K. E. von Baer avastas imetaja munaraku loomorganismi areng saab alguse munarakust 1826 Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega 1838 Theodor Schwann taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega 1839 Rudolf Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementaarüksus) Kõikide organismide rakud on ehituse, talitluse ja keemilise koostise poolest sarnased Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude mitmekesisus väikseim rakk(bakter) mükoplasma põhjustab köha suurim rakk jaanalinnu munarakk(kollane osa) keskmine suurus 10-30 mikromeetrit Üherakuslistel organismidel toimub aine, energia-ja infovahetus kõik rakumembraani
Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkru ning kaugelearenenud staadiumis ketokehade (rasvade lagunemise produktid) poolt. Kirjeldatud haiguspildi paremaks mõistmiseks vaatleme lähemalt insuliini teket ja rolli organismis. Insuliin Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esmakirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks (joonis 1). Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel (põhiliselt maksas). Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l. Haigusmehhanismid
Bio! Maksarakud üldjuhul ei pooldu. Kui aga eemaldada osa maksast, hakkavad allesjäänud rakud poolduma ja maksa esialgne suurus taastub. Meioos Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks (paaritu kr. arv), ja tähistatakse n=23. Inimese kõigis ensomaatilistes rakkudes ehk keharakkudes on diploidne kromosoomistik 2n=46. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemuseks on 4 tütarrakku. Meioosis eristatakse kahte
Nt. immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine jne. LK 21 JOONIS!!! Kordamisküsimused: 1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses tekivad kloonid looduslikult (vegetatiivsed taimed ribosoomide abil). Biotehnoloogias tehakse kloonid tehislikult. 2. Millistel bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Taimedel on kasvukuhikus, pungades jms. Algkude, mis samas parandab ka haavu. Samuti pole meristeemi rakud diferentseerunud. Nad on säilitanud jagunemisvõime ning nad võivad anda alguse kogu taime arengule. 3. Mis eesmärgil loodi hübritehnoloogia ja mis probleemid see lahendas? Loodi monokloonsete antikehade tootmiseks. Antiseerumi tootmine, klamüüdia, raseduse jms. Määramine testide abil jne. 4. Milles seisneb monokloonse antikeha eelis tavalise antiseerumi ees? Monokloonne antikeha tootab ainult ühte tüüpi antikehi, tavaline antiseerum aga erinevaid antikehi. MÕISTED
sootunnuste teket ning sünteesib ka koevalku (anaboolne funktsioon). 15. Naissuguhormoonid, ülesanded Naissuguhormoonid on östrogeen ja progesteroon. 1) Östrogeen soodustab väliste sootunnuste teket ja sugulist aktiivsust 2) Progesteroon valmistab naise organismi ette valmis võtma viljastunud sugurakku ning sodustab loote arengut 16. Erutuvus Kõikide elusorganismide omadus, mille kohaselt kõik koed ja rakud on võimalised muutma oma funktsionaalset seisundit. 17. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: 1. Muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Ainevahetus kiireneb 3. Suureneb soojuse produktsioon Spetsiifilised muutused: 1. Lihaskontraktsioonid 2. Erinevate ainete eritumine näärmetes 18. Kuidas jagunevad ärritajad? Kuidas need jagunevad tugevuse järgi? Ärritajad jagunevad üldised ja spetsiifilised.
