(võileivastruktuuri) Peptiidse membraaniga nanokera võis jagunedes endasse peita mõne läheduses asuva RNA või valgu moodustades ürgraku! 6. RNA elu hüpotees: I. Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid; II. Isereplitseeruv RNA III. Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; IV. Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; V. Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; VI. DNA evolutsioon RNA-st; VII. Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 7. Stromatoliidid Varaseimad fossiilid (3,5 miljardit aastat tagasi). Näevad välja nagu kivid. Tegelt on moodustunud paljukihilistest mikroobide ladestistest
Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist. Gastrula rakud in juba eristunud ja sel on eristatv kaks, hiljem kolm lootelehte. Igast lootelehest arenevad hiljem välja kindlad elundid ja elundkonnad (vt. koduõpetajs lk.78). Eristatakse välimist lootelehte e ektodermi, sisemist lootelehte e entodermi ja keksmist lootelehte e mesodermi (kujuneb gastrulal kõige hiljem). Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel- ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik
4. vere või teiste kehavedelike kaudu (AIDSi põhjustav viirus HIV) 5. emalt lootele (punetised) 6. siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) hingamisteed viiruslik nohu, gripp nahk tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus seedekulgla viiruslik maksapõletik, viiruslik kõhulahtisus Limakapsel katab baktereid väljast. Lima aitab säilitada niiskust või siduda üksikuid rakud kolooniaks. Spoor erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Anaeroob elavad hapnikuvabas keskkonnas ja hapnik mõjub hukatavalt. Aeroob elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapniku toitainete lagundamisel. · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. · Bakterid elavad väga erinevates keskkondades: mullas, vees, õhus, teistes organismides.
(nii kerged kui ka rasked). 40. T-rakkude retseptorid. Sümbol TCR. Antigeeni siduvad retseptorid, mis struktuurselt on sarnased antikeha molekulidele. 41. Koesobivusgeenid. Oma eristamine võõrast. Jagunevad: MHC- valgud, HLA-lookused. Paiknevad pindmiselt rakumembraanidel, moodustades vähem kui ühe protsendi membraanist. Oma keemiliselt koostiselt on nad glükoproteiidid. 42. Mälurakud. Kaasasündinud immuunsüsteemis. Nad teavad, millised rakud on omad (kehaomased ained) ning milliseid tuleb kohe rünnata ja hävitada (selleks on mitmed mehhanismid, nt köharefleks, kehatemperatuuri tõus jne). 43. Antikeha vahendatud immuunsus. Ehk humoraalne immuunsus toimub B-lümfotsüüdide vahendusel. 44. Genoomika. Molekulaarbioloogia haru, mis tegeleb genoomide uurimisega. Kujunes välja 1980ndail aastail. 45. Transkriptoomika. Uurib geeni ekspressiooniprofiili (geenide
Rakk- org väike ehituslik ja talituslik üksus, mille esinevad kõik elutunnused (inimesel üle200 raku) Kude-Hulkrakse org sarnase ehituse ja talituse rakud koos rakuvaheainega moodustab koe. Lihaskude- skeletilihaskude e. Vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude(veresoonte seinad) Närvikude-Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Epiteelkude (kattekude)- katse/katte funktsioon, limaskest Sidekude-täita eri elundite vahelisi vahesid ja hoida elundeid paigal. Vedelsideaine-veri, luukude, kõhrekude, kõõlused, rasvkude Verereingeelundkond- arterid, kappilaarid,veenid Venoosne- hapnikuvaene , arteriaalne- hapniku rohke Südame osad: parem vatsake, vasak vatsake, parem klapp, vasak klapp
Keskmine tihedus on 1,029 Piima külmumistäpp on -0,520 kraadi, võides varieeruda -0,51...-0,55 kraadi. Külmumistäpp läheneb ühele, kui piimale lisada vett. Külmumistäpi määramine aitab avastada piima võltsimist veega. Laktatsioonijärk ja kasutatud söödud muudavad külmumistäppi vähe. Piima somaatiliste rakkude arv (SRA) kasutatakse peamiselt piima kvaliteedi näitajana. Somaatilised rakud on keharakud, mida leidub normaalses piimas madalal tasemel. kui piima somaatiliste rakkude arv järsult suureneb, siis harilikult on sellisel puhul mastiidiga peamised rakud, mida nimetatakse somaatilisteks rakkudeks, on leukotsüüdid samuti kuuluvad somaatiliste rakkude koosseisu udara näärmekoe rakud epiteelrakud on organismi normaalse funktsioneerimise tulemusel kehas olema, mil vanad rakud asenduvad uutega.
