Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta), otstarbekohane ja õiglane (väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii rahva kui ka riigi seisukohalt). 40. Tõendid õiguse rakendamise protsessis. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse raken-damise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlbluse ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 41. Õiguse rakendamise aktid.- 1.Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega.2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.3
2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur KarS- ist võib leida rohkesti norme, mis kõik mõjutavad teo karistatavuse aluseid ja piire ning mida kõike tuleb igal konkreetsel juhul kindlasti arvestada. Selleks, et konkreetsel juhtumil olulist tähelepanuta ei jääks ning erinevaid isikuid võrdselt koheldakse, on vaja teatud süsteemi, kuhu oleks loogiliselt õigesse kohta paigutatud kõik need elemendid, mida õiguse rakendaja peab silmas pidama. Sellise loogilise süsteemi loomise, korrastamise ja edasiarendamisega tegelevat teadusharu nimetatakse karistusõigusdogmaatikaks. 3 Sellise valiku põhjuste kohta vt nt J. Sootak. Kriminaalpoliitika. Tartu, 1997, lk 44-48 2.2.1 Deliktistruktuur KrK järgi KrK-s kasutuses olnud deliktistruktuur rajanes tegelikult XIX-XX sajandi vahetuse Saksa õigusteaduses valitsenud klassikalise kuriteomõistel4 ning senisel kujul pärines 1930 ja 1950
üldjuhul koos õigusnormidega. Põhiseaduslikel printsiipidel on oluline tähendus ka seadusandjale, seadusandja peab haldusõiguse normide loomisel arvestama põhiseaduslike printsiipidega, mis tähendab seda, et ta ei tohi anda norme, mis on vastuolus põhiseaduslike printsiipidega. Teatud juhtudel on aga õigus või kohustus konkretiseerida vastavate printsiipide ühte või teist elementi, et muuta seadusõigusnorm rakendatavaks. Haldusõigusnormi rakendaja on printsiibid aluseks normide tõlgendamisel ja rakendamisel. Aitavad sisustada normi mõtet ja annavad tõlgendamisruumi. Haldusõiguseprintsiipidel kui ka väärtusmastaapidel on võrdväärne iseloom (ei saa moodustada hierarhilist järjekorda) ehk neist tuleb samaaegselt juhinduda. Haldusõiguse printsiipidel on oluline roll kaitsta ka ühiskonnas isikute subjektiivseid õiguseid. Printsiibid:
Õigusnormide eiramisel tekivad õigustkaitsvad õigussuhted, mille alusel ja raames kohaldatakse riiklikku sundi. Üksiku õigussuhte subjekti seisukohalt on juriidiline vastutus riiklik garantii ja võimalus subjektiivsete õiguste kaitseks saada riigivõimult abi juhul, kui keegi rikub õigusi. Juriidilise vastutuse tunnused on: - seos riikliku sunniga; (sanktsioonide vältimatus) sanktsioonid võivad olla: a) õigusttaastavad, b) karistavad - aluseks on õiguserikkumine; - sunni rakendaja on seadusega määratud pädev organ, kelle jurisdiktsiooni alla vastavat liiki juriidilise vastutuse korraldamine kuulub; - juriidilise vastutuse võtmine sisaldab peale subjekti isiklike õiguste ja vabaduste piiramise, varaliste kohustuste panemine ning organisatsiooniliste ja sanktsioonide ka moraalset sundi; s.o. hukkamõistu. Juriidilise vastutuse alused. Õiguserikkumise koosseis ja kvalifitseerimine.
seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Teema 8. Õiguse tõlgendamine 8.1 Õigusliku tõlgendamise olemus - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks.Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone. 8.2 Tõlgendamise viisid - Grammatiline tõlgendamine (normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest.).