liikuvus on puudulik Kehavälise viljastumise embrüosiirdamise etapid inimesel: Viljastumine „invitro“ jaguneb kaheks: *Spermid ja munarakud katseklaasis kokku * Mikroinjektsioon (sperm süstitakse munarakku) Munarakud munajuhas või munasarjas. Kasutatakse ultrahelikuva abil spetsiaalset nõelpipetti. Munarakke kontrollitakse, puuetega rakud kontrollitakse. Munarakud + permid sobivale söötmele jäetakse üleöö +37 kraadi juurde. Need viljastunud munarakud, mis sisaldavad kahte tuuma, valitakse välja. Sügoot kasvusöötmesse. 2-5 päeva pärast valitakse välja normaalselt arenenud moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siirdatakse 2-3 embrüot. Iga kolmas selline katse lõppeb lapse sünniga. 1
inhibeerides fagosoomi-lüsosoomi fusiooni ja mitogeeniga aktiveeritud proteiinkinaasi. Aktiveerunud makrofaagid toodavad interleukiini. Interleukiin suurendab T-rakkude hulka ja koloniaalset ekspansiooni. Samuti on makrofaagide ja T-rakkude vahetusläheduses aktiivsed B-rakud, mis aktiveerivad antigeene esitlevate rakkudega ja tõstab interferooni taset. Interferoon vahetab antikehad IgM antikeha IgG vastu. Kui kõik need rakud ja tsütokinees ei suuda patogeeni hävitada, seisab loom silmitsi subkliinilise infektsiooniga. (Wadwha et al; 2013) Veel seni teadmata põhjustel ei suuda makrofaagid paratuberkuloosi baktereid enamjaolt hävitada, ja need bakterid leiavad endale seal hea kasvukoha hakates paljunema ja lõhkudes rakke, levides edasi teistesse rakkudesse. Kliinilises faasis suureneb T-abistaja rakkude hulk, mis aktiveerivad interleukiini, mis suurendab omakorda T-rakkude hulka. See põhjustab
Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5. Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e
Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed. Taimerakul esinevad rakukest, kloroplastid ja vakuoolid. Loomarakul esinevad rakutuum, tsütoplasma, rakumembraan, rakukest, mitokonder, vakuool, kloroplast, kromoplast ja leukoplast. 4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku 5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid, tunneb neid ära jooniselt Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud. · Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike. Vooderdab siseõõsi, katavad kehapinda ja moodustavad näärmeid. Ülesanneteks on: *kaitsta organismi haigustekitajate ja välismõjude eest *siseõõnte epiteel võimaldab ainete eritamist ja imendamist, *tänu heale paljunemisvõimele paranevad haavad *eritavad nõresid
Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta ala...
spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Seda ümbritseb 2-kihilne membraan vanem versioon, et see oli lipiididest, uuem et peptiididest. (Lipiidne oleks olnud liiga hüdrofoobne, mis ei sobiks kokku difusiooniga toitumisega.) RNA-elu. 1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid; 2) Isereplitseeruv RNA; 3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised
linkosamiid, streptogramiin) tüüpi antibiootikumide resistentsuse kujunemisel. Stafülokokid, streptokokid ja streptomütseedid saavutavad resistentsuse MLS antibiootikumide suhtes 23S rRNA modifitseerimise tulemusena. Staphylococcus aureus'e resistentsus erütromütsiini suhtes tekib tänu RNA metülaasi kodeeriva geeni erm translatsiooni induktsioonile erütromütsiini madala kontsentratsiooni puhul. Selle tulemusena metüleeritakse 23S rRNA, muutes rakud resistentseks erütromütsiini kõrge kontsentartsiooni suhtes. erm operoni liider-mRNA kodeerib liider-peptiidi, mis on 19 aminohappe pikkune. Liider-mRNA sisaldab järjestusi, mille baasil võivad moodustuda alternatiivsed sekundaarstruktuurid. Kui induktorina toimivat erütromütsiini pole, transleerivad ribosoomid liiderpeptiidi tervikuna. See võimaldab liiderjärjestuses omavahel paarduda regioonidel 1 ja 2 ning 3 ja 4. Regioonide 3 ja 4 paardumise tulemusena on blokeeritud
Cortex- primaarne koor, puu vananedes kaob, ühinedes peridermiga Floeem- niineosa, milles toimub puumahlade laskuv vool Kambium- aktiivne juurdekasvukiht, mis toodab uusi puidurakke endast sissepoole ja floeemi (e niint) väljapoole JOONIS ÕPIK LK 32!!! ( See tundub minu meelest loogilisem, kui 4. mooduli 6. slaidil olev) 2. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem • Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud, kuid erinevalt soontest nende rakuvaheseinad ei hävi - nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks (sõelplaat). • Niines asuvate sõeltorude seinad ei puitu • Sõeltorude põhiülesanne on süsivesikute transport • Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus • Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on
elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslikult jagunevad rakud: prokarüoodid- eeltuumsed eukarüoodid- päristuumsed 3.)Ainevahetus- toimub organismi ja keskkonna vahel. Keskkonnast saab organism toitudest anorgaanilisi(vesi, soolad, alused, oksiidid, happed) ja orgaanilisi aineid(teiste organismide koostisosad). Organismi jääkidest tekkinud jäägid väljutatakse keskkonda(CO2, H20). Selline ainete liikumine organismi ja keskkonna vahel on metabolism. See protsess peab olema tasakaalus.
Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad. Inimese munaraku viljastumine - Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda
Bioloogia kontrolltööks 1. Möisted Rakk need on väikseimad organismi ehitusosad, millel on köik elu tunnused. Kude selle moodustavad sarnase ehituse, talituse, päritoluga ja rakuvaheainega rakud. Elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest.
Seened on hulkraksed organismid. Nad on heteroofid.Keha koosneb seeneniitidest e.hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud. Seeneniidistik e.mütseel. Seened paljunevad eoste abil. Moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel.Sugulisel paljunemisel arenevad eosed viljakehades. Kandseente hõimkonda kuuluvad puravikud,riisikad,pilvikud,sampinjonid. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallikud on hallitust põhjustavad seened. Üherakulised pärmseened on ümarad , kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised
Tekib tuumaga rakk ● 1,6-2,1 miljardit aastat tagasi tekkis päristuumne rakk e. eukarüootne rakk ● Endosümbioos-vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus ● Teooriat kinnitab see , et mitokondrid ja kloroplastid erinevad teistest rakuorganellidest ● Paljunetakse pooldudes ja neis on bakteriga sarnanev pärilikusaine Ainuraksest hulkrakseks organismiks ● Tekkisid hulkraksed rakud kuna rakud ei saanud üksteiseta enam hakkama rakkudevahelises tööjaotuses ● Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad kes koosnesid paljudest erinevatest raku tüüpidest ● Radiaalsümeetriline loom ja bilateraalsümmeetriline ● Esimesed hulkraksed viljastusid kehaväliselt,hiljemjuba kehasiseselt ● Kambriumiajastu plahvatus Et venitada veidi tundi ● https://www.youtube.com/watch?v=m1R8- E71wAc viited
Koevedelikega (AIDS;B-hepatiit) Haigete loomadega (entsefaliit:marutaud) Otsene kontakt haigega(leetrid,tuulerõuged,ohatis) Raseduse ajal haigelt emalt lootele(punetised;HIV) Siirutajate abil(narutaud;puukensefaliit) Siirutaja on tõvestaja,edasi kandja teisele inimesele. Viiruse ehitus viroteraapia Viirus ise tapab haigustekitajad. patsiendi verest eraldatakse dendriitrakud, mida inkubeeritakse koos erilise, ainult vähirakkudele omase antigeeniga. Rakud võtavad antigeeni enda sisse, küpsevad ning hakkavad seda oma pinnal esitlema.Seejärel viiakse rakud tagasi patsiendi organismi, kus need liiguvad juba lümfoidorganitesse ning annavad seal Tlümfotsüütidele antigeeni esitlemisega edasi signaali rünnata rakke, kust seda antigeeni leida võib. Selle kõige tulemusena hakkab omandatud immunsüsteem aktiivselt kasvajarakke ründama ja haiguse vastu võitlema. Tänan kuulamast
töödega tõestas 1651.aastal, et iga organism saab alguse munast.Ta pidas munarakku munaks.Karl Von Baer avastas 1826.aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Ta on haploidne paljunemisrakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1-0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja on kaetud mitmete kestadega: · Rebukest - õhuke, moodustab munarakk ise. · Oolemm - moodustavad munasarja rakud. · Kolmandat järku kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas. Munarakud on toitainerikkad, sisaldades valku, lipiide ja muud. Nad on idurakud, kuna põlvnevad idunäärmetest (munasarjad). On pärilikkuse kandjad, mis geenidena on rakutuumade kromosoomides. Munarakus on haploidne kromosoomistik see tähendab 23 kromosoomi. Munarakk sisaldab Y kromosoomi. Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes
mis ei laseb geenil korralikult töötada · Siiratakse sama liigi geene · Geenid siiratakse somaatilistesse rakkudesse · Ei pärandu järglastele Geeravi · Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse 1. Haige luuüdi eraldatakase tüvirakud 2. Koekultuuris sisestatakse neisse normaalgeen geenivektori (kullapüstol, viirus jne) abil 3. Rakud kloonitakse ja plajundatakse 4. Rakud siiratakse tagasi haige koesse · Mutantse geeni avaldumise vaigistamine ehk geenivaigistuse meetod 1. MikroRNA abil blokeeritakse valgusüntees (stop- koodon) 2. Geen ei saa avalduda ·