Lk. 23 1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele biol.-stele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisevõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. See tähendab, et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. 3. Selgitage, mida nim.-kse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse. Hübridoomideks nim.-kse antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriidi. Hübridoome saadakse, kui lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi
Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine
organitest KNS-i. · Vaheneuron ehk interneuron pole eelnimetatud närvirakud, vaid vahendavad infot ühest neuronist teise. · Eferentsed e motoorsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid KNSst välja, nt saadavad käsu lihastele. Gliia koosneb NS mitteneuraalsetest rakkudest; on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus, ns arengu toetaja jms) rakkude kogum. · Gliia koosseisu kuuluvad: Ependüümi rakud - vooderdavad ajuvatsakesi, toodavad ajuvedelikku, toimivad vere-aju barjäärina Astrotsüüdid sümmeetrilised, palju tsütoplasmajätkeid, mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid; tugi ja toitainetega varustamise funktsioonid; Mikrogliia fagotsütaarsed rakud, mis hävitavad võõrkehi, st kaitsefunktsioon. Oligodendrotsüüdid asümmeetrilised; kesknärvisüsteemis müeliinimoodustajad Schwanni rakud perifeerses NS-s müeliinimoodustajad Mis on hall- ja valgeollus?
· Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata - skotoopiline nägemine · Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini · Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi - fotoopiline nägemine · Värve näeme tänu sellele, et kolvikesed sisaldavad kolme liiki fotopsiini · Fotopsiinid neelavad sinist, punast ja rohelist valgust SILMA TAGUMISE OSA EHITUS pigment- võrkkest rakud kolvikes ed pigmentepite ganglionirakud el soonke st kõvake st kepikese d silmanärv http://www.infovisual.info/03/047_en.html KEPIKESED JA KOLVIKESED kepikese
paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibiootikumile resistentsed (vist). Aminohapped- loomarakk ei ole võimeline kõiki ah ise sünteesima. · Milline on seerumi keskkond, kas seerum on puhverdatud lahus? Seerumi keskkond võiks olla neutraalselähedane (pH 7,2- 7,4) Puhverdatus küsitav....
· eelnevast tulenevalt vastupidavad (ei väsi) ja ei allu inimese tahtele · paiknevad enamasti torujate siseelundite ümber. Ei kinnitu kunagi luudele 2.2 VÖÖTLIHASKUDE · Koosneb silinderjatest hulktuumsetest pikisuunaliselt paiknevatest rakkudest · Kokkutõmbed kiired, suure ulatusega ja tugevad · Väsivad kiiresti, alluvad inimese tahtele · Kinnituvad luudele moodustades kõik skeletilihased 2.3 SÜDAMELIHASKUDE · Paikneb ainult südames · Rakud ehituselt sarnased vöötlihaskoe rakkudele, kuid väiksemad, ühetuumalised ja otstest harunevad, moodustades nii võrgustiku ümber südame · Töötab automaatselt, ei allu inimese tahtele · Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega, eriti vastupidav, väsimatu 3. TUGIKUDE · Moodustab eri elunditele tugistruktuure · Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude) algvormiks embrüonaalne sidekude
agentidele: 1. Maatriksi limal on tõkestavad omadused. Antimikroobsed agendid neutraliseeritakse või seotakse EPS1`i poolt ning lahjendatakse mitteletaalse kontsentratsioonini enne, kui need jõuavad üksikute rakkudeni biofilmi sees. Selline barjäär kaitseb ka UV-kiirguse ja dehüdratsiooni eest. 2. Biofilmi füsioloogiline seisund. Kuigi paljud antibiootikumid tungivad läbi EPS`i, on biofilmi sisesed rakud siiski kaitstud. Resistentsus seisneb selles, et biofilmis moodustuvad näljased, statsionaarses faasis uinunud rakkude piirkonnad. 3. Resistentsete fenotüüpidega alampopulatsioonide esinemine. 1 EPS ekstratsellulaarne polümeerne substants; polümeerid, mis on biofilmi moodustavate rakkude poolt keskkonda väljutatud 5 Biofilmi moodustumine
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm
taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega ! · 1858.a. sõnastas Rudolf Virchow rakuteooria ühe põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Selles väites avalduvad kolm olulist seisukohta: rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu), uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel ja kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · 1884.a. avastati mitokondrid. · 1898.a. avastati Golgi kompleks itaalia anatoomi Golgi poolt. · 1931.a. leiutati elektronmikroskoop sakslaste Knolli ja Ruska poolt ja avastati rakutuum. · 1951.a. avastati lüsosoomid. · 1953.a. avastati ribosoomid
rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ning täiskasvanud rakus on tsütoplasma koos organellidega hävinenud. Korkkoel puuduvad poorid, et säiliks gaasivahetus moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad-lõved ning need asendavad õhulõhesid. lisaks korgile areneb osal puudel teinegi kaitsekiht-korp, mis koosneb samuti surnud rakkudest. transportfunktsioon- taimedel puudub vereringe, seda asendab juhtkude. selle osad-trahheed ja trahheiidid- on moodustunud rakukestadest. omavahel ühinenud juhtkoe
Müofibrill lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise. Tsentrosoom raku organell, mis näitab raku talituslikku keskpaika. Tsentriool tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame vaadata üksikuid rakke ja suuremaid raku sisaldisi. RAKU MEMBRAAN Raku membraani ül: a) eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast; b) kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest; c) ühendab rakke omavahel. Rakkude vahel moodustuvad rakkliidused. Toimub:1) passiivne transport(difosiooni, osmoosi teel ja läbi kanalite)
Third level TÜVIRAKKUDEKS, OSA AGA ALUSTAB Fourth level DIFERENTSEERUMIST MINGITEKS Fifth level SPETSIALISEERITUD RAKKUDEKS. Kuidas kasutatakse tüvirakke? 1960. aastal avastasid Kanada teadlased Ernest A. McCulloch ja James E. Till rakud, mis on võimelised taastuma ja nimetasid need tüvirakkudeks. Tüvirakke saab kasutada mitmesuguste haiguste raviks, kaasa arvatud pärilikud ainevahetushaigused, immuunsüsteemi häired, vähktõbi, ägedad ja kroonilised leukoosid, lümfoproliferatiivsed häired, autoimmuunsed ja neurodegeneratiivsed haigused. Mida kujutavad endast tüvirakud ? Tüvirakud loovad ja uuendavad pidevalt meie verd, luuüdi ja immuunsüsteemi
füsioloogia ja meditsiini Nobeli preemia: Daniel Nathans, Werner Arber ja Hamilton O. Smith Geeniteraapia Normaalse geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese koe rakkudesse Mutantse geeni avaldumise vaigistamine Eesmärk pakkuda ravi erinevatele haigustele ja tõvedele Jaguneb kaheks: somaatiline ja sugurakke mõjutav Somaatiline geeniteraapia Ehk ravikloonimine Tüvirakke viiakse otse haigesse koesse Seal nad muunduvad vastava koe rakkudeks Asendavad kahjustunud rakud Sugurakke mõjutav Eristatakse kahte juhtu I geneetiline materjal viiakse preembrüosse II geen viiakse üksikisiku sugurakkudesse See ravivõte tagab, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta Geeninformatsiooni paigaldamine Vajalikud geenid viiakse organismi kahel võimalusel I. Kasutakse viirust II. plasmiidide kasutamine (plasmiid = bakterirakkude DNA molekul) Geenivaigistus Dominantselt avalduvate haiguste kindlate mRNAmolekulide
kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta VERI ON VEDEL KUDE Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Harkeelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud Immunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
mitte mis seda põhjustab. Encefalopathia - haigusprotsess peaajus Myelopathia - haigusprotsess seljaajus Neuropathia - haigusprotsess närvides (PNS) Myopathia haigusprotsess lihastes Närvisüsteem reguleerib ja ühtlustab organite vahelist talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Makrogliia astrotsüüdid; oligodendrotsüüdid; Shwanni rakud; ependümaalrakud Mikrogliia fagotsütaarsed rakud Priviligeeritud närvisüsteem Omad barjäärsüsteemid + kaitsevad KNSi väliste faktorite negatiivsete mõjude eest - Takistavad organismi tavapäraseid kaitsemehhanisme effektiivselt toimimast KNS, vere ja liikvori barjäärid Vere-aju tõke ehk hematoentsefaalbarjäär (BBB) kapillaari endoteelirakkude ja astrotsüütide vahel Vere-liikvori tõke koroidpleksuses Liikvori-aju tõke Närvisüsteemi immuunprivileeg Vere-aju tõke - immuunprivileeg kaob, kui 1. Põletik 2. Massmuutused 3
