenda. Ei ole, sest : 1) Inimene ei tohi mängida jumalat!
talitlusest. Üldhistoloogia - tegeleb "puhaste" kudede uurimisega Erihistoloogia - tegeleb organite rakulise ja koelise ehituse ja talitluse uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine
4. Rakumembraan. *Ehitus-õhuke kile. *Ülesanded- katab, kaitseb ja laseb valikuliselt ained läbi. KOED. *Kude on sarnase tekke päritolu ja ülesandega rakkude kogum. 1.Epiteelkude *Leidub-katab väljastpoolt ja vooderdab seestpoolt. *Iseloomustab-rakud on tihedasti üksteise kõrval, 1 või mitme kihiliselt. *Ülesanne- katavad ja kaitsevad eritavad ja jahutavad. *N.- lame epiteel, kuup epiteel. 2.Sidekude *Leidub-elundite vahel ja kõhu õõnsuses. *Iseloomustus- rakud sisaldavad rasva , rakud paiknevad hõredalt, palju raku vahe ainet. *Ülesanne-varuainete säilitamine, soojus regulatsioon, kaitseb. *N.- rakukude(leidub naha all, elundite ümber .) 3.Kõhr ja luukude *Iseloomustus-tugevad ja jäigad *Leidub-lihaste ja elundite seintes *Iseloomustab-pikad kokku tõmbumis võimelised rakud. *Ülesanne- liigutused *N. Südame lihaskude *Leidub-südame seinad *Iseloomustab vöödilised, harulised rakud *Ülesanne- südame kokkutõmbumine. Silelihas kude* Leidub siseelundite seintes
Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73, Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole
Vijastumine Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguhe, mille kigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujulistena psida. Spermatosoidid on naise kehas vimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline vime. Need haploidsed (he kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus olevad narmad le munasarja, et
Ksüleen on hüdrofoobne lahus, mis seguneb nii paraffiini kui ka etanooliga. Ja alles pärast ksüleeniga immutamist kude võib sulanud paraffiini sisestada. Pärast paraffiini tardumist kude lõigatakse õhukesteks lõikudeks, mis pannakse alusklaasile ja edasi värvitakse. 2. Elusrakkude värvimise põhietapid (iga etapi eesmärk). Rakkude fikseerimine on rakupreparaadi kinnitamine alusklaasile nii, et edasise töötluse käigus rakud preparaadilt jalga ei laseks. Säilitab rakustruktuuri ja koosseisu ning peatab kõik raku sees toimuvad protsessid. Perme(a?)biliseerimine on rakumembraani muutmine läbilaskvamaks, et värvid ja antikehad pääseksid rakku sisse. Värvimine on raku värvi muutmine, et rakku oleks võimalik kergemini mikroskoobis tuvastada. Eri rakuosi on võimalik erinevalt värvida ja nii saame eristada rakuosi kergemini. a. Mis on erinevus formaldehüüd- ja alkohoolsete fiksaatorite vahel?