kontrollida ka vastava normi ajaline ja territoriaalne kehtivus ning kehtivus isikute ringi suhtes. Selles staadiumis võib ilmneda ka õigusnormide kollisioon. Kolmas staadium Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Üks vastutusrikkamaid staadiume. Vormiliselt kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamist. Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Neljas staadium Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad). 27. Tutvusta õiguse kohaldamise järke ja iseloomusta neid lühidalt. 28. Mida tähendab kaalutlusõigus e diskretsioon
Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta), otstarbekohane ja õiglane (väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii rahva kui ka riigi seisukohalt). 40. Tõendid õiguse rakendamise protsessis. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse raken-damise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlbluse ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 41. Õiguse rakendamise aktid.- 1.Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega.2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.3
ühtsuses: - Õigusrikkumise subjekt – deliktivõimeline õigusrikkuja. - Õigusrikkumise subjektiivne koosseis – süü. - Õigusrikkumise objekt - õigusega kaitstud hüve. - Õigusrikkumise objektiivne koosseis – aktiivne tegu või tegevusetus. Teema 8. Õiguse tõlgendamine. 1) Õigusliku tõlgendamise olemus. Õiguslik tõlgendamine seisneb selles et õiguse rakendaja teeb endale selgeks õigusnormi sisu ja mõtte. 2) Tõlgendamise viisid. Grammaatiline tõlgendamine – õigusteksti uurimine, võttes abiks grammatikareeglid. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine – õigusloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine. Ajalooline tõlgendamine – välja selgitamine, kuidas sai normi mõttest aru ajalooline seadusandja.
Kui ei ole võimalik seaduse analoogiat rakendada, võetakse appi õiguse analoogia, mis seisneb selles, et rakendatakse vastava õigusharu üldiseid põhimõtteid. Kriminaal õiguses ja haldusõiguses analoogia rakendakine pole lubatud. Kolmas stadium Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Üks vastutusrikkamaid staadiume. Vormiliselt kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamist. Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Teatavatel juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid. Õiguserakendamisele esitatavad nõuded Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud,
ühiskonna õiglustundele. Õigusnormid kujutavad endast terviklikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest. Õiguses väljendub riigi tahe ning on üldkohustuslike normide kogum. Õigus ja Õiglus- Mandri-Euroopa õigusperekonnas väljendus õigus seaduses. Mida õiglasem on seadusandja, seda enam võib rääkida õiguse vastavusest õigluse põhimõtetele. Õiguse rakendaja saab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadusest ja ta ei saa neid kriteeriume seadust rikkumata eirata. Seega määrab õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu seadusandja. Anglo-Ameerika õigusperekonnas on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes mõndadel juhtudel ei mõista õigust vaid õiglust, rakendades teatud piirkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aksepteeritud lahendit.
Süstematiline võtab ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel arvesse mitte ainult üht normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi (ntks abikaasade ühisvara) Ajalooline ehk geneetiline uuritakse seaduse eesmärke, selle vastuvõtmise ajal samuti seaduse tekkelugu. Teleoloogiline egk eesmärgipärane - selle alusel selgub seaduse otstarve, mida peab õigusakti rakendaja arvestama. ÕIGUSE REALISEERIMINE Õiguse realiseerimine - õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. o Õigusnormide järgimine subjektid ehk isikud allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide ettekirjutustele, see ei vaja riigiorganite sekkumist, sest on riigi poolt soovitud ja vajalik käitumine. Riigil
järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar- ja varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt (arusaadavalt) mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (näiteks tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne). Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on:
o vara konfiskeerimine, kahju hüvitamine, rahatrahv; 5) organisatsioonilise mõjutamise vahendi kohaldamine Juriidilise vastutuse tunnused: 1) sanktsiooni kohaldamise vältimatus: A) õigusttaastavad, s.o suunatud tekkinud kahju hüvitamisele või rikutud õiguse tunnistamisele; B) karistavad, s.o õiguserikkuja suhtes kohaldatavad mõjutamisvahendid. 2) aluseks on õiguserikumine, s.o vastav juriidiline koosseis; 3) vastava valdkonna sunni rakendaja pädevusse kuulub vastava sunni rakendamine; 4) lisks varalisele, materiaalsele vms sunnile sisaldab vastutus ka moraalset sundi. Juriidilise vastutuse alused. Õigusreikkumise koosseis ja kvalifikatseerimine Juriidilise vastustuse aluseks on seaduses ettenähtud korras kindlaks tehtud juriidiline fakt ning sellele vastav konkreetsele subjektile pandud juriidilise vastustuse liik ja määr, mis vormistatakse individuaalaktiga. Juriidilise vastustuse osas piiritletakse nelja staadiumi:
Õiguse rakendamist kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. See protsess on sarnane formaalsest loogikast tuntud süllogismile... Et võrrelda juhtunut ja vastava õigusnormi faktilist koosseisu, peab õiguse rakendaja olema veendunud selles, mis tegelikult toimus. Tuleb tähele panna et konkreetse elulise asjaolu sobimatus mõne õigusnormi faktilise koosseisuga ei luba teha järeldust, nagu ei tookski selline eluline asjaolu endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. See eluline asjaolu võib sobida mõne muu faktilise koosseisuga ja õiguslikke tagajärgi ikkagi kaasa tuua. IX seminar 18. november 2008. a. 10:17 19. Kaugia
kolmandaks sellest, kas koosseisu tõlgendus on avar või kitsas. Kaks kõige olulisemat rekonstruktsiooniteooriat peituvad terminite „õiguste siseteooria” ja „õiguste välisteooria” taga. Õiguse siseteooria kohaselt on olemas ainult üks asi: õigus selles ulatuses, milles see võimaldab isikule definitiivset kaitset. Õiguse piiri ei saa õiguse siseteooria kohaselt eristada õigusest endast. Iga õigus on seestpoolt piiratud. Siseteooria kohaselt peaks õiguse rakendaja määrama tõlgendamise teel kindlaks õiguse sisu. Kui faktilised asjaolud vastavad sel viisil saadud põhiõigusnormi koosseisule, kaasneb sellega definitiivne õiguslik tagajärg – käsk, keeld või luba. Välisteooria järgi on olemas kaks asja: õigus iseenesest ja õiguse piir ehk piirang. Vastupidiselt siseteooriale on õiguse välisteooria kohaselt õigust võimalik ette kujutada ka ilma ühegi piiranguta. Säärasel juhul on tegemist piiramatu õigusega.
Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusnormid väljendatakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus
või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta (AÕS 41 lg 2). 3. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta (AÕS 41 lg 3). AÕS 40 lg 4 kohaselt võib õigustatud omaabi rakendaja omavoli vastu olla suunatud ka isiku vastu, kes pole küll omavoli tarvitanud, kuid on omavoli rakendaja pahauskne järglane. Omaabi rakendamine valduse kaitsmiseks (AÕS 41 lg 1) on tegutsemine ühtlasi hädakaitse seisundis ja seetõttu ei tohi ületada hädakaitse piire. Hilinenud omaabi on õigusvastane. 6.1.3 Süü 66. Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus? Süü kahetasandilisus
regulatiivne keelav. 7. Kui norm on H-S ja sanktsioon väljendab õiguslikus tagajärjes R riikliku sunni liiki või määra, siis on õigustkaitsev keelav. Konstitutiivne – õiguse rakendajale (näiteks kohtunik, ametnik) sätetetakse kas menetluskord, pädevused, terminite jruiidiline tähendus. Menetlusnorm – sätestatakse menetluskord, kelle suhtes kuidas toimida õigusnormide elluviimisel. Nn kasutusjuhendid Kompetentsinorm – milles seisnevad rakendaja pädevused, nt volitused avaliku võimu teostamisel kohustuste, õiguste ja vastutuse osas. Eraõiguse osas nt isiku pädevused volitatud esindajana või testamendi täitjana. Eraõiguses: saab, võib, on lubatud, on õigus. Nt omanikul onõigus käsutada oma vara. Volitatu toimib volitaja nimel, omanidõiguse normid. Avalik-õiguslik: kes võib kasutada antud võimu ja kuidas. Seaduskeele määratlus – õiguse terminite juriidiline eritähendus antud õigusaktis. NB! 1