Väikeste molekulide (k.a vee, ioonide ja vitamiinide) liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Difusioon ja aktiivtransport (energiakulukas). Imendumata osa väljutatakse roojana. Herbivooridel imendub toidust väiksem osa võrreldes omnivooride ja karnivooridega. 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Sooleseinas on sensoorsed rakud, mis reageerivad sooleseina venimisele, toitainete konts., osmolaarsusele, pH-le, limaskesta ärritusele. Koordineerimine toimub närviregulatsiooni ja hormonaalse regulatsiooni vahel. Närviregulatsioon toimub läbi seedesüsteemi “oma” närvisüsteemi – enteraalne närvisüsteem (ENS). ENS on ANS osa. Juhib seedetrakti sõltumatult KNSist. ENS võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Koosneb kahest põimikust:
Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5.Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e
Eestis teadaolevast ligikaudu sajast sinivetikaliigist on vohamistega seotud 20 liiki. Nende rohket kasvamist suve teisel poolel on registreeritud umbes 15% järvedes. Sinivetikate vohangud võivad väljenduda lihtsalt vee värvuse muutusena või tugevamate kogumikena järve tuulealusel kaldal. Piltlikult öeldes: kätt vette pistes ei määrdu see esimesel, küll aga teisel juhul (#). Vee muutunud värvus näitab, et rakud on jaotunud ühtlaselt kogu veesambas; see on omane eelkõige liikidele, mis ei moodusta kolooniaid. Rakud võivad ka ebaühtlaselt jaotuda nii veesambas kui ka järve eri osades ning see on tunnuslik koloonialistele liikidele. Pindmistesse veekihtidesse kerkivad kolooniad tuulevaiksete ilmadega. Arvukamaid kolooniaid võib näha palja silmaga (#). Nii suurendatakse fotosünteesi aktiivsust ning
Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised rakud.
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon.
Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaaskeha aitab koondada valguskiiri 3. Mõisted: kepikesed, kolvikesed, kollatähn, pimetähn. Kuidas ja mille abil me näeme? Kepikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest
Erinevaid tulemusi on saadud eemaldades geneetilist materjali ühelt liigilt ja kandes seda üle teisele liigile. Tänapäeval on praktilises kasutuses kaks vormi geenitehnoloogiast negatiivne, mis peaks ravima geneetilisi haigusi ja positiivne, mis peaks võimendama olemasolevaid võimeid. Selleks, et ravida geneetilisi defekte kasutatakse inertseid viiruseid, mis on võimelised kandma ja edasi andma mingil hulgal geneetilist materjali elava indiviidi süsteemi. Niiviisi muudetud rakud siis poolduvad ja näitavad omadust, mis enne katsealusel puudus. See vorm geeniteraapiast võib mingi aja pärast ravida haigusi nagu diabeet, cystic fibrosis ja teised geneetilised haigused. Haapsalu Kolledz 4 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades
(~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse 34 Valgus Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud Bipolaarrakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed, kolvikesed) Pigmentepiteel 35 Fotoretseptorid Fotoretseptorid Bipolaarsed Fotoretseptorid Bipolaarsed GanglioniR Fotoretseptorid Bipolaarsed Fotoretseptorid Horisontaalsed RAmakriinR Pigmentepiteel: neelab reetina läbinud valguse Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mille elektriline signaal lakkab (!) valguse mõjul 36
Paljunemisvõime(elutunnus) -Suguline- kudemine,õun,tomati vili, ise tolmlemine. Toimub sugurakkude abil. Rakkudel on võime ühineda. -Mitte suguline- küüslaugu sibul, kartuli mugul, maikellukese risoom, tammetõru, maasika tütartaim. Erilisi rakke ei moodustu. Uus organism Saab alguse ühe vanema keharakkudest. Epiteelkoe rakkude ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskonna mõjutuste eest. Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheaine peaaegu puudb. Organismide eluiga sõltub reageermisest äritusele. Elu tunnused teadvuseta inimese puhul Südame tuksumine,temperatuur(keha), reageerimine ärrituvesele Organiseerituse tase- uurimisobjekt Molekulaarne- neuroon Rakuline- DNA Organismiline- süda Liigiline- Suur-kirjurähn Ökosüsteemne-raba Biloogia eriharu-elukutse Etoloogia-Lindude vaatlemine Ökoloogia-Maa uurimine Tsütoloogia-Rakkude uurimine Anatoomia-lahkamine
MITOOS (toimub keharakkudes) 1) Interfaasis toimud DNA replikatsioon (DNA kahekordistamine) 2) Profaasis jaguneb tuum 3) Metafaasis on kromosoomid liikunud ekvatoriaaltasapinnale 4) Anafaasis on kormosoomid hakanud liikuma poolustele 5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pung...