Kõik praegu eksisteerivad elusorganismid (ning kõik neid moodustavad rakud) arvatakse pärinevat ühisest eellasest. Elu tekke küsimus on tegelikult küsimus sellest, kuidas tekkis esimene rakk. Meie teadmised elu tekke kohta on puudulikud ja täidetud paljude spekulatsioonidega. See on mõistetav, sest pole ühtset seisukohta selleski, millised tingimused Maal enne elu teket valitsesid. Teadlased on ühel arvamusel küll selles, et elu tekkis abiogeenselt nn. ürgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Ettekujutus kaasaegsetest organismidest lubab oletada, et elu tekkele pidid eelnema (või sellega kaasnema) järgmised sündmused: pidid olnud moodustunud polümeerid (RNA) mis olid võimelised isereplitseeruma. pidi tekkinud olema mehhanism, mille abil RNA suunas valgusünteesi (geneetiline kood). Kuna geneetiline kood on praktiliselt ühesugune kõigil organismidel, pidi ta kinnistuma evolutsiooni väga varajasel etapil.
osas seljaaju. Peaaju ( eesaju, keskaju, tagaaju). Tagaaju jaguneb 2ks: suur osa medullast ja väikeaju (mõningane osa medullast). Medullas paikneb hingamiskeskus, mis kontrollib sisse- ja väljahingamise tsükleid. Väikeaju kontrollib keha asendit, st säilitamist ja liikumist. Keskaju koosneb tektumist ja tegumendist. Kõrgematel selgroogsetel on aju poolkerade hallollus liikunud üles ja moodustab siin ajukoore. 3. Närvisüsteemi töö põhimõtted ja ehitus. Neuronid – erutuvad rakud, spetsialiseerunud AP edasi kandmiseks. Neuroni keha ja jätked. Jätked kahte tüüpi: dendriidid ja taksonid. Neuroni keha: suur tuum, milles 1 suur tuumake (Golgi kompleks, mitokondrid, ribosoomid). Neuroni ÜL – valgusüntees. Närvisüsteem jaotunud tuumaks (sisemine kiht) ja kooreks (välimine kiht) Gliia – koosneb närvisüsteemi mitteneuraalsetest rakkudest. Selgrootutel seotud ainult närvirakkudega, selgroogsetel närvirakkude ja kapillaaridega.
valmimisaeg. Õistaimedel kahelviljastumine: tolmuteras generatiivne ja vegetatiivne rakk- vegetatiivsest rakust kasvab tolmutoru, generatiivne rakk mööda tolmutoru emakasse, hakkab jagunema (2 spermiks) 1 üineb munarakugaidu, 2 lootekotirakugaendsperm e toitekude nendest moodustub seeme. Seeme koosneb idust ja endospermist 2 idulehelisel koor idu küljest kergelt lahti, 1 idulehelisel ei tule Rakutsükkel Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel- Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk töötab (täidab oma ülesandeid), kui interfaas lõpeb, siis kas hakkab jagunema või sureb. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad (et oleks energiat), rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel-raku eluring 1 mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Kromosoom jagunemise ajal lahti keerdunud (2 kromatiidiline)- et infot lugeda, sünteesida Karüokinees- tuuma jagunemine
Inteferoon – kuulub tsütokiinide alla, signaalproteiin, viirusvastane valk. Toodetakse peremeesrakus patogeeni esinemisel. Fibroblastid ja monotsüüdid toodavad INF tüüp I – aktiveerib molekule, mis takistab viiruse DNA/RNA paljundamist. Samuti takistab kasvajate kasvu. Viirusega nakatunud rakk vabastab viiruseosakesi, mis saavad naabruses olevaid rakke nakatada. Nakatunud rakk hoiatab teisi vabastades samal ajal ka inteferoone. Teised rakud toodavad vastusena intederoonile suurtes kogustes ensüümi proteiinkinaas R, see on fosforüleerimisvõimega, seondub transkriptsioonifaktoritele, nii et ei saa rakus toimuda proteiinisüntees. Toodetakse ka RNaasi, mis lagundab rakusisest RNA-d. Samuti toodetakse mitmeid teisi proteiine, mis põhjustavad nakatunud rakkude apoptoosi. Samuti suurendatakse MHC I ekspressiooni – nii et viraalsed peptiidid esitatakse tsütotoksilistele T rakkudele.
22. Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 23. Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks, sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda CO2 24. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsuse plasmiidid Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega? Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 26. Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Kõigil on membraan, rakutuum, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. 27. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 28. Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega?
ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng
Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus seetõttu eristatakse vahel ka elu organiseerituse organelli taset Enamikul loomarakkudel on tuum, ribosoomid, mitokondrid ! Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused avalduvad kõige selgemini üherakulistel organismidel; hulkrakses organismis elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud Rakkude talitlust ja ehitust uurib tsütoloogia Hulkraksetes organismides rakud enamasti diferentseerunud nende ehitus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega Kude sarnase ehituse ja talitlusefa rakud koos vaheainega (histoloogia) · Inimese põhilised koetüübid: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude · Taimel: katte-, põhi-, tugi- ja juhtkude Koed on koondunud elunditesse (kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni) Katteseemnetaimede organid on juur, vars, leht, õis ja vili loomadel tunduvalt rohkem
mis koosneb vereplasmast, pun- ja valgelibledest ning vereliistakutest. (täiskasvanud inimesel 5-6l. verd) 13. Mis on hemoglobiin ja miks seda vaja on? Valk, mis seob ja transpordib hapniku ning see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. 14. Võrdle punaseid ja valgeid vererakke ning vereliistakuid! · Punased vererakud ehk erütrotsüüdid on tuumata, värvuselt punased, suhteliselt suured, kettakujulised, liikumisvõimetud rakud. Transpordivad hapniku. · Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured, amööbja kujuga, liikumisvõimelised rakud. Võitlevad võõrkehade ja võõrmikroobidega. · Vereliistakud ehk trombotsüüdid on tuumata, värvusetud, kõige väiksemad, korrapäratu kujuga, liikumatud rakud. Osalevad vere hüübimises. 15. Kirjelda vere hüübimist! Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja
Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm b. Parietaalne endoderm c. Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus) d. Definitiivne endoderm Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Seedekulgla areng Maksa ja sapipõie ning pankrease areng Kopsude areng 8. Jäseme areng Jäsemeväli kui morfogeenne väli Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll Proksimaal-distaalse telje areng ja peamised faktorid Anterio-posterioorse telje areng ja peamised faktorid Dorso-ventraalse telje areng ja peamised faktorid Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel 9. Mesoderm
RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju.
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku.Erinevad koed ja nende üldine iseloomustus:Epiteelkude-katab keha ja elundite...
· Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng
Vahemikus 4,500 2.500 ilmub varaseim elu arvatavasti tuletatud isepaljunevatest RNA molekulidest 3.900 billionit aastat tagasi pommitati Maad meteoriitidega ja seellel ajal arvatakse Meteooriidi terroia järgi elu tulek Maale meteooriidiga 3,500 biljonit aastat tagasi vanimad stromatoliidid ( on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis) Vahemikus 3,900 2,500 Polükarüoote meenutavad rakud ( Esmakordne ATP süntees) 3 billjonit aastat tagasi Tekib tsüanobakter (Cyanobacteria ,blue-green algae), mis kasutab vet ühe lõhustamiskomponendina ja kõrvaltootena tekib hapnik.Hapniku koostis atmosfääris tõuse (toimib paljude bakterite jaoks mürgina). Kuu on Maale väga lähedal (tõusud ookeanides kuni 30,5 km kõrged) Maa kannatab Orkaani moodi tuulte käes. 2,100 billjonit astat tagasi tekivad rakud mille organellid on kaitstud membraan- kestaga
Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Kui nahk annab ära liigselt soojust siis veresooned laienevad ja nahale tekib puna. Nahk hoiab ära ka ülekuumenemist tänu higile. Nahk on ka eritusorgan, kuna higistades eritub nahalt jääkaineid. Enamasti vett ja soola. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajume valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad erinevad närvirakkude kogumid ja nende talitust soodustavad rakud. Nahas sünteestikase ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin Nahk toodab melaniini, et nahka kaitsta ultraviolettkiirguse eest ning samas annab see ka nahale ilusa pruuni jume. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk Selle pindmist osa nimetatakse sarvikihiks, mis koosneb tihedalt kokkusurutud surnud rakkudest. Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha
) lahknevad poolustele. Telofaas- toimub tsütokinees e. tsütoplasma jagunemine. SPERMATOGENEES- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Igast spermatogoonist saab 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. OVOGENEES- munaraku areng. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine, esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagunemise profaasis. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellase meioos jätkub tsükliliselt (üldiselt korraga ainult 1 rakus) VARAJASE EMBRÜOGENEESI ETAPID: Blastotsüsti staadium 1. Lõigustumine- järgneb viljastumisele ja tähendab seda, et kõik loote rakud poolduvad samaaegselt. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Kobarloode e. moorula- sellest moodustub täieliku lõigustumise teel põisloode e
Rakk 1. Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega
sinna elama 2. Immuunsüsteem a. Leukotsüüdid (õgirakud) hävitavad fagotsütoosi teel patogeene b. Lümfotsüütid sünteesivad antikehi c. Immuunreaktsiooniga kaasneb c.i. Punetus ja kuumenemine, sest vereringe intensiivistub c.ii. Valu, sest paistetuse tulemusel paisunud koed suruvad närvidele ja retseptoritele ning ühtlasi eritavad vigastatud rakud aineid, mis erutavad närve c.iii. Paistetus c.iv. Vigastatud rakkude poolt eritatav histamiin põhjustab eeltoodud tunnused, mis põhjustabki veresoonte laienemise ja viib sellega paistetuse tekkeni. Omandatud kaitsemehhanismid ehk omandatud immuunsus · Lümfotsüüdid reageerivad patogeeni kindlatele valkudele ehk antigeenidele, võib
lehed vars ÜT risoidid 3.2. Anatoomia • Siseehitus lihtne, rakukestas puitainet ega juhtsooni pole – soonteta taimed. • See ongi põhjuseks, miks nad üksikult püsti ei püsi ja kõrgeks ei kasva. • Lehtedel enamasti üks rakukiht. SAMBLALEHE SISEEHITUS Leherakud RAKUKESTA PAKSENDID ELUSAD, KLOROFÜLLI SISALDAVAD FOTOSÜNTEESIV AD RAKUD SURNUD RAKUD SÄILITAVAD VETT 4. Paljunemine ja arenemine • Samblad on eostaimed. • Nii suguline kui mittesuguline paljunemine. • Eosest areneb eelniit. • Eelniit kinnitub mulda risoididega ja toitub autotroofselt. • Varsti tekivad eelniidil pungad, millest arenevad uued taimed. • Isassugurakud arenevad anteriidis. • Emassugurakud arenevad arhegoonis. • Anteriidis palju viburitega isassugurakke.