RAKK 1 Rakuteooria · Rakk on elusüsteemi elementaarüksus. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Hulkraksed organismid on terviklikud süsteemid. · Kõik organismid arenevad rakkudest. · Rakud paljunevad jagunemise teel. · Rakk on autonoomne bioloogiline ühik iseseisev eluüksus. · Päristuumne rakk omab tuuma eukarüoot. · Eeltuumne rakk prokarütood. Rakkude liigitus 1.Tuuma olemasolu alusel : 1.1 eeltuumsed rakud ehk prokarütoodid. 1.2 Päristuumsed rakud ehk eukaruoodid. 2. Pärilikuse alusel 2.1 taimsed rakud 2.2 loomsed rakud 2.3 seemnerakud 3. Ülesande alusel 3.1 keharakud 3.2 sugurakud 3.3 munarkk 3.4 seemnerakk 4. Ehituse alusel 4
Feromoonid- putukate lõhnaained, olulised siginemisperioodil. Piimavalk-kaseiin. TAIMEDE MERISTEEMPALJUSUS: Kloon->geneetiliselt identse järglane,kromosoomistik identne. Kui paljundame taimi vegetatiivselt,saab klooni. Totipotentsed rakud: rakud,mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks,nendest võib areneda terve organism. Taimedel asuvad totipotentsed rakud, kõikide pungade kasvupuhikuks, juuretipu kasvupuhikutes lambiumis,kalluses. Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid
Raku Teooria: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas ● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj Iga raku ehitus on vastavuses tema ülesandega organismis. Sarnase ehituse ja elutugevusega rakud moodustavad koe. EPITEELKUDE Iseloomustus: katab keha ja elundite pinda. On kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval. Rakuvaheainet on vähe
Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse viit komponenti: hambapulbi õõs, dentiin, email, tsement ja periodont. Dentiin Dentiini moodustavad rakud odontoblastid. Dentiin (dentinum) - koosneb 70% mineraalainetest ja 30% veest ja orgaanilistest ainetest. Pre-dentiin (mineraliseerumata dentiin). Odontoblastid on peened jätked (Tomesi kiud), mis kulgevad dentiinikanalikestes Tsement cementum · Tsement on mineraliseerunud (45-50%) ja sisaldab kollageeni · Atsellulaarne tsement - katab õhukese kihina hambajuure dentiini · Tsellulaarne tsement kattab hambajuure apikaalset kolmandikku
kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised - toimub pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval. Sidekude -organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. omapär :palju eri alaliike, rakkudevahelist ainet palju, rakud hõredalt. jaotus :kõhrkude(rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe; kõhrkoerakke nim kondrotsüütideks liigestes selgroolülide vahel) luukude(- rakuvaheaines palju kaltsiumsooli, kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad erinevaid luurakke, paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes, skeleti põhikomponent.) kiuline sidekue(rakuvaheaine on kiududena
Rakk- organismi väikseim ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. Kude- Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude kogum Elund e. organ- kindla asendi, kuju, ehituse ja ülesannetega organismi osa, mis koosneb mitmest koest. Elundkond- Samalaadset ülesannet täitvate elundite süsteem. Epiteelkude- rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja mood keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi. Epikoest moodust näärmed toodavad organismi jaoks vajalikke ühendeid ( nt seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes). Kuna epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. Sidekude- seob organismi tervikuks ja moodustab toese. Sidekoe eripära: palju rakuvaheainet. Sidekudet on organismis mitut tüüpi. Rasvkude- naha all ja siseelundite ümber
.......................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, Sertoli rakud, Leydigi rakud, müoidsed rakud. Milline on nende rakkude roll?) Munandid ehk testised vastutavad seemnerakkude tootmise kui ka nende arengut kontrollivate hormoonide eest. Imetajatel on sültuvalt liigist lisaks mitmeid lisasugunäärmeid nagu ampullaarnäärmed, seemnepõiekesed, bulbouretraalnäärmed, eesnääre ehk prostata. Eesmärgiks on: - Produtseerida, säilitada ja transportida sperme, ning seemnevedelikku
Karl Ernst Von Baer (1792-1876) Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. Rakuteooria põhiseisukohad: ü kõik organismid on rakulise ehitusega ü iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) ü rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Loomorganismide (ka inimese) ehituses on põhiliselt neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude: 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid
Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude
lümfotsüütidel antigeeni ära tunda, ning makrofaagid ja neutrofiilid, mis hävitavad (fagotsüteerivad) organismi tunginud patogeene. Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse b- lümfotsüütideks. B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi. Antikehad on spetsiifilised valgud või immunoglobuliinid.Nende roll seisneb selles,et nad seovad kokku antigeene ja aktiveeruvad komplemente,et hävitada võõraid rakke. Antigeen on aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ja mis põhjustab immuunvastuse teket. Rakulise immuunsuse puhul on organismivõõraste struktuuride äratundmise ja kõrvaldamise funktsioon teatud rakkudel
Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukese valendiku suunas. · Spermatotsüüdid rakud, mis teevad läbi 2 meiootilist jagunemist (spermatogeneesi) ja millest moodustuvad spermiidid. Esmased spermatotsüüdid teevad läbi esimese meiootilise jagunemise, sekundaarsed spermatotsüüdid tekitavad teise meiootilise jagunemise teel spermatiidid. Ühest spermatogoonist (2n) tekib meioosi tulemusena 4 spermatiidi. · spermatiidid moodustunud spermatogoonist ehk ürgsugurakust meioosi teel- haploidsed.