tugikude, kattekude)Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks) Algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis poolduvad kiiresti ja piiramatult. Erinevad püsikoed arenevad algkudedeks. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained:tärklise ja valgusterad, harva õlitilgakesed. Varuained on olulised, et ta saaks hakata uue kasvuperioodi algul kiiresti kasvada. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes.Kattekoe rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval. Kattekoe ül on kaitsta taime mehhaaniliste vigastuste, kuivamise, mikroobide ja teiste väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Noortel ja üheaastastel taimedel koosnevad kattekude ühest elusate rakkude kihist.Vanematel taimedel on kattekude mitmekihiline ning koosneb korgistunud kestaga surnud rakkudest. Assimilatsioonikoed sisaldavad rohkesti kloroplaste ja neis toimub fotosüntees.See kude paikneb taime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes
NÄÄRE HORMOON TOIME Hüpotaalamus Adiuretiin Suurendab vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket Oksütotsiin Põhjustab emaka kontraktsiooni ja piima eritumist rinnanäärmest Liberiinid Vallandavad hüpofüüsi hormoonide tootmise Satiinid Pidurdavad hüpofüüsi hormoonide tootmist Hüpofüüs Tagasagar Hormoone ei toodeta, Talletatakse oksüdotsiini ja hoitakse adiuretiini Eessagar Glandotroopsed hormoonid- ...
Organismide paljunemine. Et organismid saaksid paljuneda, selleks peavad rakud jagunema. Lähte rakust tekivad jagunemise teel tütarrakud ja see tagab organismi kasvamise. Kõik rakud ei ole jagunemis võimelised st.jagunemise protses ei ole piiramatu,sest organismi mõõtmed ei saa lõptatuseni suureneda. Erinevate kudede paljunemisvõime on ka erinev. Närvirakud ei saa paljuneda, närvirakud ainult uuenevad. Mitoosi tähtsus- tagatakse organismi kasv, mitoos on vajalik surnud või hukunud rakkude asenmiseks, kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakude vahel, tütarrakud on geneetiliselt itendsed e sarnased. Sugurakkude areng.
1)rakk-organismi kõige väiksem koostisosa millel on kõik elutunnused 2)rakuteooria-bioloogia aluspõhimõte 3)rakuteooria peamised seisukohad 1)kõik organismid koosnevad rakkudest 2)uued rakud tekivad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3)kõiki elutunnused 4)organismid jaotuvad 1)1rakulised-organism kelle kehakoosneb 1rakust nt protistid 2)hulkraksed 5)rakud jaotuvad eeltuumsed ja päristuumsed 6)tsütoloogia-rakuõpe,uurib rakkude ehitust,talitust 7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju
geneetiline võrdlus molekulaargeneetiliste meetodite kasutamine 5. kultuurtaimed ja -loomad 6. biogeograafilised tõendid 7. Homoloogia on ehitusplaani poolest sarnased organid (loomadel on kõik samad luud aga natuke erinevad ja mandunud elundid) 8. Rudimendid elundid on mandunud elundid, taöitluselt tähtusetud elundid(õndraluu(saba), pimesool, karvakte) 9. Evol. Tegurid - 10. Protobiondid on esmased elukandjad, millest arenesid prokarüüotsed rakud elasid 4-3 mljrdt aastat tagasi veeskasutasid... 11. Eukarüoodid on päristuumsed rakud, tekkisid endosümbioosi teel üks surem rakk hõlvas teisi, mis kaotasid iseseisva elu ja muutusid organellideks. 12. Hulkraksus oragnismis on üle ühe raku, ja on olemas organellid, hulkraksus võimaldas organismidel luua koed, elundid, elundkonnad, regulatsiooni ja tööjaotuse organellide vahel ja püsiva sisekeskkonna ja vereringed. 13
Interfaas- ajavahemik kahe mitoosi vahel. Joonis: Rakutsükkel ringina, panna paika mitoos (Väike sektor jagata faasideks (profaas, metafaas, anafaas, telofaas)), G1 faas ja G0 faas, S faas, G2 faas jne G1 faas- vahetult mitoosile (raku jagunemisele) järgnev faas. Siin toimub intensiivne rakkude kasv ja raku struktuuride arvu suurenemine. Selgelt suurenevad raku mõõtmed, kõige selle aluseks on intensiivne valkude süntees. G0 faas e. soikefaas (G1 erand), selles faasis rakud ei jagune, kusjuures jaune misvõime kadu võib olla pöördumatu (nt. inimkehas närvi-, südame- ja vöötlihaskoe rakud) või G0 faasi rakud aktiviseeruvad erandlike vajaduste korral (nt. multipotentsed rakud, mis käivitavad ulatusliku regeneratsiooni ja erinevate rakutüüpide kujunemise [hüdra totaalvigastused]) S faas e. sünteesi faas- toimub DNA kahekordistumine, S faasi lõpuks on ühekromatiidiliste kromosoomide asemel kahekromatiidilised kromosoomid (TÄHTIS!). S faasis suurenevad
Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul
Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni. Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist. Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed? Totipotentsus (kõikvõimeline) on raku võime jaguneda ja luua kõiki liigile omaseid raku tüüpe. Täielikult diferentseerunud rakud on võimelised võtma taas totipotentset vormi (nt. viljastunud munarakk) Võib kasvada organismiks ja toota ka lootekesta väliseid kudesid. Rakubioloogias tähendab pluripotentsus raku võimet diferentseeruda osaks ühest kolmest lootelehest. Saab regenereerida terve organismi.
Protssess jätkub Translatsioon lõppeb stoppkoodoniga UAG, UGA või UAA. Sünteesitud polüpeptiid ehk valk vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA. 20. Translatsiooni termnatsioon on polüpeptiidahela sünteesi lõpetamine. See lõppeb stoppkoodoniga UAG, UGA või UAA, misjärel sünteesitud valk vabaneb ribosoomilt koos ribosoomi alamüksuste ja mRNA-ga. 21. Geeniekspressiooni (geeni avaldumise) regulatsioon Ühe organismi erinevad rakud sisaldavad samu geene, kuid nende diferentseerumine on tingitud geenide valikulisest ekspressioonist. See tähendab et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule. Rakk võib aktiivsete valkude tootmist kontrollida näiteks kontrollides a)kui sageli ja millal vastavat geeni transkribeeritakse b)kuidas toimub mittevajalike osade väljalõikamine ehk splaising, c)milliseid tuumas loodud mRNA molekulid viiakse tsütoplasmasse jt. 22
abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist. 6. Puukooreks loetakse kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab umbes 10 % puu mahust. Koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist niinest ja surnud rakkudega väliskihist korbast.
Algab spermide moodustumine, suureneb meessuguhormoonide sünteesimine. Teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev ja hästi arenenud lihaskond, mehele iseloomulik kehakuju, madal hääl. Munandite talitlus kestab tavaliselt kõrge eani (v.a kui mõni haigus/trauma seda enne ei katkesta). Spermide eripärad 1) spermid vajavad arenemiseks keha temperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri. Seetõttu ei paikne munandid kõhukoopas, vaid munandikotis. 2) spermid on kehale võõrad rakud (neis on ülejäänud organismist erinevaid valke), mistõttu ei tohi kokku puutuda verega, vastaval juhul hakkab immuunsüsteem neid hävitama. Seepärast saavad spermid seemnetorukestes arenedes toitaineid ja hapnikku läbi erilise rakkude kihi. 3) moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul. Spermi arengutsükkel vältab mehel ~veidi üle kahe kuu(75-85 päeva). Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba. Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid
Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on rakuteooria praegu ühed tähtsamad üldistused bioloogias. Elu tekkis abiogeenselt nn. ürgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Elu tekke eeldused: • katalüütilised süsteemid (polüpeptiidid, polünukleotiidid) • autokatalüütilised süsteemid (polünukleotiidid) • isereplitseeruvad polümeerid (ilmselt RNA) • mehhanism, mille abil RNA suunaks valgusünteesi, s.o. geneetiline kood • molekulid, mis moodustaksid membraani (amfipaatsed molekulid - lipiidid), mis eraldaks keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu
organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esma kirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks. Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel. Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l. Insuliini avastuseni jõudsid 1921. a