Kui soovitakse luua transgeenseid organisme(võõra DNAga organismid), siis on vaja neisse viia soovitud geen. Selleks luuakse viirusvektor. Viirusvektor on viirus, kus oma genoomile on juurde lisatud uus geen. Näiteks kui inimesel on geneetiline haigus, on võimalik geeniteraapia abil viia vastava koe rakkudesse terve geen. Viirusvektorite kasutamine: 1. Raviomadustega geen viiakse otse organismi. Sisestatud viirusvektor liitub kromosoomiga. 2. Organismist võetud rakud nakatatakse kunstlikus keskkonnas(väljaspool organismi). Muudetud rakud siirdatakse tagasi organismi. Uute omadustega organismide kasutamine: · Bioaktiivsete ainete tootmine · katsed loomade saamiseks · aretatakse erinevaid taimi · teraviljasortide arendus Geneetiliselt muundatud viirusi ja teisi mikrooganisme saab kasutada keskkonnasaastete likvideerimiseks, vee puhastamiseks. Meditsiin · Antibiootikumine tootmine. Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse
mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni). Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt. Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Taustinfo kogunemine 3)Hüpoteesi sõnastamine 4)Hüpoteesi kontrollimine 5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 2. Eluslooduse organiseerituse tasemed
ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad
koosnevad ainult üht liiki lülidest- glükoosi tsüklitest. Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Puiduliigid OKASPUIT Puid liigitatakse erinevalt- vastavalt nende välimusele. Ajaloos on täheldatud, et okaspuit on vanem kui lehtpuit. See on lihtsama ehitusega- seal on ainult kahte liiki rakke. · Trahheiid: Piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega. Nende puidusubstantsi osakaal on 90-100%. · Parenhüümrakk: Enamasti ristküliku-kujulised rakud, mille ülesandeks on toitainete ja kasvuainete juhtimine, sealhulgas tärklise ja rasvade salvestamine. Okaspuud, mis vaigukanaleid ei oma (nulg), suudavad
Taimsed toidud sisaldavad tärklist, tselluloosi. Liha sisaldab gülkogeeni. Need ained on glükoosi polümeerid. Seedimise käigus lagundatakse tärklis ja glükogeen glükoosiks. Tselluloosi ei suuda seedida, need vajalikud soolte talitluseks. Veresuhkru hulga reguleerimine negatiivse tagasisside meetodil KÕRGE Keskne roll on kõhunäärmel. Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. See hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse. Insuliin aktiveerib transpordivalgud,võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ka ensüüme, mis muudavad raku glükoosi glükogeeniks või suurendavad valkude ja rasvade sünteesi. Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub. MADAL Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks algab glükagooni süntees. See jõuab vere kaudu maksa ning
Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mille kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) 1 kuni mitu. Närviteedel olevad väiksed ümarikud moodustised, tekivad närvirakkude kehadest NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale NEUROGLIIA neurogliia on närvisüsteemi kude. Neid on erinevaid: Oligodendrotsüüdid moodustavad neuriidi ümber müeliinkesta
Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid. II: Piirdenärvisüsteem (ühendab pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega, peaaju saab niimoodi infot organismis toimuvast, eferentne) PNS jaguneb: 1) Somaatiline NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele. Näärmetesse, elunditesse ja siselihastesse
Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga. ° amööb on võimeline kuju muutma Hulkraksetes sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. ° Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. ° Taimerakud on korrapärase väliskujuga, sest neid ümbritseb jäik rakukest. 1 3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga.
EPR, lüsosoomid rakkude mõõtmed Läbimõõt 0,5 - 5 mikromeetrit. Suurim 1 Läbimõõt 20 - 40 cm. Erinevaid rakutüüpe 10-kond mikromeetrit. Eri rakke u. 250 tüüpi näited Bakterid Kõik ülejäänud rakud jagunemine Amitootiline. Paljunevad enamasti Keharakud jagunevad mittesuguliselt mitootiliselt, sugurakud meiootiliselt. Esineb suguline paljunemine paljunemise ja kasvu Kiirem Aeglasem kiirus 25
Nende koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. 4 TEADUSLIK UURIMISMEETOD lk 17-20 Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mille adil saab selgitada erinevaid loodusnähtusi. Inimene peab oma tegevuses arvestama loodusseadustega! Bioloogia uurimisobjektideks on : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Loodusteadlased kasutavad uurimistöös teaduslikku meetodit. Uurimisel on vaja: 1. Püstitada teaduslik probleem (küsimus millele teadus veel vastata ei oska) määrata uurimisobjekt. 2. Muutuja (tegur mille mõju uuritakse) piiritlemine. 3. Taustinformatsiooni kogumine. 4. Hüpoteesi sõnastamine st probleemi oletatav vastus. 5. Hüpoteesi kontrollimine:
samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