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded Kaitsta organismi, aineid transportida, aitab temperatuuri ühtlustada, veri on organismis siduv kude. Immuunsüsteem organismi kaitsevõime haigustekitajate vastu. Millised elundid ja rakud on kaasatud?(immuunsüsteem) Harkelund: tagab kehasisese immuunsuse. lümfotsüüdid: valmistavad kaitsevalke. Lümfisõlmed: hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Põrn: moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Kaasasündinud: sündides kaasa saadud immuunsus. Omandatud: kujuneb elu jooksul. vaktsineerimine, nakkushaiguse läbipõdemine. Vaktsineerimine Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud
eest kaitstud. Viljastumine toimub emaslooma kehas. Tõenäosus on suur, sest viljastumise käigus on seemnerakk ja munarakk lähestikku. Haiguste ülekandmise tõenäosus on suur, sest loomad peavad omavahel tihedalt kokkupuutuma ja kehavedelikke vahetama. Kehaväline: Sugurakkude arv on suur, sest sugurakud võivad väliskeskkonnas olevates ebasoodsates tingimustes hukkuda. Viljastumine toimub vees, sest õhu käes surevad rakud ära. Tõenäosus on väike, kuna sugurakud on üksteisest kaugemal. Haigust ülekandmise tõenäosus on väike, kuna ei toimu otsekontakti. 9. Viljastumine inimesel. Menstruaaltsükkel. Viljastumine- Toimub kehasiseselt munaraku ja seemneraku ühinemisel munajuhas. Sugurakud sisaldavad 23 kromosoomi. Sugu määratakse viljastumisehetkel. Menstruaaltsükkel- Suguküpsuse saabudes küpsevad naisel umbes iga 28 päeva tagant munarakud.
organismist piimhappeks, etanooliks või mõneks muuks aineks. Neid nim piimahappekäärimiseks ja etanoolikäärimiseks(nt pärmseened). Anaeroobne hingamine*- terviklik rakuhingamise protsess, milles hapniku asemel kasutatakse hingamisahela reaktsioonides nt väävli, nitraate või rauda. Käärimist kasutatakse veinide, õllede valmistamiseks. Taina kergitamiseks. Jogurtite valmistamine. Hapukurgid, hapukapsas. Reovee puhastamine. Biokütus. 1.2 Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel Mitoos*- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena tekib kaks eelasrakuga identse geneetilise materialiga tütarrakku. Meioos*- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena geneetilise materiali hulk tütarrakkudest on eelasrakkuga võrreldes kaks korda väiksem; esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Eukarüootsed rakud e päristuumsed*- rakud, mis sisaldavad tuuma ( protistid, taimed , seened, loomad)
Organismid koosnevad rakkudest Tartu Kesklinna Kool 8 klass 2006 Rakk · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid).
toimumispaigaks. Tertsiaarne lümfoidne kude: ag poolt sekundaarsetes organites aktiveeritud immuunrakud võivad lümfisõlmedesse jääda või pöörduda lähteorganisse (kops, maks, aju) tagasi efektor- ja mälurakkudena ja moodustada seal organiseeritud lümfoidse koe kogumikke. Luuüdi: Luuüdis asuvatest vereloome tüvirakkudest (HSC) arenevad välja kõik punased ja valged vererakud ning trombotsüüdid. Luuüdis valmivad ka B- rakud. Luuüdi strooma rakud toodavad vereloomeks ja immuunrakkude arenguks vajalikke tsütokiine: IL3, IL7, CSF. Tüümus: Tüümus asub südame kohal otse rinnakuluu all. Ainus lümfoidorgan, kus immuunvastust ei genereerita. Tüümuse epiteelirakud toodavad hormoone: tümosiini, mis on lümfoidsete rakkude paljunemist reguleeriv hormoon. Tüümuses toimub T- rakkude valmimine. Põrn: Veres leiduvate antigeenide vastu immuunvastuse initsieerimine, vanade ja defektsete RBC eraldamine, uute RBC ja Mo reservuaar, Fe varu.
suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad endokriinseid signaale. seal paiknevad fibroblastid, makrofaagid, nuumrakud, lümfotsüüdid 3. Sertoli rakud
Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata preparaati, tuleb värvida, kasutatakse erinevaid värvimismeetodeid (nt H&E värving) Sulundamine RAKU MÕISTE, ÜLDINE EHITUS, SUURUS JA KUJU Rakud on välismembraaniga ümbritsetud imetajate organismi väiksemad morfofunktsionaalsed ühikud Rakkudel on kaks põhikomponenti: tsütoplasma (tsütoplasmaatilises maatriksis e tsütosoolis paiknevad inklusioonid) ja rakutuum – tuumake on rakutuumas selgelt eristuv piirkond Igal rakutüübil on talle iseloomulik suurus ja kuju, mille tagab raku välismembraan e plasmamembraan, mis talitleb
piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud on koes tihedalt üksteise kõrval, mood. rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab kude ja seob selle sidekoega. Epiteelkoe liik on ripsepiteel esineb hingamisteedes, kõrvaldades tolmuosakesed. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Kohev sidekude( siduv ja koondav roll, hoides kudesid ja organeid paigal ning tagab elastsuse), rasvkude( varuainete kogumiseks, pehmendab lööke, talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselund ei suuda
mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Üldiselt reageerib epiteel aktiivselt östrogeenidele estraaltsükli algul epiteel pakseneb, basaalrakud jagunevad, pindmised rakud suurenevad, glükogeeni ja lipiidisisaldus tsütoplasmas suureneb. Emakas Uterus Siin toimub loote arenemine ja kasv Lihaseline organ; vooderdatud silinderepiteeliga Jaguneb neljaks osaks: paremaks ja vasakuks sarveks, -kehaks, ja kaelaks Emakasarvede ja -keha koosneb kolmest kestast: limaskest e. endomeetrium, lihaskest e. müomeetrium ja serooskest e. perimeetrium. Emakakeha ja -sarved Endomeetriumi epiteeliks on ühekihiline silinderepiteel ripsmetega ja ripsmeteta rakkudega.
van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel kõik organismid koosnevad rakkudest rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour miski ei teki eimillestki bakterid pastöriseerimine Mikroskoop valgusmikroskoop elektronmikroskoop mikrotoom – kudedest, organitest õhukeste preparaatide lõikamine diferentseeriv tsentrifuugimine tsütohistokeemia – preparaatide värvimine
Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ürgsugurakkudest tekkinud diploidsed rakud, mis on ühendatud plasmasildadega, neist arenevad spermatotsüüdid. Spermatotsüüdid jagunevad primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed spermatotsüüdid läbivad meioosi I jagunemise ning muutuvad sekundaarseteks spermatotsüütideks. Sekundaarsed spermatotsüüdid on väga lühikese elueaga ja läbivad kiiresti meioosi II jagunemise ja neist saavad haploidsed spermatiidid. Spermatiidid transformeeruvad järk-
Rakk Kõik organismid koosnevad rakkudest. Tsütoloogia on bioloogia haru, mis käsitleb raku ehitust. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumsed rakud (prokarüootsed) Päristuumsed rakud (eukarüootsed) · Bakterid *Taime ja loomarakud · Rakutuum pole eristunud *Rakutuum Rakutuum Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. · Rakutuuma katab tuumaümbris · Tuumaümbrises paiknevad poorid ühendavad rakutuuma plasmat ja tsütoplasmat. · Rakutuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. · Inimesel on 46 kromosoomi. Raku ehitus
mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kudede heterogeensus Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad(apoptoos,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas
struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Antikehad aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda. Rakulist immuunsust kannavad ka T-lümfotsüüdid, mille pinnal on nakatatud rakke ära tundvad retseptorid. Veel üheks rakulise immuunsuse kandjaks on loomulikud tapurrakud. T-lümfotsüüdid ja loomulikud tapurrakud täiendavad üksteist: need nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkude poolt, äratavad loomulike tapurrakkude tähelepanu, ja vastupidi. Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-abistajarakud. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, loomulikke tapurrakke ja makrofaage. Iga võõras valk (antigeen) kutsub organismi sattudes esile immuunvastuse talle vastavate antikehade sünteesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