formuleerimisel, mitte nende adekvaatsuse proovikivina. Kuna eksperimentaalseid efekte sai seletada vaid kõige üldisemate (metafüüsiliste) seaduste ja faktide, või seaduste ja hüpoteeside konjunktsiooniga, esines võimalus seletuste päästmiseks kasutada ad hoc hüpoteese. Selline Descartes süsteemi paindlikkus oli üks tema populaarsuse põhjusi XVII-XVIII saj.-l. [10]Benedictus de Spinoza (1632-1677) M. Luts lk 93-94. Matemaatilis-kausaalse meetodi kõige järjekindlam rakendaja. [11]Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) 15-aastaselt läks ülikooli, 20-aastaselt esitas õigusteaduse doktoriväitekirja. 1667-1672 Mainzi kuurvürsti teenistuses. Avastas mh diferentsiaalarvutuse. 1676 kohtus Amsterdamis Spinozaga. Samast aastast surmani oli Braunschweigi hertsogi raamatukoguhoidja. Asutas Preisi teaduste akadeemia. Ehkki L. arvas, et võimalikuks sidemeks metafüüsiliste printsiipide ja empiiriliste seaduste
tõlgendaja teadvuses tõlgendatud ja mõistetud (aru saadud) õigusnormi põhjal. Tõlgendatud õigusnormi ning tõlgendatud juriidilise fakti vahel peab olema veel üks määrav side - kausaalne seos - seda nii reaalselt kui ka eeldusena vastava õigusnormi koosseisulises mudelis. Seejuures on tõde siin nii suhteline kui ka tõenäoline ning paratamatult subjektiivne - ta on selline nagu teda näeb õiguse tõlgendaja ning realiseerija. Selline skeem kehtib suhetepaaris õiguse rakendaja < > normi adressaat. Riigiorganite süsteem kindlustab tõlgendamise ühtsuse, see saavutatakse aga samuti tema isikulise koosseisu (riigi-, aga oma süsteemis ka omavalitsusteenistujate korpuse) kõrge moraalse taseme ja professionaalse juriidilise kultuuriga, eriti selle kõrgemates lülides. Sama siht saavutatakse veel sellega, et kõrgemalseisvatele organitele antakse õigus tühistada kas omal algatusel või kellegi kaebuse või muu algatuse põhjal nendele alluvate
määratlemata sanktsioone. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioone liht- ja alternatiivsseteks sanktsioonideks. 25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid väljendadakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetava käitumismudeli adekvaatselt edasi selle adressaadile, isikutele, kellele see käitumismudel on ettenähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisaltuvaid norme. 26. Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. 27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? Õigusnormide õigusharudesse liigitamise kriteeriumideks on õigusliku reguleerimise objekt ja meetod. 28
spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist. Määratlemata hüpotees ei määra rakendamise konkreetset tingimust. Õigusakti tekstis sõnastatakse selline hüpotees tavaliselt ,,vajaduse korral,, või ,,isiku äranägemisel,,. Niisugune sõnastus jätab hüpoteesi tingimuste sisulise määramise, aga sellega ka normi kohaldamise otsustamise rakendaja suvaks. Seetõttu esinevad määratlemata hüpoteesid tänapäeva õigusloomes väga harva, vaid siis, kui seadusandja ei oska kõiki tekkida võivad tingimusi ette näha, kuid peab vajalikuks jätta õiguse rakendajale laiad diskretsionaarsed õigused tingimuste hindamiseks ja vastavaks reageerimiseks. 2.4 Määratlemata hüpotees Õigusakti tekstis sõnastatakse normi kasutamine eriskummaliselt, kas ,,vajaduse korral,, või ,,isiku äranägemisel,,.
Põhiseaduse printsiibid. Mis on printsiibid? Küsimusele vastamiseks tuleks minna tagasi ja küsida, mis on õigusnormid? Õigusnormid on üldkohustuslik käitumiseeskiri (ebatäpne õigusteooria seisukohalt, kuid käib siinkohal küll) ning õigusnorm võib olla kas reegel või printsiip. Reeglilises vormis õigusnormi tuleb rakendada juhul, kui esinevad vastavad elulised asjaolud. Reegel kas kehtib või ei kehti, kui on mitu üksteisele vastukäivat reeglit, siis reegli rakendaja peab otsustama milline kehtib ja milline mitte. Printsiipidega on asi teisiti. Printsiibi puhul kui esinevad faktilised asjaolud mille puhul printsiipi rakendada, siis võib öelda, et printsiip on kohaldatav, mitte et teda tuleks rakendada. Võib olla mitu vastuolulist printsiibi mis kõik võivad olla kohandatavad, ei teki küsimust kas kõik on valiidsed, tekib küsimus, ainult selles, millises ulatuses ühte või teist rakendada. Põhiseaduslikud printsiibid ei ole hierarhilised
· Distsiplinaarsanktsioonid töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool 12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast Õigusakti teksti sõnasamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav
sunnivahendit. 3 · Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. · Määraltlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht- ja alternatiivseteks sanktsioonideks. · Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise ( õigusrikkumise ) eest. · Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest.
// Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon Fikseerib sunnivahendi minimaal ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon
Et on kindlasti nullist erinev, peab nulliga võrduma korrutise teine tegur. Nii saame , millest C. Võttes selle uue skaala nullpunktiks, saame absoluutseks temperatuuriks . 43 Uut skaalat nimetame Kelvini skaalaks rakendaja W. Thomsoni aadlinime - lord Kelvin - järgi. Kelvini skaala ühik on kelvin, tähis K (ilma kraadimärgita). Absoluutse (Kelvini) temperatuuri korral on rõhk ja ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuurist: Kelvini skaala: Isobaaride lõikepunkt t°-teljega (V = 0) vastab temperatuurile -273°C, mis vastab absoluutsele temperatuurile 0K. p = c1 T, kui V = const V = c2 T, kui p = const
// Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid – Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon – Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon – Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon – Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon – Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon – Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama
sõnastust ja sõnade mõtet, lähtudes kas sõna üldisest või spetsiaalsest juriidilisest tähendusest ja grammatikareeglitest. Praktikas kasutatakse seaduse grammatilist tõlgendamist sageli kombineeritult koos mõne teise tõlgendamisvõimalusega; b) Teleoloogiline (normi mõttes/eesmärgist lähtuvalt) - teleoloogiline tõlgendamine tegeleb seaduse eesmärgi väljaselgitamisega. Teleoloogilise tõlgendamise kaudu selgub seaduse otstarve, mida peab seaduse rakendaja arvestama ja silmas pidama. c) Ajalooline e geneetiline (tõlgendamine selliselt nagu ajalooline seadusandja aru sai) - ajaloolisel tõlgendamisel uuritakse seaduse eesmärke selle vastuvõtmise ajal, samuti seaduse tekkelugu. Üldjuhul ei piisa ajaloolisest tõlgendamisest, vaid lisaks tuleb pöörduda ka teleoloogilise tõlgendamismeetodi poole. Lähtutakse ajaloolise seadusandja tahtest; d) Süstemaatiline (lähtub normide süsteemist, arvestab sätetevahelist kooskõla) -
põhiõiguste teostamist nende kaudu takistatakse. Juba kinni peeteava isiku füüsilise liikumisvabaduse piiramise kaudu riivatakse tema loendamatuid teisi põhiõigusi.99 VangS § 4¹ lõike 2 teise ja kolmanda lausega haldusvõimule antav ulatuslik diskretsiooniõigus seab normi rakendajale, st vanglale, justiitministeeriumile ja arestimajale oluliselt kõrgemad nõudmised osas, mis puudutab kõnealuse sätte rakendamise õigustamist konkreetsel juhtumil.100 Sätte rakendaja peab arvestama normi adressaadi põhiõigusi ja proportsionaalsuse põhimõtet101. Proportsionaalsuse põhimõtte arvestamise nõue tuleneb vahetult käsitletava sätte lõike 2 lause 3 teisest poolest, mille kohaselt ei või piirang moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.102 2.2 Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 12 sätestab, et kellegi isiklikku ja perekonnaellu
õigusrikkumine suunatud. Nendeks võivad olla nii isiku elu ja tervis, kui ka tema vara või muude õigused. ü Objektiivne koosseis koosneb kolmest elemendist: teost (ka tegevusetus), tagajärjest ja põhjuslikust seosest nende kahe vahel. 35 Õiguse tõlgendamine. (Slaid 14) Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õiguse tõlgendamine on tihedalt seotud eelkäsitletud õiguse rakendamisega ehk subsumeerimisega, kuna kohtupraktika peamiseks funktsiooniks ongi õiguse tõlgendamine ja tõlgenduste põhjendamine. Kohtul lasub ka roll n-ö lünkade täitmisel, ehk siis olukorra lahendamisel, kus konkreetse olukorra lahendamiseks seadusesäte puudub, kuid selline õigusnorm peaks olema. TsÜS-i § 4 juhendab kohtunikku kasutama analoogiat:
tagajärge mitte rakendada. B. DISKRETSIOONI TEOSTAMINE JA SELLE PIIRID 1. Teokoosseis olemasolu on eelduseks normi rakendamisele. A. Peab õigesti hindama faktilisi asjaolusid. B. Peab tõlgendama õigesti normi abstraktset koosseisu C. Teostama õiguspärase subsumeerimise. Kui õigusrakendaja eksib, siis saame öelda, et tegemist on diskretsiooni piiride rikkumisega. 2. Seaduse eesmärk ja mõte õiguse rakendaja on seotud vastava seaduse eesmägi ja mõttega. Ta ei tohi järgida seadusest mittetulenevaid eesmärke. Diskretsiooni teostamise piir ja samas osundab ta ka diskretsiooni teostamise suunale ja seda suunda on nimetatud ka diskretsiooni direktiiviks. Need direktiivid võivad olla väljendatud erineva selguse ja ulatusega. a. Sellised direktiivid võivad tuleneda SEADUSE ABSTRAKTSE TEOSKOOSSEISUS SISALDUVATEST MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTETEST. b