Roll: loomulik immuunsus Fe-iooni transpordi teel (fagotsütoosis sekreteerib NOS) Pro-rikkad proteiinid (PRP) Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnäärmed Roll: CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Sülje kitinaas Päritolu: sülg ja seerum Roll: epiteelirakkude pärmidevastane kaitse, kitiini hüdrolüüs 4) Sülje ensüümid · Alfa-amülaas (Ca-vahendatud) Päritolu: kõrvasüljenäärmed ja alalõua-aluse näärme serossed rakud Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete hüdrolüüs), antibakteriaalne toime (Neisseeria gonorrhoeae ja Legionella pneumophilia inhibeerimine), Cl aktiveerimine ja Ca stabiliseerimine · Lingvaalne lipaas (hüdrofoobne) Päritolu: keele von Ebneri näärmed Roll: lipiidide 1. faasi seedimine, keskmiste ja pikaahelaliste triglütseriidide hüdrolüüs, vastsündinute piimarasva seedimine · Lüsosüüm
suudetud päästa paljude inimeste elusid. 5/17) Antibiootikumide kasutamist haiguste ravis võimaldab asjaolu, et bakteriraku ehituses ja ainevahetuses on olulisi erinevusi inimese rakuga võrreldes. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud olesed ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. 2/23) 1. Taimedel on võrsete tippudes, pungades, ja mitmel pool algkude 2. Meristeemi rakud pole diferentseerunud 3. Algkude on säilitanud jagunemisvõime. 4. Neist võib tekkida kõigi püsikudede rakud 5. Meristeemrakud on totipotentsed anda alguse kogu taime arengule. 4/23) Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvajarakk) hübriidi. Hübridoome saadakse nii, et eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib ühinemist. Mõisted:
Kordamisküsimused 12. klassile 1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad rakud vett. Ainevahetus toimub ainult vedelas keskkonnas, hoiab raku temperatuuri, osaleb reaktsioonides 2. Tooge näide süsivesikute, lipiidide ja valkude kaitseülesannetest. valk- rakumembraani ehitus, karvad jne... 3. Glükoosi tähtsus organismides. glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia 4. Põhjendage, miks ,,raud teeb mehe tugevaks" hemoglobiin sisaldab raua aatomeid, hemoglobiin tassib hapniku aatomeid, ja mida
tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakkudel (somaatilised rakud). Kokku on 2x23 kromosoomi. Mitoosi teel tagatakse et ühest rakust saab kaks rakku ja mõlemas on ikka 2x23 kromosoomi. Kahe mitoosi vahele jäävat ajavahemikku nimetatakse interfaasiks. Interfaasi saab jagada kolmeks: G1 siin rakk kasvab ja areneb, organellide arv suureneb; S ja G2 - rakk hakkab jagunema uueks paljunemiseks Interfaasis osad rakud edasi ei arene pärast G1. Ta diferentseerub vastava koe rakuks. Osa rakke hakkab jälle mütooside teel arenema. Replikatsioon rakkude kahekordistamine vms. Meioos eukarüoootsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. (sugurakkude teke) Haploidne kromosoomistik ühekordne kromosoomistik, esineb sugurakus, märgitakse n Diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik märgitakse 2n
Epidermise ehitus ja funktsioonid Epidermis (epidermis) ehk marrasknahk on kihistunud lameepiteel e. kattekude. Paksus on 75-150 mikromeetrit. Marrasnahk jaguneb omakorda keratiin e. sarvkiht, sõmerkiht stratum granulosum, ogakiht stratum spinosum ja basaalkiht stratum basale, mis on vastu basaalmembraani. Sarvkiht koosneb sarvestunud e. tuuma kaotanud rakkude kihtidest. Sarvkihi pindmised rakud vahetuvad pidevalt. Asemele nihkuvad alumised uued rakud. Samal ajal koguneb neisse väävlirikast valku keratiini. (Roosalu 2006 : 241). Epidermise uuenemine algab basaalkihist, kus toimub hulgaliselt mitoose. Edasi nihkuvad rakud ülespoole läbi oga-, ja sõmerkihi lõpetades sarvkihis. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest: ogakiht on 5-10 raku paksune. Tüvirakud sisaldavad keratiinfilamente, mis moodustavad keratiinfibrille. Keratiinid jaotatakse: I tüüpi (happelised) ja II tüüpi (neutraalsed-aluselised).