04.2007 1. Õigusteadvuse mõiste ja olemus. Õigusteadvus on üheks ühiskondliku teadvuse vormiks. Õigusteadvus on ideede, vaadete, teadmiste, tunnete, traditsioonide kogum, mis väljendub üksikisikute ja sotsiaalsete gruppid suhtumist ühiskonna juriidilistesse nähtustesse. Õigusteadvuse kaudu toimub ühiskonnas õigusnormide loomine ja rakendamine, kuna selleks, et luua õigusnormi ning selleks, et seda rakendada, peab see norm olema kooskõlas selle normi looja ja rakendaja veendumusega antud normi põhjendatusest ja efektiivsusest. Õigusteadvus omab olulist rolli imperatiivse käitumismudeli väljatöötamises, uurides igakülgselt inimeste hinnanguid majanduslike, poliitiliste, eetiliste, religioossete jne suhete kogumisse, ja seda nii ühiskonna kui terviku, sotsiaalsete gruppide või konkreetsete indiviidide tasandil. Oma olemuselt on õigusteadvus õiguse tundmise, õigusest arusaamise kvalitatiivne tase
lisanduvad seadusandja tegevuse tagajärjel hiljem. Eesti Põhiseadus lähtub välisteooriast. Õiguse siseteooria kohaselt on olemas ainult üks asi ja selleks on õigus selles ulatuses, milles ta võimaldab isikule definitiivset kaitset. Õiguse piiri ei saa õiguse siseteooria kohaselt eristada õigusest endast. Õigusel millelegi on lihtsalt kusagil lõpp ja see ongi õiguse piiriks. Iga õigus on a priori seestpoolt piiratud. Siseteooria kohaselt peaks õiguse rakendaja määrama kindlaks õiguse immanentse sisu. Kui faktilised asjaolud vastavad nii saadud põhiõigusnormi koosseisule, kaasneks sellega automaatselt definitiivne õiguslik tagajärg käsk, keeld või luba. Õiguse välisteooria lähtealus on hoopis erinev. Välisteooria järgi on olemas kaks asja: õigus iseenesest ja õiguse piir ehk piirang. Vastupidiselt siseteooriale on õiguse välisteooria kohaselt õigust võimalik ette kujutada ka ilma igasuguste piiranguteta
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) U...
Nimetatud paragrahvi järgi võib seadus sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. On ilmne, et siin saab subjektiivne avalik õigus tekkida konkreetsete seaduste alusel. Osa põhiõigusi kujutavad endast aga vahetult subjektiivse avaliku õiguse baasi. Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, s.t. ta on piisavalt täpne, selge ja konkreetne, et olla rakendatav. Seda, kas antud norm on iserealiseeruv või mitte, otsustab õiguse rakendaja, s.h. kohus. §2. Haldusõigussuhted 1. Haldusõigussuhte mõiste Haldusõigussuhe on tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. Ta on osaliselt subjektiivse avaliku õiguse tagajärg, osaliselt eeldus. Haldusõigussuhe on õigussuhte üks liik. Õigussuhte all mõistetakse vähemalt kahe õigussubjekti vahelist õiguslikku seost, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsest asjaolust. Kui need õiguslikud seosed on 31 haldusõiguslikud, s.t
Nimetatud paragrahvi järgi võib seadus sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. On ilmne, et siin saab subjektiivne avalik õigus tekkida konkreetsete seaduste alusel. Osa põhiõigusi kujutavad endast aga vahetult subjektiivse avaliku õiguse baasi. Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, s.t. ta on piisavalt täpne, selge ja konkreetne, et olla rakendatav. Seda, kas antud norm on iserealiseeruv või mitte, otsustab õiguse rakendaja, s.h. kohus. §2. Haldusõigussuhted 1. Haldusõigussuhte mõiste Haldusõigussuhe on tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. Ta on osaliselt subjektiivse avaliku õiguse tagajärg, osaliselt eeldus. Haldusõigussuhe on õigussuhte üks liik. Õigussuhte all mõistetakse vähemalt kahe õigussubjekti vahelist õiguslikku seost, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsest asjaolust. Kui need õiguslikud seosed on 31 haldusõiguslikud, s.t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
